[SP] "Eesti keele sõnapered"

SõnastikustKasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

are o. selge, selgesti eristatav, kindlate piirjoontega

  • TULETISED

    areda=lt m.

    are=dus n.


  • LIITSÕNAD

    are+keel n. ped. kergesti loetav ja kergesti mõistetav keel (nt arengupuudega inimeste tarvis)

  • keel1 n. liikuv elund suuõõne põhjas; kõneelund; suhtlemisvahend; piltl. kuju või funktsiooni poolest keelt meenutav osa millelgi; eripärane keelepruuk

  • TULETISED

    keel=jas o. \leht (taimel)\ keelekujuline

    keel=ik1 n. keelt meenutav moodustis; tehn. turvavöö otsmine osa; zool. (seedeelundkonna ja närviväädi vahel)

    selja+keelik n. zool. keelikloomade skeleti keskosa

    keelik2 n. seljakeelik

    keelik+loomad-looman. (kellel esineb seljakeelik)

    keeliku+rohi n. bot. (taim)

    keel=kond n. keelet. ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm

    ~keel=ne o. mingis keeles olev v. toimuv; mingit keelt valdav

    alamsaksa+keelne o. \käsikiri\

    araabia+keelne o. \sõna\

    eesti+keelne o. \tõlge\

    esperanto+keelne o. \kirjutis\

    heebrea+keelne o. \kirjandus\

    hiina+keelne o. \ajaleht\

    inglis+keelne o. \õpe\

    itaalia+keelne o. \raamat\

    jaapani+keelne o. \kirjandus\

    kaks+keelne o. \inimene, sõnaraamat\ kaht keelt tarvitav; kahes keeles olev

    kakskeels=us n. kahe keele valdamine, bilingvism

    kahe+keelne o. \inimene\ silmakirjalik, kahepalgeline

    kahekeelse=lt m. \käituma\

    kahekeels=us n.

    kolme+keelne o. \silt, sõnastik\ kolme keelt kasutav v. sisaldav

    kreeka+keelne o. \kirjandus\ kreeka keeles olev

    ladina+keelne o. \tekst\ ladina keeles olev

    libe+keelne o. \pugeja\

    lõunaeesti+keelne o. \raamat\ lõunaeesti keeles olev

    läti+keelne o. \raamat\ läti keeles olev

    mitme+keelne o. \raamat, inimene\ mitmes keeles olev; mitut keelt valdav

    mitmekeels=us n.

    muu+keelne o. \elanik, raamat\ muud keelt kõnelev, muus keeles kirjutatud

    nelja+keelne o. \sõnastik\ neljas keeles olev

    oma+keelne o. \haridus, õpe\ oma keeles, emakeeles olev, toimuv

    pehme+keelne o. pehme keelega (näit. alkoholi toimel)

    pool+keelne o. mõlema keele halb oskus

    poolkeels=us n.

    prantsus+keelne o. prantsuse keeles olev

    põhjaeesti+keelne o. põhjaeesti keeles olev

    rootsi+keelne o. \artikkel\ rootsi keeles olev

    saksa+keelne o. saksa keeles olev

    slaavi+keelne o. \tekst\ slaavi keeles olev

    soome+keelne o. soome keeles olev

    Tallinna-keelne, tallinna+keelne o. \raamat\ tallinna keeles olev

    tartu+keelne o. \raamat\ tartu keeles olev; lõunaeesti kirjakeeles

    teis+keelne o. \nimi\ muukeelne

    umb+keelne n. \külaline\ kohalikku keelt mitteoskav

    vene+keelne o. \kirjandus\ vene keeles olev

    võru+keelne o. \aabits\ võru keeles olev

    ühe+keelne o. \sõnararaamat\

    ülemsaksa+keelne o. \uurimus\ ülemsaksa keeles olev

    umb+keelne o. \võõras\ kohalikku keelt mitteoskav

    keele=ke1 n. kok. bot.

    keele=kas o. \naine\ jutukas

    keele=line o. \andekus, parandus\ keelega seotud

    ~keele=line o. mingi arvu keeltega

    kolme+keeleline o. \kitarr\ kolme keelega

    nelja+keeleline o. \pill\ nelja keelega

    keele=nd n. keelet. sõna v. püsiühend

    juhu+keelend n. juhuslik keelend

    laen+keelend n. laenatud keelend

    okasionaal+keelend n. ⇐ okasionaalne keelend juhukeelend

    paralleel+keelend n. rööpkeelend

    rööp+keelend n. rööpne keelend

    stamp+keelend n.

    unar+keelend n. (unarusse jäänud, vähe kasutatud)

    uudis+keelend n. uus keelend

    keele=stu n. sp. reketi raami sisse pingutatud keeled

    keele=tu o. sellises seisundis, et ei leia sõnu; tumm, kõnevõimetu

    keeletu=lt m. \jälgima\

    keelet=us n.

    keeli=kas n. etn. vankri rattapaare ühendav vahepuu

    keele=sta/ma t. \viiulit\ keeli peale panema

    keelesta=ja n.

    reketi+keelesta=ja n. see, kes keelestab reketit

    keelesta=mine n.

    keeli=ta/ma t. veenma, auku pähe rääkima

    keelit=le/ma t. korduvalt keelitama

    keelita=ja n.

    keelita=mine n.

    keelit=us n.

    keeli=ti m. mõnes keeles; keelte kaupa


  • LIITSÕNAD

    abi+keel n. (suhtlemise abivahendiks põhikeele kõrval)

    adstraat+keel n. keelet. emakeelega kõrvu kasutatav naaberkeel

    ajakirjandus+keel n.

    alg+keel n. algupärandi, originaali keel (vastandina tõlkele); keelet. aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju

    algkeel=ne o. \tekst\ algkeeles olev

    algoritmi+keel n. mat. inf. tehiskeel algoritmide kirjeldamiseks

    all+keel n. (oskuskeel, ilukirjanduskeel jne.)

    alus+keel n. keelet. algkeel

    ameti+keel n.

    antiik+keel n.

    are+keel n. ped. lihtsustatud keel

    argi+keel n. kõnekeel, kirjakeelega võrreldes normivabam igapäevaelu keel

    asjaajamis+keel n. (ametiasjade ajamisel)

    assembler+keel n. inf. (masinakeel)

    bassi+keel n. (kitarril)

    ema+keel n.

    emakeel=ne o. \kirjandus, õpe\

    mitte+emakeelne o.

    emakeele+eksam n.

    emakeele+lugemik n.

    emakeele+päev n. 14. märts

    emakeele+tund n.

    emakeele+õpetaja n.

    emakeele+õpetus n.

    eri+keel n. släng

    euro+keel n. Euroopa Liidu dokumentides kasutatav keel

    filmi+keel n. kinematograafia väljendusvahendite süsteem

    formaal+keel n. inimese kujundatud kunstkeel

    heli+keel n.

    hinge+keel n. piltl.

    hõimu+keel n. teatava hõimu keel; sugulaskeel

    ilukirjandus+keel n.

    info+keel n. tehiskeel info esitamiseks

    inim+keel n.

    kaalu+keel n. kaalu seisu märkiv osuti; piltl. see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms teatud suunas

    kandle+keel n.

    kantselei+keel n. ametlikele kirjadele ja dokumentidele omane keelepruuk

    karu+keel n. bot. (karedate lehtedega umbrohi)

    keha+keel n. suhtlusvahend, mis hõlmab kehahoiakut, žeste, näoilmet, kaugust vestluspartnerist

    kehakeele+ekspert n.

    kida+keel n. kidaga keel, tekitab kõnehäireid; sellise keelega inimene

    kidakeel=ne o. ebaselge hääldusega; sõnakehv; saamatu jutuga

    kidakeelse=lt m.

    kidakeels=us n. väljendumise kesisus; napisõnalisus; ebaselge, pudistav hääldus

    kiriku+keel n. (vastav keelepruuk)

    kirja+keel n. keele ühtseim, üldrahvalikult kasutatav keelekuju; kirjutatud tekstide keel

    kirjakeel=ne o. \tõlge\

    kirjakeelse=lt m. \laitmatu\ kirjakeeles

    kirjakeels=us n.

    kitarri+keel n.

    kodu+keel n.

    kreool+keel n. segakeel

    kujundi+keel n.

    kultuur+keel n.

    kunsti+keel n.

    kõne+keel n. kõneldav keel, suulises kõnes kasutatav keel

    käo+keel n. bot. (rohttaim)

    lamba+keel n. ka bot. (mõne keelja lehega taime rahvapärane nimetus)

    laste+keel n. keelet. laste ealiselt määratud keelekasutus; (ninnutamine)

    lastekeel=ne o. \sõna\

    libe+keel n. piltl. meelitaja, lipitseja

    luku+keel n.

    luule+keel n.

    luulekeel=ne o. \lugu\

    lähte+keel n. keelet. keel, millest teatav sõna v. muu keelend lähtub

    maailma+keel n. (kogu maailma ühine suhtlusvahend)

    maa+keel n. hrl vnm. eesti keel

    maakeeli m. maakeeles

    mao+keel n. bot. ühe kuni kolme jagunemata lehega ühe kuni kolme jagunemata lehega sõnajalgtaim

    masina+keel n. (info esitamiseks vahetult arvutis)

    meri+keel n. zool. ovaalse kehaga lestakujuline merekala

    mesi+keel n. piltl. mesimagus jutt

    mesikeel=ne o. \jutt, mees\

    mesikeeli m. \meelitama\

    meta+keel n. keelet. keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt

    murde+keel n.

    murdekeel=ne o. \luule\

    mustlas+keel n.

    naaber+keel n.

    nüüdis+keel n.

    originaal+keel n. (algupärane, alguses olnud)

    oskus+keel n. kirjakeele allkeel teadus-, kunsti-, tootmis- jm. alade tarvis

    oskuskeel=ne o. \nimetus\

    pandla+keel n.

    peni+keel n. bot. (veetaim)

    pidžin+keel n. segakeel

    piibli+keel n.

    piitsa+keel n. piltl. piitsaplaks

    pildi+keel n. kujundikeel

    pilli+keel n.

    programmeerimis+keel n. inf. programmikeel

    programmi+keel n. inf.

    proosa+keel n. proosale iseloomulik keeletarvitus

    pudi+keel n. ebaselge kõne

    pudikeel=ne o. \laps\

    pudikeels=us n.

    puu+keel n. kõnek. piltl. purssiv võõrkeele kõnelemine

    raamatu+keel n. raamatulik keelepruuk; kirjakeel

    rahva+keel n. (vastandina kirjakeelele)

    rahvakeel=ne o. \väljend\

    rahvus+keel n.

    reketi+keel n.

    riigi+keel n.

    sala+keel n.

    sega+keel n.

    sool+keel n. (keelpillil)

    standard+keel n. (standardne)

    sugulas+keel n.

    suhtlemis+keel n.

    žesti+keel n.

    tapi+keel n. eh. tehn.

    tarbe+keel n. asjaajamiskeel

    tava+keel n. (tavaline, harilik)

    teadus+keel n.

    tehis+keel n. keelet. rahvusvahelise suhtlemise hõlbustamiseks loodud kunstlik keel

    tooni+keel n. keelet. (kus ühesuguse häälikulise koosseisuga sõnu eristatakse iseloomuliku põhitooni abil)

    tule+keel n. keelt meenutav tuleleegi osa

    tulem+keel n. (millesse tõlgitakse)

    tunde+keel n.

    tõlke+keel n. (millesse mingi tekst on tõlgitud)

    töö+keel n.

    tütar+keel n. (aluskeele suhtes)

    ussi+keel n. bot. (rohttaim)

    vahendus+keel n.

    viipe+keel n. (viibete abil)

    viipekeel=ne o. \tõlge\

    viiuli+keel n.

    vormi+keel n. teose vormi puudutavate väljendusvahendite süsteem

    vulgaar+keel n. vulgaarne keel

    võtme+keel n. sisselõigetega võtme osa, mida lukuaugus pöörates saab lukku avada ja sulgeda

    võõr+keel n.

    võõrkeele+oskus n.

    vähemus+keel n.

    õigus+keel n. õiguslike küsimuste käsitlemisel kasutatav keel

    õppe+keel n.

    õõs+keel n. bot. (taim)

    ämma+keel n. bot. viigikaktuse rahvapärane nimetus

    äri+keel n.

    ühis+keel n. kirjakeelelähedane üldrahvalik kõnekeel

    üld+keel n. kirjakeele tuumosa, mida vajab kogu rahvuskeele kasutajaskond

    üldkeel=ne o. \nimetus\ üldkeeles kasutatav

    ingli+keeli m. \kinnitama\ kaunisõnaliselt

    jumala+keeli m. \paluma\ kogu hingest



  • keel+pill n. muus.

    keelpilli+kvartett n.

    keelpilli+muusika n.

    keelpilli+orkester n.

    keelpilli+sekstett n.

    keelpilli+trio n.

    keelpilli mängi/ma t.

    keelpilli+mäng n.

    keelpilli+mängi=ja n.

    keel+register n. (orelil)

    keele+ruum n.

    keel+sarrus n. eh.

    keel+tapp-tapin. eh.

    keel+uss n. zool. (parasiit)

    keel+vile-vilen. muus.

    keel+õis n. bot.

    keelõie=line o. \taim\ keelõitega

    keelõielised n. (taimede alamsugukond)

    keele+aines n.

    keele+ainestik n.

    keele+ajalugu n.

    keeleajaloo=lane n. keeleajaloo uurija

    keeleajaloo=line o. \uurimus\ keeleajalooga seotud

    keeleajaloolise=lt m. \huvitav\

    keele+ala n. teat. keele, murde, murraku esinemisala

    keele+anne-anden.

    keele+atlas n.

    keele+barjäär n.

    keele+ekspert n.

    keele+erinevus n.

    keele+filosoofia n.

    keele+geograafia n.

    keele+huvi n.

    keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb

    keele+huviline2 o. \õpilane\

    keele+inspektor n.

    keele+inspektsioon n.

    keele+juhis n.

    keele+juht-juhin. (murde kogumisel)

    keele+jurist n. (ametinimetus)

    keele+juur n. anat.

    keele+kaabits n.

    keele+kida n. anat.

    keele+killud n.

    keele+kohvik n. (keeleõppekeskkonnana erineva emakeelega inimeste vahel)

    keele+kollektiiv n.

    keele+komistus n. keelevääratus

    keele+konarus n. sobimatu keelend

    keele+konsultatsioon n.

    keele+kontakt n.

    keele+kuju n. keele esinemisvorm

    keele+kultuur n.

    keele+kursus n.

    keele+kümblus n. keeleõppemeetod, mille puhul omandatakse vähemalt pool õppemahust teises keeles

    keelekümble=ja n. keelekümblusõpilane

    keelekümblus+klass n.

    keelekümblus+kool n. ped. (vähemalt pool materjalist õpitakse teises keeles)

    keelekümblus+põhikool n.

    keelekümblus+õpilane n.

    keele+laager n.

    keele+lapsus n. keelevääratus

    keele+luu n. anat.

    keele+maastik n.

    keele+mapp n. ped.

    keele+mees n.

    keele+mudel n.

    keele+mälestis n.

    keele+neet n.

    keele+norm n. keelet. keelendite ja keelereeglite ühesus ühe keelekollektiivi piires

    keele+norming n. keelet. fikseeritud keelenorm

    keele+nõuanne-anden.

    keelenõu n.

    keele+nõuded n.

    keele+näide n.

    keele+näsa n. anat.

    keele+olümpiaad n.

    keele+paelad n.

    keele+piir n.

    keele+poliitika n.

    keelepoliitik n. keelepoliitika asjatundja

    keelepoliiti=line o. \tegevus\

    keelepoliitilise=lt m. \oluline\

    keele+praktika n.

    keele+pruuk n.

    keele+puu n. keelet.

    keele+põld n.

    keele+pädevus n. keeleline pädevus

    keele+pära n. keele tagaosa

    keele+reegel n.

    keele+reis-reisin.

    keele+ring n.

    \ühine\ keele+ruum n.

    keele+rühm n.

    keele+saar n. väike muukeelne ala suurema keeleala sees

    keele+seadus-seadusen.

    keele+sektor n. (tegeleb keeleprobleemidega)

    keele+selg n. anat.

    keele+spetsialist n.

    keele+statistika n.

    keele+sugemed n.

    keele+sugulus n.

    keele+säuts n.

    keele+süsteem n.

    keele+tapp n. keelekadu, koodivahetus

    keele+tark n.

    keele+teadlane n.

    keele+teadus n.

    keeleteadus=lik o. \tegevus\

    üld+keeleteadus n.

    keele+test n.

    keele+tipp-tipun. anat.

    keele+toimetaja n.

    keele+toimkond n.

    keele+tund n.

    keele+tunne n.

    keele+tüpoloogia n.

    keele+tüüp n.

    keele+uurimus n.

    keele+vaist n.

    keele+veeb n. lingid tasuta sõnastikele Internetis ja liides nende kasutamiseks

    keele+viga n.

    keele+värk n. kõnek.

    keele+vääratus n.

    keele+õpetus n.

    keele+õpik n.

    keele+üksus n. keeleline üksus (nt häälik, sõna)

    keele+õpingud n.

    keelte+hoidik n. (viiulil, kitarril)

    keelte+kool-koolin.


  • ÜHENDITULETISED

    keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb

    keele+huviline2 o. \õpilane\


  • ÜHENDID

    keelt arenda/ma

    keele+arenda=ja n.

    keele+arend=us n.

    keelearendus=lik o. \töö\

    keelarendus+töö n.

    keelt hoolda/ma t.

    keele+hoolda=ja n.

    keele+hoold=us n.

    keele+hool=e n.

    keelehoolde+keskus n.

    keelt kaapi/ma t.

    keele+kaabits n.

    keelt kand/ma t. piltl. taga rääkima, tühje jutte levitama; kellegi peale kaebama

    keele+kand=ja n.

    keel=ik3 n. keelekandja

    keele+kand=mine n.

    keele+kann=e-kanden.

    keelt karasta/ma t. jooma

    keele+karast=us n. keelekaste, see, mis keelt karastab

    keelt kast/ma t. jooma, rüüpama (hrl. vägijooke)

    keele+kast=e-kasten. jook, joodav (hrl. õlu, viin,vesi vm.)

    keele+kast=ja n.

    keele+kast=mine n.

    keelt kasuta/ma t.

    keele+kasuta=ja n.

    keele+kasut=us n.

    keelt korralda/ma t.

    keele+korralda=ja n. (ametinimetus)

    keele+korrald=us n. (tegevusala)

    keelekorraldus=lik o. \tegevus\

    keelekorraldus+teooria n.

    keelt murd/ma t.

    keele+murr=e n.

    murre n. keelet. keelemurre, piirkondlik eripärane v. sotsiaalne allkeel, dialekt

    ida+murre n. Ida-Eesti murre

    idamurde=line o.

    kesk+murre n. teat. keeleala keskosa murre

    kirderanniku+murre n.

    kodu+murre n.

    kodumurde=line o. \luuletus\

    lääne+murre n. Lääne-Eesti murre

    ranniku+murre n.

    keelt oska/ma t.

    keele+oska=ja n.

    keele+osk=us n. teat. keele oskamine

    keeleoskus+tase n.

    keelte+oskus n. võõrkeelte oskus

    keelt peks/ma t. taga rääkima, klatšima

    keele+peks n. tühjade juttude levitamine, klatš

    keele+peks=ja n.

    keele+peks=mine n.

    keelt tarvita/ma t.

    keele+tarvita=ja n.

    keele+tarvit=us n.

    keelt uuenda/ma t. kirjakeelt radikaalselt muutma ja täiustama

    keele+uuenda=ja n.

    keele+uuend=us n. keelet. kirjakeele radikaalne uuendamine nõuetele vastavaks

    keeleuuendus=lane n. keeleuuenduse propageerija v. pooldaja

    keeleuuendus+liikumine n.

    keelt uuri/ma t.

    keele+uuri=ja n. see, kes keelt uurib

    keele+uuri=mine n.

    keelt õppi/ma t.

    keele+õp=e n.

    keele+õppi=ja n.

    keele+õppi=mine n.

  • Märgid
    +liitmine
    ~seotud tüvi
    =sufiksituletus
    :prefiksituletus
    /vormitunnus
    -vaheliide
    Sõnaliigid
    n.nimisõna
    o.omadussõna
    t.tegusõna
    a.arvsõna
    as.asesõna
    n.pärisnimi
    m.määrsõna
    k.kaassõna
    s.sidesõna
    h.hüüdsõna

    © Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur