[SP] "Eesti keele sõnapered"

SõnastikustKasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

all k., m., alla k., m., alt k., m.

  • TULETISED

    ala=m1 o. madalam; teenistusastmelt v. sotsiaalselt madalamal seisev, alluv; algelisem

    alam2 n. teenistusastmelt alluv v. sotsiaalselt ning ametiredelil madalamal olev isik

    alam=lus n. alamaks olek

    truu+alam=lik o. truu alama kombel kuulekas, alandlik

    truualamlikk=us n.

    truualamliku=lt m.

    riigi+alam n.

    riigialam=lus n. riigialamaks olemine

    alamal m. allpool, madalamal

    alam=ik n. ookeanitasemest madalam maa-ala

    alam=us1 n. alam-olek

    alamus=lik o.

    alamus+tunne n.

    alam=us2 n. kõnek. alam

    alam+aadel n.

    alamaadli=k n. (kes kuulub alamaadli hulka)

    alam+aste-astmen.

    alam+diakon n.

    alam+heli n.

    alam+hulk n. mat.

    alam+hõimkond n.

    alam+jooks n. suudmelähedane jõeosa

    alamjooksu+küla n.

    alam+kiht n.

    alam+klass n.

    alam+koda n. pol. kahekojalise parlamendi esimene, otseselt rahva valitav koda

    alam+komisjon n.

    alam+komitee n.

    alam+lause n. loog.

    alam+liik n.

    alam+mõõt n.

    alam+määr n. miinimum, minimaalne määr

    alammäära+palk-palgan.

    alampalk-palgan. miinimumpalk, riiklikult kehtestatud palga alampiir

    alammäära+pension n.

    alam+perekond n.

    alam+piir n.

    alam+polkovnik n.

    alam+rahvas n.

    alam+rühm n.

    alam+saksa o. \keel\

    alamsaksa+keelne o. \tekst\

    alam+seisus n.

    alam+selts n.

    alam+sugukond n.

    alam+süsteem n.

    alam+vaimulik n.

    alam+väeteenija n.

    alam+vähid n. alamad vähid

    alamal+seisev o. \organ\ madalam

    ala=ne n. etn. naiste rahvarõiva alläär

    ala=nda/ma t. madaldama, allapoole viima

    aland=u/ma t. ennast alandama

    alandu=mine n.

    alanda=mine n.

    aland=lik o. kuulekalt alistuv ning leplik

    alandlikk=us n.

    alandliku=lt m.

    aland=us n.

    alandus+tunne n.

    ennast alanda/ma t.

    enese+aland=us n.

    hinda alanda/ma t.

    hinna+aland n. (summa)

    hinna+aland=us n. hinna alandamine; summa, mille võrra hinda on alandatud; piltl. nõuete vähendamine

    kolesterooli alanda/ma t.

    kolesterooli+alanda=ja n.

    kolesterooli+aland=i n. med. kolesteroolialandaja

    palavikku alanda/ma t.

    palaviku+alanda=ja n.

    palaviku+aland=i n. med. palavikualandaja

    vererõhku alanda/ma t.

    vererõhu+alanda=ja n.

    vererõhu+aland=i n. med. vererõhualandaja

    ala=ne/ma t. allapoole vajuma; vähenema; nõrgenema

    alane=ja o. \sugulane\ jur.

    alane=mine n.

    ala=ng n. <ala(ne)=ng> geol. alanenud maakoore osa

    alangu+järv n.

    alangu+org n.

    ala=tsi m. alaspidi

    al=is n. objekt, millele tegevus on suunatud

    uurimis+alis n.

    vaatlus+alis n.

    vaidlus+alis n.

    ali=sta/ma t. alla heitma, vastupanu murdma

    alista=ja n.

    alistama=tu o. \kangelane\

    alista=mine n.

    alist=us n. alistamine

    alistus+seos n. keelet.

    ali=stu/ma t. alla andma

    alistu=ja n.

    alistu=mine n.

    alistumis+ettepanek n.

    alistumis+leping n.

    alistumis+tingimus n.

    alistuma=tu o. \rahvas\

    alistumatu=lt m.

    alistumat=us n.

    alistu=mus n. alistunud olek

    alistunu=lt m.

    alistuv=us n. kalduvus alistuda; alistunud olek

    ala+arene/ma t. arengus maha jääma

    alaarene=mine n.

    alaare=ng n. <alaare(ne)=ng>

    ala+grupp n.

    alagrupi+mäng n.

    alagrupi+turniir n. sp.

    ala+happesus n.

    ala+hinda/ma t. tegelikust vähem tähtsaks pidama

    \enese\ alahinda=ja n.

    alahinda=mine n.

    alahindav o. \suhtumine\

    ala+huul n.

    ala+ilmutus n. fot.

    ala+jaam n. el.

    ala+jaotis n.

    ala+jaotus n.

    ala+jäse n.

    ala+kaal-kaalun. (normaalsest v. lubatust väiksem)

    alakaalu=line o. \laps\

    ala+kiht n.

    ala+komisjon n.

    ala+koorma/ma t.

    alakoorma=mine n.

    alakoormat=us n.

    ala+koormus n.

    ala+kõht n.

    ala+laug n.

    ala+leht n. (varre alusel)

    ala+liik n. liigituse allüksus

    alaliigi=ta/ma t. alaliikidesse jagama

    alaliigita=mine n.

    alaliigit=us n.

    ala+lugu m. ühtelugu

    ala+lõualuu n.

    ala+lõug n.

    ala+mokk n.

    ala+märkus n.

    ala+nokk n.

    ala+osa n.

    ala+pealkiri-kirjan.

    ala+pool-poolen. alumine pool

    ala+punkt n.

    ala+põletus n. eh. liiga vähene põletus

    ala+rahasta/ma t.

    alarahasta=mine n.

    alarahast=us n.

    ala+rakenda/ma t.

    alarakenda=mine n.

    \tööjõu\ alarakendat=us n.

    ala+rinne n. mets. puurinde madalam osa

    ala+rühm n.

    ala+serv-servan.

    ala+säritus n. fot. (vajalikust väiksem)

    ala+süsteem, all+süsteem n.

    ala+talitlus n.

    ala+tare n. murd. sauniku hooned

    ala+teadlik o. vaistlik

    alateadlikk=us n.

    alateadliku=lt m.

    ala+teadvus n.

    alateadvus=lik o.

    ala+toitlus n. pidev kehv toitumine

    ala+toit/ma t. puudulikult toitma

    ala+toitmine n.

    ala+toitu/ma t. ebapiisavalt toituma

    ala+toitumus n. alatoitlusest tingitud seisund

    ala+toon n.

    ala+treenitus n.

    ala+täidetud o. \eelarve\

    ala+täit/ma t.

    ala+vorm n. normaalsest kehvem (sportlik) vorm

    ala+väärne o. teistest halvem, halvemaks peetav

    \end\ alaväärse=lt m. \tundma\

    alaväärs=us n.

    alaväärsus+kompleks n. psühh.

    alaväärsus+tunne n.

    alavääri=sta/ma t. alaväärseks pidama

    alaväärista=ja n.

    alaväärista=mine n.

    alaväärist=us n.

    ala+väärtuslik o. mittetäisväärtuslik

    alaväärtuslikk=us n.

    alaväärtusliku=lt m.

    ala+väärtusta/ma t.

    alaväärtusta=mine n.

    ala+äge o. ägeda ja kroonilise vahepealne

    \pea\ ala-s+pidi m.

    alaspidi=ne o.

    ala-s+päi m. pea allapoole

    ala+ea=line1 o. \poiss\ alla 18 aasta vana

    alaealine2 n. ⇐ alaealine noor

    alaealise=lt m.

    alaealis=us n. alaealine-olemine

    ala+mõõdu=line o. allpool ettenähtud mõõtu

    all=u/ma t. kellegi võimu v. juhtimise alla kuuluma; end juhtida laskma

    allu=ta/ma t. alluma panema

    alluta=ja n.

    alluta=mine n.

    allu=ja n.

    allu=mine n.

    alluma=tu o.

    allumatu=lt m.

    allumat=us n.

    kodaniku+allumatus n.

    alluv1 o.

    alluv2 n. kellelegi alluv isik

    nais+alluv n.

    alluv=us n. allumise seisund

    kaas+alluvus n.

    kaksik+alluvus n. jur.

    kohtu+alluvus n. kuuluvus teatava kohtu v. kohtuastme pädevusse

    operatiiv+alluvus n. vahetu, otsealluvus

    otse+alluvus n.

    alluvus+kord-korran.

    alluvus+suhe n.

    alluvus+vahekord-korran.

    alu=mine o. (kõige) all olev, madalamal asetsev

    alu=ne n. etn. (alus)seelik

    ~alu=ne o., n. millegi all v. läheduses olev v. toimuv; millegi all v. läheduses olev koht; mingis olukorras v. seisundis olev isik

    ahju+alune n. folkl. ahju all elav väike mehike

    aia+alune o. \pind\

    aktsiisi+alune o. \kaup\ aktsiisi alla kuuluv

    armu+alune n. (kes on kellegi armu all)

    eeluurimis+alune1 o. eeluurimise all olev

    eeluurimisalune2 n. jur. eeluurimise all olev isik

    eestkoste+alune n. eestkoste all olev isik

    hamba+alune1 o. \põletik\ hamba all olev

    hamba+alune2 n. hambaalune piirkond; piltl. toit

    hooldus+alune n. hoolduse all olev, hooldatav isik

    hoole+alune n. kellegi hoole all olija

    hoone+alune o. \pind\

    istme+alune1 o. \panipaik\ istme all olev

    istme+alune2 n. istumisealune, koht v. ese istumiseks, nt. tool, pink, kott

    jalge+alune n. jalgade all olev pind; piltl. positsioon, heaolu jms.

    joone+alune1 o. joone all olev

    joone+alune2 n. joone all olev märkus, viide

    jää+alune o. \kalapüük\

    kaebe+alune n. jur. süüdistatav isik

    kaenla+alune1 o. \õmblus\ kaenla all asuv

    kaenla+alune2 n. kaenla all olev kehapind (eelkõige kaenlaauk); vastav koht riietusesemel

    kahtlus+alune1 o. \isik\ kahtluse all olev

    kahtlusalune2 n. kahtlusalune isik

    kaitse+alune1 o. \liik\ kaitse all olev

    kaitsealune2 n. kaitsealune isik; jur.

    kalda+alune1 o. \võsa\

    kaldaalune2 n. kaldaalune ala

    kangi+alune1 o. kangi all olev

    kangialune2 n. kangialune läbikäik

    kapi+alune1 o. \põrand\ kapi all olev

    kapialune2 n. kapialune ruum

    karantiini+alune o. \haigus\ karantiini all olev

    karistus+alune n. karistuse all olev, karistust kandev isik

    katse+alune1 o. \isik, loom\ kellega tehakse katseid

    katsealune2 n. katsealune isik

    katuse+alune n. katuse all asuv ruum; varjualune

    keelu+alune o. \liik\ keelu all olev

    klaasi+alune o. \pind\ klaasi all olev

    kohtu+alune n. jur. kohtu alla antud isik

    kontrolli+alune o. \kari\ kontrolli all olev

    koonu+alune n. (loomal:) koonu all olev kehapiirkond; kõnek. (inimesel:) lõua all olev kehapiirkond

    koore+alune1 o. \osa\ koore all olev

    koorealune2 n. koorealune kiht

    korvi+alune1 o. \tsoon\ (korvpallis:) korvilaua vahetus läheduses olev v. toimuv

    \tugev\ korvialune2 n. korvi all, korvilaua lähedal olev piirkond; korvi läheduses paiknev mängija

    kurgu+alune1 o. \nööp\ kurgu all olev

    kurgualune2 n. kurgualune piirkond

    kutse+alune1 o. sõj. ajateenistusse kutsumisele kuuluv

    kutsealune2 n. sõj. ajateenistusse kutsumisele kuuluv isik

    kuuri+alune n. lihtsa ehitusega kuur v. katusealune

    kõhu+alune n. (loomal:) kõhu all olev piirkond

    kõne+alune o. \lugu\ kõne all olev

    käe+alune n. kellegi käe all, juhatusel abilisena töötav inimene

    käsu+alune n. kellegi käsu all olev isik

    külje+alune n. ase v. alus, millel lamatakse

    küüne+alune n. (sõrmel, varbal:) küüneotsa alla jääv ala

    lae+alune1 o. \riiul\ lae all, lae vahetus läheduses olev

    laealune2 n. laealune ruumiosa; tuba v. muu ruum

    laua+alune1 o. \pind\ laua all olev

    lauaalune2 n. lauaalune põrandapind

    lepiku+alune n. lepiku all olev ala

    leti+alune1 n. leti all olev panipaik

    leti+alune2 o. \kaup\

    liisu+alune n. aj. liisu alla kuuluv, väeteenistusealine noormees

    lõua+alune n. lõua all asuv kehapiirkond

    lõua+alune o. \rihm\ lõua all asuv

    maa+alune n. maa all asuv käik, ruum vms.

    maa+alune o. maa all asuv v. toimuv

    maa+alused n. müt. maa all asuvad haldjad

    maksu+alune o. maksu alla kuuluv

    maksu+alune n. see, kes maksu alla kuulub, maksumaksja

    \kevadine\ metsa+alune n.

    metsa+alune o. \pinnas\

    mõju+alune o. kellegi v. millegi mõju all olev

    naeru+alune n. teiste naeru all olev inimene

    nina+alune n. nina all olev piirkond

    nuhtlus+alune n. see, keda nuheldakse

    paadi+alune n. piltl. kodutu, see, kes paadi all elab

    paja+alune n. pajaalune ruum; küttepuud

    pea+alune n. lamamisel v. magamisel pea all olev padi vms.

    pilke+alune n. pilgatav, pilke all olija

    pilve+alune o. \ilm\ pilvede all olev, lauspilves

    pliidi+alune n. pliidi all olev ruum, kolle

    puude+alune1 o. \taimestik\ puude all olev

    \varjuline\ puudealune2 n. puudealune pind

    põlu+alune o. \inimene, tegevus\ põlu all olev

    põranda+alune1 n. põranda all asuv ruum; varjatult tegutsev isik

    põranda+alune2 o. põranda all olev v. tegutsev; seadusega keelatud

    põõsa+alune n. põõsa all v. läheduses olev ala

    rangluu+alune o. \arter\ anat. rangluu all olev

    ravi+alune n. ravi all olev inimene, patsient

    rea+alune o. \tõlge\ rea alla kirjutatud; sõnasõnalises vastavuses olev

    rehe+alune n. etn. rehe all olev ruum (rehepeksuks ja vilja puhastamiseks)

    rinde+alune n. rinnaalune

    rinna+alune n. rinna all paiknev keha piirkond

    roovi+alune n. etn. roovi all olev lahtise koldega köök

    rõugu+alune n. rõugu all olev pind

    räästa+alune n. räästa all olev ruum v. ala

    saba+alune n. kõnek. saba all olev kehapiirkond, tagumik

    silla+alune n. silla all olev ala

    silla+alune o. \ruum\

    silma+alune n. (näo osa)

    sängi+alune n.

    söögi+alune n. söögi alla joodav naps

    südame+alune n. piirkond südamest allpool

    süü+alune n. süü all olija, süüdlane; süüdistatav v. kohtualune

    šeflus+alune o. nõuk. šefluse all olev, ühiskondlikus korras abistatav

    taeva+alune n. taevas, taevalaotus

    taeva+alune o. \paradiis\ taevas, õhus asuv v. toimuv; kõrgel asuv

    talla+alune n. jalatald; jalgealune maa; piltl. (kellegi valitsuse v. mõju all oleva inimese kohta); jalatsi tald

    tolli+alune o. \kaup\ tolli alla kuuluv

    tuhvli+alune n. halv. (oma naise valitsuse all oleva mehe kohta)

    tuule+alune o. \külg\ tuule all olev, tuulevarjuline

    ulu+alune n. varjualune; etn. lahtine katusealune (rehielamul); peavari, eluase

    usaldus+alune n. see, keda usaldatakse

    vaatlus+alune o. \rühm, nähtus\ vaatluse all olev

    vahi+alune n. vahi all olija

    vaidlus+alune o. \küsimus\ vaidluse all olev

    valve+alune n. valve all olev isik

    vande+alune n. vande all olev inimene

    varju+alune n. koht, kus saab varju all olla; peavari

    vee+alune1 o. \maailm\

    vee+alune2 n. müt. vee all elav mütoloogiline olend

    viha+alune n. see, kes on kellegi viha all

    voodi+alune1 n. voodi alla jääv põrandapind

    voodi+alune2 o. \kast\ voodi all olev

    võimu+alune n. kellegi v. millegi võimu all olev inimene

    võlvi+alune1 n. võlvi all asetsev läbikäigukoht

    võlvi+alune2 o. \pimedus\

    võra+alune n. võra all olev pind

    võsa+alune n. võsa all olev maa

    al=us n. millegi alumine osa; põhi; laev; keelet. lauseliige; ka keem.

    aluse=line o. \keskkond\ keem.

    aluselis=us n.

    kahe+aluse=line o. \alkohol, graaf\ kahe alusega

    kolme+aluse=line o. \hape\ keem. kolme alusega

    ühe+aluse=line o. \hape, graaf\

    aluse=tu o. aluseta, põhjendamatu

    alusetu=lt m.

    aluset=us n.

    alusel k. põhjal

    euro+alus n. (Euroopa standarditele vastav)

    graniit+alus n.

    hääldamis+alus, hääldus+alus n.

    kauba+alus n.

    killustik+alus n.

    kirbu+alus n. (püssil)

    kompassi+alus n.

    kruus+alus n. eh.

    liigitus+alus n.

    liiv+alus n. eh.

    neetimis+alus n.

    osa+alus n. keelet.

    pesa+alus n. ese, millele lind ehitab pesa

    pook+alus, pooke+alus n. (aianduses)

    puit+alus n.

    pukk+alus n.

    rannasõidu+alus n.

    rühmitus+alus n.

    salvi+alus n.

    seebi+alus n.

    seemik+alus n. aiand. pookealusena kasutatav seemik

    suurtüki+alus n.

    triikraua+alus n.

    tugi+alus n. (millelegi toeks olev)

    tuletus+alus n. keelet.

    täis+alus n. keelet.

    viljapuu+alus n.

    vilt+alus n.

    võrdlus+alus n.

    alus+haridus n. ped. koolieelses lasteasutuses omandatav haridus

    alus+heli n. muus. (heliredel)

    alus+karv n.

    alus+keel n. keelet. algkeel

    alus+kiht n.

    alus+kleit n.

    alus+koolitus n. ped.

    alus+kord-korran.

    alus+kott-kotin.

    alus+krae n.

    alus+kuub n. alusseelik

    alus+lause n. keelet.

    alus+leping n.

    alus+lina n. (voodis)

    alus+maal n.

    alus+mets n.

    alus+müür n.

    alus+nahk n.

    alus+nurk n. mat.

    alus+pesu n.

    alus+pihik n.

    alus+pind-pinnan.

    alus+piste n. (tikkimisel)

    alus+põhi n.

    aluspõhja+kivim n.

    alus+põhimõte n.

    alus+põhk n.

    alus+põrand n.

    alus+püksid n.

    alu=kad n. kõnek. aluspüksid

    trikoo+aluspüksid n.

    alus+rake n.

    alus+rõivas n.

    alus+sammas n.

    alus+seelik n.

    alus+sulestik n. (linnul)

    alus+särk n.

    alus+taim n.

    alustaime=stik n. alustaimed

    alustaime=stu n. alustaimestik

    alus+tala n.

    alus+taldrik n.

    alus+talje n. vnm. pihik

    alus+tass n. (tassil v. klaasil)

    alus+tees n. juhtmõte

    alus+tugi n.

    alus+turvas n.

    alus+undruk n. vnm.

    alus+uuringud n.

    alus+vai n.

    alus+vill-villan.

    alus+vilt n.

    alus+värv n.

    alus+õpe n.

    kutse+alusõpe n. kutsehariduse osa

    aluse+lembene o. biol.

    alust pane/ma t. rajama

    aluse+pane=k n.

    aluse+pani=ja n.

    alu=tsi m. alt läbi; alaspidi


  • LIITSÕNAD

    ulu+all m. varjul

    ulu+alla m. varju alla, varjule

    ulu+alt m. varju alt

    üles+alla m. üles ja alla



  • all+asutus n.

    all+ettevõte n.

    all+hange n. maj.

    all+jaotis n.

    all+järgnev o. allpool järgnev

    all+jää+kalapüük n. <(all+jää)+kalapüük> jää all toimuv kalapüük

    all+keel n. keele üks esinemisvariant

    all+kiri-kirjan.

    allkirja=sta/ma t. allkirja andma

    allkirjasta=ja n.

    allkirjasta=mine n.

    digitaal+allkiri n. ⇐ digitaalne allkiri

    digiallkiri n. digitaalallkiri, võrdne omakäelise allkirjaga

    digiallkirja=sta/ma t. digiallkirja andma

    digiallkirjasta=mine n.

    kooskõlastus+allkiri-kirjan.

    allkirja+proov n.

    allkirja+õigus n.

    allkirjaõigus=lik o. \isik\ allkirjaõigusega

    allkirjaõiguslikk=us n.

    all+komisjon n.

    all+korrus n.

    all+keha, ala+keha n. anat. inimese kere alumine osa

    all+kõht, ala+kõht n. anat. kõhu alumine osa

    all+linn n. madalamal asetsev linnaosa

    all+maa~ maa all asuv, olev

    allmaa+ehitis n.

    allmaa+garaaž n.

    allmaa+kaevandamine n.

    allmaa+kaevandus n.

    allmaa+kanal n.

    allmaa+kommunikatsioonid n.

    allmaa+kulgur n.

    allmaa+käik n.

    allmaa+parkla n.

    allmaa+peidik n.

    allmaa+rajatis n.

    allmaa+raudtee n.

    allmaaraudtee+jaam n.

    allmaa+reservuaar n.

    allmaa+transport n.

    allmaa+tõuge n.

    allmaa+töö n.

    all+maailm n. müt. surnute riik, manala, toonela; kurjategijate, prostituutide jts ringkonnad

    allilm n. allmaailm

    allilma+liider n.

    allilma+tegelane n.

    allmaailma+jumal n. müt.

    all+märkus n.

    all+nurk n.

    all+ohvitser n.

    all+organisatsioon n.

    all+osa n.

    all+osakond n.

    all+pool1 m. \nimetatud\

    allpool=ne o.

    all+pool2 k. \nulli\

    all+rentnik n.

    all+süsteem n.

    all+teema n.

    all+tekst n. varjatud mõte

    all+tiiter n. tekst filmi all

    all+tuule m. tuulealuses küljes

    alltuule+külg n.

    alltuule+parras n.

    all+töövõtja n.

    all+töövõtt n. töö tellimine kolmandalt isikult

    alltöövõtu+leping n.

    all+tüüp n.

    all+uks n.

    all+vee~ vee all asuv, toimuv vms.

    allvee+arheoloogia n.

    allvee+foto n.

    allvee+harjutus n.

    allvee+heli n.

    allvee+kaabel n.

    allvee+kaamera n.

    allvee+kabe-kaben.

    allvee+kalapüük n.

    allvee+laev n.

    allveelaeva=stik n. allveelaevade kogu

    allveelaev=nik n.

    tuuma+allveelaev n.

    allvee+male n.

    allvee+müra n.

    allvee+orienteerumine n.

    allvee+parras n.

    allvee+robot n.

    allvee+rünnak n.

    allvee+sport n.

    allveesport=lane n. allveespordiga tegeleja

    allvee+suunistus n. sp.

    allvee+sõda n.

    allvee+tunnel n.

    allvee+töö n.

    all+viide n.

    all+äär n.

    all+üksus n. sõj.

    luure+allüksused n.

    all+üür n. põhiüürniku käest üürimine

    allüüri=line n. allüürile antud vara kasutaja

    allüür=nik n. jur. allüüriline

    allüüri+leping n.

    alla+iste-isten. sp.

    alla+jõge m. jõge mööda alla, pärivoolu

    alla+külv n. põllum.

    alla+meetri+mees n. (väikese lapse kohta)

    alla+mäge m. mäest alla

    alla+paine n. paine alla

    alla+pidi m.

    alla+poole1 m. \vajuma\

    alla+poole2 k. \vööd\

    alla+tuult, alla+tuule m. selles suunas, kuhu tuul puhub, pärituult

    alla+vett m. pärivoolu

    alla+voolu m. pärivoolu

    alt+aisa m. aisa alt

    altaisa löö/ma t. piltl. abielu rikkuma

    alt+haak n. sp.

    alt+hoie n. sp.

    alt+hõlma m. salaja, ebaseaduslikult

    alt+kulmu m. \vaatama\ umbusklikult

    alt+käe m. käe alt; althõlma

    altkäe+kaup n.

    altkäe+maks-maksun. ⇐ alt¤käe maks/ma tasu, mille eest ametnik teeb teo, mida ta seaduse järgi ei tohiks teha

    altkäemaksu+skandaal n.

    alt+naaber n.

    alt+pere n.

    alt+poolt1 m. \tulev\

    alt+poolt2 k. \põlve\

    alt+tuule m. tuulealusest küljest; tuule alt

    alttuule+nõlv n.

    alt+uks n. alumise korruse välisuks

    alt+vaade n. vaade millelegi altpoolt; selle kujutis joonisena, fotona vms.

    alt+valgustus n.

    alt+võte n. sp.


  • ÜHENDITULETISED

    küüne+alu=mik n. anat. küüne all olev pehme kude


  • ÜHENDID

    alla aja/ma t. allapoole loopima, lükkama jne.; sundima alla minema v. tulema; peale, otsa sõitma

    alla+ae=tu n. see, kes on alla aetud

    alla+aja=ja n.

    alla+aja=mine n.

    alla and/ma t. alistuma

    alla+and=mine n.

    alla heit/ma t. alistama; alistuma

    alla+heit=lik o. alistuv, alandlik

    allaheitlikk=us n.

    allaheitliku=lt m.

    alla+heit=mine n.

    alla hinda/ma t. hinda alandama; madalamalt hindama

    alla+hinda=mine n.

    alla+hind=lus n. maj.

    lisa+allahindlus n.

    allahindlus+kampaania n.

    alla jää/ma t. nõrgemaks v. kaotajaks osutuma

    alla+jää=mine n.

    alla+jää=nu n. kaotaja

    alla kirjuta/ma t. allkirja andma

    alla+kirjuta=mine n.

    alla+kirjuta=nu n.

    alla kriipsuta/ma t. kriipsu alla tõmbama; piltl. rõhutama

    alla+kriipsuta=mine n.

    alla+kriipsut=us n.

    alla kukku/ma t.

    alla+kukku=mine n.

    alla kuse/ma t. öösel voodit märgama

    alla+kuse=mine n.

    alla käi/ma t. tasemelt viletsaks minema; manduma

    alla+käi=k n.

    allakäigu+spiraal n.

    allakäigu+tee n.

    allakäigu+trepp n.

    alla+käi=mine n.

    alla+käinud o. \ettevõte, narkomaan\

    alla laadi/ma t. inf. teisaldama arvutist välisseadmesse, serverilt tööjaama, teisest süsteemist oma süsteemi

    alla+laadi=mine n.

    alla mine/ma t. allapoole liikuma; alanema

    alla+mine=k n.

    alla pane/ma t. millegi alla asetama, paigutama v. seadma

    alla+pane=k n.

    alla+pane=mine n.

    alla+pan=u n. loomade asemetele pandav põhk vms.

    alla sõit/ma t.

    alla+sõit n.

    alla tege/ma t. voodit märgama

    \öine\ alla+tege=mine n.

    alla tiri/ma t.

    alla+tiri=mine n.

    alla vaju/ma t. allapoole langema v. laskuma

    alla+vaj=e n. med. (mingi organi seisundi muutus)

    alla+vaju=mine n.

    alla vandu/ma t. alistuma, alla andma

    alla+vandu=mine n.

    alla võt/ma t. vähendama; kaalu vähendama

    alla+võt=mine n.

    alt mine/ma t. kõnek. petta saama; sisse kukkuma

    alt+mine=k n. pettasaamine; viltuminek

    alt tõmba/ma t. petma, alt vedama, tüssama

    alt+tõmba=mine n.

    alt veda/ma t. petma; jukerdama, lootusi petma

    alt+veda=mine n.

  • keel n. liikuv elund suuõõne põhjas; kõneelund; suhtlemisvahend; piltl. kuju või funktsiooni poolest keelt meenutav osa millelgi; eripärane keelepruuk

  • TULETISED

    keel=jas o. \leht (taimel)\ keelekujuline

    keel=ik1 n. keelt meenutav moodustis; murd. lehma mao osa; tehn. turvavöö otsmine osa; zool. (seedeelundkonna ja närviväädi vahel)

    selja+keelik n. zool. keelikloomade skeleti keskosa

    keelik2 n. seljakeelik

    keelik+loomad-looman. (kellel esineb seljakeelik)

    keeliku+rohi n. (taim)

    keel=kond n. keelet. ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm

    ~keel=ne o. mingis keeles olev v. toimuv; mingit keelt valdav

    alamsaksa+keelne o. \käsikiri\

    araabia+keelne o. \sõna\

    eesti+keelne o. \tõlge\

    esperanto+keelne o. \kirjutis\

    heebrea+keelne o. \kirjandus\

    hiina+keelne o. \ajaleht\

    inglis+keelne o. \õpe\

    itaalia+keelne o. \raamat\

    jaapani+keelne o. \kirjandus\

    kaks+keelne o. \inimene, sõnaraamat\ kaht keelt tarvitav; kahes keeles olev

    kakskeels=us n. kahe keele valdamine, bilingvism

    kahe+keelne o. \inimene\ silmakirjalik, kahepalgeline

    kahekeelse=lt m. \käituma\

    kahekeels=us n.

    kolme+keelne o. \silt, sõnastik\ kolme keelt kasutav v. sisaldav

    kreeka+keelne o. \kirjandus\ kreeka keeles olev

    ladina+keelne o. \tekst\ ladina keeles olev

    libe+keelne o. libeda keelega; piltl. meelitav, lipitsev

    lõunaeesti+keelne o. \raamat\ lõunaeesti keeles olev

    läti+keelne o. \raamat\ läti keeles olev

    mitme+keelne o. mitmes keeles olev; mitut keelt valdav

    mitmekeels=us n.

    muu+keelne o. \elanik, raamat\ muud keelt kõnelev, muus keeles kirjutatud

    nelja+keelne o. \sõnastik\ neljas keeles olev

    oma+keelne o. \haridus, õpe\ oma keeles, emakeeles olev, toimuv

    pehme+keelne o. pehme keelega (näit. alkoholi toimel)

    pool+keelne o. mõlema keele halb oskus

    poolkeels=us n.

    prantsus+keelne o. prantsuse keeles olev

    põhjaeesti+keelne o. põhjaeesti keeles olev

    rootsi+keelne o. \artikkel\ rootsi keeles olev

    saksa+keelne o. saksa keeles olev

    slaavi+keelne o. \tekst\ slaavi keeles olev

    soome+keelne o. soome keeles olev

    Tallinna-keelne, tallinna+keelne o. \raamat\ tallinna keeles olev

    Tartu-keelne, tartu+keelne o. \raamat\ tartu keeles olev; lõunaeesti kirjakeeles

    teis+keelne o. \nimi\ muukeelne

    vene+keelne o. \kirjandus\ vene keeles olev

    võru+keelne o. \aabits\ võru keeles olev

    ühe+keelne o. \sõnararaamat\

    ülemsaksa+keelne o. ülemsaksa keeles olev

    umb+keelne o. kohalikku keelt mitteoskav

    keele=ke n. kok. bot.

    keele=kas o. \naine\ jutukas

    keele=line o. \andekus, parandus\ keelega seotud

    ~keele=line o. mingi arvu keeltega

    kolme+keeleline o. \kitarr\ kolme keelega

    nelja+keeleline o. \pill\ nelja keelega

    keele=nd n. keelet. sõna v. püsiühend

    juhu+keelend n. juhuslik keelend

    laen+keelend n. laenatud keelend

    okasionaal+keelend n. ⇐ okasionaalne keelend juhukeelend

    paralleel+keelend n. rööpkeelend

    rööp+keelend n. rööpne keelend

    stamp+keelend n.

    unar+keelend n. (unarusse jäänud, vähe kasutatud)

    uudis+keelend n. uus keelend

    keele=stu n. sp. reketi raami sisse pingutatud keeled

    keele=tu o. sellises seisundis, et ei leia sõnu; tumm, kõnevõimetu

    keeletu=lt m. \jälgima\

    keelet=us n.

    keeli=kas n. etn. vankri rattapaare ühendav vahepuu

    keele=sta/ma t. \viiulit\ keeli peale panema

    keelesta=ja n.

    reketi+keelesta=ja n. see, kes keelestab reketit

    keelesta=mine n.

    keeli=ta/ma t. veenma, auku pähe rääkima

    keelit=le/ma t. korduvalt keelitama

    keelita=ja n.

    keelita=mine n.

    keelit=us n.

    keeli=ti m. mõnes keeles; keelte kaupa


  • LIITSÕNAD

    abi+keel n. (suhtlemise abivahendiks põhikeele kõrval)

    adstraat+keel n. keelet. emakeelega kõrvu kasutatav naaberkeel

    ajakirjandus+keel n.

    alg+keel n. algupärandi, originaali keel (vastandina tõlkele); keelet. aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju

    algkeel=ne o. \tekst\ algkeeles olev

    algoritmi+keel n. mat. inf. tehiskeel algoritmide kirjeldamiseks

    all+keel n. (oskuskeel, ilukirjanduskeel jne.)

    alus+keel n. keelet. algkeel

    ameti+keel n.

    antiik+keel n.

    are+keel n. ped. lihtsustatud keel

    argi+keel n. kõnekeel, kirjakeelega võrreldes normivabam igapäevaelu keel

    asjaajamis+keel n. (ametiasjade ajamisel)

    assembler+keel n. inf. (masinakeel)

    bassi+keel n. (kitarril)

    ema+keel n.

    emakeel=ne o. \kirjandus, õpe\

    mitte+emakeelne o.

    emakeele+lugemik n.

    emakeele+päev n. 14. märts

    emakeele+tund n.

    emakeele+õpetaja n.

    emakeele+õpetus n.

    eri+keel n. släng

    euro+keel n. Euroopa Liidu dokumentide keel

    filmi+keel n. kinematograafia väljendusvahendite süsteem

    formaal+keel n. inimese kujundatud kunstkeel

    heli+keel n.

    hinge+keel n. piltl.

    hõimu+keel n. teatava hõimu keel; sugulaskeel

    ilukirjandus+keel n.

    info+keel n. tehiskeel info esitamiseks

    inim+keel n.

    kaalu+keel n. kaalu seisu märkiv osuti; piltl. see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms teatud suunas

    kandle+keel n.

    kantselei+keel n.

    karu+keel n. bot. (karedate lehtedega umbrohi)

    keha+keel n. suhtlusvahend, mis hõlmab kehahoiakut, žeste, näoilmet, kaugust vestluspartnerist

    kehakeele+ekspert n.

    kida+keel n. kidaga keel, tekitab kõnehäireid; sellise keelega inimene

    kidakeel=ne o. ebaselge hääldusega; sõnakehv; saamatu jutuga

    kidakeelse=lt m.

    kidakeels=us n. väljendumise kesisus; napisõnalisus; ebaselge, pudistav hääldus

    kiriku+keel n. (vastav keelepruuk)

    kirja+keel n. keele ühtseim, üldrahvalikult kasutatav keelekuju; kirjutatud tekstide keel

    kirjakeel=ne o. \tõlge\

    kirjakeelse=lt m. \laitmatu\

    kirjakeels=us n.

    kitarri+keel n.

    kodu+keel n.

    kreool+keel n. segakeel

    kujundi+keel n.

    kultuur+keel n.

    kõne+keel n. kõneldav keel, suulises kõnes kasutatav keel

    käo+keel n. bot. (rohttaim)

    lamba+keel n. ka bot. (mõne keelja lehega taime rahvapärane nimetus)

    laste+keel n. keelet. laste ealiselt määratud keelekasutus; (ninnutamine)

    lastekeel=ne o. \sõna\

    libe+keel n. piltl. meelitaja, lipitseja

    luku+keel n.

    luule+keel n.

    luulekeel=ne o. \lugu\

    lähte+keel n. keelet. keel, millest teatav sõna v. muu keelend lähtub

    maailma+keel n. (kogu maailma ühine suhtlusvahend)

    maa+keel n. hrl vnm. eesti keel

    maakeeli m. maakeeles

    mao+keel n. bot. ühe kuni kolme jagunemata lehega ühe kuni kolme jagunemata lehega sõnajalgtaim

    masina+keel n. (info esitamiseks vahetult arvutis)

    meri+keel n. zool. ovaalse kehaga lestakujuline merekala

    mesi+keel n. piltl. mesimagus jutt

    mesikeel=ne o. \jutt, mees\

    mesikeeli m. \meelitama\

    meta+keel n. keelet. keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt

    murde+keel n.

    murdekeel=ne o. \luule\

    mustlas+keel n.

    naaber+keel n.

    nüüdis+keel n.

    originaal+keel n.

    oskus+keel n. kirjakeele allkeel teadus-, kunsti-, tootmis- jm alade tarvis

    oskuskeel=ne o. \nimetus\

    pandla+keel n.

    peni+keel n. bot. (veetaim)

    pidžin+keel n. segakeel

    piibli+keel n.

    piitsa+keel n. piltl. piitsaplaks

    pildi+keel n. kujundikeel

    pilli+keel n.

    programmeerimis+keel n. inf. programmikeel

    programmi+keel n. inf.

    proosa+keel n. proosale iseloomulik keeletarvitus

    pudi+keel n. ebaselge kõne

    pudikeel=ne o. \laps\

    pudikeels=us n.

    puu+keel n. kõnek. piltl. purssiv võõrkeele kõnelemine

    raamatu+keel n. raamatulik keelepruuk; kirjakeel

    rahva+keel n. (vastandina kirjakeelele)

    rahvakeel=ne o. \väljend\

    rahvus+keel n.

    reketi+keel n.

    riigi+keel n.

    sala+keel n.

    sega+keel n.

    sool+keel n. (keelpillil)

    standard+keel n. (standardne)

    sugulas+keel n.

    suhtlemis+keel n.

    žesti+keel n.

    tapi+keel n. eh. tehn.

    tarbe+keel n. asjaajamiskeel

    tava+keel n. (tavaline, harilik)

    teadus+keel n.

    tehis+keel n.

    tooni+keel n. keelet. (kus ühesuguse häälikulise koosseisuga sõnu eristatakse iseloomuliku põhitooni abil)

    tule+keel n.

    tulem+keel n. (millesse tõlgitakse)

    tunde+keel n.

    tõlke+keel n. (millesse mingi tekst on tõlgitud)

    töö+keel n.

    tütar+keel n. (aluskeele suhtes)

    ussi+keel n. bot. (rohttaim)

    vahendus+keel n.

    viipe+keel n. (viibete abil)

    viipekeel=ne o. \tõlge\

    viiuli+keel n.

    vormi+keel n. teose vormi puudutavate väljendusvahendite süsteem

    vulgaar+keel n. vulgaarne keel

    võtme+keel n.

    võõr+keel n.

    võõrkeele+oskus n.

    vähemus+keel n.

    õigus+keel n.

    õppe+keel n.

    õõs+keel n. bot. (taim)

    ämma+keel n. viigikaktuse rahvapärane nimetus

    äri+keel n.

    ühis+keel n. kirjakeelelähedane üldrahvalik kõnekeel

    üld+keel n. kirjakeele tuumosa, mida vajab kogu rahvuskeele kasutajaskond

    üldkeel=ne o. \nimetus\ üldkeeles kasutatav

    ingli+keeli m. \kinnitama\ kaunisõnaliselt

    jumala+keeli m. \paluma\ kogu hingest



  • keel+pill n. muus.

    keelpilli+kvartett n.

    keelpilli+muusika n.

    keelpilli+orkester n.

    keelpilli+sekstett n.

    keelpilli+trio n.

    keelpilli mängi/ma t.

    keelpilli+mäng n.

    keelpilli+mängi=ja n.

    keel+register n. (orelil)

    keel+sarrus n. eh.

    keel+tapp-tapin. eh.

    keel+uss n. zool. (parasiit)

    keel+vile-vilen. muus.

    keel+õis n. bot.

    keelõie=line o. \taim\ keelõitega

    keelõielised n. (taimede alamsugukond)

    keele+aines n.

    keele+ainestik n.

    keele+ajalugu n.

    keeleajaloo=lane n. keeleajaloo uurija

    keeleajaloo=line o. \uurimus\ keeleajalooga seotud

    keeleajaloolise=lt m. \huvitav\

    keele+ala n. teat. keele, murde, murraku esinemisala

    keele+anne-anden.

    keele+atlas n.

    keele+barjäär n.

    keele+ekspert n.

    keele+erinevus n.

    keele+filosoofia n.

    keele+geograafia n.

    keele+huvi n.

    keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb

    keele+huviline2 o. \õpilane\

    keele+inspektor n.

    keele+inspektsioon n.

    keele+juhis n.

    keele+juht-juhin. (murde kogumisel)

    keele+jurist n. (ametinimetus)

    keele+juur n. anat.

    keele+kida n. anat.

    keele+kohvik n. (keeleõppekeskkonnana erineva emakeelega inimeste vahel)

    keele+kollektiiv n.

    keele+komistus n. keelevääratus

    keele+konarus n. sobimatu keelend

    keele+konsultatsioon n.

    keele+kontakt n.

    keele+kuju n. keele esinemisvorm

    keele+kultuur n.

    keele+kursus n.

    keele+kümblus n. (keeleõppemeetod)

    keelekümble=ja n. keelekümblusõpilane

    keelekümblus+klass n.

    keelekümblus+õpilane n.

    keele+laager n.

    keele+lapsus n. keelevääratus

    keele+luu n. anat.

    keele+maastik n.

    keele+mapp n. ped.

    keele+mees n.

    keele+mälestis n.

    keele+neet n.

    keele+norm n. keelet. keelendite ja keelereeglite ühesus ühe keelekollektiivi piires

    keele+norming n. keelet. fikseeritud keelenorm

    keele+nõuanne-anden.

    keele+nõuded n.

    keele+näide n.

    keele+näsa n. anat.

    keele+olümpiaad n.

    keele+paelad n.

    keele+piir n.

    keele+poliitika n.

    keelepoliitik n. keelepoliitika asjatundja

    keelepoliiti=line o. \tegevus\

    keelepoliitilise=lt m. \oluline\

    keele+praktika n.

    keele+pruuk n.

    keele+puu n. keelet.

    keele+põld n.

    keele+pädevus n. keeleline pädevus

    keele+pära n. keele tagaosa

    keele+reegel n.

    keele+reis-reisin.

    keele+ring n.

    keele+rühm n.

    keele+saar n. väike muukeelne ala suurema keeleala sees

    keele+seadus-seadusen.

    keele+sektor n. (tegeleb keeleprobleemidega)

    keele+selg n. anat.

    keele+spetsialist n.

    keele+statistika n.

    keele+sugemed n.

    keele+sugulus n.

    keele+säuts n.

    keele+tapp n. keelekadu, koodivahetus

    keele+tark n.

    keele+teadlane n.

    keele+teadus n.

    keeleteadus=lik o. \tegevus\

    üld+keeleteadus n.

    keele+test n.

    keele+tipp-tipun. anat.

    keele+toimetaja n.

    keele+toimkond n.

    keele+tund n.

    keele+tunne n.

    keele+tüpoloogia n.

    keele+tüüp n.

    keele+uurimus n.

    keele+vaist n.

    keele+veeb n. lingid tasuta sõnastikele Internetis ja liides nende kasutamiseks

    keele+viga n.

    keele+värk n. kõnek.

    keele+vääratus n.

    keele+õpetus n.

    keele+õpik n.

    keele+üksus n. keeleline üksus (nt häälik, sõna)

    keele+õpingud n.

    keelte+hoidik n. (viiulil, kitarril)

    keelte+kool-koolin.


  • ÜHENDITULETISED

    keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb

    keele+huviline2 o. \õpilane\


  • ÜHENDID

    keelt arenda/ma

    keele+arenda=ja n.

    keele+arend=us n.

    keelearendus=lik o. \töö\

    keelarendus+töö n.

    keelt hoolda/ma t.

    keele+hoolda=ja n.

    keele+hoold=us n.

    keele+hool=e n.

    keelehoolde+keskus n.

    keelt kand/ma t. piltl. taga rääkima, tühje jutte levitama; kellegi peale kaebama

    keele+kand=ja n.

    keel=ik3 n. keelekandja

    keele+kand=mine n.

    keele+kann=e-kanden.

    keelt karasta/ma t. jooma

    keele+karast=us n. keelekaste, see, mis keelt karastab

    keelt kast/ma t. jooma, rüüpama (hrl. vägijooke)

    keele+kast=e-kasten. jook, joodav (hrl. õlu, viin,vesi vm.)

    keele+kast=ja n.

    keele+kast=mine n.

    keelt kasuta/ma t.

    keele+kasuta=ja n.

    keele+kasut=us n.

    keelt korralda/ma t.

    keele+korralda=ja n. (ametinimetus)

    keele+korrald=us n. (tegevusala)

    keelekorraldus=lik o. \tegevus\

    keelekorraldus+teooria n.

    keelt murd/ma t.

    keele+murr=e n.

    murre n. keelet. keelemurre, piirkondlik eripärane v. sotsiaalne allkeel, dialekt

    ida+murre n. Ida-Eesti murre

    idamurde=line o.

    kesk+murre n. teat. keeleala keskosa murre

    kirderanniku+murre n.

    kodu+murre n.

    kodumurde=line o. \luuletus\

    lääne+murre n. Lääne-Eesti murre

    ranniku+murre n.

    keelt oska/ma t.

    keele+oska=ja n.

    keele+osk=us n. teat. keele oskamine

    keeleoskus+tase n.

    keelte+oskus n. võõrkeelte oskus

    keelt peks/ma t. taga rääkima, klatšima

    keele+peks n.

    keele+peks=ja n.

    keele+peks=mine n.

    keelt tarvita/ma t.

    keele+tarvita=ja n.

    keele+tarvit=us n.

    keelt uuenda/ma t. kirjakeelt radikaalselt muutma ja täiustama

    keele+uuenda=ja n.

    keele+uuend=us n. keelet. kirjakeele radikaalne uuendamine nõuetele vastavaks

    keeleuuendus=lane n. keeleuuenduse propageerija v. pooldaja

    keeleuuendus+liikumine n.

    keelt uuri/ma t.

    keele+uuri=ja n. see, kes keelt uurib

    keele+uuri=mine n.

    keelt õppi/ma t.

    keele+õp=e n.

    keele+õppi=ja n.

    keele+õppi=mine n.

  • Märgid
    +liitmine
    ~seotud tüvi
    =sufiksituletus
    :prefiksituletus
    /vormitunnus
    -vaheliide
    Sõnaliigid
    n.nimisõna
    o.omadussõna
    t.tegusõna
    a.arvsõna
    as.asesõna
    n.pärisnimi
    m.määrsõna
    k.kaassõna
    s.sidesõna
    h.hüüdsõna

    © Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur