[SP] "Eesti keele sõnapered"
|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
abi n.
abi=line n.
kodu+abiline n.
abi=tu o. abi, tuge, kaitset vajav; jõuetu; oskamatu; saamatu, kohmakas; vilets, kehv
abitu=lt m. \ekslema\
abit=us n.
abitus+tunne n.
õpitud abitus n. pseudoabitus: inimene peab end saamatuks asjades, millega ta tegelikult hakkama saaks
abi=sta/ma t. abi osutama, aitama, toetama
abista=ja n.
abista=mine n.
abistamis+fond n.
abistamis+kassa n.
abistamis+katse n.
abistamis+leping n.
ai=ta/ma t. abi osutama, abiks olema; tarvilikku mõju avaldama; piisama, küllalt olema; kõlbama, sobima
aita=ja n.
aita=mine n.
jalule aita/ma t. (majanduslikult paremale järjele)
jalule+aita=ja n.
jalule+aita=mine n.
järele aita/ma t. (õppimises); pisut parandama
järele+aita=ja n.
järele+aita=mine n.
järeleaitamis+tund n.
kaasa aita/ma t. omalt poolt abi osutama; soodustavalt mõjuma
kaasa+aita=ja n.
kaasa+aita=mine n.
tagant aita/ma t. toetama
tagant+aita=ja n.
tagant+aita=mine n.
\hädast\ välja aita/ma t. (kuskilt v. mingist olukorrast)
välja+aita=ja n.
välja+aita=mine n.
avi=ta/ma t. vnm. abistama
avita=ja n.
avita=mine n.
\sõbra\ abil k.
appi m.
appi hüüd/ma t.
appi+hüüd n.
appi+hüüd=mine n.
appi+hüü=e n.
appi karju/ma t.
appi+karj=e n.
appi+karju=ja n.
appi+karju=mine n.
appi kutsu/ma t.
appi+kuts=e n.
appi+kutsu=mine n.
appi mine/ma t.
appi+mine=k n.
appi tule/ma t.
appi+tule=k n.
appi+tule=mine n.
appi+tuli=ja n.
arengu+abi n. (arengumaadele)
arsti+abi n.
arstiabi+punkt n.
enese+abi n.
eneseabi+kursus n.
eneseabi+raamat n. raamat, mille lugemine peaks aitama inimesel oma probleeme lahendada ja oma suhtumist muuta
eneseabi+õpik n.
eriarsti+abi n.
esma+abi n. esmane abi
esmaabi+kapp ‹-kapi› n.
esmaabi+koolitaja n.
esmaabi+pakk ‹-paki› n.
esmaabi+paun n.
esmaabi+punkt n.
esmaabi+tarbed n.
esmaabi+võte n.
esmaabi+õpetaja n.
esmaabi and/ma n.
esmaabi+and=ja n.
euro+abi n.
finants+abi n.
hinge+abi n. psühholoogiline nõustamine
humanitaar+abi n. kehvades tingimustes elavatele inimestele antav toidu-, riide-, ravimi- jm. abi
humanitaarabi+saadetis n.
humanitaarsaadetis n. humanitaarabisaadetis
häda+abi n.
hädaabi+kõne n.
hädaabi+number n. \112\
hädaabi+pakk n.
hädaabi+pidur n.
hädaabi+telefon n. päästeteenistuse, kiirabi, tuletõrje telefoninumber
hädaabi+töö n. (töötutele)
hädaabitöö=line n. hädaabitöö tegija
hädaabi+töötaja n.
kaas+abi n.
kiir+abi n. med. arstiabi andmine õnnetuste või muude eluohtlike seisundite puhul kohapeal; selle ala meditsiinitöötajad ning transpordivahendid
kiirabi+arst n.
kiirabi+auto n.
kiirabi+jaam n.
kiirabi+kopter n.
kiirabi+meedik n.
kiirabi+piloot n.
kiirabi+töö n.
kiirabi+töötaja n.
konsulaar+abi n. (konsuli tasemel)
kriisi+abi n. (kriisis olijatele)
kriisiabi+juht n.
laste+abi n.
lasteabi+telefon n. (pakub ööpäevaringset nõustamist)
majandus+abi n.
meditsiini+abi n.
meditsiiniabi+kindlustus n.
meistri+abi n.
menetlus+abi n. jur.
ohvri+abi n.
oma+abi n.
pagulas+abi n.
piduri+abi n.
raha+abi n.
relva+abi n.
riigi+abi n.
riigabi+eeskirjad n.
sotsiaal+abi n.
surma+abi n. halastussurm
sünnitus+abi n.
sünnitusabi+arst n.
sünnitusarst n.
sünnitusabi+operatsioon n.
tehno+abi n. tehniline abi
kiir+tehnoabi n.
toidu+abi n.
vaeste+abi n.
veterinaar+abi n.
välis+abi n.
õendus+abi n. (tervishoiuteenus)
õigus+abi n.
õigusabi+büroo n.
õigusabi+partner n.
õigusabi+teenus n.
abi+aine n. teatud lisaaine, mis tagab põhiaine õige koostise, säilivuse jms.
abi+ehitis n.
abi+elu n. mehe ja naise (hrl. ametlikult registreeritud) perekondlik liit ning kooselu
abielu=line o. \side\ abieluga seotud
abielulis=us n.
ainu+abielu n.
armastus+abielu n.
fiktiiv+abielu n.
gei+abielu n. kõnek. (samasooliste vahel)
homo+abielu n. kõnek. (homode vahel)
kaksik+abielu n.
kodaniku+abielu n. vnm. tsiviilabielu, ilmalik abielu
külastus+abielu n.
mitmik+abielu n. rühmaabielu, polügaamia
mõistus+abielu, mõistuse+abielu n.
paar+abielu n.
proovi+abielu n.
rühma+abielu n.
sega+abielu n. (eri rahvusest inimeste vahel)
tsiviil+abielu n. ilmalik, kodanlik abielu
vaba+abielu n.
vabaabielu+mees n.
vabaabielu+naine n.
visiit+abielu n. külastusabielu
abielu+aasta n.
abielu+ahelad n.
abielu+akt n. jur. (abielu sõlmimise kohta)
abielu+draama n.
abielu+eelne o. \kooselu\
abielu+ettepanek n.
abielu+ike n.
abielu+inimene n.
abielu+keeld n.
abielu+kolmnurk n.
abielu+kool n.
abielu+kriis n.
abielu+küsimus n.
abielu+kütked n.
abielu+laps n.
abielu+leping n.
abi+meetmed n. abistavad võtted
abielu+mees n.
abielu+naine n.
abielu+paar n.
abielu+pool ‹-poole› n.
abielu+rahvas n. kõnek. abielupaar
abielu+referendum n. (rahvahääletus; rahvaküsitlus)
abielu+sadam n.
abielu+seadusandlus n.
abielu+sidemed ‹-sideme› n.
abielu+sõrmus n.
abielu+säng n. abieluvoodi
abielu+truudus n.
abielu+tunnistus n.
abielu+vara ‹-vara› n. jur. abikaasade ühisvara
abieluvara+leping n. jur. (reguleerib abikaasade varalisi õigusi ja kohustusi)
abielu+voodi n.
abielu+õnn n.
abiellu astu/ma t.
abiellu/ma t.
abiellu=ja n.
abiellu=mine n.
abiellumis+ettepanek n.
abiellumis+himu n.
abiellumishimu=line o. \naine\
abiellumis+iga ‹-ea› n.
abiellumisea=line o. \neiu\
abiellumis+keeld n.
abiellumis+plaan n.
abiellu=mus n. abielude suhteline sagedus
abielu lahuta/ma t.
abielu+lahuta=ja n.
abielu+lahut=us n.
lahutus n. abielulahutus
lahutus+avaldus n.
abielulahutus+avaldus n.
lahutusavaldus n. abielulahutusavaldus
abielulahutus+protsess n.
lahutusprotsess n. abielulahutusprotsess
abielu rikku/ma t.
abielu+rikku=ja n.
abielu+rikku=mine n.
abi+esimees n.
abi+ettevõte n.
abi+fond n. kindlaks otstarbeks määratud fond
abi+hoone n.
abi+joon n. (joonestamisel); muus. (noodijoonestiku kohal v. all)
abi+jõud n.
abi+kaasa ‹-kaasa› n.
eks:abikaasa ‹-kaasa› n.
eks2 n. kõnek. eksabikaasa; endine elukaaslane
abikaasade+vaheli=ne o. \leping\ abikaasade vahel olev
abi+keel n. (suhtlemise abivahendiks)
abi+kirik n.
abi+klass n. (kerge vaimupuudega lastele)
abi+koer n. (puudega inimeste abistamiseks)
abi+komitee n.
abi+kool ‹-kooli› n.
abi+kõlblik o. kõlblik toetust saama
abikõlblikk=us n.
abi+käsi n.
abi+laev n.
abi+leht n.
abi+linnapea ‹-pea› n.
abi+löök n.
abi+maavanem n.
abi+majand n.
abi+materjal n.
abi+meede n.
abi+mees n.
abi+meetmed n.
abi+mootor n.
abi+mõis n. suurema mõisa alla kuulunud väiksem mõis
abi+noot ‹-noodi› n. muus.
abi+nõu n.
ennetus+abinõu n.
ettevaatus+abinõu n.
häda+abinõu n.
julgeoleku+abinõu n.
kaitse+abinõu n.
karistus+abinõu n.
kasvatus+abinõu n.
keskkonnakaitse+abinõud n.
kinnitus+abinõu n.
ohutus+abinõu n.
preventiiv+abinõu n.
pääste+abinõu n.
sunni+abinõu n.
surve+abinõu n.
tõkestus+abinõu n.
tõkke+abinõu n.
tõrje+abinõu n.
vahe+abinõu n.
vahe=nd n. vaheabinõu
vastu+abinõu n.
abi+operatsioon n. maj.
abi+pakk n. abi korras antav pakk (toit, riided v. muud tarbeesemed)
abi+pakett n.
abi+palve n.
abi+personal n.
abi+pind ‹-pinna› n.
abi+politseinik n.
abi+prefekt n.
abi+professor n. (välismaa ülikoolis, vastab umbes Eesti lektorile)
abi+programm n.
abi+prokurör n.
abi+raha n.
haigus+abiraha n.
laste+abiraha n.
sünnitus+abiraha n.
abi+riist n.
abi+ruum n.
abi+saadetis n.
abi+seade ‹-seadme› n.
abi+sõna n.
abi+šaht n.
abi+teadus n.
abi+teenindus n.
abiteenindus+personal n.
abi+teenistus n. (sõjaväes)
abi+teenistuja n.
abi+tegu n. aj. hooajaline lisategu mõisale
abiteo=line n. aj. abiteol olija
abi+telefon n. (abi v. info saamiseks)
abi+teoreem n.
abi+tootmine n.
abi+tsehh n.
abi+töö n. põhitööd teenindav töö
abitöö=line n. abitöid tegev tööline
abi+tööjõud n.
abi+vahend n.
abi+vaim n. aj. (naisabiteoline)
abi+vaimulik n.
abi+vallavanem n.
abi+valmis o. \sõber\
abivalmi=dus n.
abivalmi=lt m. \aitama\
abi+vedur n.
abi+verb n.
abi+vägi n.
abi+õpetaja n.
abi and/ma t.
abi+and=ja n.
abi+and=mine n.
abi otsi/ma t.
abi+otsi=ja n.
abi+otsi=mine n.
abi pakku/ma t.
abi+pakku=ja n.
abi+pakku=mine n.
abi palu/ma t.
abi+palu=ja n.
abi+palu=mine n.
abi tarvita/ma t.
abi+tarvita=ja n.
abi vaja/ma t.
abi+vaja=ja n.
abi+vaja=mine n.
pind1 ‹pinna› n. väliskiht, pealmine kiht; maakamar, pinnas; piltl., vt ka pind3
pind=mik n. pindmine osa
mälumis+pindmik n. anat.
pinna=s n. eh. geol. maakoore pindmine kiht; piltl. alus, pind, millest miski lähtub v. millele tugineb
ehitus+pinnas n.
kalju+pinnas n.
kasvu+pinnas n. pinnas millegi kasvamiseks ja arenemiseks
liiv+pinnas n.
mineraal+pinnas n.
muld+pinnas n.
savi+pinnas n.
tekke+pinnas n.
toite+pinnas n. toitev pinnas
täite+pinnas n. (maapinna täitmiseks)
uju+pinnas n. kergesti vedelduv ebapüsiv pinnas
pinnase+kiht n.
pinnase+mehaanika n.
pinnase+proov n.
pinnase+pump n.
pinnase+puur n.
pinnase+teadus n.
pinnase+tõstuk n.
pinnase+uuring n.
pinnase+vesi n.
pind=mine o. \vigastus\ pinnapoolne, pinnal esinev
pinna=line o. pindmine; pealiskaudne
pinnalise=lt m. \vaadeldud\
pinnalis=us n.
pinna=tu o. \unistus\ ebareaalne
pinnat=us n.
pinda/ma t. eh. pinda katma; kõnek. palkidelt pealmist kihti maha võtma
pinda=ja n.
pinda=mine n.
abi+pind ‹-pinna› n. (abiruumil või esemel)
alus+pind ‹-pinna› n.
aste+pind ‹-pinna› n. (jalal)
atlass+pind ‹-pinna› n.
aurumis+pind ‹-pinna› n.
elamis+pind ‹-pinna› n.
hoonestus+pind ‹-pinna› n.
horisontaal+pind ‹-pinna› n.
hõõrde+pind ‹-pinna› n.
ihke+pind ‹-pinna› n. ihumispind
ihumis+pind ‹-pinna› n.
joon+pind ‹-pinna› n.
joote+pind ‹-pinna› n.
juht+pind ‹-pinna› n. tehn.
järve+pind ‹-pinna› n.
kald+pind ‹-pinna› n. mat.
kande+pind ‹-pinna› n.
kasvu+pind ‹-pinna› n.
keeris+pind ‹-pinna› n. tehn. (lennukil)
kera+pind ‹-pinna› n. mat.
kerapinna=line o. \lääts\ füüs.
kokkupuute+pind ‹-pinna› n.
kontakt+pind ‹-pinna› n.
koonus+pind ‹-pinna› n.
koristus+pind ‹-pinna› n.
kõla+pind ‹-pinna› n. piltl.
kõver+pind ‹-pinna› n. mat.
kõverpinna=line o. \keha\ kõverpinnaga
külg+pind ‹-pinna› n.
külvi+pind ‹-pinna› n.
kütte+pind ‹-pinna› n.
laua+pind ‹-pinna› n.
lihke+pind ‹-pinna› n. geol.
\detailide\ liite+pind ‹-pinna› n.
lisa+pind ‹-pinna› n.
lisapinna+õigus n.
liuge+pind ‹-pinna› n.
lõike+pind ‹-pinna› n.
läbilõike+pind ‹-pinna› n.
maa+pind ‹-pinna› n.
maapinna+läheda=ne o. maapinna lähedal asuv
manööver+pind ‹-pinna› n.
mere+pind ‹-pinna› n.
mulla+pind ‹-pinna› n.
murde+pind, murdumis+pind ‹-pinna› n.
naha+pind ‹-pinna› n.
nakke+pind ‹-pinna› n.
nihke+pind ‹-pinna› n. tehn.
niite+pind ‹-pinna› n.
ots+pind ‹-pinna› n.
paberi+pind ‹-pinna› n.
pealis+pind ‹-pinna› n.
pealispind=ne \ pealispinna=line o. \käsitlus\
peegel+pind ‹-pinna› n.
polaar+pind ‹-pinna› n.
poleer+pind ‹-pinna› n. poleeritud pind
projektsiooni+pind ‹-pinna› n. mat.
purje+pind ‹-pinna› n.
puute+pind ‹-pinna› n.
põletus+pind ‹-pinna› n.
põllu+pind ‹-pinna› n.
põranda+pind ‹-pinna› n.
pöörd+pind ‹-pinna› n.
rendi+pind n.
resonantsi+pind ‹-pinna› n.
resti+pind ‹-pinna› n.
ristlõike+pind ‹-pinna› n.
rõht+pind ‹-pinna› n.
silinder+pind ‹-pinna› n.
sise+pind ‹-pinna› n.
tasa+pind ‹-pinna› n.
tasapinna=line o. \kujund\
toetus+pind ‹-pinna› n.
tootmis+pind ‹-pinna› n.
töö+pind ‹-pinna› n.
vee+pind ‹-pinna› n.
veere+pind ‹-pinna› n.
vertikaal+pind ‹-pinna› n.
välis+pind ‹-pinna› n.
äri+pind ‹-pinna› n.
üld+pind ‹-pinna› n.
pind+aktiivne o. keem. pindpinevust vähendav
pindaktiivs=us n.
pind+ala n.
kasvu+pindala n.
kogu+pindala n.
külg+pindala n.
rinna-s+pindala n. puutüve ristlõike pindala rinnakõrguselt
täis+pindala n.
üld+pindala n.
pindala+mõõt n.
pind+laud n.
pind2 ‹pinnu› n. pindlaud
pind+luu n.
pind+paisumine n.
pind+pinevus n.
pind+põime n. tkst. põimetehnika, kus mustri moodustab eri värvi lõngadest põimitud kude
pindpõime+tehnika n.
pindpõime+tekk n.
pind+struktuur n.
pind+tihedus n. füüs.
pind+vibraator n. eh.
pinna+efekt n. el. takistuse näiv suurenemine vahelduvvoolu korral
pinna+ehitus n.
pinna+energia n.
pinna+hoovus n.
pinna+karedus n.
pinna+kate n.
pinna+kaunistus n.
pinna+kiht n.
pinna+konarus n.
pinna+kujund n.
pinna+laine n.
pinna+laotus n.
pinna+mood n.
pinna+moodustis n.
pinna+moreen n. geol.
pinna+mõõt n.
pinna+pragu n.
pinna+reostus n.
pinna+tuisk n.
pinna+töötlus n.
pinna+veekogu ‹-kogu› n.
pinna+vesi n.
pinna+viimistlus n.
pinna+virvendus n. ⇐ pind virvenda/b
pinna+vorm n. geogr.
glatsiaal+pinnavorm n.
kuhje+pinnavorm n.
pinna+võrk n. kal.
pinna+ühik n.
sileda+pinna=line o. \laud, kivi\ sileda pinnaga
võrd+pind=ne o. \ruumijaotus\ võrdse pindalaga
pinna+läheda=ne o. \juurestik\ pinna lähedal asuv
pinna+pealne o. \juhtmestik, otsus\ pinna peal olev, pinda puudutav; pealiskaudne, põgus
pinnapealse=lt m. \vaadeldud\
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|