[SP] "Eesti keele sõnapered"

SõnastikustKasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 68 artiklit, väljastan 20.

aasta n.

  • TULETISED

    aasta=ne o. \laps; vaheaeg\ üks aasta vana v. üks aasta kestev

    aastase=lt m. \käima\

    ~aasta=ne teat. arv aastaid vana, kestnud vms. [Selle järelosaga leidub rohkesti liitsõnade näiteid, millest on järgnevalt esitatud valik.]

    iga-aastane o. \puhkus\ igal aastal olev

    kahe+aastane o. \laps, tutvus\ kaks aastat vana; kaks aastat kestev

    kahene o. \laps\ kaheaastane

    kaheaastase=lt m. \rääkima\

    kaheksa+aastane o. kaheksa aasta vanune; kaheksa aasta pikkune

    kaheksaaastase=lt m.

    kaheksakümne+aastane o. \härra\

    kaheksakümnene o. kaheksakümneaastane

    kaheksakümneaastase=lt m. \abiellunud\

    kaheksateistkümne+aastane, kaheksateist+aastane o. \neiu\

    läbi+aastane o. \kalapüük\ aasta läbi kestev

    läinud+aastane o. \suvi\ läinud aastal olnud

    mineva-aastane o. \lumi\

    mitme+aastane o. \programm\ mitu aastat kestev

    mitmeteistkümne+aastane, mitmeteist+aastane o. \kogemus\

    paari+aastane o. \poisike\

    paariaastase=lt m. \sõime\

    paarikümne+aastane o. \noormees\

    paarisaja+aastane o. \maja\

    aasta=ti m. eri aastatel


  • LIITSÕNAD

    abielu+aasta n.

    ahvi+aasta n. (astroloogilises loomakalendris)

    alg+aasta n. algusaasta

    algus+aasta n.

    aruande+aasta n.

    asutamis+aasta n.

    draakoni+aasta n. (astroloogias)

    eelarve+aasta n.

    elu+aasta n.

    finants+aasta n. maj. eelarveaasta

    fiskaal+aasta n. maj. eelarveaasta

    gümnaasiumi+aasta n.

    heina+aasta n.

    hiilg=e+aastad n.

    ikaldus+aasta n.

    ilmumis+aasta n.

    juubeli+aasta n.

    kalendri+aasta n.

    kasutus+aasta n.

    kasvu+aasta n.

    katse+aasta n.

    kiriku+aasta n.

    kooli+aasta n.

    kriisi+aasta n.

    kuu+aasta n.

    käbi+aasta n.

    külvi+aasta n.

    lapse+aastad n.

    leina+aasta n.

    liht+aasta n. astr. (365 päevaga)

    liig+aasta n. astr. lisapäeva-aasta

    lisapäeva+aasta n. (lisapäevaga, 366 päevaga)

    loome+aastad n.

    loomingu+aasta n.

    lõpu+aasta n. viimane aasta

    lähi+aastad n.

    maapao+aasta n.

    majandus+aasta n.

    \hea\ mee+aasta n.

    minev+aasta m. kõnek. mineval aastal, mullu

    naiste+aasta n. naistele, naisliikumisele pühendatud aasta

    nooruki+aastad n.

    noorus+aastad n.

    nälja+aasta n.

    olümpia+aasta n.

    pagulas+aastad n.

    pensioni+aasta n.

    pool+aasta n.

    kevad+poolaasta n.

    suve+poolaasta n.

    sügis+poolaasta n.

    talve+poolaasta n.

    õppe+poolaasta n.

    poolaasta+plaan n.

    proovi+aasta n.

    põllumajandus+aasta n.

    põua+aasta n.

    pähkli+aasta n. (hea pähklisaagiga)

    päikese+aasta n. astr.

    püügi+aasta n. (kaluritel)

    raamatu+aasta n. (raamatu(te)le pühendatud)

    raamatupidamis+aasta n.

    rahandus+aasta n.

    rahu+aastad n.

    rajamis+aasta n.

    rekord+aasta n.

    rendi+aasta n.

    revolutsiooni+aasta n.

    roti+aasta n. (astroloogias)

    rännu+aasta n.

    \hea\ saagi+aasta n.

    seemne+aasta n.

    seene+aasta n.

    seisaku+aastad n.

    selli+aasta n. (endisajal:) sellina meistri juures töötatud aasta

    spordi+aasta n.

    stagna+aastad n. kõnek. seisakuaastad

    surma+aasta n.

    sõja+aasta n.

    sünni+aasta n.

    teenistus+aasta n.

    tegevus+aasta n.

    tegutsemis+aasta n.

    tiigri+aasta n. (astroloogias)

    tipp+aasta n.

    tulev+aasta m. kõnek. tuleval, järgmisel aastal

    tähe+aasta n.

    tänav+aasta m. kõnek. tänavu aastal

    töö+aasta n.

    uus+aasta n. 1. jaanuar

    uusaasta+ball n.

    uusaasta+hommik n.

    uusaasta+kaart n.

    uusaasta+kõne n.

    uusaasta+läkitus n.

    uusaasta+pidu n.

    uusaasta+tervitus n.

    uusaasta+vastuvõtt n.

    uusaasta+õnnitlus n.

    uusaasta+öö n.

    vaatlus+aasta n.

    vahe+aasta n.

    valgus+aasta n.

    valitsemis+aasta n.

    vana-aasta n. 31. detsember

    vana-aasta+õhtu n.

    vanadus+aastad n.

    vangla+aasta n.

    veerand+aasta n.

    vilja+aasta n.

    väljalaske+aasta n. toote valmistamise aasta

    õitsengu+aastad n.

    õpi+aastad n.

    õpingu+aastad n.

    õpipoisi+aastad n.

    õppe+aasta n. ajavahemik, mil õppeasutuses toimub õppetöö, kooliaasta

    õuna+aasta n. õunarohke aasta

    ülemineku+aastad n. füsiol. üleminekuajajärk, sugulise talitluse taandarengu periood, klimakteerium

    ülikooli+aastad n.

    üliõpilas+aastad n.



  • aasta+aeg n.

    aastaaja+katarr n.

    aasta+amplituud n.

    aasta+aruanne-anden.

    aasta+arv n.

    aasta+auhind n.

    aasta+bilanss n.

    aasta+eelarve n.

    aasta+hinne n.

    aasta+hitt n. kõnek. ülimenukas muusikapala, film vm.

    aasta+horoskoop n.

    aasta+intress n. aasta jooksul hoiuselt saadud või saadav kasumiprotsent

    aasta+inventuur n.

    aasta+juurdekasv n.

    aasta+kasum n.

    aasta+kasv n.

    aasta+kaup n.

    aasta+kokkuvõte n.

    aasta+komplekt n.

    aasta+kongress n.

    aasta+konverents n.

    aasta+koosolek n.

    aasta+kulud n. ühes aastas tehtud või tehtavad kulutused

    aasta+käik n.

    aasta+käive n.

    aasta+kümme n. kümme aastat

    aastakümnete+pikkune o. \kooselu\

    aasta+laat n.

    aasta+leping n.

    aasta+lõpp n.

    aastalõpu+ball n.

    aastalõpu+intervjuu n.

    aastalõpu+pidu n.

    aastalõpu+tervitus n.

    aastalõpu+turniir n.

    aasta+maks-maksun. maj. liikemaks ühe aasta eest; kõnek. aastamakse

    \kindlustuse\ aasta+makse n. maj. ühe aasta kohta makstav summa

    aasta+miljon n. miljon aastat

    aasta+moon-moonan.

    aasta+norm n.

    aasta+number n.

    aasta+näitus n. iga-aastane ülevaatenäitus

    aasta+palk-palgan.

    aasta+parallaks n.

    aasta+pidu n. asutuse vms. iga-aastane pidu

    aasta+pikkune o. \vahe\

    aasta+pilet n.

    aasta+plaan n.

    aasta+preemia n.

    aasta+puhkus n.

    aasta+päev n.

    juubeli+aastapäev n.

    pulma+aastapäev n.

    surma+aastapäev n.

    sünni+aastapäev n.

    aastapäeva+kontsert n.

    aastapäeva+pidu n.

    aastapäeva+pidustused n.

    aasta+raamat n.

    aasta+ring n. aasta kui üha korduv ajavahemik; kõnek. aastarõngas

    aasta+rõngas n. biol. ristlõikel rõngana nähtav aastane juurdekasv puutüvel, ka kalade soomustel, kilpkonna kilbil jm.

    aasta+rütm n.

    aasta+saak n.

    aasta+sada n. sajand

    aasta+sissetulek n.

    aasta+stipendium n.

    aasta+sulane n. lepinguline, aastakaubaga sulane

    aasta+teenistus n.

    aasta+tellimus n.

    aasta+toodang n.

    aasta+tootlus n.

    aasta+tuhat n. tuhat aastat

    aasta+tulu n.

    aasta+vahetus n.

    aasta+vanune o.

    aasta+ülesanne-anden.

    aasta+ülevaade n.

    aastate+pikkune o. \töö\


  • ÜHENDITULETISED

    aasta+aasta=lt m. \paremaks\

    aasta+ring=ne o. \töö\ aasta ringi kestev

  • anaalne o. \sooleosa\ anat. päraku juurde kuuluv, pärakusse puutuv, päraku-

  • LIITSÕNAD

    anaal+periood n. psühh. lapse psühhoseksuaalse arengu teine periood, u. 1,5 kuni 3 aasta vanuses

    anaal+seks n. suguühe pärakusse

  • aprill n. jürikuu, kalendri neljas kuu

  • LIITSÕNAD

    aprilli+ilm n.

    aprilli+kaart n.

    aprilli+kuu n.

    aprilli+nali n. hrl. 1. (ka 30.)aprillil tehtav rahvalik nali

    aprill2 n. aprillinali

    Aprill! h. hüüe, kui aprillinali õnnestub

    aprilli+põrsas n.

    aprilli+päike n.

    aprilli+siga n. (kes on 1. aprillil aprilli saanud)


  • MUU

    nina+prill n. piltl. pikk nina, aprill

  • barrel n. (mahumõõt: USA-s 1 barrel = 119,24 l, 1 naftabarrel = 158,76 l; Suurbritannias 1 barrel = 163,65 l)

  • LIITSÕNAD

    nafta+barrel n.

    veini+barrel n.

  • detsi~ mõõtühikute nimetuste esiosis, mis näitab, et ühik on põhiühikust 10 korda väiksem

  • TULETISED

    detsi-maal=ne o. kümnend-, arvul 10 põhinev

    detsimaal+arv n. mat.

    detsimaal+kaal-kaalun. tehn. kümnendkaal; kaalutav raskus on sellel 10 korda suurem kui kaalumiseks tarvilike vihtide raskus

    detsimaal+klassifikatsioon n. bibl. kümnendliigitus

    detsimaal+süsteem n. mat.

    detsi-m=eeri/ma t. iga kümnendat eraldama, karistama v. hukkama

    detsim=atsioon n. aj. iga kümnende isiku hukkamine (karistusviis sõjaväes); iga kümnenda isiku karistamine süüdlase mitteleidmise puhul


  • LIITSÕNAD

    detsi+bell n. füüs. 0,1 belli

    detsi+gramm n. 0,1 grammi

    detsi+liiter n. 0,1 liitrit, 100 g

    detsi+meeter n. 0,1 meetrit

    detsimeeter+laine n. füüs.

  • esimene a., o. järgarv põhiarvust 1; ajaliselt esimene, kõige varasem; (kõige) eesmine; kõige olulisem; kõige kuulsam

  • TULETISED

    esimeseks m. (loendamisel:) kõigepealt, esiteks

    esim=us n. esimene-olek (millegi avastamises jne.)

    esi=ti m. algul, esialgu, enne

    esiteks m. esiti, kõigepealt; eeskätt

    esiti=ne o. esialgne

    esma=lt m. algul, esiti

    esma=ne o. esimene, primaarne; ajaliselt esimene; tähtsuselt esimene

    esma+klassi=line o. kõige esimesse klassi kuuluv, eriti hea

    esma+järgu=line o. esimese järgu väärtusega

    esma+abi n.

    esmaabi+kapp-kapin.

    esmaabi+pakk-pakin.

    esmaabi+paun n.

    esmaabi+punkt n.

    esmaabi+tarbed n.

    esmaabi+võte n.

    esmaabi+õpetaja n.

    esmaabi and/ma t.

    esmaabi+and=ja n.

    esma+asukas n.

    esma+avastaja n.

    esma+dokument n.

    esma+joones, esi+joones m. eeskätt, eriti, peamiselt; esmajärjekorras, enne muud

    esma+juht-juhun.

    esma+järjekorras m.

    esma+kordne o. \kogemus\

    esmakordse=lt m.

    esmakords=us n.

    esma+leid, esmas+leid n. biol. esmane leid

    esma+maining n.

    esma+mulje n.

    esma+pilk n.

    esma+pilgul m. esimesel pilgul

    esma+poegija n. biol.

    esma+privatiseeri/ma t. esmaerastama

    esma+publikatsioon n.

    esma+sündinu n. esimesena sündinu

    esma+sünnitaja n.

    esma+sünnitus n.

    esma+tarve n.

    esmatarbe+ese n.

    esmatarbe+kaup n.

    esma+tasand n.

    esma+tähtis o.

    esma-s+dokument n.

    esma-s+poegija n.

    esma-s+päev n.

    esmaspäeva=k n. (kindlale tegevusele pühendatud)

    esmaspäeva=ne o. \koosolek\

    esma-s+sünnitaja n. esimest korda sünnitav naine

    esma-s+sünnitus n. esmakordne sünnitus

    esma-s+turg n. maj. (väärtpaberite käibele laskmisel)

    esma-s+ümbrik n. (väljaandmise päeva templiga)

    esm=ik n. esimesena tehtu v. sündinu


  • LIITSÕNAD

    esi+asukas n.

    esi+etenda/ma t. esimest korda etendama

    esi+etendu/ma t. esimest korda etenduma

    esi+etendus n. lavateose esimene avalik etendus

    esi+ettekanne-kanden.

    esi+joones m.

    esi+koht n.

    esikoha+konkurents n.

    esikoha+pretendent n.

    esi+koomik n. (kõige kuulsam, kõige tuntum)

    esi+korrus n.

    esi+kurg n. juhtkurg (parves)

    esi+kuuik n.

    esi+kümme n.

    esi+lavastus n. lavateose esmakordne lavastus

    esi+leedi n. presidendiproua (mitteametlik nimetus)

    esi+leht n. idu- ja pärislehe vahelmine leht

    esi+lennuk n.

    esi+liiga-liigan.

    esi+linasta/ma t. esimest korda linastama

    esi+linastus n. esimene linastus

    eel+esilinastus n.

    esi+linastu/ma t. esimest korda linastuma

    esi+maletaja n.

    esi+mees n.

    abi+esimees n.

    ase+esimees n.

    au+esimees n.

    kolhoosi+esimees n.

    esimehe+pult n. (riigikogusaalis)

    esi+naine n.

    esi+number n. (näit. valimistel)

    esi+osa n.

    esi+otsa m. esialgu, esmalt

    esi+puhku m. vnm. esialgu

    esi+reket n. piltl. parim tennisist

    esi+rida n. esimene rida

    esi+rikkur n.

    esi+roe n. füsiol. vastsündinu esimene roe

    esi+seitsmik n. seitse esimest

    esi+sild n. tehn. (autol, traktoril)

    esi+silp n. sõna esimene silp

    esi+sõrm n.

    esi+sünd n.

    esisünni+õigus n.

    esi+sündinu n. esimesena sündinud laps

    esi+tantsija n.

    esi+tenor n.

    esi+trükk n.

    esi+täht n.

    esi+tükk n.

    esi+vanem n.

    esi+viisik n.

    esi+võistlus n.

    esi-k+kogu-kogun.

    esi-k+laps n.

    esi-k+lavastus n. esimene lavastus

    esi-k+loom-looman.

    esi-k+number n.

    esi-k+ooper n.

    esi-k+poeg n.

    esi-k+romaan n.

    esi-k+teos n.

    esi-k+töö n.

    esi-k+tütar n.


  • ÜHENDITULETISED

    esma+välte=line o. \sõna\ esimeses vältes olev

  • galeer n. aj. mer. aerude ja purjede abil liikuv 1- kuni 2-mastiline sõjalaev

  • LIITSÕNAD

    galeeri+laevastik n. aj.

    galeeri+ori n. aj. sõudja galeeril,

    galeeriorj=us n. galeeriorjaks olemine

  • gramm n. massiühik, tähis g

  • TULETISED

    grammi=ne o. ühe grammi raskune


  • LIITSÕNAD

    deka+gramm n. 10 grammi

    detsi+gramm n. 0,1 grammi

    hekto+gramm n. 100 grammi

    kilo+gramm n. 1000 grammi (tähis kg)

    kilo n. kilogramm

    kilo=ne o. kilogrammine, kiloraskune

    kahe+kilo=ne o. \kala\ kaks kilo kaaluv

    kahekümne+kilo=ne o. kahekümne kilo raskune

    paari+kilo=ne o. \pakk\ paar kilo kaaluv

    poole+kilo=ne o. \pakk\ poole kilo raskune

    leiva+kilo n.

    või+kilo n.

    õuna+kilo n.

    kilo+kaupa m.

    kilo+raskune o.

    kilogrammi=ne o. \kullakang\ ühe kilogrammi raskune

    saja+kilogrammi=ne o. saja kilogrammi raskune

    kilogramm+meeter n. füüs.

    milli+gramm n. tuhandik grammi

    senti+gramm n. sajandik grammi


  • ÜHENDITULETISED

    saja+grammi=ne o. saja grammi raskune

  • hark n. harali asetsevate harudega (hrl. kahe haruga) ese v. eseme osa; põllutööriist millegi tõstmiseks, laotamiseks, kaevamiseks; piltl. (jalgade kohta); (putukanimetustes)

  • TULETISED

    harki m. \ajama\

    harkis m. \jalu\

    hark=jas o. hargitaoline

    hargi=ta/ma t. harki v. laiali ajama

    \jalgade\ hargita=mine n.

    hargu=ta/ma t. hargitama

    hargut=i n. tugi okste suunamiseks puuvõras

    harguta=mine n.

    hargut=us n.

    hargutus+tugi n. harguti


  • LIITSÕNAD

    ahju+hark n.

    ahte+hark n. etn. (vilja ahtmiseks)

    heli+hark n. muus.

    kaaruse+hark n. etn. kaaruse valmistamise riist

    kivi+hark n. (putukas:) sadajalgne

    kõrva+hark n. kuni 1,5 cm pikkune tumepruun väle putukas

    langetus+hark n.

    maki+hark n. murd. (makkide, vorstide ahjupanemiseks)

    mulla+hark n.

    nõel+hark n. zool. kollakashalli kehaga veeputukas

    poti+hark n.

    sõnniku+hark n.

    taku+hark n. etn. (vokil takukoonla hoidmiseks)

    tule+hark n. ahjuhark; piltl. riiakas naine

    unna+hark n. hark, millele keritakse unnanöör

    vesi+hark n. zool. veekogude põhjas ja veetaimedel liikuv suur tumepruun putukas

    võrgu+hark n.



  • hark+ader n. etn. (hargikujulise rauapuuga)

    hark+elund n.

    hark+höör n. sp.

    hark+hüpe n.

    hark+iste-isten.

    hark+jalg n. hark millegi jalana, toena

    hark+nääre n. anat.

    hark+põlvitus n.

    hark+püss n. aj. sõj. (toetub tulistamisel hargile)

    hark+saba n. (lind)

    hark+seis n.

    hark+tirel n.

    hark+toeng n.

    hark+tugi n.

    hargi+kujuline o. \ese\ hargi kujuga

    harki+hüplemine n.

    harkis+hüplemine n. (harkisjalu)

    harkis+jalu m.

  • herts n. füüs. võnkesageduse mõõtühik (1 võnge sekundis), tähis Hz [‹-- H. R. Hertz, Saksa füüsik, 1857–94)]

  • LIITSÕNAD

    mega+herts n. 1 miljon hertsi (tähis MHz)

  • kaabakas n. halv. nurjatult, sageli ka seadusvastaselt toimiv inimene

  • TULETISED

    kaabak=lik o. \käitumine\

    kaabaklikk=us n.

    kaabakliku=lt m. \käituma\


  • LIITSÕNAD

    kalts+kaabakas n. halv. kaltsakas 1.

  • kaal1kaalun. mingi keha v. aine mass; seade keha massi mõõtmiseks; tähtsus, väärtus, mõju; sp. teat. kindel kaalukategooria, vt ka kaal2, kaalud n. kaal, kaalumisseade

  • TULETISED

    kaalu=kas o. \pakk; otsus\ suure kaaluga, raske; hinnatav, väärtuslik

    kaaluka=lt m. \esitatud\ väärikalt, tähtsalt, mõjukalt

    kaaluk=us n.

    kaalu=line o. \suhe\ kaalu puudutav

    kaalu=tu o. ilma kaaluta; väga kerge, peaaegu ilma kaaluta

    kaalut=us n.

    kaalu/ma t. teat. kaalu omama; kaalu kindlaks määrama; järele mõtlema; kangiga midagi maa seest välja kangutama

    kaalu-t=le/ma t. mõttes läbi kaaluma

    kaalutle=ja n.

    kaalutle=mine n.

    kaalutl=us n.

    julgeoleku+kaalutlus n. jur.

    turvalisus+kaalutlus n. jur.

    kaalutlus+otsus n. jur.

    kaalutlus+õigus n. jur.

    kaalu=ja n.

    kaalu=mine n.

    kaalumis+automaat n.

    kaalut=is n. täpselt väljakaalutud kogus

    kaaluma=tu o. järelemõtlematu

    kaalumatu=lt m.

    kaalumat=us n.

    kaaluva=lt m. hindavalt

    järele kaalu/ma t. järele mõtlema

    järele+kaaluma=tu o. \otsus\

    järele+kaalumatu=lt m.

    järele+kaalu=mine n.

    järele+kaalutu=lt m.

    läbi kaalu/ma t. \võimalusi\ midagi (eelnevalt) läbi mõtlema v. läbi arutama

    läbi+kaalu=mine n.


  • LIITSÕNAD

    aida+kaal-kaalun. vilja puhaskaal (pärast puhastamist ja kuivatamist)

    ala+kaal-kaalun. (normaalsest v. lubatust väiksem)

    alakaalu=line o. \laps\

    apteegi+kaal, apteegi+kaalud

    bruto+kaal-kaalun. maj. kauba kaal koos pakendiga

    detsimaal+kaal-kaalun. tehn. kümnendikkaal; kaalutav raskus on sellel 10 korda suurem kui kaalumiseks tarvilike vihtide raskus

    elus+kaal-kaalun.

    eri+kaal-kaalun.

    helves+kaal-kaalun. sp. kergeim kehakaalukategooria raskekaalus

    helveskaal=lane n. sp. helveskaalusportlane

    helveskaalu+sportlane n.

    imiku+kaal-kaalun.

    juveeli+kaal, juveeli+kaalud n.

    kang+kaal, kang+kaalud-kaalun. füüs.

    keha+kaal n.

    kerge+kaal-kaalun. sp. (raskejõustiku kategooria)

    kergekaal=lane n. kergekaalus võistlev sportlane

    kergekaalu+sportlane n.

    kesk+kaal-kaalun. (raskejõustiku kategooria)

    keskkaal=lane n. keskkaalus võistlev sportlane

    kerge+keskkaal-kaalun.

    kontroll+kaal, kontroll+kaalud n.

    koorma+kaal, koorma+kaalud n. (kaalub koormat)

    kukk+kaal-kaalun. sp. kaalukategooria (51-54 kg) poksis

    kukkkaal=lane n. kukkkaalus võistlev poksija

    kärbes+kaal-kaalun. sp. kaalukategooria maadluses (48–52 kg), džuudos (kuni 60 kg), poksis (48–51 kg) ja tõstmises (52–56 kg)

    kärbeskaal=lane n.

    kärbeskaalu+sportlane n.

    käsi+kaal-kaalun.

    kümnend+kaal-kaalun. mittevõrdõlgne kaal, mille õlgade vahe o 1:10, detsimaalkaal

    maksimaal+kaal-kaalun.

    minimaal+kaal-kaalun.

    neto+kaal-kaalun. maj. puhaskaal, kaal pakendita

    nominaal+kaal-kaalun. maj. ettenähtud kaal, nimikaal

    normaal+kaal-kaalun.

    normaalkaalu=line o. \inimene\ normaalkaaluga

    osa+kaal-kaalun.

    osuti+kaal-kaalun. osutiga kaal

    puhas+kaal-kaalun. kaal pakendita

    punkri+kaal-kaalun. puhastamata ja kuivatamata vilja kaal

    raske+kaal-kaalun. sp. (raskejõustiku kategooria)

    raskekaal=lane n. raskekaalus võistlev sportlane

    pool+raskekaal-kaalun.

    poolraskekaalu+sportlane n.

    raskekaalu+sportlane n.

    sajandik+kaal-kaalun. (õlgade suhe on 1:100)

    skaala+kaal, skaala+kaalud n.

    standard+kaal-kaalun.

    sulg+kaal-kaalun. sp.

    sulgkaal=lane n. sp.

    sulgkaalu+sportlane n.

    sünni+kaal-kaalun.

    tapa+kaal-kaalun.

    tasa+kaal-kaalun. seisund, kus keha püsib muutumatus asendis; stabiilne olek, kooskõla, harmoonia; võrdne-olek, võrdsus; psüühika normaalne seisund, enesevalitsus

    tasakaalu=kas o. \mees; otsus\ ennast valitsev; läbimõeldud, tasakaalus

    tasakaaluka=lt m. \käituma\

    tasakaaluk=us n.

    tasakaalu=line o. \protsess\ tasakaalu puutuv, tasakaaluga seotud

    tasakaalu=tu o. \iseloom\

    tasakaalutu=lt m.

    tasakaalut=us n.

    tasakaalu=sta/ma t. tasakaalu seadma v. tasakaalus hoidma

    tasakaalusta=ja n.

    tasakaalusta=mine n.

    tasakaalustama=tu o.

    tasakaalustamatu=lt m.

    tasakaalustamat=us n.

    tasakaalustatu=lt m.

    tasakaalustat=us n. tasakaalustatud olek

    tasakaalust=us n. tasakaalustamine

    tasakaalu=stu/ma t. tasakaalu minema, tasakaalu saavutama

    tasakaalustu=mine n.

    turu+tasakaal-kaalun.

    öko+tasakaal-kaalun. biol.

    tasakaalu+aisting n.

    tasakaalu+asend n.

    tasakaalu+elund n.

    tasakaalu+harjutus n.

    tasakaalu+häire n.

    tasakaalu+kunst n.

    tasakaalu+meel n.

    tasakaalu+poliitika n.

    tasakaalu+punkt n.

    tasakaalu+seisund n.

    tasakaalu+õpetus n.

    vastu+kaal-kaalun. keha kaalu mõju vähendav v. neutraliseeriv raskus

    vedru+kaal, vedru+kaalud n.

    viht+kaal, viht+kaalud-kaalun.

    üle+kaal-kaalun. normaalsest v. lubatust suurem kaal; üleolek, valdavus

    ülekaalu=kas o. \võit, vastane\

    ülekaaluka=lt m. \võitma\

    üliraske+kaal-kaalun. sp.



  • kaal+iste-isten. sp.

    kaalu+erinevus n.

    kaalu+iive n.

    kaalu+jäätis n.

    kaalu+kadu n.

    kaalu+kang n.

    kaalu+kangas n. (kaaluga müüdav)

    kaalu+kategooria n. sp.

    kaalu+kaup n.

    kaalu+kauss n.

    kaalu+keel n. kaalu seisu märkiv osuti; piltl. see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms teatud suunas

    kaalu+koda n. eri hoone v. ruumid kaupade kaalumiseks

    kaalu+maks-maksun.

    kaalu+osuti n.

    kaalu+pomm n.

    kaalu+protsent n.

    kaalu+seier n.

    kaalu+täiend n. maj.

    kaalu+viht-vihin.

    kaalu+ühik n.


  • ÜHENDITULETISED

    kerge+kaalu=line o. kaalult v. väärtuselt kerge

    kergekaalulis=us n.

    raske+kaalu=line o. kaalult raske; kaalukas, oluline

    täie+kaalu=line o. täie kaaluga

    üle+kaalu=line o. üle normaalse v. lubatud kaalu

    ülekaalulis=us n.


  • ÜHENDID

    kaalu jälgi/ma t. teadlikult toitumist jälgima, kui eesmärgiks on kaalust maha võtta

    kaalu+jälgi=ja n.

    kaalu+jälgi=mine n.

    kaalu kaota/ma t. kaalust maha võtma

    kaalu+kaot=us n.

    kaalu langeta/ma t.

    kaalu+langet=us n.

    kaalulangetus+meetod n.

    kaalule pane/ma t. \elu, tervist\ millegagi riskima

    kaalule+pane=k n.

  • kaheksa a. põhiarv 8

  • TULETISED

    kaheksa=s a. (järgarv)

    kaheksa=line o. \paat\ kaheksale määratud

    kaheksa=ne o. \poiss, buss, tuba\

    kaheksa=kesi m.

    kaheksa=ndik a. (murdarv); aj. väiksem tünn mahuga 1/8 tündrit; kõnek. 8. klassi õpilane

    kaheksandik+finaal n. sp.

    kaheksandik+formaat n. trük.

    kaheksandik+noot-noodin. muus.

    kaheksandik+paus n. muus.

    kaheksandik+poogen n. trük.


  • LIITSÕNAD

    kaheksa+jalg n. zool.

    kaheksa+kand n. bot. kaheksa tipuga täht, oktogramm

    kaheksa+kaupa m.

    kaheksa+kümmend a.

    kaheksakümne=s a. \eluaasta\

    kaheksakümne+aastane o. \mees\

    kaheksakümnene o. \härra\ kaheksakümneaastane

    kaheksakümneaastase=lt m. \abiellunud\

    kaheksa-nd+süsteem n. mat. arvusüsteem, mille aluseks on arv 8

    kaheksa+nurk n. mat.

    kaheksa+paat n. sp. (kaheksa sõudjaga)

    kaheksa+sada a.

    kaheksasaja=s a. \aastapäev\

    kaheksa+teist, kaheksa+teist+kümmend a.

    kaheksateistkümne=ndik a. murdarv 1/18

    kaheksateistkümne=s a. järgarv: 18., XVIII

    kaheksateist+aasta=ne, kaheksateistkümne+aasta=ne o.

    kaheksateistkümne=ne o. \neiu\


  • ÜHENDITULETISED

    kaheksa+aasta=ne o. kaheksa aasta vanune; kaheksa aasta pikkune

    kaheksaaastase=lt m. \meistriks\

    kaheksa+hääl=ne o. \koor\ kaheksa häälega

    kaheksa+kuu=ne, kaheksa+kui=ne o. \laps\ kaheksa kuud vana; kaheksa kuud kestev

    kaheksa+kuu=line o. \õpe\ kaheksa kuud kestev

    kaheksa+nurk=ne o. \kujund\ kaheksa nurgaga

    kaheksa+rea=line o. \sild\ kaheksa reaga

    kaheksa+tahu=kas n. mat. kaheksa tahuga geomeetriline keha

    kaheksa+tahu=line o. \kuppel\ kaheksa tahuga

    kaheksa+tunni=ne, kaheksa+tunni=line o. \tööpäev\ kaheksa tundi kestev

  • kaks a., n. põhiarv 2; number 2; puudulik hinne

  • TULETISED

    kahe=kesi m.

    kahe=li m. kahekordselt, topelt

    kaheli+nägemine n. med. sama asja nägemine kahes eri kohas

    kaheli+saagjas o. \leheserv\ bot.

    kaheli+sümmeetria n.

    kaheli+vääristus n. aiand.

    kahe=line1, kahe=ne1 n. münt v. rahatäht kahe ühiku väärtuses

    kahe=line2 o. \tuba\ kahele määratud

    kahe=ndik a. pool

    kahe=ne2 o. \alluvus, münt, rong, telk\

    kahesus n. kahepalgelisus, dualism

    kahe=ne/ma t. kahestuma

    kahene=mine n.

    kahe=sta/ma t. kaheks osaks jagama, kaheks lõhestama

    kahesta=mine n.

    kahe=stu/ma t. kaheks osaks jagunema

    kahestu=mine n.

    kaht=le/ma t. kahevahel olema, kõhklema; midagi küsitavaks, ebakindlaks pidama

    kahtla=ne o. kahtlema panev; (moraalses mõttes) taunitav; vnm. kahtlev; mitteusaldatav

    kahtlase=lt m. \käituma\

    kahtlase+maigu=line o. \ettevõtmine\ kahtlase maiguga

    haigus+kahtlane o.

    nakkus+kahtlane o.

    marutõve+kahtlane o.

    taudi+kahtlane o.

    tuberkuloosi+kahtlane o. \inimene\

    vähi+kahtlane o.

    kahtlase+võitu o.

    kahtle=ja n.

    kahtle=mine n.

    kahtl=us n. arvamine, et miski ei pruugi tõele vastata; kahevahelolek

    kahtlus=ta/ma t. midagi halba, taunitavat oletama

    kahtlusta=ja n.

    kahtlusta=mine n.

    kahtlust=us n.

    kahtlus+alune1 o. \isik\ kahtluse all olev

    kahtlusalune2 n. ⇐ kahtlusalune isik

    korruptsiooni+kahtlus n.

    mõrva+kahtlus n.

    vähi+kahtlus n.

    kahtlus+pisik n.

    kahtluse+pisik n. piltl.

    kahtluse+seeme n. piltl.

    kahtluse+uss n. piltl.

    kahtluse+vari n.

    kahtlust avalda/ma t.

    kahtlus+avald=us n.

    kahtlust ärata/ma t.

    kahtlust+äratav o. \lugu\

    kahtlustäratava=lt m. \palju\

    kaheldama=tu o. selline, milles pole põhjust kahelda

    kaheldamatu=lt m. \õige\

    kaheldav o. \tulemus\ milles võib kahelda

    kahtlemata m. kindlasti, tingimata; ilmselt

    kahtlema=tu o. kaheldamatu

    kahtlematu=lt m.

    kahtle=misi m. kahtlevalt

    kahe=ti m. kahtmoodi

    kaheti=ne o. \moraal\

    kaksi m. kahekesi

    üksi-kaksi m. üksi v. kahekesi; ühe- v. kahekaupa

    kaks=ik n. üks kahest sama ema korraga sünnitatud järglasest

    kahe+muna+kaksikud n. <(kahe+muna)+kaksikud> biol. kahe munaraku kaksikud

    ühe+muna+kaksikud n. <(ühe+muna)+kaksikud> biol. (ühe munaraku viljastumisest)

    kaksik+veli n. kaksikvend

    kaksik+vend n.

    kaksik+õde n.

    kaksi=ti m. kaksiratsa; kaksipidi

    kaks=us n. keelet. kaht eset v. isikut osutav grammatiline kategooria, duaal


  • LIITSÕNAD

    üks+kaks m. kiiresti



  • kaks+haaval m.

    kaks+keelne o. kaht keelt kasutav; kahes keeles olev

    kakskeels=us n. kahe keele valdamine

    kahe+keelne o. \sõnaraamat; inimene\ kakskeelne; silmakirjalik

    kahekeelse=lt m.

    kahekeels=us n. silmakirjalikkus, kahepalgelisus

    kaks+klemm n. el.

    kaks+kümmend a.

    kahekümne=ndik a. murdarv 1/20

    kahekümne=ne o. noormees, rong

    kahekümne=s a. \kongress\

    kakskümmend+tahu=kas n. kahekümne tahuga geomeetriline keha

    kahekümne+aasta=ne o. \neiu, kogemus\

    kahekümne+kilo=ne o. kahekümne kilo raskune

    kahekümne+protsendi=line, kahekümne+protsendi=ne o. \kasv\ kahekümne protsendi suurune

    kahekümne+sendi=line, kahekümne+sendi=ne n. kahekümne sendi väärtusega münt

    kahekümneline n.

    kahekümne+sendi=ne o. \münt\

    kaks+liige n. mat.

    kaks+pea+lihas n. anat.

    kaks+sada a.

    kahesaja=ndik a.

    kahesaja=s a.

    kaks+teist+kümmend a.

    kaksteist a. kaksteistkümmend

    kaheteist+aasta=ne o.

    kaksteist+sõrm=ik+sool-soolen. anat.

    kaksteistsõrmik n. anat. kaksteistsõrmiksool

    kaksteistsõrmiku+haavand n.

    kaksteist+tahu=kas n. mat.

    kaheteistkümne=ndik a.

    kaheteistkümne=ne o.

    kaheteistkümne=s a. \päev\

    kaheteistkümne+aasta=ne o. \tüdruk\

    kaks-i+pidi m. kahte viisi; kahele poole, kahes suunas

    kaksipidi=ne o.

    kaks-i+ratsa, kaks-i+ratsi m. isteasend: üks jalg ühel, teine teisel pool

    kaks-ik~ topelt; kahest omavahel seotud osast koosnev

    kaksik+abielu n.

    kaksik+alluvus n.

    kaksik+bemoll n. muus.

    kaksik+diees n. muus. kõrgendab heli terve tooni võrra

    kaksik+elu n.

    kaksik+eriala n.

    kaksik+ettur n.

    kaksik+konsonant n.

    kaksik+kontakt n. el.

    kaksik+kooniline o.

    kaksik+kumer o. \lääts\ füüs.

    kaksik+moraal n.

    kaksik+number n. (ajakirjal)

    kaksik+nõgus o. \lääts\ füüs.

    kaksik+osa n.

    kaksik+paat n.

    kaksik+pistik n. el.

    kaksik+portree n.

    kaksik+punkt n.

    kaksik+riik n.

    kaksik+rivi n.

    kaksik+seemnis n. kahest üheseemnelisest osast koosnev jaguvili

    kaksik+tirel n.

    kaksik+toide n. tehn.

    kaksik+traal n.

    kaksik+troll n.

    kaksik+tsiitsero n. (trükikiri)

    kaksik+täht n. astr.

    kaksik+täishäälik n. keelet.

    kaksik+täpp n.

    kaksik+võim n.

    kaksik+võit n. sp.

    kaksik+värss n. kirj.

    kaksik+vääring n.

    kaks-is+v n. võõrtäht w

    kahe+aastane o. \laps, tutvus\ kaks aastat vana; kaks aastat kestev

    kaheaastase=lt m.

    kahe+bobi n. sp. (kahe sõitjaga)

    kahe+kanuu n. sp. (kahe aerutajaga)

    kahe+kaupa m.

    kahe+kelk n. sp. (kahe sõitjaga)

    kahe+korra m. kahekordselt

    kahe+kõne n. (kahe isiku vahel)

    kahe+mees n. kõnek. kahtedega õpilane

    kahe+paat n. sp.

    kahe+rakend n. (kahe veoloomaga)

    kahe+sugune o.

    kahesugus=us n.

    kahe+süst-süstan. ka sp. (kahe aerutajaga)

    kahe+vahel m. \olema\ kõhklevas olukorras

    kahe+vahele m. \jääma\ kõhklevasse, nõutusse olukorda

    kahe+võistleja n. sp. (võistleb kahel alal)

    kahe+võistlus n. sp. (hõlmab kaht ala)

    mäe+kahevõistlus n.

    kahe+võitlus n. kahe isiku vaheline kindlate reeglitega võitlus relvadega, duell; võitlus, kokkupõrge kahe vastase v. vastandjõu vahel

    kahe+võrra m. kahekordselt, kaks korda (rohkem)

    kahe-nd+süsteem n. mat. binaarsüsteem, arvusüsteem, mille aluseks on arv 2

    kahend+arv n. mat. kahendsüsteemis esitatud arv

    kaht+moodi, kahte+moodi m. \käituma\

    kaht+pidi, kahte+pidi m.

    kaht+viisi, kahte+viisi m.



  • kaks+küür+kaamel n. (kahe küüruga)

    kaks+pea+lihas n. anat. (ühest otsast kaheharuline)

    kahe+hobuse+rakend n.

    kahe+hobuse+troska n.

    kahe+hobuse+tõld n.

    kahe+hobuse+vanker n.

    kahe+inimese+tuba n.

    kahe+inimese+voodi n.

    kahe+koja+süsteem n.

    kahe+mehe+saag n. (kahe mehega kasutamiseks)

    kahe+otsa+pilet n.

    kahe+pere+elamu n. (kahele perekonnale)

    kahe+pere+koer n. piltl. kahe isanda teener

    kahe+voodi+palat n. (kahe voodiga)

    kahe+välja+süsteem n. põllum. (kahe väljaga); üks osa vilja, teine kesa all

    kahe+värvi+trükk n. (kasutatakse kaht värvi)


  • ÜHENDITULETISED

    kaks+päeva=k n. kaks päeva kestev üritus

    kahe+astme=line o. \süsteem\ kahe astmega

    kahe+augu=line o. \pliit\ kahe auguga

    kahe+dimensiooni=line o. \analüüs\ kahemõõtmeline

    kahe+haru=line o. \puu\ kahe haruga

    kahe+huule=line o. \õis\ bot. kahe huulega

    kahe+hääl=ne o. \laul\ kahest eri häälest koosnev

    kahehäälse=lt m. \laulma\

    kahe+idulehe=line1 o. \taim\ bot. kahe idulehega

    kahe+jalg=ne o. kahe jalaga

    kahejalgne n. (hrl. inimese kohta)

    kahe+jao=line o. \film\ kahest jaost koosnev

    kahe+kihi=line o. kahest kihist koosnev

    kahe+koha=line o. \tuba\ (hotellis)

    kahe+koja=line o. \parlament\ kahe kojaga

    kahe+kilo=ne o. \kala\ kaks kilo kaaluv

    kahe+kord=ne1 o. \uks\ kahest kihist koosnev

    kahe+kord=ne2 o. \kasv, meister\ kaks korda suurem v. rohkem; kahel korral toimuv v. esinev; kahesugune

    kahekordse=lt m.

    kahekordi=sta/ma t. kahekordseks tegema

    kahekordista=mine n.

    kahekordi=stu/ma t. kahekordseks minema

    kahekordistu=mine n. \laps\

    kahe+kui=ne, kahe+kuu=ne o. kaks kuud vana; kaks kuud kestev

    kahe+kuju=line o. \haigus\ kahe kujuga

    kahe+kuu=line o. \kursus\ kaks kuud kestev

    kahe+korruse=line o. \eramu\ kahe korrusega

    kahe+krooni=ne1 o. \münt\ väärtusega, hinnaga kaks krooni

    kahekroonine2 n. kahekroonine paberraha

    kahe+köite=line o. kahest köitest koosnev

    kahe+küüru=line o. \kaamel\ kahe küüruga

    kahe+laid=ne o. \tekk\ kahe laiaga

    kahe+lehe=line o. kahe lehega

    kahe+lehi=ne o. \käokeel\ kahe suure lehega

    kahe+liikme=line o. \võistkond\ kahest liikmest koosnev

    kahe+löövi=line o. \kirik\ kahe lööviga

    kahe+masti=line o. \purjekas\ kahe mastiga

    kahe+meetri=ne o. kahe meetri pikkune

    kahe+mehe+pida=ja n. ⇐ kaht meest pida/ma

    kahe+mehe+pida=mine n. ⇐ kaht meest pida/ma

    kahe+mõtte=line o. kahest mõistmist võimaldav

    kahemõttelise=lt m.

    kahemõttelis=us n.

    kahe+mõõtme=line o. kahe mõõtmega

    kahemõõtmelise=lt m.

    kahemõõtmelis=us m.

    kahe+naise+pida=ja n. ⇐ kaht naist pida/ma

    kahe+naise+pida=mine n. ⇐ kaht naist pida/ma

    kahe+nädala=ne o. kaks nädalat vana; kaks nädalat kestev

    kahe+osa=line o. kahest osast koosnev

    kahe+paik=ne1 o. vee- ja osaliselt ka maismaaeluviisiga; piltl. kahepalgeline

    kahepaikne2, kahepaiksed n. kahepaikse eluviisiga loom; (loomade klass)

    kahepaiks=us n.

    kahe+palge=line o. \poliitik\ piltl. olemuselt kahesugune

    kahepalgelise=lt m. \käituma\

    kahepalgelis=us n.

    kahe+palli=ne o. \tuul\ kahe palli tugevune

    kahe+pange=ne o. \pada\ mahult kahe pange suurune

    kahe+pea=line o. \kotkas\ kahe peaga

    kahe+plaani=line o. \analüüs\ kahest eri vaatenurgast tehtud

    kahe+pool=ne o. \kokkulepe\ kaht poolt haarav; kahes suunas toimuv; kahe samasuguse poolega

    kahe+päeva=ne o. \matk, imik\ kaks päeva kestev; kaks päeva vana

    kahe+päi=ne o. \kotkas\ kahe peaga

    kahe+rea=line o. \mantel, sõidutee\ kahe reaga

    kahe+rööpme=line o. \raudtee\ kahe rööpmega

    kahe+silbi=line o. \sõna\ kahest silbist koosnev

    kahe+soo=line, kahe+sugu=line o. \siig\ biol. mõlemasuguline

    kahe+suuna=line o. \liiklus\ kahe suunaga

    kahe+takti=line o. \mootor\ kaks takti kestva töötsükliga

    kahe+telje=line o. \haagis\ kahe teljega

    kahe+tera=line o. \mõõk\ kahe teraga

    kahe+tiiva=line o. \lennuk, putukas\ kahe tiivaga

    kahe+tolli=ne o. \laud\ kahe tolli paksune

    kahe+tonni=ne o. \koorem\ kaks tonni kaaluv

    kahe+tuhande=line o. \tiraaž\ kahe tuhande suurune

    kahe+tuhande=s a. \aastapäev\

    kahe+tunni=ne, kahe+tunni=line o. \sõit\ kaks tundi kestev

    kahe+tüve=line o. \verb\ keelet. kahe tüvega

    kahe+vaatuse=line, kahe+vaatus=lik o. \näidend\ kahe vaatusega

    kahe+värvi=line o. \trükk\ kahe värviga

    kahe+õlg=ne o. \kang\ kahe õlaga

  • kalender n. kindel ajaarvamissüsteem; tabel v. raamat, mis sisaldab päevade, tähtpäevade ja pühade loetelu aastas ning sageli ka muid andmeid; kalendriline plaan

  • TULETISED

    kalend=aarium n. päevade nimestik kalendris; kuupäevade järgi korraldatud tähtpäevade nimistu v. tabel

    kalendaar=ne o. kalendriline

    kalendri=line o. kalendrile vastav


  • LIITSÕNAD

    advendi+kalender n.

    jahi+kalender n.

    kiriku+kalender n. (kajastab kiriklikke pühi ja tähtpäevi)

    kuu+kalender n.

    laua+kalender n.

    märkmik+kalender n.

    plokk+kalender n.

    päevik+kalender n. kalenderpäevik

    päikese+kalender n. astr.

    rahva+kalender n.

    rasedus+kalender n.

    revolutsiooni+kalender n.

    ruuni+kalender n.

    seina+kalender n.

    spordi+kalender n.

    tabel+kalender n.

    tasku+kalender n.

    teatmik+kalender n.

    tiinus+kalender n. põllum.

    võistlus+kalender n. sp.



  • kalender+graafik n.

    kalender+plaan n.

    kalender+tempel n.

    kalendri+aasta n.

    kalendri+jutt-jutun.

    kalendri+kirjandus n.

    kalendri+kuu n.

    kalendri+lisa n.

    kalendri+märk n. astronoomiamärk kalendris (näit. Kuu faaside märkimiseks)

    kalendri+päev n.

    kalendri+püha n.

    kalendri+saba n.


  • MUU

    kalendid n. aj. Vana-Rooma kalendris iga kuu 1. kuupäev

  • kalts n. vana katkine riideräbal; halvas korras riietusese; kaltsudes inimene; halv. tahtejõuetu, saamatu inimene; puhastamiseks vms. kasutatav riidetükk

  • TULETISED

    kaltsa=kas1 n. viletsas riides, kaltsudes inimene; kodutu

    kaltsak+proletaarlane n. pol.

    kaltsak+proletariaat n. pol. ühiskonna põhjakiht

    kaltsa=kas2 o. \laps\ näruses, viletsas riietuses

    kaltsu=kas n. kõnek. kasutatud riiete pood

    kalts-er=da/ma t. (kaltsudes) ringi jooksma; riideid hooletult kandma v. kasutama

    kaltserda=mine n.

    kaltsus m. \käima\ näruselt riides


  • LIITSÕNAD

    põranda+kalts n.

    kiltsud+kaltsud n.



  • kalts+kaabakas n. halv. kaltsakas 1.

    kaltsu+hunnik n.

    kaltsu+hunt n. (kaltsude peenestamiseks)

    kaltsu+kaupmees n.

    kaltsu+kott-kotin.

    kaltsu+kubu n. piltl. räbalais inimene

    kaltsu+lõng n.

    kaltsu+nukk-nukun.

    kaltsu+paber n.

    kaltsu+pall n.

    kaltsu+pundar n.

    kaltsu+riba n.

    kaltsu+setu-setun. setust kaltsukaupmees

    kaltsu+tropp n.

    kaltsu+tuust n.

    kaltsu+vaip n.

  • karaat n. vääriskivide ja pärlite massiühik; 1 karaat = 0,2 g

  • ÜHENDITULETISED

    18-karaadi=ne o. \kuld\

  • kari1karjan. põllumajandusloomade rühm; metsloomade rühm; salk, parv, summ, vt ka kari2, kari3

  • TULETISED

    karja=k n. laudatöötaja, kes hoolitseb karja sööda, allapanu jm. eest

    karja=ndus n. kariloomade pidamisel, loomakasvatusel rajanev (põllu)majandusharu

    ränd+karjandus n.

    karja=ne n.

    hane+karjane n.

    hinge+karjane n. relig. kirikuõpetaja

    kitse+karjane n.

    küla+karjane n.

    lamba+karjane n.

    lehma+karjane n.

    ränd+karjane n.

    sea+karjane n.

    karjase+amet n.

    karjase+elu n.

    karjase+idüll n.

    karjase+kaup n.

    karjase+kepp n.

    karjase+laul n.

    karjase+luule n.

    karjase+paun n.

    karjase+põli, karjasepõlv n.

    karj=us n. karjane

    elektri+karjus n.

    hane+karjus n.

    kitse+karjus n.

    lehma+karjus n.

    mägi+karjus n.

    ratsa+karjus n.

    ränd+karjus n.

    sea+karjus n.

    karjus+neiu n.

    karjus+poiss n.

    karja=ta/ma1 t. kariloomi rohumaal söötma; koduloomade v. -lindude järele vaatama, vt ka karj=ata/ma2

    karjata=ja n.

    karjata=mine n.

    koppel+karjatamine n.

    karjatamis+aeg n.

    karjatamis+periood n.

    karjatamis+ring n.

    karjat=us1 n. (loomade) karjatamine, vt ka karjat=us2

    nuum+karjatus n. (nuumamise eesmärgil)

    ränd+karjatus n.


  • LIITSÕNAD

    ahvi+kari-karjan.

    aretus+kari-karjan. põllum. karjaaretuse tulemusena kujundatud kari

    eliit+kari-karjan.

    hane+kari-karjan.

    hundi+kari-karjan.

    inim+kari-karjan.

    kajaka+kari-karjan.

    kana+kari-karjan.

    kitse+kari-karjan.

    koera+kari-karjan.

    lamba+kari-karjan.

    laste+kari-karjan.

    lehma+kari-karjan.

    liha+kari-karjan.

    lolli+kari-karjan. halv.

    loodri+kari-karjan. halv.

    looma+kari-karjan.

    lüpsi+kari-karjan.

    lüpsikarja+laut n.

    maa+kari-karjan. eesti maatõugu veised

    noor+kari-karjan.

    uuend+noorkari-karjan.

    noorkarja+farm n.

    noorkarja+laut n.

    noorkarja+talitaja n.

    nuum+kari, nuuma+kari-karjan. nuumatav kari

    pardi+kari-karjan.

    piima+kari-karjan.

    piimakarja=ndus n.

    piimakarja+farm n.

    piimakarja+kasvata=ja n. ⇐ piimakarja kasvata/ma

    piimakarja+kasvat=us n. ⇐ piimakarja kasvata/ma

    piisoni+kari-karjan.

    poro+kari-karjan. põhjapõdrakari

    produktiiv+kari-karjan. karja toodangut andev osa

    põdra+kari-karjan.

    pühvli+kari-karjan.

    sea+kari-karjan.

    suur+kari-karjan.

    šaakali+kari-karjan.

    tapa+kari-karjan.

    tõpra+kari-karjan. vnm. lehmakari, loomakari

    tõu+kari-karjan.

    ute+kari-karjan.

    ürg+kari-karjan. aj. inimkonna vanim, ühiskondlike institutsioonideta arengujärk

    veise+kari-karjan.



  • kari+elajas n. kariloom

    kari+hiir-hiiren.

    kääbus+karihiir-hiiren.

    laane+karihiir-hiiren.

    mets+karihiir-hiiren.

    väike+karihiir-hiiren.

    kari+loom-looman.

    karja+aed n.

    karja+brigadir n.

    karja+farm n.

    karja+instinkt n.

    karja+jaak n. nalj. viin

    karja+kaev n.

    karja+kaupa m.

    karja+kell n.

    karja+koer n.

    karja+koppel n.

    karja+krants n.

    karja+köök n.

    karja+kümnis n.

    karja+laps n.

    karja+laut n.

    karja+maa n.

    kultuur+karjamaa n.

    lamba+karjamaa n.

    mägi+karjamaa n.

    ranna+karjamaa n.

    talve+karjamaa n.

    karjamaa+kõlvik n.

    karjamaa+nuum n.

    karjamaa+periood n.

    karjamaa+raihein n.

    karjamaa+rohi n.

    karjamaa+sööt-söödan.

    karjamaa+taim n.

    karja+majand n.

    karja+majandus n.

    karja+muri n. karjakoer

    karja+mõis n.

    karja+naine n.

    karja+pasun n.

    karja+peni n.

    karja+piiga n.

    karja+plika n.

    karja+poiss n.

    karja+põli n. karjapõlv

    karja+põlv n.

    karja+ravitseja n. vnm. (juhib karja eest hoolitsemist)

    karja+saadus n.

    karja+tanum n.

    karja+tara n. karjaaeda piirav tara; karjaaed

    karja+tee n.

    karja+tsura n. murd. karjapoiss

    karja+tänav n.

    karja+tüdruk n.

    karja+värav n.

    karja+viisi m.

    karja+õnn n.

    karja+õu n.


  • ÜHENDID

    karja areta/ma t.

    karja+areta=ja n.

    karja+aret=us n.

    karja kasvata/ma t.

    karja+kasvata=ja n.

    karja+kasvat=us n.

    ränd+karjakasvatus n.

    karjakasvatus+piirkond n.

    karja lask/ma t. rahvakalendris: kevadel esimest päeva karja välja laskma

    karja+las=e-lasken. karjalaskmine

    karjalaske+päev n. 1. aprill; karja väljalaskmise päev

    karja+lask=mine n. karja esimene väljalaskmine kevadel

    karja talita/ma t.

    karja+talita=ja n. (ametinimetus)

    karjas käi/ma t.

    karjas+käi=ja n.

    karjas+käi=mine n.

  • kevad n. talve ja suve vaheline aastaaeg, kevade vnm.

  • TULETISED

    kevad=ik n. bot. varakevadel õitsev ristõieline rohttaim

    kuld+kevadik n.

    kev=is n. bot. kevadeoste pesa

    kevadi=ne o. kevadega seostuv, kevadesse kuuluv v. kevadele omane

    kevadise=lt m. \soe\

    kevadi=ti m. igal v. mitmel kevadel


  • LIITSÕNAD

    eel+kevad n. mõnede kevade tunnustega aeg

    elu+kevad n. piltl.

    hilis+kevad n.

    hiliskevadi=ne o. \ilm\

    teatri+kevad n.

    vara+kevad n. kevade varajane järk

    varakevadi=ne o. \päike\

    varakevadise=lt m. \jahe\

    võidu+kevad n.



  • kevad+adoonis n. bot. (taim)

    kevad+ball n.

    kevad+hommik n.

    kevadhommiku=ne o. \päike\

    kevadhommiku=ti m.

    kevad+hooaeg n.

    kevad+ilm n.

    kevad+karneval n.

    kevad+kaup n.

    kevad+kogrits n. bot. (seen)

    kevad+kostüüm n.

    kevad+kross n. sp.

    kevad+kuu n.

    kevad+külm n.

    kevad+külv n. kevadine külvamine; vastav kultuur; vastav maa-ala

    kevad+künd n. kevadine künd; vastav maa-ala

    kevad+laat n.

    kevad+lill n.

    kevad+mailane n. bot. (rohttaim)

    kevad+mantel n.

    kevad+maran n. bot. (rohttaim)

    kevad+mess n.

    kevad+pidu n.

    kevad+poolaasta n.

    kevad+puit n.

    kevad+punkt n. astr.

    kevad+päev n.

    kevad+päike n.

    kevad+püha, kevad+pühad n. 1. mai; ülestõusmispühad, lihavõttepühad

    kevad+püük n.

    kevad+rohelus n.

    kevad+räim n.

    kevad+ränne n. (lindudel)

    kevad+semester n.

    kevad+suvi n.

    kevadsuvi=ne o. \päev; mood\

    kevad+sügis+mantel n. <(kevad+sügis)+mantel>

    kevad+sügis+palitu n. <(kevad+sügis)+palitu>

    kevad+taevas n.

    kevad+talv n. kevadepoolne talv

    kevadtalvi=ne o. \õhtu\

    kevad+tulv n. kevadine suurvesi

    kevad+tööd n.

    kevad+vesi n.

    kevad+vihm n.

    kevad+värske o.

    kevad+väsimus n.

    kevad+õhk n.

    kevad+õhtu n.

    kevadõhtu=ne o. \jalutuskäik\

    kevadõhtu=ti m.

    kevad+äike n.

    kevad+öö n.

    kevadöi=ne o. \romantika\

    kevad+öölane n. (liblikas)


  • ÜHENDITULETISED

    iga+kevadi=ne o. \puhastus\ igal kevadel toimuv

    mullu+kevadi=ne o. \reis\ mullu kevadel olnud

    möödunud+kevadi=ne o. \põud\

    tänavu+kevadi=ne o. \kuivus\



  • kevade+kuuluta=ja n. ⇐ kevade/t kuulu|ta/ma see, kes v. mis kevadet kuulutab (nt lill, lind)

    kevade+poolne o. \talv\ kevade poole jääv

  • kilo~ füüs. mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 1000 korda suurem; tähis k

  • LIITSÕNAD

    kilo+bait n. inf.

    kilo+gramm n. 1000 grammi (tähis kg)

    kilo n. kilogramm

    kilo=ne o. kilogrammine, kiloraskune

    kahe+kilo=ne o. \kala\ kaks kilo kaaluv

    kahekümne+kilo=ne o. kahekümne kilo raskune

    kolme+kilo=ne o. \kala\ kolm kilo kaaluv

    kümne+kilo=ne o. \kala\ kümne kilo raskune

    nelja+kilo=ne o. \kala\ nelja kilo raskune

    paari+kilo=ne o. \pakk\ paar kilo kaaluv

    poole+kilo=ne o. \pakk\ poole kilo raskune

    saja+kilo=ne o. \kott\ saja kilo raskune

    viie+kilo=ne o. \pakk\ viie kilo raskune

    ühe+kilo=ne o. \pakk\ ühe kilo raskune

    leiva+kilo n.

    lisa+kilo n.

    või+kilo n.

    õuna+kilo n.

    kilo+kaupa m.

    kilo+raskune o.

    kilogrammi=ne o. \kullakang\ ühe kilogrammi raskune

    mitme+kilogrammi=ne o. mitme kilogrammi raskune

    saja+kilogrammi=ne o. saja kilogrammi raskune

    viie+kilogrammi=ne o. \kala\ viie kilogrammi raskune

    kilogramm+meeter n. füüs.

    kilo+kalor n. füüs. 1000 kalorit

    kilo+meeter n. 1000 meetrit

    kilt n. kõnek. kilomeeter

    kilometr=aaž n. kilomeetrite arv

    kilomeetri=ne o. ühe kilomeetri pikkune

    kahe+kilomeetri=ne o. kahe kilomeetri pikkune

    paari+kilomeetri=ne o. paari kilomeetri pikkune

    paarikümne+kilomeetri=ne o. paarikümne kilomeetri pikkune

    poole+kilomeetri=ne o. \käik\ poole kilomeetri pikkune

    saja+kilomeetri=ne o. \rännak\ saja kilomeetri pikkune

    reisija+kilomeeter n. maj. (arvestusühik)

    ruut+kilomeeter n. 1 000 000 ruutmeetrit

    tonn+kilomeeter n. (arvestusühik kaubaveol)

    kilomeetri+kaugune o.

    kilomeetri+pikkune o.

    kilomeetri+post n.

    kilo+vatt n. el.

    kilovati=ne o. \generaator\ el.

    kilovatt+tund n. el.

    kilo+volt n. el.

  • kortel n. endisaegne pikkusühik (1 kortel = ¼ küünart); endisaegne vedelike mõõtühik: 1 kortel = 1/4 toopi; vastav mõõdunõu

  • TULETISED

    kort=line o. \kruus\

  • Märgid
    +liitmine
    ~seotud tüvi
    =sufiksituletus
    :prefiksituletus
    /vormitunnus
    -vaheliide
    Sõnaliigid
    n.nimisõna
    o.omadussõna
    t.tegusõna
    a.arvsõna
    as.asesõna
    n.pärisnimi
    m.määrsõna
    k.kaassõna
    s.sidesõna
    h.hüüdsõna

    © Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur