[SP] "Eesti keele sõnapered"
|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 68 artiklit, väljastan 20.
aasta n.
aasta=ne o. \laps; vaheaeg\ üks aasta vana v. üks aasta kestev
aastase=lt m. \käima\
~aasta=ne teat. arv aastaid vana, kestnud vms. [Selle järelosaga leidub rohkesti liitsõnade näiteid, millest on järgnevalt esitatud valik.]
iga-aastane o. \puhkus\ igal aastal olev
kahe+aastane o. \laps, tutvus\ kaks aastat vana; kaks aastat kestev
kahene o. \laps\ kaheaastane
kaheaastase=lt m. \rääkima\
kaheksa+aastane o. kaheksa aasta vanune; kaheksa aasta pikkune
kaheksaaastase=lt m.
kaheksakümne+aastane o. \härra\
kaheksakümnene o. kaheksakümneaastane
kaheksakümneaastase=lt m. \abiellunud\
kaheksateistkümne+aastane, kaheksateist+aastane o. \neiu\
läbi+aastane o. \kalapüük\ aasta läbi kestev
läinud+aastane o. \suvi\ läinud aastal olnud
mineva-aastane o. \lumi\
mitme+aastane o. \programm\ mitu aastat kestev
mitmeteistkümne+aastane, mitmeteist+aastane o. \kogemus\
paari+aastane o. \poisike\
paariaastase=lt m. \sõime\
paarikümne+aastane o. \noormees\
paarisaja+aastane o. \maja\
aasta=ti m. eri aastatel
abielu+aasta n.
ahvi+aasta n. (astroloogilises loomakalendris)
alg+aasta n. algusaasta
algus+aasta n.
aruande+aasta n.
asutamis+aasta n.
draakoni+aasta n. (astroloogias)
eelarve+aasta n.
elu+aasta n.
finants+aasta n. maj. eelarveaasta
fiskaal+aasta n. maj. eelarveaasta
gümnaasiumi+aasta n.
heina+aasta n.
hiilg=e+aastad n.
ikaldus+aasta n.
ilmumis+aasta n.
juubeli+aasta n.
kalendri+aasta n.
kasutus+aasta n.
kasvu+aasta n.
katse+aasta n.
kiriku+aasta n.
kooli+aasta n.
kriisi+aasta n.
kuu+aasta n.
käbi+aasta n.
külvi+aasta n.
lapse+aastad n.
leina+aasta n.
liht+aasta n. astr. (365 päevaga)
liig+aasta n. astr. lisapäeva-aasta
lisapäeva+aasta n. (lisapäevaga, 366 päevaga)
loome+aastad n.
loomingu+aasta n.
lõpu+aasta n. viimane aasta
lähi+aastad n.
maapao+aasta n.
majandus+aasta n.
\hea\ mee+aasta n.
minev+aasta m. kõnek. mineval aastal, mullu
naiste+aasta n. naistele, naisliikumisele pühendatud aasta
nooruki+aastad n.
noorus+aastad n.
nälja+aasta n.
olümpia+aasta n.
pagulas+aastad n.
pensioni+aasta n.
pool+aasta n.
kevad+poolaasta n.
suve+poolaasta n.
sügis+poolaasta n.
talve+poolaasta n.
õppe+poolaasta n.
poolaasta+plaan n.
proovi+aasta n.
põllumajandus+aasta n.
põua+aasta n.
pähkli+aasta n. (hea pähklisaagiga)
päikese+aasta n. astr.
püügi+aasta n. (kaluritel)
raamatu+aasta n. (raamatu(te)le pühendatud)
raamatupidamis+aasta n.
rahandus+aasta n.
rahu+aastad n.
rajamis+aasta n.
rekord+aasta n.
rendi+aasta n.
revolutsiooni+aasta n.
roti+aasta n. (astroloogias)
rännu+aasta n.
\hea\ saagi+aasta n.
seemne+aasta n.
seene+aasta n.
seisaku+aastad n.
selli+aasta n. (endisajal:) sellina meistri juures töötatud aasta
spordi+aasta n.
stagna+aastad n. kõnek. seisakuaastad
surma+aasta n.
sõja+aasta n.
sünni+aasta n.
teenistus+aasta n.
tegevus+aasta n.
tegutsemis+aasta n.
tiigri+aasta n. (astroloogias)
tipp+aasta n.
tulev+aasta m. kõnek. tuleval, järgmisel aastal
tähe+aasta n.
tänav+aasta m. kõnek. tänavu aastal
töö+aasta n.
uus+aasta n. 1. jaanuar
uusaasta+ball n.
uusaasta+hommik n.
uusaasta+kaart n.
uusaasta+kõne n.
uusaasta+läkitus n.
uusaasta+pidu n.
uusaasta+tervitus n.
uusaasta+vastuvõtt n.
uusaasta+õnnitlus n.
uusaasta+öö n.
vaatlus+aasta n.
vahe+aasta n.
valgus+aasta n.
valitsemis+aasta n.
vana-aasta n. 31. detsember
vana-aasta+õhtu n.
vanadus+aastad n.
vangla+aasta n.
veerand+aasta n.
vilja+aasta n.
väljalaske+aasta n. toote valmistamise aasta
õitsengu+aastad n.
õpi+aastad n.
õpingu+aastad n.
õpipoisi+aastad n.
õppe+aasta n. ajavahemik, mil õppeasutuses toimub õppetöö, kooliaasta
õuna+aasta n. õunarohke aasta
ülemineku+aastad n. füsiol. üleminekuajajärk, sugulise talitluse taandarengu periood, klimakteerium
ülikooli+aastad n.
üliõpilas+aastad n.
aasta+aeg n.
aastaaja+katarr n.
aasta+amplituud n.
aasta+aruanne ‹-ande› n.
aasta+arv n.
aasta+auhind n.
aasta+bilanss n.
aasta+eelarve n.
aasta+hinne n.
aasta+hitt n. kõnek. ülimenukas muusikapala, film vm.
aasta+horoskoop n.
aasta+intress n. aasta jooksul hoiuselt saadud või saadav kasumiprotsent
aasta+inventuur n.
aasta+juurdekasv n.
aasta+kasum n.
aasta+kasv n.
aasta+kaup n.
aasta+kokkuvõte n.
aasta+komplekt n.
aasta+kongress n.
aasta+konverents n.
aasta+koosolek n.
aasta+kulud n. ühes aastas tehtud või tehtavad kulutused
aasta+käik n.
aasta+käive n.
aasta+kümme n. kümme aastat
aastakümnete+pikkune o. \kooselu\
aasta+laat n.
aasta+leping n.
aasta+lõpp n.
aastalõpu+ball n.
aastalõpu+intervjuu n.
aastalõpu+pidu n.
aastalõpu+tervitus n.
aastalõpu+turniir n.
aasta+maks ‹-maksu› n. maj. liikemaks ühe aasta eest; kõnek. aastamakse
\kindlustuse\ aasta+makse n. maj. ühe aasta kohta makstav summa
aasta+miljon n. miljon aastat
aasta+moon ‹-moona› n.
aasta+norm n.
aasta+number n.
aasta+näitus n. iga-aastane ülevaatenäitus
aasta+palk ‹-palga› n.
aasta+parallaks n.
aasta+pidu n. asutuse vms. iga-aastane pidu
aasta+pikkune o. \vahe\
aasta+pilet n.
aasta+plaan n.
aasta+preemia n.
aasta+puhkus n.
aasta+päev n.
juubeli+aastapäev n.
pulma+aastapäev n.
surma+aastapäev n.
sünni+aastapäev n.
aastapäeva+kontsert n.
aastapäeva+pidu n.
aastapäeva+pidustused n.
aasta+raamat n.
aasta+ring n. aasta kui üha korduv ajavahemik; kõnek. aastarõngas
aasta+rõngas n. biol. ristlõikel rõngana nähtav aastane juurdekasv puutüvel, ka kalade soomustel, kilpkonna kilbil jm.
aasta+rütm n.
aasta+saak n.
aasta+sada n. sajand
aasta+sissetulek n.
aasta+stipendium n.
aasta+sulane n. lepinguline, aastakaubaga sulane
aasta+teenistus n.
aasta+tellimus n.
aasta+toodang n.
aasta+tootlus n.
aasta+tuhat n. tuhat aastat
aasta+tulu n.
aasta+vahetus n.
aasta+vanune o.
aasta+ülesanne ‹-ande› n.
aasta+ülevaade n.
aastate+pikkune o. \töö\
aasta+aasta=lt m. \paremaks\
aasta+ring=ne o. \töö\ aasta ringi kestev
anaalne o. \sooleosa\ anat. päraku juurde kuuluv, pärakusse puutuv, päraku-
anaal+periood n. psühh. lapse psühhoseksuaalse arengu teine periood, u. 1,5 kuni 3 aasta vanuses
anaal+seks n. suguühe pärakusse
aprill n. jürikuu, kalendri neljas kuu
aprilli+ilm n.
aprilli+kaart n.
aprilli+kuu n.
aprilli+nali n. hrl. 1. (ka 30.)aprillil tehtav rahvalik nali
aprill2 n. aprillinali
Aprill! h. hüüe, kui aprillinali õnnestub
aprilli+põrsas n.
aprilli+päike n.
aprilli+siga n. (kes on 1. aprillil aprilli saanud)
nina+prill n. piltl. pikk nina, aprill
barrel n. (mahumõõt: USA-s 1 barrel = 119,24 l, 1 naftabarrel = 158,76 l; Suurbritannias 1 barrel = 163,65 l)
nafta+barrel n.
veini+barrel n.
detsi~ mõõtühikute nimetuste esiosis, mis näitab, et ühik on põhiühikust 10 korda väiksem
detsi-maal=ne o. kümnend-, arvul 10 põhinev
detsimaal+arv n. mat.
detsimaal+kaal ‹-kaalu› n. tehn. kümnendkaal; kaalutav raskus on sellel 10 korda suurem kui kaalumiseks tarvilike vihtide raskus
detsimaal+klassifikatsioon n. bibl. kümnendliigitus
detsimaal+süsteem n. mat.
detsi-m=eeri/ma t. iga kümnendat eraldama, karistama v. hukkama
detsim=atsioon n. aj. iga kümnende isiku hukkamine (karistusviis sõjaväes); iga kümnenda isiku karistamine süüdlase mitteleidmise puhul
detsi+bell n. füüs. 0,1 belli
detsi+gramm n. 0,1 grammi
detsi+liiter n. 0,1 liitrit, 100 g
detsi+meeter n. 0,1 meetrit
detsimeeter+laine n. füüs.
esimene a., o. järgarv põhiarvust 1; ajaliselt esimene, kõige varasem; (kõige) eesmine; kõige olulisem; kõige kuulsam
esimeseks m. (loendamisel:) kõigepealt, esiteks
esim=us n. esimene-olek (millegi avastamises jne.)
esi=ti m. algul, esialgu, enne
esiteks m. esiti, kõigepealt; eeskätt
esiti=ne o. esialgne
esma=lt m. algul, esiti
esma=ne o. esimene, primaarne; ajaliselt esimene; tähtsuselt esimene
esma+klassi=line o. kõige esimesse klassi kuuluv, eriti hea
esma+järgu=line o. esimese järgu väärtusega
esma+abi n.
esmaabi+kapp ‹-kapi› n.
esmaabi+pakk ‹-paki› n.
esmaabi+paun n.
esmaabi+punkt n.
esmaabi+tarbed n.
esmaabi+võte n.
esmaabi+õpetaja n.
esmaabi and/ma t.
esmaabi+and=ja n.
esma+asukas n.
esma+avastaja n.
esma+dokument n.
esma+joones, esi+joones m. eeskätt, eriti, peamiselt; esmajärjekorras, enne muud
esma+juht ‹-juhu› n.
esma+järjekorras m.
esma+kordne o. \kogemus\
esmakordse=lt m.
esmakords=us n.
esma+leid, esmas+leid n. biol. esmane leid
esma+maining n.
esma+mulje n.
esma+pilk n.
esma+pilgul m. esimesel pilgul
esma+poegija n. biol.
esma+privatiseeri/ma t. esmaerastama
esma+publikatsioon n.
esma+sündinu n. esimesena sündinu
esma+sünnitaja n.
esma+sünnitus n.
esma+tarve n.
esmatarbe+ese n.
esmatarbe+kaup n.
esma+tasand n.
esma+tähtis o.
esma-s+dokument n.
esma-s+poegija n.
esma-s+päev n.
esmaspäeva=k n. (kindlale tegevusele pühendatud)
esmaspäeva=ne o. \koosolek\
esma-s+sünnitaja n. esimest korda sünnitav naine
esma-s+sünnitus n. esmakordne sünnitus
esma-s+turg n. maj. (väärtpaberite käibele laskmisel)
esma-s+ümbrik n. (väljaandmise päeva templiga)
esm=ik n. esimesena tehtu v. sündinu
esi+asukas n.
esi+etenda/ma t. esimest korda etendama
esi+etendu/ma t. esimest korda etenduma
esi+etendus n. lavateose esimene avalik etendus
esi+ettekanne ‹-kande› n.
esi+joones m.
esi+koht n.
esikoha+konkurents n.
esikoha+pretendent n.
esi+koomik n. (kõige kuulsam, kõige tuntum)
esi+korrus n.
esi+kurg n. juhtkurg (parves)
esi+kuuik n.
esi+kümme n.
esi+lavastus n. lavateose esmakordne lavastus
esi+leedi n. presidendiproua (mitteametlik nimetus)
esi+leht n. idu- ja pärislehe vahelmine leht
esi+lennuk n.
esi+liiga ‹-liiga› n.
esi+linasta/ma t. esimest korda linastama
esi+linastus n. esimene linastus
eel+esilinastus n.
esi+linastu/ma t. esimest korda linastuma
esi+maletaja n.
esi+mees n.
abi+esimees n.
ase+esimees n.
au+esimees n.
kolhoosi+esimees n.
esimehe+pult n. (riigikogusaalis)
esi+naine n.
esi+number n. (näit. valimistel)
esi+osa n.
esi+otsa m. esialgu, esmalt
esi+puhku m. vnm. esialgu
esi+reket n. piltl. parim tennisist
esi+rida n. esimene rida
esi+rikkur n.
esi+roe n. füsiol. vastsündinu esimene roe
esi+seitsmik n. seitse esimest
esi+sild n. tehn. (autol, traktoril)
esi+silp n. sõna esimene silp
esi+sõrm n.
esi+sünd n.
esisünni+õigus n.
esi+sündinu n. esimesena sündinud laps
esi+tantsija n.
esi+tenor n.
esi+trükk n.
esi+täht n.
esi+tükk n.
esi+vanem n.
esi+viisik n.
esi+võistlus n.
esi-k+kogu ‹-kogu› n.
esi-k+laps n.
esi-k+lavastus n. esimene lavastus
esi-k+loom ‹-looma› n.
esi-k+number n.
esi-k+ooper n.
esi-k+poeg n.
esi-k+romaan n.
esi-k+teos n.
esi-k+töö n.
esi-k+tütar n.
esma+välte=line o. \sõna\ esimeses vältes olev
galeer n. aj. mer. aerude ja purjede abil liikuv 1- kuni 2-mastiline sõjalaev
galeeri+laevastik n. aj.
galeeri+ori n. aj. sõudja galeeril,
galeeriorj=us n. galeeriorjaks olemine
gramm n. massiühik, tähis g
grammi=ne o. ühe grammi raskune
deka+gramm n. 10 grammi
detsi+gramm n. 0,1 grammi
hekto+gramm n. 100 grammi
kilo+gramm n. 1000 grammi (tähis kg)
kilo n. kilogramm
kilo=ne o. kilogrammine, kiloraskune
kahe+kilo=ne o. \kala\ kaks kilo kaaluv
kahekümne+kilo=ne o. kahekümne kilo raskune
paari+kilo=ne o. \pakk\ paar kilo kaaluv
poole+kilo=ne o. \pakk\ poole kilo raskune
leiva+kilo n.
või+kilo n.
õuna+kilo n.
kilo+kaupa m.
kilo+raskune o.
kilogrammi=ne o. \kullakang\ ühe kilogrammi raskune
saja+kilogrammi=ne o. saja kilogrammi raskune
kilogramm+meeter n. füüs.
milli+gramm n. tuhandik grammi
senti+gramm n. sajandik grammi
saja+grammi=ne o. saja grammi raskune
hark n. harali asetsevate harudega (hrl. kahe haruga) ese v. eseme osa; põllutööriist millegi tõstmiseks, laotamiseks, kaevamiseks; piltl. (jalgade kohta); (putukanimetustes)
harki m. \ajama\
harkis m. \jalu\
hark=jas o. hargitaoline
hargi=ta/ma t. harki v. laiali ajama
\jalgade\ hargita=mine n.
hargu=ta/ma t. hargitama
hargut=i n. tugi okste suunamiseks puuvõras
harguta=mine n.
hargut=us n.
hargutus+tugi n. harguti
ahju+hark n.
ahte+hark n. etn. (vilja ahtmiseks)
heli+hark n. muus.
kaaruse+hark n. etn. kaaruse valmistamise riist
kivi+hark n. (putukas:) sadajalgne
kõrva+hark n. kuni 1,5 cm pikkune tumepruun väle putukas
langetus+hark n.
maki+hark n. murd. (makkide, vorstide ahjupanemiseks)
mulla+hark n.
nõel+hark n. zool. kollakashalli kehaga veeputukas
poti+hark n.
sõnniku+hark n.
taku+hark n. etn. (vokil takukoonla hoidmiseks)
tule+hark n. ahjuhark; piltl. riiakas naine
unna+hark n. hark, millele keritakse unnanöör
vesi+hark n. zool. veekogude põhjas ja veetaimedel liikuv suur tumepruun putukas
võrgu+hark n.
hark+ader n. etn. (hargikujulise rauapuuga)
hark+elund n.
hark+höör n. sp.
hark+hüpe n.
hark+iste ‹-iste› n.
hark+jalg n. hark millegi jalana, toena
hark+nääre n. anat.
hark+põlvitus n.
hark+püss n. aj. sõj. (toetub tulistamisel hargile)
hark+saba n. (lind)
hark+seis n.
hark+tirel n.
hark+toeng n.
hark+tugi n.
hargi+kujuline o. \ese\ hargi kujuga
harki+hüplemine n.
harkis+hüplemine n. (harkisjalu)
harkis+jalu m.
herts n. füüs. võnkesageduse mõõtühik (1 võnge sekundis), tähis Hz [‹-- H. R. Hertz, Saksa füüsik, 1857–94)]
mega+herts n. 1 miljon hertsi (tähis MHz)
kaabakas n. halv. nurjatult, sageli ka seadusvastaselt toimiv inimene
kaabak=lik o. \käitumine\
kaabaklikk=us n.
kaabakliku=lt m. \käituma\
kalts+kaabakas n. halv. kaltsakas 1.
kaal1 ‹kaalu› n. mingi keha v. aine mass; seade keha massi mõõtmiseks; tähtsus, väärtus, mõju; sp. teat. kindel kaalukategooria, vt ka kaal2, kaalud n. kaal, kaalumisseade
kaalu=kas o. \pakk; otsus\ suure kaaluga, raske; hinnatav, väärtuslik
kaaluka=lt m. \esitatud\ väärikalt, tähtsalt, mõjukalt
kaaluk=us n.
kaalu=line o. \suhe\ kaalu puudutav
kaalu=tu o. ilma kaaluta; väga kerge, peaaegu ilma kaaluta
kaalut=us n.
kaalu/ma t. teat. kaalu omama; kaalu kindlaks määrama; järele mõtlema; kangiga midagi maa seest välja kangutama
kaalu-t=le/ma t. mõttes läbi kaaluma
kaalutle=ja n.
kaalutle=mine n.
kaalutl=us n.
julgeoleku+kaalutlus n. jur.
turvalisus+kaalutlus n. jur.
kaalutlus+otsus n. jur.
kaalutlus+õigus n. jur.
kaalu=ja n.
kaalu=mine n.
kaalumis+automaat n.
kaalut=is n. täpselt väljakaalutud kogus
kaaluma=tu o. järelemõtlematu
kaalumatu=lt m.
kaalumat=us n.
kaaluva=lt m. hindavalt
järele kaalu/ma t. järele mõtlema
järele+kaaluma=tu o. \otsus\
järele+kaalumatu=lt m.
järele+kaalu=mine n.
järele+kaalutu=lt m.
läbi kaalu/ma t. \võimalusi\ midagi (eelnevalt) läbi mõtlema v. läbi arutama
läbi+kaalu=mine n.
aida+kaal ‹-kaalu› n. vilja puhaskaal (pärast puhastamist ja kuivatamist)
ala+kaal ‹-kaalu› n. (normaalsest v. lubatust väiksem)
alakaalu=line o. \laps\
apteegi+kaal, apteegi+kaalud
bruto+kaal ‹-kaalu› n. maj. kauba kaal koos pakendiga
detsimaal+kaal ‹-kaalu› n. tehn. kümnendikkaal; kaalutav raskus on sellel 10 korda suurem kui kaalumiseks tarvilike vihtide raskus
elus+kaal ‹-kaalu› n.
eri+kaal ‹-kaalu› n.
helves+kaal ‹-kaalu› n. sp. kergeim kehakaalukategooria raskekaalus
helveskaal=lane n. sp. helveskaalusportlane
helveskaalu+sportlane n.
imiku+kaal ‹-kaalu› n.
juveeli+kaal, juveeli+kaalud n.
kang+kaal, kang+kaalud ‹-kaalu› n. füüs.
keha+kaal n.
kerge+kaal ‹-kaalu› n. sp. (raskejõustiku kategooria)
kergekaal=lane n. kergekaalus võistlev sportlane
kergekaalu+sportlane n.
kesk+kaal ‹-kaalu› n. (raskejõustiku kategooria)
keskkaal=lane n. keskkaalus võistlev sportlane
kerge+keskkaal ‹-kaalu› n.
kontroll+kaal, kontroll+kaalud n.
koorma+kaal, koorma+kaalud n. (kaalub koormat)
kukk+kaal ‹-kaalu› n. sp. kaalukategooria (51-54 kg) poksis
kukkkaal=lane n. kukkkaalus võistlev poksija
kärbes+kaal ‹-kaalu› n. sp. kaalukategooria maadluses (48–52 kg), džuudos (kuni 60 kg), poksis (48–51 kg) ja tõstmises (52–56 kg)
kärbeskaal=lane n.
kärbeskaalu+sportlane n.
käsi+kaal ‹-kaalu› n.
kümnend+kaal ‹-kaalu› n. mittevõrdõlgne kaal, mille õlgade vahe o 1:10, detsimaalkaal
maksimaal+kaal ‹-kaalu› n.
minimaal+kaal ‹-kaalu› n.
neto+kaal ‹-kaalu› n. maj. puhaskaal, kaal pakendita
nominaal+kaal ‹-kaalu› n. maj. ettenähtud kaal, nimikaal
normaal+kaal ‹-kaalu› n.
normaalkaalu=line o. \inimene\ normaalkaaluga
osa+kaal ‹-kaalu› n.
osuti+kaal ‹-kaalu› n. osutiga kaal
puhas+kaal ‹-kaalu› n. kaal pakendita
punkri+kaal ‹-kaalu› n. puhastamata ja kuivatamata vilja kaal
raske+kaal ‹-kaalu› n. sp. (raskejõustiku kategooria)
raskekaal=lane n. raskekaalus võistlev sportlane
pool+raskekaal ‹-kaalu› n.
poolraskekaalu+sportlane n.
raskekaalu+sportlane n.
sajandik+kaal ‹-kaalu› n. (õlgade suhe on 1:100)
skaala+kaal, skaala+kaalud n.
standard+kaal ‹-kaalu› n.
sulg+kaal ‹-kaalu› n. sp.
sulgkaal=lane n. sp.
sulgkaalu+sportlane n.
sünni+kaal ‹-kaalu› n.
tapa+kaal ‹-kaalu› n.
tasa+kaal ‹-kaalu› n. seisund, kus keha püsib muutumatus asendis; stabiilne olek, kooskõla, harmoonia; võrdne-olek, võrdsus; psüühika normaalne seisund, enesevalitsus
tasakaalu=kas o. \mees; otsus\ ennast valitsev; läbimõeldud, tasakaalus
tasakaaluka=lt m. \käituma\
tasakaaluk=us n.
tasakaalu=line o. \protsess\ tasakaalu puutuv, tasakaaluga seotud
tasakaalu=tu o. \iseloom\
tasakaalutu=lt m.
tasakaalut=us n.
tasakaalu=sta/ma t. tasakaalu seadma v. tasakaalus hoidma
tasakaalusta=ja n.
tasakaalusta=mine n.
tasakaalustama=tu o.
tasakaalustamatu=lt m.
tasakaalustamat=us n.
tasakaalustatu=lt m.
tasakaalustat=us n. tasakaalustatud olek
tasakaalust=us n. tasakaalustamine
tasakaalu=stu/ma t. tasakaalu minema, tasakaalu saavutama
tasakaalustu=mine n.
turu+tasakaal ‹-kaalu› n.
öko+tasakaal ‹-kaalu› n. biol.
tasakaalu+aisting n.
tasakaalu+asend n.
tasakaalu+elund n.
tasakaalu+harjutus n.
tasakaalu+häire n.
tasakaalu+kunst n.
tasakaalu+meel n.
tasakaalu+poliitika n.
tasakaalu+punkt n.
tasakaalu+seisund n.
tasakaalu+õpetus n.
vastu+kaal ‹-kaalu› n. keha kaalu mõju vähendav v. neutraliseeriv raskus
vedru+kaal, vedru+kaalud n.
viht+kaal, viht+kaalud ‹-kaalu› n.
üle+kaal ‹-kaalu› n. normaalsest v. lubatust suurem kaal; üleolek, valdavus
ülekaalu=kas o. \võit, vastane\
ülekaaluka=lt m. \võitma\
üliraske+kaal ‹-kaalu› n. sp.
kaal+iste ‹-iste› n. sp.
kaalu+erinevus n.
kaalu+iive n.
kaalu+jäätis n.
kaalu+kadu n.
kaalu+kang n.
kaalu+kangas n. (kaaluga müüdav)
kaalu+kategooria n. sp.
kaalu+kaup n.
kaalu+kauss n.
kaalu+keel n. kaalu seisu märkiv osuti; piltl. see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms teatud suunas
kaalu+koda n. eri hoone v. ruumid kaupade kaalumiseks
kaalu+maks ‹-maksu› n.
kaalu+osuti n.
kaalu+pomm n.
kaalu+protsent n.
kaalu+seier n.
kaalu+täiend n. maj.
kaalu+viht ‹-vihi› n.
kaalu+ühik n.
kerge+kaalu=line o. kaalult v. väärtuselt kerge
kergekaalulis=us n.
raske+kaalu=line o. kaalult raske; kaalukas, oluline
täie+kaalu=line o. täie kaaluga
üle+kaalu=line o. üle normaalse v. lubatud kaalu
ülekaalulis=us n.
kaalu jälgi/ma t. teadlikult toitumist jälgima, kui eesmärgiks on kaalust maha võtta
kaalu+jälgi=ja n.
kaalu+jälgi=mine n.
kaalu kaota/ma t. kaalust maha võtma
kaalu+kaot=us n.
kaalu langeta/ma t.
kaalu+langet=us n.
kaalulangetus+meetod n.
kaalule pane/ma t. \elu, tervist\ millegagi riskima
kaalule+pane=k n.
kaheksa a. põhiarv 8
kaheksa=s a. (järgarv)
kaheksa=line o. \paat\ kaheksale määratud
kaheksa=ne o. \poiss, buss, tuba\
kaheksa=kesi m.
kaheksa=ndik a. (murdarv); aj. väiksem tünn mahuga 1/8 tündrit; kõnek. 8. klassi õpilane
kaheksandik+finaal n. sp.
kaheksandik+formaat n. trük.
kaheksandik+noot ‹-noodi› n. muus.
kaheksandik+paus n. muus.
kaheksandik+poogen n. trük.
kaheksa+jalg n. zool.
kaheksa+kand n. bot. kaheksa tipuga täht, oktogramm
kaheksa+kaupa m.
kaheksa+kümmend a.
kaheksakümne=s a. \eluaasta\
kaheksakümne+aastane o. \mees\
kaheksakümnene o. \härra\ kaheksakümneaastane
kaheksakümneaastase=lt m. \abiellunud\
kaheksa-nd+süsteem n. mat. arvusüsteem, mille aluseks on arv 8
kaheksa+nurk n. mat.
kaheksa+paat n. sp. (kaheksa sõudjaga)
kaheksa+sada a.
kaheksasaja=s a. \aastapäev\
kaheksa+teist, kaheksa+teist+kümmend a.
kaheksateistkümne=ndik a. murdarv 1/18
kaheksateistkümne=s a. järgarv: 18., XVIII
kaheksateist+aasta=ne, kaheksateistkümne+aasta=ne o.
kaheksateistkümne=ne o. \neiu\
kaheksa+aasta=ne o. kaheksa aasta vanune; kaheksa aasta pikkune
kaheksaaastase=lt m. \meistriks\
kaheksa+hääl=ne o. \koor\ kaheksa häälega
kaheksa+kuu=ne, kaheksa+kui=ne o. \laps\ kaheksa kuud vana; kaheksa kuud kestev
kaheksa+kuu=line o. \õpe\ kaheksa kuud kestev
kaheksa+nurk=ne o. \kujund\ kaheksa nurgaga
kaheksa+rea=line o. \sild\ kaheksa reaga
kaheksa+tahu=kas n. mat. kaheksa tahuga geomeetriline keha
kaheksa+tahu=line o. \kuppel\ kaheksa tahuga
kaheksa+tunni=ne, kaheksa+tunni=line o. \tööpäev\ kaheksa tundi kestev
kaks a., n. põhiarv 2; number 2; puudulik hinne
kahe=kesi m.
kahe=li m. kahekordselt, topelt
kaheli+nägemine n. med. sama asja nägemine kahes eri kohas
kaheli+saagjas o. \leheserv\ bot.
kaheli+sümmeetria n.
kaheli+vääristus n. aiand.
kahe=line1, kahe=ne1 n. münt v. rahatäht kahe ühiku väärtuses
kahe=line2 o. \tuba\ kahele määratud
kahe=ndik a. pool
kahe=ne2 o. \alluvus, münt, rong, telk\
kahesus n. kahepalgelisus, dualism
kahe=ne/ma t. kahestuma
kahene=mine n.
kahe=sta/ma t. kaheks osaks jagama, kaheks lõhestama
kahesta=mine n.
kahe=stu/ma t. kaheks osaks jagunema
kahestu=mine n.
kaht=le/ma t. kahevahel olema, kõhklema; midagi küsitavaks, ebakindlaks pidama
kahtla=ne o. kahtlema panev; (moraalses mõttes) taunitav; vnm. kahtlev; mitteusaldatav
kahtlase=lt m. \käituma\
kahtlase+maigu=line o. \ettevõtmine\ kahtlase maiguga
haigus+kahtlane o.
nakkus+kahtlane o.
marutõve+kahtlane o.
taudi+kahtlane o.
tuberkuloosi+kahtlane o. \inimene\
vähi+kahtlane o.
kahtlase+võitu o.
kahtle=ja n.
kahtle=mine n.
kahtl=us n. arvamine, et miski ei pruugi tõele vastata; kahevahelolek
kahtlus=ta/ma t. midagi halba, taunitavat oletama
kahtlusta=ja n.
kahtlusta=mine n.
kahtlust=us n.
kahtlus+alune1 o. \isik\ kahtluse all olev
kahtlusalune2 n. ⇐ kahtlusalune isik
korruptsiooni+kahtlus n.
mõrva+kahtlus n.
vähi+kahtlus n.
kahtlus+pisik n.
kahtluse+pisik n. piltl.
kahtluse+seeme n. piltl.
kahtluse+uss n. piltl.
kahtluse+vari n.
kahtlust avalda/ma t.
kahtlus+avald=us n.
kahtlust ärata/ma t.
kahtlust+äratav o. \lugu\
kahtlustäratava=lt m. \palju\
kaheldama=tu o. selline, milles pole põhjust kahelda
kaheldamatu=lt m. \õige\
kaheldav o. \tulemus\ milles võib kahelda
kahtlemata m. kindlasti, tingimata; ilmselt
kahtlema=tu o. kaheldamatu
kahtlematu=lt m.
kahtle=misi m. kahtlevalt
kahe=ti m. kahtmoodi
kaheti=ne o. \moraal\
kaksi m. kahekesi
üksi-kaksi m. üksi v. kahekesi; ühe- v. kahekaupa
kaks=ik n. üks kahest sama ema korraga sünnitatud järglasest
kahe+muna+kaksikud n. <(kahe+muna)+kaksikud> biol. kahe munaraku kaksikud
ühe+muna+kaksikud n. <(ühe+muna)+kaksikud> biol. (ühe munaraku viljastumisest)
kaksik+veli n. kaksikvend
kaksik+vend n.
kaksik+õde n.
kaksi=ti m. kaksiratsa; kaksipidi
kaks=us n. keelet. kaht eset v. isikut osutav grammatiline kategooria, duaal
üks+kaks m. kiiresti
kaks+haaval m.
kaks+keelne o. kaht keelt kasutav; kahes keeles olev
kakskeels=us n. kahe keele valdamine
kahe+keelne o. \sõnaraamat; inimene\ kakskeelne; silmakirjalik
kahekeelse=lt m.
kahekeels=us n. silmakirjalikkus, kahepalgelisus
kaks+klemm n. el.
kaks+kümmend a.
kahekümne=ndik a. murdarv 1/20
kahekümne=ne o. noormees, rong
kahekümne=s a. \kongress\
kakskümmend+tahu=kas n. kahekümne tahuga geomeetriline keha
kahekümne+aasta=ne o. \neiu, kogemus\
kahekümne+kilo=ne o. kahekümne kilo raskune
kahekümne+protsendi=line, kahekümne+protsendi=ne o. \kasv\ kahekümne protsendi suurune
kahekümne+sendi=line, kahekümne+sendi=ne n. kahekümne sendi väärtusega münt
kahekümneline n.
kahekümne+sendi=ne o. \münt\
kaks+liige n. mat.
kaks+pea+lihas n. anat.
kaks+sada a.
kahesaja=ndik a.
kahesaja=s a.
kaks+teist+kümmend a.
kaksteist a. kaksteistkümmend
kaheteist+aasta=ne o.
kaksteist+sõrm=ik+sool ‹-soole› n. anat.
kaksteistsõrmik n. anat. kaksteistsõrmiksool
kaksteistsõrmiku+haavand n.
kaksteist+tahu=kas n. mat.
kaheteistkümne=ndik a.
kaheteistkümne=ne o.
kaheteistkümne=s a. \päev\
kaheteistkümne+aasta=ne o. \tüdruk\
kaks-i+pidi m. kahte viisi; kahele poole, kahes suunas
kaksipidi=ne o.
kaks-i+ratsa, kaks-i+ratsi m. isteasend: üks jalg ühel, teine teisel pool
kaks-ik~ topelt; kahest omavahel seotud osast koosnev
kaksik+abielu n.
kaksik+alluvus n.
kaksik+bemoll n. muus.
kaksik+diees n. muus. kõrgendab heli terve tooni võrra
kaksik+elu n.
kaksik+eriala n.
kaksik+ettur n.
kaksik+konsonant n.
kaksik+kontakt n. el.
kaksik+kooniline o.
kaksik+kumer o. \lääts\ füüs.
kaksik+moraal n.
kaksik+number n. (ajakirjal)
kaksik+nõgus o. \lääts\ füüs.
kaksik+osa n.
kaksik+paat n.
kaksik+pistik n. el.
kaksik+portree n.
kaksik+punkt n.
kaksik+riik n.
kaksik+rivi n.
kaksik+seemnis n. kahest üheseemnelisest osast koosnev jaguvili
kaksik+tirel n.
kaksik+toide n. tehn.
kaksik+traal n.
kaksik+troll n.
kaksik+tsiitsero n. (trükikiri)
kaksik+täht n. astr.
kaksik+täishäälik n. keelet.
kaksik+täpp n.
kaksik+võim n.
kaksik+võit n. sp.
kaksik+värss n. kirj.
kaksik+vääring n.
kaks-is+v n. võõrtäht w
kahe+aastane o. \laps, tutvus\ kaks aastat vana; kaks aastat kestev
kaheaastase=lt m.
kahe+bobi n. sp. (kahe sõitjaga)
kahe+kanuu n. sp. (kahe aerutajaga)
kahe+kaupa m.
kahe+kelk n. sp. (kahe sõitjaga)
kahe+korra m. kahekordselt
kahe+kõne n. (kahe isiku vahel)
kahe+mees n. kõnek. kahtedega õpilane
kahe+paat n. sp.
kahe+rakend n. (kahe veoloomaga)
kahe+sugune o.
kahesugus=us n.
kahe+süst ‹-süsta› n. ka sp. (kahe aerutajaga)
kahe+vahel m. \olema\ kõhklevas olukorras
kahe+vahele m. \jääma\ kõhklevasse, nõutusse olukorda
kahe+võistleja n. sp. (võistleb kahel alal)
kahe+võistlus n. sp. (hõlmab kaht ala)
mäe+kahevõistlus n.
kahe+võitlus n. kahe isiku vaheline kindlate reeglitega võitlus relvadega, duell; võitlus, kokkupõrge kahe vastase v. vastandjõu vahel
kahe+võrra m. kahekordselt, kaks korda (rohkem)
kahe-nd+süsteem n. mat. binaarsüsteem, arvusüsteem, mille aluseks on arv 2
kahend+arv n. mat. kahendsüsteemis esitatud arv
kaht+moodi, kahte+moodi m. \käituma\
kaht+pidi, kahte+pidi m.
kaht+viisi, kahte+viisi m.
kaks+küür+kaamel n. (kahe küüruga)
kaks+pea+lihas n. anat. (ühest otsast kaheharuline)
kahe+hobuse+rakend n.
kahe+hobuse+troska n.
kahe+hobuse+tõld n.
kahe+hobuse+vanker n.
kahe+inimese+tuba n.
kahe+inimese+voodi n.
kahe+koja+süsteem n.
kahe+mehe+saag n. (kahe mehega kasutamiseks)
kahe+otsa+pilet n.
kahe+pere+elamu n. (kahele perekonnale)
kahe+pere+koer n. piltl. kahe isanda teener
kahe+voodi+palat n. (kahe voodiga)
kahe+välja+süsteem n. põllum. (kahe väljaga); üks osa vilja, teine kesa all
kahe+värvi+trükk n. (kasutatakse kaht värvi)
kaks+päeva=k n. kaks päeva kestev üritus
kahe+astme=line o. \süsteem\ kahe astmega
kahe+augu=line o. \pliit\ kahe auguga
kahe+dimensiooni=line o. \analüüs\ kahemõõtmeline
kahe+haru=line o. \puu\ kahe haruga
kahe+huule=line o. \õis\ bot. kahe huulega
kahe+hääl=ne o. \laul\ kahest eri häälest koosnev
kahehäälse=lt m. \laulma\
kahe+idulehe=line1 o. \taim\ bot. kahe idulehega
kahe+jalg=ne o. kahe jalaga
kahejalgne n. (hrl. inimese kohta)
kahe+jao=line o. \film\ kahest jaost koosnev
kahe+kihi=line o. kahest kihist koosnev
kahe+koha=line o. \tuba\ (hotellis)
kahe+koja=line o. \parlament\ kahe kojaga
kahe+kilo=ne o. \kala\ kaks kilo kaaluv
kahe+kord=ne1 o. \uks\ kahest kihist koosnev
kahe+kord=ne2 o. \kasv, meister\ kaks korda suurem v. rohkem; kahel korral toimuv v. esinev; kahesugune
kahekordse=lt m.
kahekordi=sta/ma t. kahekordseks tegema
kahekordista=mine n.
kahekordi=stu/ma t. kahekordseks minema
kahekordistu=mine n. \laps\
kahe+kui=ne, kahe+kuu=ne o. kaks kuud vana; kaks kuud kestev
kahe+kuju=line o. \haigus\ kahe kujuga
kahe+kuu=line o. \kursus\ kaks kuud kestev
kahe+korruse=line o. \eramu\ kahe korrusega
kahe+krooni=ne1 o. \münt\ väärtusega, hinnaga kaks krooni
kahekroonine2 n. kahekroonine paberraha
kahe+köite=line o. kahest köitest koosnev
kahe+küüru=line o. \kaamel\ kahe küüruga
kahe+laid=ne o. \tekk\ kahe laiaga
kahe+lehe=line o. kahe lehega
kahe+lehi=ne o. \käokeel\ kahe suure lehega
kahe+liikme=line o. \võistkond\ kahest liikmest koosnev
kahe+löövi=line o. \kirik\ kahe lööviga
kahe+masti=line o. \purjekas\ kahe mastiga
kahe+meetri=ne o. kahe meetri pikkune
kahe+mehe+pida=ja n. ⇐ kaht meest pida/ma
kahe+mehe+pida=mine n. ⇐ kaht meest pida/ma
kahe+mõtte=line o. kahest mõistmist võimaldav
kahemõttelise=lt m.
kahemõttelis=us n.
kahe+mõõtme=line o. kahe mõõtmega
kahemõõtmelise=lt m.
kahemõõtmelis=us m.
kahe+naise+pida=ja n. ⇐ kaht naist pida/ma
kahe+naise+pida=mine n. ⇐ kaht naist pida/ma
kahe+nädala=ne o. kaks nädalat vana; kaks nädalat kestev
kahe+osa=line o. kahest osast koosnev
kahe+paik=ne1 o. vee- ja osaliselt ka maismaaeluviisiga; piltl. kahepalgeline
kahepaikne2, kahepaiksed n. kahepaikse eluviisiga loom; (loomade klass)
kahepaiks=us n.
kahe+palge=line o. \poliitik\ piltl. olemuselt kahesugune
kahepalgelise=lt m. \käituma\
kahepalgelis=us n.
kahe+palli=ne o. \tuul\ kahe palli tugevune
kahe+pange=ne o. \pada\ mahult kahe pange suurune
kahe+pea=line o. \kotkas\ kahe peaga
kahe+plaani=line o. \analüüs\ kahest eri vaatenurgast tehtud
kahe+pool=ne o. \kokkulepe\ kaht poolt haarav; kahes suunas toimuv; kahe samasuguse poolega
kahe+päeva=ne o. \matk, imik\ kaks päeva kestev; kaks päeva vana
kahe+päi=ne o. \kotkas\ kahe peaga
kahe+rea=line o. \mantel, sõidutee\ kahe reaga
kahe+rööpme=line o. \raudtee\ kahe rööpmega
kahe+silbi=line o. \sõna\ kahest silbist koosnev
kahe+soo=line, kahe+sugu=line o. \siig\ biol. mõlemasuguline
kahe+suuna=line o. \liiklus\ kahe suunaga
kahe+takti=line o. \mootor\ kaks takti kestva töötsükliga
kahe+telje=line o. \haagis\ kahe teljega
kahe+tera=line o. \mõõk\ kahe teraga
kahe+tiiva=line o. \lennuk, putukas\ kahe tiivaga
kahe+tolli=ne o. \laud\ kahe tolli paksune
kahe+tonni=ne o. \koorem\ kaks tonni kaaluv
kahe+tuhande=line o. \tiraaž\ kahe tuhande suurune
kahe+tuhande=s a. \aastapäev\
kahe+tunni=ne, kahe+tunni=line o. \sõit\ kaks tundi kestev
kahe+tüve=line o. \verb\ keelet. kahe tüvega
kahe+vaatuse=line, kahe+vaatus=lik o. \näidend\ kahe vaatusega
kahe+värvi=line o. \trükk\ kahe värviga
kahe+õlg=ne o. \kang\ kahe õlaga
kalender n. kindel ajaarvamissüsteem; tabel v. raamat, mis sisaldab päevade, tähtpäevade ja pühade loetelu aastas ning sageli ka muid andmeid; kalendriline plaan
kalend=aarium n. päevade nimestik kalendris; kuupäevade järgi korraldatud tähtpäevade nimistu v. tabel
kalendaar=ne o. kalendriline
kalendri=line o. kalendrile vastav
advendi+kalender n.
jahi+kalender n.
kiriku+kalender n. (kajastab kiriklikke pühi ja tähtpäevi)
kuu+kalender n.
laua+kalender n.
märkmik+kalender n.
plokk+kalender n.
päevik+kalender n. kalenderpäevik
päikese+kalender n. astr.
rahva+kalender n.
rasedus+kalender n.
revolutsiooni+kalender n.
ruuni+kalender n.
seina+kalender n.
spordi+kalender n.
tabel+kalender n.
tasku+kalender n.
teatmik+kalender n.
tiinus+kalender n. põllum.
võistlus+kalender n. sp.
kalender+graafik n.
kalender+plaan n.
kalender+tempel n.
kalendri+aasta n.
kalendri+jutt ‹-jutu› n.
kalendri+kirjandus n.
kalendri+kuu n.
kalendri+lisa n.
kalendri+märk n. astronoomiamärk kalendris (näit. Kuu faaside märkimiseks)
kalendri+päev n.
kalendri+püha n.
kalendri+saba n.
kalendid n. aj. Vana-Rooma kalendris iga kuu 1. kuupäev
kalts n. vana katkine riideräbal; halvas korras riietusese; kaltsudes inimene; halv. tahtejõuetu, saamatu inimene; puhastamiseks vms. kasutatav riidetükk
kaltsa=kas1 n. viletsas riides, kaltsudes inimene; kodutu
kaltsak+proletaarlane n. pol.
kaltsak+proletariaat n. pol. ühiskonna põhjakiht
kaltsa=kas2 o. \laps\ näruses, viletsas riietuses
kaltsu=kas n. kõnek. kasutatud riiete pood
kalts-er=da/ma t. (kaltsudes) ringi jooksma; riideid hooletult kandma v. kasutama
kaltserda=mine n.
kaltsus m. \käima\ näruselt riides
põranda+kalts n.
kiltsud+kaltsud n.
kalts+kaabakas n. halv. kaltsakas 1.
kaltsu+hunnik n.
kaltsu+hunt n. (kaltsude peenestamiseks)
kaltsu+kaupmees n.
kaltsu+kott ‹-koti› n.
kaltsu+kubu n. piltl. räbalais inimene
kaltsu+lõng n.
kaltsu+nukk ‹-nuku› n.
kaltsu+paber n.
kaltsu+pall n.
kaltsu+pundar n.
kaltsu+riba n.
kaltsu+setu ‹-setu› n. setust kaltsukaupmees
kaltsu+tropp n.
kaltsu+tuust n.
kaltsu+vaip n.
karaat n. vääriskivide ja pärlite massiühik; 1 karaat = 0,2 g
18-karaadi=ne o. \kuld\
kari1 ‹karja› n. põllumajandusloomade rühm; metsloomade rühm; salk, parv, summ, vt ka kari2, kari3
karja=k n. laudatöötaja, kes hoolitseb karja sööda, allapanu jm. eest
karja=ndus n. kariloomade pidamisel, loomakasvatusel rajanev (põllu)majandusharu
ränd+karjandus n.
karja=ne n.
hane+karjane n.
hinge+karjane n. relig. kirikuõpetaja
kitse+karjane n.
küla+karjane n.
lamba+karjane n.
lehma+karjane n.
ränd+karjane n.
sea+karjane n.
karjase+amet n.
karjase+elu n.
karjase+idüll n.
karjase+kaup n.
karjase+kepp n.
karjase+laul n.
karjase+luule n.
karjase+paun n.
karjase+põli, karjasepõlv n.
karj=us n. karjane
elektri+karjus n.
hane+karjus n.
kitse+karjus n.
lehma+karjus n.
mägi+karjus n.
ratsa+karjus n.
ränd+karjus n.
sea+karjus n.
karjus+neiu n.
karjus+poiss n.
karja=ta/ma1 t. kariloomi rohumaal söötma; koduloomade v. -lindude järele vaatama, vt ka karj=ata/ma2
karjata=ja n.
karjata=mine n.
koppel+karjatamine n.
karjatamis+aeg n.
karjatamis+periood n.
karjatamis+ring n.
karjat=us1 n. (loomade) karjatamine, vt ka karjat=us2
nuum+karjatus n. (nuumamise eesmärgil)
ränd+karjatus n.
ahvi+kari ‹-karja› n.
aretus+kari ‹-karja› n. põllum. karjaaretuse tulemusena kujundatud kari
eliit+kari ‹-karja› n.
hane+kari ‹-karja› n.
hundi+kari ‹-karja› n.
inim+kari ‹-karja› n.
kajaka+kari ‹-karja› n.
kana+kari ‹-karja› n.
kitse+kari ‹-karja› n.
koera+kari ‹-karja› n.
lamba+kari ‹-karja› n.
laste+kari ‹-karja› n.
lehma+kari ‹-karja› n.
liha+kari ‹-karja› n.
lolli+kari ‹-karja› n. halv.
loodri+kari ‹-karja› n. halv.
looma+kari ‹-karja› n.
lüpsi+kari ‹-karja› n.
lüpsikarja+laut n.
maa+kari ‹-karja› n. eesti maatõugu veised
noor+kari ‹-karja› n.
uuend+noorkari ‹-karja› n.
noorkarja+farm n.
noorkarja+laut n.
noorkarja+talitaja n.
nuum+kari, nuuma+kari ‹-karja› n. nuumatav kari
pardi+kari ‹-karja› n.
piima+kari ‹-karja› n.
piimakarja=ndus n.
piimakarja+farm n.
piimakarja+kasvata=ja n. ⇐ piimakarja kasvata/ma
piimakarja+kasvat=us n. ⇐ piimakarja kasvata/ma
piisoni+kari ‹-karja› n.
poro+kari ‹-karja› n. põhjapõdrakari
produktiiv+kari ‹-karja› n. karja toodangut andev osa
põdra+kari ‹-karja› n.
pühvli+kari ‹-karja› n.
sea+kari ‹-karja› n.
suur+kari ‹-karja› n.
šaakali+kari ‹-karja› n.
tapa+kari ‹-karja› n.
tõpra+kari ‹-karja› n. vnm. lehmakari, loomakari
tõu+kari ‹-karja› n.
ute+kari ‹-karja› n.
ürg+kari ‹-karja› n. aj. inimkonna vanim, ühiskondlike institutsioonideta arengujärk
veise+kari ‹-karja› n.
kari+elajas n. kariloom
kari+hiir ‹-hiire› n.
kääbus+karihiir ‹-hiire› n.
laane+karihiir ‹-hiire› n.
mets+karihiir ‹-hiire› n.
väike+karihiir ‹-hiire› n.
kari+loom ‹-looma› n.
karja+aed n.
karja+brigadir n.
karja+farm n.
karja+instinkt n.
karja+jaak n. nalj. viin
karja+kaev n.
karja+kaupa m.
karja+kell n.
karja+koer n.
karja+koppel n.
karja+krants n.
karja+köök n.
karja+kümnis n.
karja+laps n.
karja+laut n.
karja+maa n.
kultuur+karjamaa n.
lamba+karjamaa n.
mägi+karjamaa n.
ranna+karjamaa n.
talve+karjamaa n.
karjamaa+kõlvik n.
karjamaa+nuum n.
karjamaa+periood n.
karjamaa+raihein n.
karjamaa+rohi n.
karjamaa+sööt ‹-sööda› n.
karjamaa+taim n.
karja+majand n.
karja+majandus n.
karja+muri n. karjakoer
karja+mõis n.
karja+naine n.
karja+pasun n.
karja+peni n.
karja+piiga n.
karja+plika n.
karja+poiss n.
karja+põli n. karjapõlv
karja+põlv n.
karja+ravitseja n. vnm. (juhib karja eest hoolitsemist)
karja+saadus n.
karja+tanum n.
karja+tara n. karjaaeda piirav tara; karjaaed
karja+tee n.
karja+tsura n. murd. karjapoiss
karja+tänav n.
karja+tüdruk n.
karja+värav n.
karja+viisi m.
karja+õnn n.
karja+õu n.
karja areta/ma t.
karja+areta=ja n.
karja+aret=us n.
karja kasvata/ma t.
karja+kasvata=ja n.
karja+kasvat=us n.
ränd+karjakasvatus n.
karjakasvatus+piirkond n.
karja lask/ma t. rahvakalendris: kevadel esimest päeva karja välja laskma
karja+las=e ‹-laske› n. karjalaskmine
karjalaske+päev n. 1. aprill; karja väljalaskmise päev
karja+lask=mine n. karja esimene väljalaskmine kevadel
karja talita/ma t.
karja+talita=ja n. (ametinimetus)
karjas käi/ma t.
karjas+käi=ja n.
karjas+käi=mine n.
kevad n. talve ja suve vaheline aastaaeg, kevade vnm.
kevad=ik n. bot. varakevadel õitsev ristõieline rohttaim
kuld+kevadik n.
kev=is n. bot. kevadeoste pesa
kevadi=ne o. kevadega seostuv, kevadesse kuuluv v. kevadele omane
kevadise=lt m. \soe\
kevadi=ti m. igal v. mitmel kevadel
eel+kevad n. mõnede kevade tunnustega aeg
elu+kevad n. piltl.
hilis+kevad n.
hiliskevadi=ne o. \ilm\
teatri+kevad n.
vara+kevad n. kevade varajane järk
varakevadi=ne o. \päike\
varakevadise=lt m. \jahe\
võidu+kevad n.
kevad+adoonis n. bot. (taim)
kevad+ball n.
kevad+hommik n.
kevadhommiku=ne o. \päike\
kevadhommiku=ti m.
kevad+hooaeg n.
kevad+ilm n.
kevad+karneval n.
kevad+kaup n.
kevad+kogrits n. bot. (seen)
kevad+kostüüm n.
kevad+kross n. sp.
kevad+kuu n.
kevad+külm n.
kevad+külv n. kevadine külvamine; vastav kultuur; vastav maa-ala
kevad+künd n. kevadine künd; vastav maa-ala
kevad+laat n.
kevad+lill n.
kevad+mailane n. bot. (rohttaim)
kevad+mantel n.
kevad+maran n. bot. (rohttaim)
kevad+mess n.
kevad+pidu n.
kevad+poolaasta n.
kevad+puit n.
kevad+punkt n. astr.
kevad+päev n.
kevad+päike n.
kevad+püha, kevad+pühad n. 1. mai; ülestõusmispühad, lihavõttepühad
kevad+püük n.
kevad+rohelus n.
kevad+räim n.
kevad+ränne n. (lindudel)
kevad+semester n.
kevad+suvi n.
kevadsuvi=ne o. \päev; mood\
kevad+sügis+mantel n. <(kevad+sügis)+mantel>
kevad+sügis+palitu n. <(kevad+sügis)+palitu>
kevad+taevas n.
kevad+talv n. kevadepoolne talv
kevadtalvi=ne o. \õhtu\
kevad+tulv n. kevadine suurvesi
kevad+tööd n.
kevad+vesi n.
kevad+vihm n.
kevad+värske o.
kevad+väsimus n.
kevad+õhk n.
kevad+õhtu n.
kevadõhtu=ne o. \jalutuskäik\
kevadõhtu=ti m.
kevad+äike n.
kevad+öö n.
kevadöi=ne o. \romantika\
kevad+öölane n. (liblikas)
iga+kevadi=ne o. \puhastus\ igal kevadel toimuv
mullu+kevadi=ne o. \reis\ mullu kevadel olnud
möödunud+kevadi=ne o. \põud\
tänavu+kevadi=ne o. \kuivus\
kevade+kuuluta=ja n. ⇐ kevade/t kuulu|ta/ma see, kes v. mis kevadet kuulutab (nt lill, lind)
kevade+poolne o. \talv\ kevade poole jääv
kilo~ füüs. mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 1000 korda suurem; tähis k
kilo+bait n. inf.
kilo+gramm n. 1000 grammi (tähis kg)
kilo n. kilogramm
kilo=ne o. kilogrammine, kiloraskune
kahe+kilo=ne o. \kala\ kaks kilo kaaluv
kahekümne+kilo=ne o. kahekümne kilo raskune
kolme+kilo=ne o. \kala\ kolm kilo kaaluv
kümne+kilo=ne o. \kala\ kümne kilo raskune
nelja+kilo=ne o. \kala\ nelja kilo raskune
paari+kilo=ne o. \pakk\ paar kilo kaaluv
poole+kilo=ne o. \pakk\ poole kilo raskune
saja+kilo=ne o. \kott\ saja kilo raskune
viie+kilo=ne o. \pakk\ viie kilo raskune
ühe+kilo=ne o. \pakk\ ühe kilo raskune
leiva+kilo n.
lisa+kilo n.
või+kilo n.
õuna+kilo n.
kilo+kaupa m.
kilo+raskune o.
kilogrammi=ne o. \kullakang\ ühe kilogrammi raskune
mitme+kilogrammi=ne o. mitme kilogrammi raskune
saja+kilogrammi=ne o. saja kilogrammi raskune
viie+kilogrammi=ne o. \kala\ viie kilogrammi raskune
kilogramm+meeter n. füüs.
kilo+kalor n. füüs. 1000 kalorit
kilo+meeter n. 1000 meetrit
kilt n. kõnek. kilomeeter
kilometr=aaž n. kilomeetrite arv
kilomeetri=ne o. ühe kilomeetri pikkune
kahe+kilomeetri=ne o. kahe kilomeetri pikkune
paari+kilomeetri=ne o. paari kilomeetri pikkune
paarikümne+kilomeetri=ne o. paarikümne kilomeetri pikkune
poole+kilomeetri=ne o. \käik\ poole kilomeetri pikkune
saja+kilomeetri=ne o. \rännak\ saja kilomeetri pikkune
reisija+kilomeeter n. maj. (arvestusühik)
ruut+kilomeeter n. 1 000 000 ruutmeetrit
tonn+kilomeeter n. (arvestusühik kaubaveol)
kilomeetri+kaugune o.
kilomeetri+pikkune o.
kilomeetri+post n.
kilo+vatt n. el.
kilovati=ne o. \generaator\ el.
kilovatt+tund n. el.
kilo+volt n. el.
kortel n. endisaegne pikkusühik (1 kortel = ¼ küünart); endisaegne vedelike mõõtühik: 1 kortel = 1/4 toopi; vastav mõõdunõu
kort=line o. \kruus\
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|