|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit
alus·vaate·kerta 9*K üks vahetus [alus]pesu
erittäin1 (erä kerrallaan) üks partii korraga; (erinä) partii[de] kaupa
eräs 41
1 keegi, üks, miski (kõnek); (mon) mõned; (muuan, tietty, adj.) teatav, teatud
◊ eräs hyvin tunnettu henkilö üks (keegi) hästi tuntud isik; eräs ystävistäni üks minu sõpradest; täällä on eräs, joka odottaa sinua siin on keegi, kes ootab sind; eräänä päivänä ühel päeval; eräillä tahoilla teatud ringkondades; tuli mieleeni eräs asia mulle tuli üks asi meelde
◊
2 (yksi useasta) üks
◊ tämä oli eräs syy siihen, että — see oli üks põhjus, miks —; eräs tärkeimmistä satamistamme üks meie tähtsamatest sadamatest
3 (muutama, joku[nen]) mõni; (mon) mõned
◊ eräitä vuosia sitten mõned aastad tagasi, mõne aasta eest
◊
hetkinen 38 silma·pilk, [üks] hetk
◊ hei hetkinen, mitä te oikein teette! kuulge, teie seal, mis te teete?; voitteko odottaa hetkisen? kas te võiksite pisut oodata?; palun oodake üks hetk; hetkinen, olkaa hyvä! üks hetk!, palun oodake üks hetk; vabandust, läheb hetk aega
joka ainoa viimane kui üks ks. myös ainoa
joka ikinen 38 iga·üks, viimane kui üks ks. myös ikinen
jokainen 38
1 (substantiivisesti) iga·üks; (joka ikinen) iga·üks; (ark.) viimane kui üks; (kaikki) kõik ‹kõige›
◊ meillä jokaisella on vikamme igaühel meist on omad vead, kõigil meil on oma vead; se on jokaisen yksityisasia see on igaühe eraasi
2 (adjektiivisesti) iga ‹iga›; (joka ikinen) iga·üks; (ark.) viimane kui üks; (kaikki) kõik ‹kõige›
◊ hän vie autonsa huoltoon jokaisen 10 000 km:n jälkeen ta viib oma auto iga kord pärast 10 000 km läbisõitmist hooldusse; hän oli jokaisissa häissä ja hautajaisissa tema oli igas pulmas pruut ja igal matusel kadunuke
jok'ikinen 38 viimane kui üks ks. myös ikinen
jompi·kumpi 16*H· 16*H emb-kumb, üks või teine
◊ jompikumpi heistä lähtee emb-kumb neist läheb, üks neist läheb
järjestään
1 (poikkeuksetta) eranditult; viimane kui üks
2 (järjestelmällisesti) süstemaatiliselt
järkiään (ark.) (kaikki tyynni) viimane kui üks, kõik ‹kõige›; (poikkeuksetta) eranditult
◊ omenat olivat järkiään mätiä kõik õunad olid mädad, viimane kui õun oli mäda
kaksos·parikki 5*A üks kaksikutest
◊ identtisten kaksosparikkien tutkimus ühaemunakaksikute uurimine
kapallinen 38 kapa·täis ‹täie›, [üks] kapp ‹kapa› (mõõduna)
◊ kapallinen jyviä kapp teri
kerran [üks] kord ‹—›
◊ kerran päivässä [üks] kord päevas; sellaista sattuu vain kerran elämässä niisugust asja juhtub ainult kord elus; kerran viikossa [üks] kord nädalas; useammin kuin kerran rohkem kui korra; vielä kerran veel [üks] kord; kerran viime kesänä ükskord möödunud suvel; kerran vielä kadut tekoasi ükskord sa veel kahetsed oma tegu; olipa kerran kuningas oli kord kuningas; mitä kerran on tapahtunut, se on tapahtunut mis kord on juhtunud, on juhtunud; kerran alkuun päästyämme kui me kord oleme otsa peale saanud; puhutpa kerrankin totta! ometi kordki räägid sa tõtt!; kerrankos sellaista sattuu! sellist asja juhtub ju sageli!
kuu·kausittain (joka kuukausi) iga kuu; (kerran kuukaudessa) [üks] kord kuus, korra kuus; (kuukausien mukaan) kuude viisi; (kuukausi kuukaudelta) kuust kuusse
◊ lehti ilmestyy kuukausittain leht ilmub [üks] kord kuus
meikäläinen 38 (meihin kuuluva [henkilö]) meie inimene, meie mees, meie oma, üks meie seast (hulgast), meiekas (kõnek); (meidän) meie ‹pron›; (maanmiehemme) oma·maalane, meie·maalane, kaas·maalane; (leik., ark. minä) mina ‹minu›
◊ meikäläinen historiantutkimus meie [oma] ajaloouurimine, meie [endi] ajaloouurimine; Tukholmassa on paljon meikäläisiä Stockholmis on palju meie inimesi; Stockholmis on meiemaalasi palju; Stockholmis on palju meie kaasmaalasi; hän on meikäläisiä ta on meie inimene (meie mees), ta on meie oma, ta on meiekas (kõnek)
◊
muuan 10 (yks.partit: muuatta, muut sijat samat kuin muutama-pronominilla) keegi; miski; üks; mõni; (tietty, adj.) teatav, teatud
◊ muuan tuttavani üks mu tuttav; muuan kasvilaji teatav taimeliik; haluaisin tähdentää muuatta seikkaa ma tahaksin rõhutada üht asjaolu; päivänä muutamana ühel päeval; hän ja muutamat muut tema ja mõned teised (muud); muuan miehistä keegi meestest; joukossa oli muuan, joka aina purnasi seas oli üks, kes alati nurises (irises); muutamat eivät koskaan ota opikseen mõned ei võta eluilmas millestki õppust ks. myös eräs
osa·tavoite 48*C eesmärgi [üks] osa, taotluse osa
osio 3 (osatehtävä) [üks] osa; osa·üles·anne (mitmeosalise ülesande v programmi osa)
sama 9
1 sama ‹sama›; see·sama ‹sama›; üks ja [see]sama
◊ heillä on sama isä mutta eri äiti neil on sama isa, aga erinevad emad
◊
◊
◊
2 (samanlainen) sama·sugune, nii·sama·sugune; ühe·sugune; sama ‹sama›
◊ samasta työstä sama palkka sama töö eest sama[sugune] palk; molemmilla juoksijoilla oli sama aika mõlemal jooksjal oli ühesugune (sama) aeg; heillä on sama maku neil on ühesugune (samasugune) maitse; vaikutelma on sama kuin jos istuisi lentokoneessa tunne on samasugune nagu lennukis istudes; hän teki uudelleen saman tyhmyyden ta tegi jälle samasuguse rumaluse; ne ovat suunnilleen saman kokoiset need on enam-vähem samasuurused (ühesuurused); need on enam-vähem sama suurusega; annoin saman verran kuin sinäkin andsin sama palju nagu sinagi; "Olen lopen kyllästynyt." — "samat sanat!" "Olen surmani tüdinud." — "Samad sõnad!" ("Sama lugu!", "Mina ka!"); "Mul on sellest kõrini." — "Minul samuti!"; poika on lurjus, ja samaa voi sanoa isästäkin poiss (poeg) on lurjus (kaabakas), ja sama võib öelda ka isa kohta; samaa muutkin väittävät sedasama kinnitavad teisedki; "Hyvää joulua!" — "Kiitos, sitä samaa (sinullekin)!" "Häid jõule!" — "Tänan, sulle samuti!"
◊
toinen 38
1 (lukus.) teine
◊ kesäkuun toinen päivä teine juuni, teine juunikuu päev; toinen joulupäivä teine jõulupüha, jõulu teine püha; toinen pääsiäispäivä teine ülestõusmispüha (lihavõttepüha), lihavõtte teine püha; toinen helluntaipäivä nelipühade teine püha, teine suvistepüha; toinen kerros teine korrus; toinen maailmansota Teine maailmasõda; hänen toinen vaimonsa tema teine naine; toinen perämies teine tüürimees; hän on kuvassa toinen vasemmalta ta on pildil teine vasakult (vasakult teine); hän on toisen polven helsinkiläinen ta on teise põlve helsingilane; mennä toisiin naimisiin teist korda abielluda; näin elokuvan toisen kerran (toista kertaa) nägin filmi teist korda; toiseksi haluaisin mainita — teiseks tahaksin mainida —
◊
◊
◊
◊
◊
2a ([yksi] lisää) teine; üks veel, veel üks
◊ ota vielä toinen! võta teine (üks) veel!; otatko toisen kupillisen kahvia? kas soovid veel tassi kohvi?; odotimme vielä toisen tunnin ootasime veel tunni; hän sai jo toisen muistutuksen ta sai juba teise märkuse; älä tee tätä toista kertaa! ära seda enam tee!, ära seda teist korda tee!; toista kertaa en käske! teist korda ma ei ütle (ei käsi)!; hän joutui tekemään kaiken toiseen kertaan tal tuli kõik teist korda teha, tal tuli kõik uuesti teha; tarjoan lisää toiset sata markkaa pakun veel sada marka, pakun sada marka juurde; työ vie vielä toiset kaksi viikkoa töö võtab veel kaks nädalat [aega]
◊
2b (enemmän kuin yksi mutta vähemmän kuin kaksi)
◊ toista metriä pitkä üle meetri pikk; toista kiloa painava hauki üle kilo kaaluv haug; työ kesti toista viikkoa töö kestis üle (rohkem kui) nädala; kuolonuhrien määrä nousi toiselle sadalle surmasaanute arv ulatus üle saja; toisella vuodella oleva lapsi üle aasta laps
2c (ilmaisemassa, että jokin on rinnastettavissa johonkin)
◊ hän oli minulle kuin toinen äiti ta oli mulle nagu teine ema; hän uskoi olevansa toinen Napoleon ta uskus end olevat teine Napoleon; toinen minä ks. minä 3 c; niin hyvää esimiestä ei hevin löydy toista teist nii head ülemust naljalt ei leia; oli niin komea talo, ettei toista koko kylässä oli nii uhke maja, et külas teist niisugust ei olnud
◊
◊
3 (indef.pron.) teine; üks
3a (ensimmäinen t. ainoa mainittu)
◊ toinen teistä teine (üks) teist kahest; molemmat kutsuttiin, mutta vain toinen tuli mõlemad kutsuti, aga vaid teine (üks) tuli; otan toiset saappaat võtan teised saapad; hän näkee vain toisella silmällään ta näeb ainult teise (ühe) silmaga; antaa puheen mennä toisesta korvasta sisään ja toisesta ulos lasta jutt ühest kõrvast sisse, teisest välja; mennä äärimmäisyydestä toiseen ühest äärmusest teise minna; kadun toisella puolella tänava teisel poolel, teisel pool tänavat; heittelehtiä puolelta toiselle ühelt küljelt teisele viskuda; en sano mitään puoleen enkä toiseen ma ei ütle ühte ega teist, ma ei ütle midagi poolt ega vastu; on esiintynyt tyytymättömyyttä puolin ja toisin on esinenud rahulolematust mõlemalt poolt, on esinenud rahulolematust ühelt ja teiselt poolt
◊
◊
◊
◊
◊
3b (epämääräisestä lukumäärästä)
◊ toisin paikoin paiguti, kohati; yksi ja toinen on kysellyt tätä üks ja teine on seda küsinud, mitmed on seda küsinud; sillä rahalla jo ostaakin yhtä ja toista selle rahaga saab juba ühte ja teist osta; olen kuullut hänestä yhtä ja toista olen tema kohta ühte ja teist kuulnud; kukaan heistä ei ole täysin syytön, ei yksi enempää kuin toinenkaan keegi neist ei ole täiesti süütu, ei üks rohkem kui teine; yksi sanoi sitä, toinen tätä üks ütles seda, teine teist; mikä sopii yhdelle, ei sovi toiselle mis ühele hea, see teisele paha; mis ühele kõlbab, ei kõlba teisele; joku valittaa rahapulaa, toinen ajanpuutetta mõni kurdab rahahäda, teine ajapuudust; mõni kurdab rahapuuduse üle, teine ajapuuduse üle; puhua yhtä ja ajatella toista rääkida üht, mõtelda teist; kõnelda üht, mõelda teist; tie kiemurtelee rinnettä ylös, toista alas tee lookleb küngastest üles ja alla; syystä tai toisesta ühel või teisel põhjusel; asia täytyy hoitaa tavalla tai toisella asi tuleb nii või teisiti (ühel või teisel viisil) joonde ajada; erotin puheesta vain sanan sieltä, toisen täältä eristasin jutust ainult ühe sõna siit, teise sealt
3c (toistumisesta)
◊ toinen toisensa jälkeen teineteise järel, üksteise järel; kerta toisensa jälkeen iga kord, igal korral; hän muutti alituiseen paikasta toiseen ta kolis kogu aeg ühest kohast teise; olen odottanut kirjettäsi viikosta toiseen olen oodanud su kirja nädalate viisi; hän eli vain päivästä toiseen ta elas lihtsalt päevast päeva, ta elas vaid ühe päeva kaupa
3d (lukuisuutta ilmaisemassa)
◊ olen yrittänyt kerran jos toisenkin olen üks ja teine kord proovinud, olen mitu korda proovinud; siihen hankkeeseen on uponnut miljoona jos toinenkin sellesse projekti on kulunud miljon miljoni järel, sellesse projekti on läinud mitu miljonit; siinä saa ottaa toisenkin askeleen ennen kuin siellä asti on annab minna, enne kui sinna saab; sinna on tükk teed minna; harkitse toisenkin kerran, ennen kuin teet mitään päätöstä! mõtle mitu korda, enne kui otsuse teed!
3e (jostakusta muusta ihmisestä)
◊ himoita toisen omaa teise (võõra) oma himutseda; ei pidä sekaantua toisten asioihin teiste asjadesse ei maksa vahele segada; hänellä on toinen nainen tal on teine naine; olla toisen palveluksessa teise (võõra) teenistuses olla; asua toisten nurkissa võõraste (teiste inimeste) juures elada; toiset [ihmiset] sanovat, että — teised [inimesed] ütlevad, et —; toista ei saa kiusata teist ei tohi kiusata; on se kumma, kuinka toisia aina onnistaa küll on imelik, et teistel alati veab
◊
◊
3f (vars. puheessa viittaamassa puhujaan itseensä)
◊ älä nyt noin hermostu, kun toinen tässä yrittää auttaa ära nüüd ärritu (pahaks pane), kui teine katsub aidata; toiset saavat raataa ja te vain laiskottelette teised peavad tööd rabama ja teie muudkui viilite
◊ ajat ovat nyt toiset nüüd on teised ajad; asia muuttuu kokonaan toiseksi, jos — asi muutub (läheb) hoopis teiseks, kui —; hän on aivan toista maata kuin äitinsä ta on hoopis teisest puust kui [tema] ema; sehän on aivan toista! see on ju hoopis midagi muud!, see on ju hoopis teine asi!; talossa on nyt toinen komento majas maksab (on) nüüd teine kord; toista olisi, jos meillä olisi auto oleks teine asi, kui meil auto oleks; tämä on nyt aivan toista, kun olemme saaneet apuakin olukord on nüüd hoopis teine, kuna oleme ka abi saanud
◊
4 (resiprookkipronominina)
◊ he tapasivat toisensa nad said teineteisega kokku, nad kohtasid teineteist; he katsoivat toinen toistaan nad vaatasid teineteisele otsa; he halasivat toisiaan nad kallistasid teineteist; lopussa he saivat toisensa lõpuks nad said teineteise omaks; he rakastavat toisiaan nad armastavad teineteist; he sanoivat toisilleen hyvää yötä nad ütlesid teineteisele (üksteisele) head ööd; he saavat tukea toisiltaan nad saavad teineteiselt (üksteiselt) toetust; he eivät pidä toisistaan nad ei hooli teineteisest
◊ (erik. komparatiivin ohella) tytöt olivat toinen toistaan kauniimpia tüdrukud olid üks ilusam kui teine
ventti 5*C
1 (ark.) (adj., ark. lopen väsynyt) omadega läbi; võhm väljas; (ark.) kutu
2 (subst., korttip.) kakskümmend üks, atskoo (kõnek)
yhdesti üks kord
ykkönen 38
1 üks, arv üks, number üks
2 (yhden numerolla merkitty henkilö, esine tms.) üks; esimene
◊ mennä ykkösellä töihin ühega (esimesega) tööle minna (nt trammiliini kohta); vaihtaa ykköselle (ykkösvaihteelle) esimest [käiku] sisse panna, esimesele lülitada; (ykköskanavalle) esimesele [kanalile] lülitada (panna); ykkösen uutiset TV ühe uudised
◊
3 (paremmuusjärjestyksessä ensimmäinen) üks; esimene
◊ hän oli kilpailun ylivoimainen ykkönen ta oli võistluse ülekaalukas (vaieldamatu) esimene; levylistan ykkönen on — plaatide pingerea (paremusjärjestuse) esimene on —; kenet ehdokkaista asetat ykköseksi? kelle sa kandidaatidest esikohale sead (asetad)?
◊
4 (mat.) üheline
◊ ykköset, kymmenet ja sadat ühelised, kümnelised ja sajalised
ykkös·kanava 10 (ark.) esimene kanal, kanal üks
◊ ykköskanavalta tulee elokuva esimeselt [kanalilt] tuleb film, kanal ühelt tuleb film
ykkös·verkko 1*A kanal üks (raadios, TV-s)
yksi 31
1 (perusluku) üks
◊ yksi ainoa üksainus, üksainuke[ne], üksainsam (kõnek) üksainumas (kõnek) üksainumane (kõnek); yhdet housut ühed püksid, üks paar pükse, üks püksipaar; yhdet sakset ühed käärid; numero yksi number üks; yhden asian liike ühe probleemiga tegelev liikumine; sano yksikin syy, mikset voi tulla ütle vähemasti (kas või) üks põhjus, miks sa ei saa tulla; hammasta ei saatu pois yhtenä kappaleena hammast ei saadud kätte ühes tükis; myydä jotakin yksin kappalein midagi tükiviisi (ühekaupa) müüa
◊
◊
2 (kielt. yhteyksissä: yksikään) yksikään ihminen ei ole sieltä palannut ükski inimene ei ole sealt tagasi tulnud; heillä ei ole yhtään lasta neil ei ole ühtki last; yhtäkään vuotta ei ehtinyt kulua ei läinud ühtki aastat, ei jõudnud ühtki aastat kuluda; onko sinulla yhtään kolikkoa? on sul mõni sent [kaasas]?; tieto ei pitänyt paikkaansa yhdessäkään kohdin teade ei pidanud üheski asjas paika; hän ei jättänyt lenkkeilemättä yhtenäkään päivänä ta ei jätnud ühelgi päeval jooksmist vahele
◊
3 (vahvistussanana) yhdessä hetkessä kaikki muuttui ühe hetkega (ühel momendil) muutus kõik; talo paloi yhtenä tulipatsaana maja põles kui [üksainus] tulelont; koko tyttö oli yhtä hymyä tüdruk oli üleni üks särav naeratus; yhtä helvettiä tämä elämä! üks igavene põrgu on see elu!, üksainus põrgu kogu elu!; vaatteet lojuivat yhdessä mykkyrässä riided vedelesid ühes mütsakus; kyllä siihen yksi 100 000 markkaa uppoaa küll selleks oma 100 000 marka läheb (kulub)
4 (eräs, muuan) tämä on vain yksi tapa tehdä se see on vaid üks võimalus asi ära teha; Kotka on yksi tärkeimmistä satamistamme Kotka on üks meie tähtsamatest sadamatest; hän toimi yhteen aikaan opettajana ta oli mõnda aega õpetajaks; hän oli yhteen otteeseen Amerikassa opiskelemassa ta oli ühel ajal Ameerikas õppimas
◊
◊
◊
5 (yksi — toinen, yksi ja toinen) ks. toinen 3 b
6 (sama)
6a (ilmaisemassa muuttumattomuutta) hän istui vain ja tuijotti yhteen paikkaan ta ainult istus ja vahtis ühte kohta; hän soitti koko päivän yhtä ja samaa pianokappaletta ta mängis terve päeva ühte ja sama klaveripala; kyseessä on yksi ja sama henkilö kõne all on üks ja sama isik; elämä oli yhtä juhlaa elu oli kui lillepidu, elu oli üks suur pidu
◊
6b (kahdelle t. useammalle yhteisestä) luentosalit ja ruokailutilat ovat yhden katon alla auditooriumid ja söögisaal on ühe (sama) katuse all; varallisuus kertyi yksiin käsiin rikkus kogunes ühtede ja samade [inimeste] kätte; he olivat kuin yhtä suurta perhettä nad olid nagu üks suur pere; he vastasivat kuin yhdestä suusta nad vastasid nagu ühest suust; he huusivat yhteen ääneen nad hüüdsid ühel häälel, nad hüüdsid kõik koos, nad karjusid unisoonis; astua jonkun kanssa yhtä jalkaa kellegagi ühte jalga astuda (käia)
6c (vastaava, samanlainen) taulut olivat kuin yksi yhteen maalid olid täiesti ühesugused, maalid olid kui üks ühele tehtud; on yksi ja sama, teki niin tai näin on täiesti ükskõik, kas teha nii või naa; teeb ühe välja, kas teha nii või teisiti
◊