Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

alus·vaate·kerta 9*K üks vahetus [alus]pesu

erittäin1 (erä kerrallaan) üks partii korraga; (erinä) partii[de] kaupa

eräs 41
1 keegi, üks, miski (kõnek); (mon) mõned; (muuan, tietty, adj.) teatav, teatud
◊ eräs hyvin tunnettu henkilö üks (keegi) hästi tuntud isik; eräs ystävistäni üks minu sõpradest; täällä on eräs, joka odottaa sinua siin on keegi, kes ootab sind; eräänä päivänä ühel päeval; eräillä tahoilla teatud ringkondades; tuli mieleeni eräs asia mulle tuli üks asi meelde
◊  (vihjailevissa ilmauksissa) minulla ei ole varaa kaikkeen kuten eräillä mina ei saa endale kõike lubada nagu mõned saavad
2 (yksi useasta) üks
◊ tämä oli eräs syy siihen, että — see oli üks põhjus, miks —; eräs tärkeimmistä satamistamme üks meie tähtsamatest sadamatest
3 (muutama, joku[nen]) mõni; (mon) mõned
◊ eräitä vuosia sitten mõned aastad tagasi, mõne aasta eest
◊  (ark. monesti) olen sitä eräänkin kerran katunut olen seda nii mõnelgi korral kahetsenud, olen seda mitu korda kahetsema pidanud

hetkinen 38 silma·pilk, [üks] hetk
◊ hei hetkinen, mitä te oikein teette! kuulge, teie seal, mis te teete?; voitteko odottaa hetkisen? kas te võiksite pisut oodata?; palun oodake üks hetk; hetkinen, olkaa hyvä! üks hetk!, palun oodake üks hetk; vabandust, läheb hetk aega

joka ainoa viimane kui üks ks. myös ainoa

joka ikinen 38 iga·üks, viimane kui üks ks. myös ikinen

jokainen 38
1 (substantiivisesti) iga·üks; (joka ikinen) iga·üks; (ark.) viimane kui üks; (kaikki) kõik ‹kõige›
◊ meillä jokaisella on vikamme igaühel meist on omad vead, kõigil meil on oma vead; se on jokaisen yksityisasia see on igaühe eraasi
2 (adjektiivisesti) iga ‹iga›; (joka ikinen) iga·üks; (ark.) viimane kui üks; (kaikki) kõik ‹kõige›
◊ hän vie autonsa huoltoon jokaisen 10 000 km:n jälkeen ta viib oma auto iga kord pärast 10 000 km läbisõitmist hooldusse; hän oli jokaisissa häissä ja hautajaisissa tema oli igas pulmas pruut ja igal matusel kadunuke

jok'ikinen 38 viimane kui üks ks. myös ikinen

jompi·kumpi 16*H· 16*H emb-kumb, üks või teine
◊ jompikumpi heistä lähtee emb-kumb neist läheb, üks neist läheb

järjestään
1 (poikkeuksetta) eranditult; viimane kui üks
2 (järjestelmällisesti) süstemaatiliselt

järkiään (ark.) (kaikki tyynni) viimane kui üks, kõik ‹kõige›; (poikkeuksetta) eranditult
◊ omenat olivat järkiään mätiä kõik õunad olid mädad, viimane kui õun oli mäda

kaksos·parikki 5*A üks kaksikutest
◊ identtisten kaksosparikkien tutkimus ühaemunakaksikute uurimine

kapallinen 38 kapa·täis ‹täie›, [üks] kapp ‹kapa› (mõõduna)
◊ kapallinen jyviä kapp teri

kerran [üks] kord ‹—›
◊ kerran päivässä [üks] kord päevas; sellaista sattuu vain kerran elämässä niisugust asja juhtub ainult kord elus; kerran viikossa [üks] kord nädalas; useammin kuin kerran rohkem kui korra; vielä kerran veel [üks] kord; kerran viime kesänä ükskord möödunud suvel; kerran vielä kadut tekoasi ükskord sa veel kahetsed oma tegu; olipa kerran kuningas oli kord kuningas; mitä kerran on tapahtunut, se on tapahtunut mis kord on juhtunud, on juhtunud; kerran alkuun päästyämme kui me kord oleme otsa peale saanud; puhutpa kerrankin totta! ometi kordki räägid sa tõtt!; kerrankos sellaista sattuu! sellist asja juhtub ju sageli!

kuu·kausittain (joka kuukausi) iga kuu; (kerran kuukaudessa) [üks] kord kuus, korra kuus; (kuukausien mukaan) kuude viisi; (kuukausi kuukaudelta) kuust kuusse
◊ lehti ilmestyy kuukausittain leht ilmub [üks] kord kuus

meikäläinen 38 (meihin kuuluva [henkilö]) meie inimene, meie mees, meie oma, üks meie seast (hulgast), meiekas (kõnek); (meidän) meie ‹pron›; (maanmiehemme) oma·maalane, meie·maalane, kaas·maalane; (leik., ark. minä) mina ‹minu›
◊ meikäläinen historiantutkimus meie [oma] ajaloouurimine, meie [endi] ajaloouurimine; Tukholmassa on paljon meikäläisiä Stockholmis on palju meie inimesi; Stockholmis on meiemaalasi palju; Stockholmis on palju meie kaasmaalasi; hän on meikäläisiä ta on meie inimene (meie mees), ta on meie oma, ta on meiekas (kõnek)
◊  (leik., ark.) meikäläistä ei pyydetty mukaan mind kaasa ei kutsutud

muuan 10 (yks.partit: muuatta, muut sijat samat kuin muutama-pronominilla) keegi; miski; üks; mõni; (tietty, adj.) teatav, teatud
◊ muuan tuttavani üks mu tuttav; muuan kasvilaji teatav taimeliik; haluaisin tähdentää muuatta seikkaa ma tahaksin rõhutada üht asjaolu; päivänä muutamana ühel päeval; hän ja muutamat muut tema ja mõned teised (muud); muuan miehistä keegi meestest; joukossa oli muuan, joka aina purnasi seas oli üks, kes alati nurises (irises); muutamat eivät koskaan ota opikseen mõned ei võta eluilmas millestki õppust ks. myös eräs

osa·tavoite 48*C eesmärgi [üks] osa, taotluse osa

osio 3 (osatehtävä) [üks] osa; osa·üles·anne (mitmeosalise ülesande v programmi osa)

sama 9
1 sama ‹sama›; see·sama ‹sama›; üks ja [see]sama
◊ heillä on sama isä mutta eri äiti neil on sama isa, aga erinevad emad
◊  (erik. välinpitämättömyyttä ilmaisemassa) sama minulle, mennään vain mul ükskõik (ükspuha), lähme pealegi; (ark.) mul üksta[s]kõik (üksta[s]puha, ükstakama), võib ju minna ka; jos haluat, niin samapa tuo kui sa nii soovid, mis siis ikka; kui sa tahad, olgu siis pealegi; sama se ükspuha, ükskõik; on aivan sama, mitä sanot on üsna ükskõik, mida sa ütled (räägid); see ei loe midagi, mis sa ütled; sinu ütlemisel pole mingit tähtsust; minulle on se ja sama, mitä tapahtuu mul on ükskõik (ükspuha), mis juhtub; (ark.) mul kama kõik, mis juhtub; mul on see üks [ta] kama [kõik], mis juhtub; kama kaks, mis juhtub
◊  (substantiivisesti) lauletaan sama uudestaan! laulame sedasama veel kord!; kiitosta saavat aina yhdet ja samat tänu osaliseks saavad alati ühed ja needsamad; tänu avaldatakse alati ühtedele ja nendelesamadele [inimestele]; tänatakse ikka ühtesid ja neidsamu [inimesi]; hän jankutti aina (sitä) samaa ta korrutas ikka üht ja sedasama; samaa merkitsevät sanat sama tähendusega sõnad, samatähenduslikud sõnad
◊  (kirjeessä) PS Rakastan sinua! Sama P.S. Ma armastan sind! Sama
2 (samanlainen) sama·sugune, nii·sama·sugune; ühe·sugune; sama ‹sama›
◊ samasta työstä sama palkka sama töö eest sama[sugune] palk; molemmilla juoksijoilla oli sama aika mõlemal jooksjal oli ühesugune (sama) aeg; heillä on sama maku neil on ühesugune (samasugune) maitse; vaikutelma on sama kuin jos istuisi lentokoneessa tunne on samasugune nagu lennukis istudes; hän teki uudelleen saman tyhmyyden ta tegi jälle samasuguse rumaluse; ne ovat suunnilleen saman kokoiset need on enam-vähem samasuurused (ühesuurused); need on enam-vähem sama suurusega; annoin saman verran kuin sinäkin andsin sama palju nagu sinagi; "Olen lopen kyllästynyt." — "samat sanat!" "Olen surmani tüdinud." — "Samad sõnad!" ("Sama lugu!", "Mina ka!"); "Mul on sellest kõrini." — "Minul samuti!"; poika on lurjus, ja samaa voi sanoa isästäkin poiss (poeg) on lurjus (kaabakas), ja sama võib öelda ka isa kohta; samaa muutkin väittävät sedasama kinnitavad teisedki; "Hyvää joulua!" — "Kiitos, sitä samaa (sinullekin)!" "Häid jõule!" — "Tänan, sulle samuti!"
◊  (ark.) "Minä lähden." — "sama täällä." "Mina lähen (kaon) ära." — "Mina samuti." ("Mina kah.")

toinen 38
1 (lukus.) teine
◊ kesäkuun toinen päivä teine juuni, teine juunikuu päev; toinen joulupäivä teine jõulupüha, jõulu teine püha; toinen pääsiäispäivä teine ülestõusmispüha (lihavõttepüha), lihavõtte teine püha; toinen helluntaipäivä nelipühade teine püha, teine suvistepüha; toinen kerros teine korrus; toinen maailmansota Teine maailmasõda; hänen toinen vaimonsa tema teine naine; toinen perämies teine tüürimees; hän on kuvassa toinen vasemmalta ta on pildil teine vasakult (vasakult teine); hän on toisen polven helsinkiläinen ta on teise põlve helsingilane; mennä toisiin naimisiin teist korda abielluda; näin elokuvan toisen kerran (toista kertaa) nägin filmi teist korda; toiseksi haluaisin mainita — teiseks tahaksin mainida —
◊  (usk.) Kristuksen toinen tuleminen Kristuse teine tulemine, Kristuse taastulemine (jälletulemine)
◊  (arvo- tms. järjestyksestä) hän tuli toiseksi ta tuli (jäi) teiseks; hän tuli maaliin toisena ta tuli finišisse teisena; hän on pääjohtajan jälkeen toinen mies yhtiössä ta on peadirektori järel teine mees firmas; matkustaa toisessa luokassa teises klassis reisida; toisen luokan lippu teise klassi pilet; toisen luokan kyky kehvavõitu (tagasihoidlikud) võimed; teise sordi talent; tuntea itsensä toisen luokan kansalaiseksi end teise sordi kodanikuna tunda; toisen käden tieto kaudne teade
◊  (joka toinen) joka toinen iga teine, iga järgmine, üle ühe; joka toinen päivä iga teine päev, üle päeva, ülepäeviti; tuntuu, että joka toisella on sama ongelma tundub, et igal teisel on sama probleem
◊  (lääk.) toisen asteen palovamma teise astme põletushaav
◊  (mus.) toinen tenori teine tenor; toinen basso teine bass
2a ([yksi] lisää) teine; üks veel, veel üks
◊ ota vielä toinen! võta teine (üks) veel!; otatko toisen kupillisen kahvia? kas soovid veel tassi kohvi?; odotimme vielä toisen tunnin ootasime veel tunni; hän sai jo toisen muistutuksen ta sai juba teise märkuse; älä tee tätä toista kertaa! ära seda enam tee!, ära seda teist korda tee!; toista kertaa en käske! teist korda ma ei ütle (ei käsi)!; hän joutui tekemään kaiken toiseen kertaan tal tuli kõik teist korda teha, tal tuli kõik uuesti teha; tarjoan lisää toiset sata markkaa pakun veel sada marka, pakun sada marka juurde; työ vie vielä toiset kaksi viikkoa töö võtab veel kaks nädalat [aega]
◊  (vars. ark.) verkossa oli kymmenkunta ahventa ja toinen mokoma särkiä võrgus oli kümmekond ahvenat ja teist niipalju särgi
2b (enemmän kuin yksi mutta vähemmän kuin kaksi)
◊ toista metriä pitkä üle meetri pikk; toista kiloa painava hauki üle kilo kaaluv haug; työ kesti toista viikkoa töö kestis üle (rohkem kui) nädala; kuolonuhrien määrä nousi toiselle sadalle surmasaanute arv ulatus üle saja; toisella vuodella oleva lapsi üle aasta laps
2c (ilmaisemassa, että jokin on rinnastettavissa johonkin)
◊ hän oli minulle kuin toinen äiti ta oli mulle nagu teine ema; hän uskoi olevansa toinen Napoleon ta uskus end olevat teine Napoleon; toinen minä ks. minä 3 c; niin hyvää esimiestä ei hevin löydy toista teist nii head ülemust naljalt ei leia; oli niin komea talo, ettei toista koko kylässä oli nii uhke maja, et külas teist niisugust ei olnud
◊  (sananl.) tottumus on toinen luonto harjumus on teine loomus
◊  (ark. osoittamassa harmia tms.) ja Pekka sitten, toinen hyvä ja siis Pekka, teine samasugune (sama hea); ja siis Pekka, ka paras paar; no, siinä meillä on toinen tohelo! noh, siin on meil teine uimane (kobakäpp)
3 (indef.pron.) teine; üks
3a (ensimmäinen t. ainoa mainittu)
◊ toinen teistä teine (üks) teist kahest; molemmat kutsuttiin, mutta vain toinen tuli mõlemad kutsuti, aga vaid teine (üks) tuli; otan toiset saappaat võtan teised saapad; hän näkee vain toisella silmällään ta näeb ainult teise (ühe) silmaga; antaa puheen mennä toisesta korvasta sisään ja toisesta ulos lasta jutt ühest kõrvast sisse, teisest välja; mennä äärimmäisyydestä toiseen ühest äärmusest teise minna; kadun toisella puolella tänava teisel poolel, teisel pool tänavat; heittelehtiä puolelta toiselle ühelt küljelt teisele viskuda; en sano mitään puoleen enkä toiseen ma ei ütle ühte ega teist, ma ei ütle midagi poolt ega vastu; on esiintynyt tyytymättömyyttä puolin ja toisin on esinenud rahulolematust mõlemalt poolt, on esinenud rahulolematust ühelt ja teiselt poolt
◊  (Suom.) toinen kotimainen kieli teine kodumaine keel
◊  (sananl.) ei niin pientä pilaa, ettei totta toinen puoli kus suitsu, seal tuld
◊  (vastakkainasettelussa) toinen — toinen üks — teine, üks ja teine; toiset — toiset ühed — teised, ühed ja teised; toinen lähti, toinen jäi üks läks, teine jäi; toiset menivät elokuviin, toiset kotiin ühed (mõned) läksid kinno, teised koju; toinen tyttö jäi tänne mutta toinen on lähtenyt kotiin üks tüdruk jäi siia, aga teine on koju läinud; veljeksistä toinen on naimisissa, toinen eronnut vendadest on üks abielus, teine lahutatud; toiset sanovat niin ja toiset näin ühed ütlevad nii, teised naa
◊  (erik. vastakkainen, kauempana oleva tms.) halu miellyttää toista sukupuolta tahtmine meeldida vastassugupoolele; kävelin kadun toiselle puolelle läksin teisele poole tänavat, läksin üle tänava; järven toisella puolella näkyi kirkko teisel pool järve paistis kirik, järve teisel kaldal paistis kirik; hän lähti toiselle puolen maapalloa ta läks teisele poole maakera, ta läks maakera teisele küljele; mitalin toinen puoli medali teine pool
◊  (leik. viittaamassa johonkin, jota ei haluta mainita) siellä puhuttiin yhtä ja toista ja varsinkin sitä toista seal räägiti ühest ja teisest, eriti aga sellest teisest
3b (epämääräisestä lukumäärästä)
◊ toisin paikoin paiguti, kohati; yksi ja toinen on kysellyt tätä üks ja teine on seda küsinud, mitmed on seda küsinud; sillä rahalla jo ostaakin yhtä ja toista selle rahaga saab juba ühte ja teist osta; olen kuullut hänestä yhtä ja toista olen tema kohta ühte ja teist kuulnud; kukaan heistä ei ole täysin syytön, ei yksi enempää kuin toinenkaan keegi neist ei ole täiesti süütu, ei üks rohkem kui teine; yksi sanoi sitä, toinen tätä üks ütles seda, teine teist; mikä sopii yhdelle, ei sovi toiselle mis ühele hea, see teisele paha; mis ühele kõlbab, ei kõlba teisele; joku valittaa rahapulaa, toinen ajanpuutetta mõni kurdab rahahäda, teine ajapuudust; mõni kurdab rahapuuduse üle, teine ajapuuduse üle; puhua yhtä ja ajatella toista rääkida üht, mõtelda teist; kõnelda üht, mõelda teist; tie kiemurtelee rinnettä ylös, toista alas tee lookleb küngastest üles ja alla; syystä tai toisesta ühel või teisel põhjusel; asia täytyy hoitaa tavalla tai toisella asi tuleb nii või teisiti (ühel või teisel viisil) joonde ajada; erotin puheesta vain sanan sieltä, toisen täältä eristasin jutust ainult ühe sõna siit, teise sealt
3c (toistumisesta)
◊ toinen toisensa jälkeen teineteise järel, üksteise järel; kerta toisensa jälkeen iga kord, igal korral; hän muutti alituiseen paikasta toiseen ta kolis kogu aeg ühest kohast teise; olen odottanut kirjettäsi viikosta toiseen olen oodanud su kirja nädalate viisi; hän eli vain päivästä toiseen ta elas lihtsalt päevast päeva, ta elas vaid ühe päeva kaupa
3d (lukuisuutta ilmaisemassa)
◊ olen yrittänyt kerran jos toisenkin olen üks ja teine kord proovinud, olen mitu korda proovinud; siihen hankkeeseen on uponnut miljoona jos toinenkin sellesse projekti on kulunud miljon miljoni järel, sellesse projekti on läinud mitu miljonit; siinä saa ottaa toisenkin askeleen ennen kuin siellä asti on annab minna, enne kui sinna saab; sinna on tükk teed minna; harkitse toisenkin kerran, ennen kuin teet mitään päätöstä! mõtle mitu korda, enne kui otsuse teed!
3e (jostakusta muusta ihmisestä)
◊ himoita toisen omaa teise (võõra) oma himutseda; ei pidä sekaantua toisten asioihin teiste asjadesse ei maksa vahele segada; hänellä on toinen nainen tal on teine naine; olla toisen palveluksessa teise (võõra) teenistuses olla; asua toisten nurkissa võõraste (teiste inimeste) juures elada; toiset [ihmiset] sanovat, että — teised [inimesed] ütlevad, et —; toista ei saa kiusata teist ei tohi kiusata; on se kumma, kuinka toisia aina onnistaa küll on imelik, et teistel alati veab
◊  (sananl.) joka toiselle kuoppaa kaivaa, se itse siihen lankeaa kes teisel[e] auku kaevab, see ise sisse langeb
◊  (jossakin tilanteessa mukana olevista, tiettyyn ryhmään kuuluvista) hän iski toista vasten kasvoja ta andis teisele vastu nägu, ta andis teisele vastu vahtimist (kõnek); tässä saa raataa itsensä väsyksiin ja toinen ei muuta kuin makaa rühma nii et hing väljas ja teine veab muudkui (ainult) seanahka; hän valvoi toisten nukkuessa ta oli üleval (ärkvel), kui teised magasid
3f (vars. puheessa viittaamassa puhujaan itseensä)
◊ älä nyt noin hermostu, kun toinen tässä yrittää auttaa ära nüüd ärritu (pahaks pane), kui teine katsub aidata; toiset saavat raataa ja te vain laiskottelette teised peavad tööd rabama ja teie muudkui viilite (yl. ilmaisemassa eri henkilöä, asiaa tms.) jos tämä menee pilalle, tehdään toinen kui see viltu läheb, teeme uue (teise); kyllä sinä siinä pärjäät, missä joku toinenkin küll sinagi sellega hakkama saad nagu mõni teinegi; hän vaihtoi toiset vaatteet ta pani teised riided [selga], ta vahetas riideid; hän muutti toiselle paikkakunnalle ta kolis teise kohta (teise paikkonda); asiasta toiseen teise asja juurde; tulen joskus toisen kerran tulen mõni teine kord; tulemme jonakin toisena päivänä tuleme mõnel teisel päeval; palaan tähän asiaan toisessa yhteydessä tulen teises ühenduses selle juurde tagasi; olla toista mieltä teisel arvamusel (seisukohal) olla (toisenlainen)
◊ ajat ovat nyt toiset nüüd on teised ajad; asia muuttuu kokonaan toiseksi, jos — asi muutub (läheb) hoopis teiseks, kui —; hän on aivan toista maata kuin äitinsä ta on hoopis teisest puust kui [tema] ema; sehän on aivan toista! see on ju hoopis midagi muud!, see on ju hoopis teine asi!; talossa on nyt toinen komento majas maksab (on) nüüd teine kord; toista olisi, jos meillä olisi auto oleks teine asi, kui meil auto oleks; tämä on nyt aivan toista, kun olemme saaneet apuakin olukord on nüüd hoopis teine, kuna oleme ka abi saanud
◊  (ilmaisemassa, että on tapahtunut muutos) loman jälkeen olin kuin toinen ihminen pärast puhkust olin kui teine inimene; sen jälkeen olen katsonut asiaa aivan toisin silmin pärast seda olen vaadanud asjale täiesti teise pilguga; koko seutu tuntui muuttuneen aivan toiseksi kogu ümbruskond tundus olevat hoopis teiseks muutunud
4 (resiprookkipronominina)
◊ he tapasivat toisensa nad said teineteisega kokku, nad kohtasid teineteist; he katsoivat toinen toistaan nad vaatasid teineteisele otsa; he halasivat toisiaan nad kallistasid teineteist; lopussa he saivat toisensa lõpuks nad said teineteise omaks; he rakastavat toisiaan nad armastavad teineteist; he sanoivat toisilleen hyvää yötä nad ütlesid teineteisele (üksteisele) head ööd; he saavat tukea toisiltaan nad saavad teineteiselt (üksteiselt) toetust; he eivät pidä toisistaan nad ei hooli teineteisest
◊ (erik. komparatiivin ohella) tytöt olivat toinen toistaan kauniimpia tüdrukud olid üks ilusam kui teine

ventti 5*C
1 (ark.) (adj., ark. lopen väsynyt) omadega läbi; võhm väljas; (ark.) kutu
2 (subst., korttip.) kakskümmend üks, atskoo (kõnek)

yhdesti üks kord

ykkönen 38
1 üks, arv üks, number üks
2 (yhden numerolla merkitty henkilö, esine tms.) üks; esimene
◊ mennä ykkösellä töihin ühega (esimesega) tööle minna (nt trammiliini kohta); vaihtaa ykköselle (ykkösvaihteelle) esimest [käiku] sisse panna, esimesele lülitada; (ykköskanavalle) esimesele [kanalile] lülitada (panna); ykkösen uutiset TV ühe uudised
◊  (urh. pesäpallossa) juosta ykköselle esimesele pesale joosta
3 (paremmuusjärjestyksessä ensimmäinen) üks; esimene
◊ hän oli kilpailun ylivoimainen ykkönen ta oli võistluse ülekaalukas (vaieldamatu) esimene; levylistan ykkönen on — plaatide pingerea (paremusjärjestuse) esimene on —; kenet ehdokkaista asetat ykköseksi? kelle sa kandidaatidest esikohale sead (asetad)?
◊  (mon, ark. vaatteista) he vaihtoivat ykköset ylleen nad panid oma parimad riided selga ks. myös ykköspuku
4 (mat.) üheline
◊ ykköset, kymmenet ja sadat ühelised, kümnelised ja sajalised

ykkös·kanava 10 (ark.) esimene kanal, kanal üks
◊ ykköskanavalta tulee elokuva esimeselt [kanalilt] tuleb film, kanal ühelt tuleb film

ykkös·verkko 1*A kanal üks (raadios, TV-s)

yksi 31
1 (perusluku) üks
◊ yksi ainoa üksainus, üksainuke[ne], üksainsam (kõnek) üksainumas (kõnek) üksainumane (kõnek); yhdet housut ühed püksid, üks paar pükse, üks püksipaar; yhdet sakset ühed käärid; numero yksi number üks; yhden asian liike ühe probleemiga tegelev liikumine; sano yksikin syy, mikset voi tulla ütle vähemasti (kas või) üks põhjus, miks sa ei saa tulla; hammasta ei saatu pois yhtenä kappaleena hammast ei saadud kätte ühes tükis; myydä jotakin yksin kappalein midagi tükiviisi (ühekaupa) müüa
◊  (substantiivisesti) yksi kaikkien ja kaikki yhden puolesta üks kõigi ja kõik ühe eest; mutta yksi on heille tärkeä: vapaus kuid üks on neile tähtis: vabadus; yksi kerrallaan ükshaaval, ühekaupa; kymmenen yhtä vastaan kümme ühe vastu; (ark.) yhdet vielä ja sitten lasku ühed veel ja siis arve, võtame ühed (ühe ringi) veel ja siis maksame
◊  (ark. päivittelyissä) voi yhden kerran! noh on ikka jamps!, oh häda küll!
2 (kielt. yhteyksissä: yksikään) yksikään ihminen ei ole sieltä palannut ükski inimene ei ole sealt tagasi tulnud; heillä ei ole yhtään lasta neil ei ole ühtki last; yhtäkään vuotta ei ehtinyt kulua ei läinud ühtki aastat, ei jõudnud ühtki aastat kuluda; onko sinulla yhtään kolikkoa? on sul mõni sent [kaasas]?; tieto ei pitänyt paikkaansa yhdessäkään kohdin teade ei pidanud üheski asjas paika; hän ei jättänyt lenkkeilemättä yhtenäkään päivänä ta ei jätnud ühelgi päeval jooksmist vahele
◊  (substantiivisesti) hän tietää sen paremmin kuin yksikään ta teab seda paremini kui ükski teine
3 (vahvistussanana) yhdessä hetkessä kaikki muuttui ühe hetkega (ühel momendil) muutus kõik; talo paloi yhtenä tulipatsaana maja põles kui [üksainus] tulelont; koko tyttö oli yhtä hymyä tüdruk oli üleni üks särav naeratus; yhtä helvettiä tämä elämä! üks igavene põrgu on see elu!, üksainus põrgu kogu elu!; vaatteet lojuivat yhdessä mykkyrässä riided vedelesid ühes mütsakus; kyllä siihen yksi 100 000 markkaa uppoaa küll selleks oma 100 000 marka läheb (kulub)
4 (eräs, muuan) tämä on vain yksi tapa tehdä se see on vaid üks võimalus asi ära teha; Kotka on yksi tärkeimmistä satamistamme Kotka on üks meie tähtsamatest sadamatest; hän toimi yhteen aikaan opettajana ta oli mõnda aega õpetajaks; hän oli yhteen otteeseen Amerikassa opiskelemassa ta oli ühel ajal Ameerikas õppimas
◊  (substantiivisesti) yksi teistä saa jäädä siivoamaan üks teie seast peab koristama jääma; hän oli aina kuin yksi meistä ta oli alati nagu üks meie hulgast; vain yksi kuudesta ainult üks kuuest (kuue hulgast)
◊  (kiertoilmauksena) pojat eivät muuta ajattele kuin sitä yhtä poisid ei mõtle muud kui seda ühte asja, poistel on ainult üks asi meeles (mõttes); hänelle tuli äkkiä kiire [siihen] yhteen paikkaan tal hakkas äkki kiire sinna ühte kohta
◊  (vähättelevästi) ei siinä yhden piensäästäjän sana paljon painanut ega siin ühe väikehoiustaja sõna suurt ei maksnud; en minä rupea yhden matkan takia koko puvustoa uusimaan ei hakka mina ühe reisi pärast uusi riideid ostma
5 (yksi — toinen, yksi ja toinen) ks. toinen 3 b
6 (sama)
6a (ilmaisemassa muuttumattomuutta) hän istui vain ja tuijotti yhteen paikkaan ta ainult istus ja vahtis ühte kohta; hän soitti koko päivän yhtä ja samaa pianokappaletta ta mängis terve päeva ühte ja sama klaveripala; kyseessä on yksi ja sama henkilö kõne all on üks ja sama isik; elämä oli yhtä juhlaa elu oli kui lillepidu, elu oli üks suur pidu
◊  (substantiivisesti) juhliin kutsuttiin aina yhdet ja samat pidustustele kutsuti alati ühed ja samad
6b (kahdelle t. useammalle yhteisestä) luentosalit ja ruokailutilat ovat yhden katon alla auditooriumid ja söögisaal on ühe (sama) katuse all; varallisuus kertyi yksiin käsiin rikkus kogunes ühtede ja samade [inimeste] kätte; he olivat kuin yhtä suurta perhettä nad olid nagu üks suur pere; he vastasivat kuin yhdestä suusta nad vastasid nagu ühest suust; he huusivat yhteen ääneen nad hüüdsid ühel häälel, nad hüüdsid kõik koos, nad karjusid unisoonis; astua jonkun kanssa yhtä jalkaa kellegagi ühte jalga astuda (käia)
6c (vastaava, samanlainen) taulut olivat kuin yksi yhteen maalid olid täiesti ühesugused, maalid olid kui üks ühele tehtud; on yksi ja sama, teki niin tai näin on täiesti ükskõik, kas teha nii või naa; teeb ühe välja, kas teha nii või teisiti
◊  (substantiivisesti) ihminen on yhtä luonnon kanssa inimene kuulub loodusega kokku, inimene on osa loodust; moinen apu on yhtä tyhjän kanssa niisugusest abist pole mingit asja, sihuke abi pole midagi väärt, sihuke abi võiks parem olemata olla; tulos on yhtä tyhjän kanssa tulemus on ümmargune null; pitävät yhtä hoiavad ühte, hoiavad kokku, tegutsevad üksmeelselt; (ovat yhdenmukaiset) on ühesugused (sarnased)


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur