Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 59 artiklit, väljastan 50

ankara 10
1 range; (tarkka) nõudlik, põhjalik; (tuima) karm ‹karmi›, vali; (voimakas) jõuline, tugev; (jyrkkä, terävä) järsk, terav; (raskas) ränk; (kova) kõva, jäme, jõhker; (raju) äge, käre; (katkera) mõru, kibe; (vaikea) raske
◊ ankara katse ranke pilk; ankara ääni range hääl; ankara rangaistus range karistus; ankarat vaatimukset karmid nõudmised; ankara arvostelu ränk kriitika; olla ankara jollekulle (jotakuta kohtaan) kellegi vastu range olla; saada ankarat nuhteet saada vali noomitus; terroriteko sai ankaran tuomion YK:ssa terroriakt mõisteti ÜRO-s rangelt hukka; ankara talvi karm (kõva) talv; ankara kipu tugev valu; ankara päänsärky äge peavalu; sota oli ankara isku maalle sõda oli maale rängaks löögiks; ongelma vaati ankaraa aivotyötä probleem nõudis kõva mõttetööd; ankarat ponnistukset jõuliset pingutused; ankara vastarinta tugev vastupanu; ankara hyökkäys jõuline rünnak; elämän ankara todellisuus karm elutõde; elää ankarissa oloissa rasketes oludes elada; ankara taistelu äge võitlus
2 (ehdoton) tingimatu; (tinkimätön) järele·andmatu, järje·kindel; (järkähtämätön, horjumaton) kõikumatu, kõrvale·kaldumatu
◊ ankara johdonmukaisuus kõikumatu järjekindlus; ankaran looginen esitys kõrvalekaldumatult loogiline ettepanek

hillitsemätön 34*C taltsutamatu, ohjeldamatu; (pidäkkeetön) takistamatu, tagasi·hoidmatu, pidurdamatu; (kohtuuton) mõõdu·tundetu, piiri·pidamatu; (raju) äge, käre; (riehakas) pöörane, raevukas, meeletu, metsik

hillitön 34*C
1 (hillitsemätön) taltsutamatu, ohjeldamatu; (pidäkkeetön) takistamatu, tagasi·hoidmatu, pidurdamatu; (kohtuuton) mõõdu·tundetu, piiri·pidamatu; (raju) äge, käre; (riehakas) pöörane, raevune, meeletu, metsik
◊ hillitön luonne taltsutamatu iseloom; hillitön itku ohjeldamatu nutt; hillitön raivo pöörane raev; hän syöksyi hillittömään pakoon ta põgenes ülepeakaela
2 (ark.) (uskomaton) uskumatu; (fantastinen) fantastiline
◊ hillittömän hyvä uskumatult (fantastiliselt) hea; õudselt (jube, maru) hea (kõnek); kihvt (kõnek)

hurja 10
1 (raju) metsik, pöörane, äge, käre; (hillitön) taltsutamatu, ohjeldamatu; (vallaton) üle·meelik, vallatu, ohjeldamatu; (raivokas) meeletu, raevutsev, märatsev
◊ hurjana raivosta raevust pöörane (metsik); meillä oli hurjat juomingit eilen meil oli eile vägev joomapidu (võtmine); ajaa hurjaa vauhtia pöörase kiirusega sõita, kihutada; kaupungissa kiersi hurja huhu linna peal liikus ringi pöörane kuuldus; viettää hurjaa elämää priiskavalt elada, laia elu elada; prassida, pummeldada; hänellä on hurja luonto tal on taltsutamatu iseloom
2 (ark.) (hirveä) hirmus ‹hirmsa›, kole ‹koleda›, jube, kohutav, õudne; (huikea) määratu, määratu suur, tohutu, tohutu suur; (tavaton) fantastiline, enne·kuulmatu
◊ hurjat hinnat hullud (pöörased, meeletud) hinnad; hurjan jännittävä hirmus põnev; hurjan kivaa hirmus tore, õudselt vahva; voi hurja! oh sa mait (tont)!, pagana pihta!

into·himoinen 38 kirglik; (kiihkeä) äge; tuli·hingeline

julmettu 1*C (ark.) (kova) koletu; (ankara) äge; (valtava) vägev; (hirmuinen) kole ‹koleda›, hirmus ‹hirmsa›
◊ minulla on julmettu nälkä mul on kohutav nälg, mu kõht on kole tühi; julmettu kuri väga range distsipliin, kord nagu Viiburi sõjakoolis; julmetun iso kala kole suur kala; julmetun paljon koletu palju

kiihkeä 15
1 äge, tuline, palav; (innokas) innukas, kirglik, fanaatiline
◊ kiihkeä kommunisti fanaatiline kommunist; kiihkeä halu kirglik soov; kiihkeä kaipaus kirglik igatsus; kiihkeä viha kuum (tuline) viha; kiihkeä katse äge pilk; kiihkeä rakastaja kirglik armastaja; kiihkeitä suudelmia kirglikud suudlused; kiihkeä keskustelu äge jutuajamine; kiihkeä vihanpurkaus kirglik vihapurse
2 raevukas, äge
◊ kiihkeä kilpailu äge konkurents; kiihkeä taistelu raevukas võitlus; matkailukausi on kiihkeimmillään turismihooaeg on haripunktis; kiihkeä rytmi äge rütm

kiihkoilla 67 äge (fanaatiline) olla, fanaatiliselt tegutseda, ägedalt propageerida {jonkin puolesta midagi} ; (puhua intoillen) agiteerida {jonkin puolesta kedagi}
◊ kiihkoileva lahko fanaatiline usulahk

kiivas 41
1 äge; (äkäinen) äkiline, tulise loomuga; (impulsiivinen) impulsiivne; (intohimoinen) kirglik
◊ luonteeltaan kiivas ja arvaamaton loomult äge ja ettearvamatu; (Raam.) sillä minä, Herra, sinun Jumalasi, olen kiivas Jumala — sest mina, Jehoova, Sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal —; katua kiivaita sanojaan oma ägedaid sõnu kahetseda
2 (kiihkeä) äge; (voimakas) kange; (tulinen) tuline
◊ kiivas taistelu äge võitlus
3 (nopea) kiire, kärme; (vauhdikas) hoogne
◊ kiivas työtahti kiire (hoogne) töörütm

kipakka 14*A
1 (äkkipikainen) äge, äkiline; (tulinen) tuline; (tuikea, tuima) käre ks. myös kiihkeä, kiivas
◊ teräväkielinen, kipakka nainen terava keelega äge naine; kipakka väittely äge väitlus
2 (nopea) kiire, nobe
◊ saada jostakin kipakka lähtö kusagilt äkitselt (ootamatult) lahti lastud olla; kipakka kiri äge spurt; teki kipakan käännöksen pööras kannapealt ümber; kipakka paikka raske olukord

komea 15 uhke, tore; hea välimusega; suur·sugune, hiilgav; (ark.) kihvt, äge, viimase peal
◊ komea mies hea välimusega mees; (slg.) viimase peal kutt; komea kuutamo kaunis kuupaiste; hän teki komean maalin ta viskas toreda värava; oli komeaa matkustaa ensimmäisessä luokassa oli uhke reisida esimeses klassis; komeat juhlat uhke pidu; komea hauki tore haug; hän ansaitsi komeat rahat ta teenis ilusad rahad; komeaa kukkasloistoa vaimustav õitesära

kova 10
1 kõva; (kiinteä) tahke
◊ kovaa leipää tahke (kõva) leib; kova harja kõva hari; kuivua kovaksi kõvaks kuivada; kova kuin kivi kõva kui (nagu) kivi; kärsiä kovasta vatsasta kõhukinnisuse all kannatada; kovaksi keitetty muna kõvaks keedetud muna
◊  kova pähkinä jollekulle kõva pähkel kellelegi; hänellä on kova pää tal on kõva pea; seurata jotakin silmä kovana midagi pingsalt (silm punnis) jälgida
◊  (erik.) hänellä oli kovat kaulassa tal oli kõva krae kaelas ja lips ees
◊  (ark.) ampua kovilla lahingumoonaga tulistada; (kuv.) raskekahureid käiku lasta
2 (kuv.) vali, range, karm ‹karmi›; (tunteeton) tundetu; (sydämetön) südametu; (säälimätön) kalk
◊ pelata kovaa peliä karmi mängu mängida; kovan linjan politiikka karmi (range) joone poliitika; tuo oli kovaa puhetta see oli karm jutt; panna kova kovaa vastaan sõrgu vastu ajada; olla kovana kange (järeleandmatu) olla, mitte sammugi taganeda; kova tuomio karm kohtuotsus; kovat ehdot rasked tingimused; kovia otteita karmid meetmed
3 (vaikea) raske; (rasittava) väsitav; (ankara) karm ‹karmi›, kuri; (katkera) kibe
◊ kovat ajat rasked ajad; kova talvi karm talv; kova kohtalo kuri (raske) saatus; kova työ raske töö; on kovaa joutua työttömäksi töötuks jäämine on raske; se on kova paikka vasta-alkajalle see on algajale raske asi; tässä on kovat paikat ennen kuin voitto on meidän sellega on palju vaeva, enne kui võit on meie
◊  (substantiivisesti) hän on monta kovaa kokenut ta on mitmeid raskusi üle elanud; joutua koville raskustesse (plindrisse) sattuda; olla kovilla raskustes (plindris) olla
4 (vaikutukseltaan voimakas) tugev, kõva, vägev; (äänestä myös) vali
◊ kova isku kõva löök; kova jännitys suur pinge, kõva närveerimine; kova huuto kõva kisa; kova liikenne intensiivne liiklus; kova pakkanen käre pakane; kova sade kõva (tugev) vihm; kova aallokko tugev lainetus; aallokko käy kovana laine peksab ägedalt; kova myrsky kõva (tugev) torm; myrsky riehui kovimmillaan torm möllas ägedalt; kovan tuulen varoitus tormihoiatus; kova kipu tugev valu; kova kuume suur palavik; kova nälkä suur (kõva) nälg; minulla on kova nälkä mul on kõht kole (kohutavalt, kangesti) tühi, mul on hirmus nälg; kova jano kange janu; kova halu hirmus tahtmine; kova hätä kibe häda; kovat huumeet kangetoimelised narkootikumid; kova teknologia loodus- ja keskkonnavaenulik tehnoloogia; kovat arvot materiaalsele heaolule orienteeritud väärtused
5 (suuri, runsas) suur
◊ kovat suunnitelmat vägevad plaanid; kova kysyntä suur nõudlus; kova hinta kõrge hind; kova tarjous suur pakkumine
6 (innokas) kõva, äge ks. myös kiihkeä
◊ hän on kova kerskailemaan ta on kange (suur) kiidukukk; hän on kova kiroilemaan ta on äge vanduja; hän on kova valehtelemaan ta on suur valevorst; hän on kova ryyppymies ta on kõva kärakavend (kärakapanija); hän on kova tupakkamies ta on kange suitsumees; hella on kova savuttamaan pliit ajab hirmsasti suitsu sisse
7 tugev, hea, tubli
◊ kova työmies kõva töömees
8 (tasoltaan hyvä) hea; (ark.) kõva
◊ olla kovassa kunnossa heas vormis olla; kova nimi kõva nimi
9 (rahasta, valuutasta)
◊ kova valuutta kindel (konverteeritav) valuuta (ark.) kõva valuuta
◊  (Suom.) kovan rahan asunto korter, mille üürimist v ostmist ei ole doteerinud riik ega kohalik omavalitsus
10 (valosta) ere, terav
11 (vedestä) kare, kõva
12
◊ kova p kõva (tugev) p

kuuma 10
1 kuum, palav, tuline; (hehkuva) tuli·kuum, tuli·palav
◊ kuuma mehu kuum (tuline) mahl; kuuma ilma palav ilm; hehkuvan kuuma tulikuum; minun (minulla) on kuuma mul on palav; juostessa minun tuli kuuma joostes hakkas mul palav
2 (kuv.)
2a (tulinen) kuum; (intohimoinen, kiihkeä) kirglik, äge
◊ kuumat suudelmat kuumad suudlused; kuuma rakkaus palav armastus; mielet olivat kuumina rikoksen johdosta kuritöö oli meeled üles kütnud
◊  (ark.) (kiihottunut, vimmastunut) olla (käydä) kuumana äge olla, ägestuda
2b (asiasta, tilanteesta tms.) poliittisesti kuuma kysymys poliitiliselt kuum küsimus; kuuma peruna kuum kartul (vaidlusalune, delikaatne asi); joutua kuumaan paikkaan põrgusse (palavasse kohta) sattuda; antaa jollekulle kuuma vastaanotto kellelegi vihaselt (ägedalt) vastu panna; hänellä on kuumat paikat tal on jalgealune tuline; kuuma vihje väärtuslik näpunäide
◊  (urh.) kuuma sarja kuum rühm (grupp)
2c (ajankohtainen, kysytty) kuuma myyntiartikkeli hästi minev müügiartikkel; kirjamarkkinoiden kuumat nimet raamatuturu kuumad nimed; tämän hetken kuumin hitti praegushetke kõige kuumem hitt
2d (laiton, varastettu) kuuma tavara kahtlane kaup
2e (eril. ilmauksissa) hänellä on pannu kuumana kello 14—18 ta pakub kella 14—18 kohvi; takoa silloin kun rauta on kuumaa taguda, kuni raud on kuum (tuline); mennä kuin kuumille kiville minna nagu tilk kuuma kivi peale, minna nagu tilk kuumale kerisele; kirjoittaa kynä kuumana kirjutada, nii et sulg suitseb; kuunnella korvat kuumina õhetavate kõrvadega kuulata; puhelin on kuumana telefon on punane
3 (teletekn.) kuuma linja kuum liin, kiirühendus, otseühendus
4 (fys.) kuuma laboratorio laboratoorium, kus tegeldakse eriti radioaktiivsete ainetega
5 (substantiivisesti) juoda kuppi kuumaa tass kuuma jooki juua

kuuma·päinen 38 äge, äkiline, tuline; kirglik, innukas; äkilise vihaga

kuumeinen 38 palavikuline; (kuv.) äge; rutakas

makea 15
1 magus
◊ makea viini magus vein; äitelän makea imalmagus, läägelt magus; hän pitää makeasta ta armastab magusat, ta on [magusa]maias
◊  (erik.) makea vesi mage vesi
2 (maukas, herkullinen) maitsev, magus, hea·maitseline, hõrk; (slg. makee) kihvt, jube hea, lõpp·hea, äge
◊ vedellä piipustaan makeita savuja piibust magusaid mahve tõmmata, mõnuga piipu tõmmata; makean leivän päivät magusa leiva päevad, hea (kerge, hõlpus, muretu) elu; syödä jokin makeaan suuhunsa midagi mõnuga ära süüa
◊  (sananl.) ei makeaa mahan täydeltä head asja ei pea olema liiga palju, suur tükk ajab suu lõhki
◊  (kuv.) makea nauru südamest tulev naer; saunassa otettiin makeat löylyt viskasime saunas kõvasti leili; vedellä makeita unia magusat (sügavat) und magada; voitto maistui makealta võit maitses magus; viettää makeaa elämää (ylellistä, huvittelevaa) magusat (luksuslikku, pillavat, laia) elu elada
◊  (slg.) makeet kuteet moekad (kihvtid, ägedad) hilbud
3 (imarteleva) meelitav, meelitlev, magus; (mielistelevä) lipitsev, pugejalik; (siirapinimelä) mesi·magus; (sentimentaalinen) sentimentaalne, nõretav, lääge
◊ makea hymy magus naeratus; makea käytös lipitsev (pugejalik) käitumine; hän sanoi sen makealla äänellä ta ütles seda mesimagusa häälega; elokuva oli liian makea film oli liiga sentimentaalne, film nõretas tunnetest; makeat värit liiga magusad värvid
4 (kipeä) sain makean iskun olkapäähän sain valusa hoobi vastu õlga

mukava 10
1 (sopiva, miellyttävä, mieluisa) mugav, komfortne; sobiv, sobilik; meeldiv, meele·pärane; mõnus; tore; (viihtyisä) mõnus, meeldiv, hubane, õdus, lahe ‹laheda›; (ark.) mõnna; (kätevä) mugav, käe·pärane, praktiline
◊ mukava tuoli mugav tool; mukavat kengät mugavad (hästi istuvad) kingad; istua mukavassa asennossa istuda mugavas asendis; mugavalt istuda; tuntea olonsa mukavaksi end hästi (mugavalt, mõnusalt, lahedalt, vabalt) tunda; viettää mukavaa elämää veeta mõnusat (meelepärast) elu; automaattivaihteisto on kaupunkiajossa mukava automaatkäigukast on linnaliikluses praktiline (mugav)
2 (miellyttävä, kiva) mõnus, meeldiv, hubane, õdus, kena; (hauska) tore, lõbus, lustlik, lustakas, rõõmus, rõõmsa·meelne, hea·tujuline; (ark.) vahva, maru, täitsa, kihvt, äge; (reilu) tubli, korralik, ehtne; kena[ke]
◊ mukava ja ystävällinen ihminen vastutulelik (sümpaatne) ja lahke inimene; olipa mukava jutella küll oli tore juttu ajada; oli mukava[a], että pääsit tulemaan oli kena, et said tulla; tuntui mukavalta päästä kotiin oli hea tunne, kui koju jõudsin; mukava summa rahaa tubli (kena[ke]) summa
◊  (substantiivina) jutella mukavia mõnusalt juttu ajada (puhuda); (kertoa juttuja) toredaid (mõnusaid) lugusid rääkida

myrskyisä 10
1 ks. myrskyinen 1
2 (kuv.) (raju, raivokas) tormiline, maruline, pöörane; (levoton, kiihkeä) rahutu, kirglik, äge
◊ myrskyisät aplodit tormilised (marulised) kiiduavaldused, tormiline (maruline) aplaus; maamme myrskyisät vaiheet meie riigi tormilised (pöördelised) ajajärgud; myrskyisä rakkaussuhde tormiline (kirglik) armastusvahekord

palava 10 palav, põlev; (kuv.) (tulinen) tuline, leegitsev; (kiihkeä) äge; (intohimoinen) kirglik; (harras) harras
◊ (kuv.) palava isänmaanystävä kirglik patrioot; palava rakkaus palav (leegitsev) armastus

palava·henkinen 38 (tulinen) tuli·hingeline; tuline; (kiihkeä) äge; (intohimoinen) kirglik; (innostunut) innukas; (harras) harras
◊ palavahenkinen puolustuspuhe tuline kaitsekõne

raisu 1 (raju, hurja) metsik; pöörane; äge; käre; (meluisa) käratsev; (hillitön) ohjeldamatu; taltsutamatu; (riehakas) vallatu; lustakas
◊ raisuja lapsia vallatud lapsed; poikien raisut leikit poiste ägedad (metsikud, pöörased) mängud; olla raisulla tuulella pöörases tujus olla; siellä oli raisua menoa seal oli äge olemine; raisut otteet pöörased võtted ks. myös hurja, railakas, raju 1

raivokas 41*A
1 (raivoa ilmaiseva, silmitön) raevukas, raevune; märatsev
◊ raivokas tunteenpurkaus raevukas tundepuhang
2 (kiihkeä) äge; (innokas, ankara) innukas; (raju) pöörane; (hurja) metsik; (hillitön) meeletu
◊ raivokas myrsky metsik torm; raivokkaat kättentaputukset innukas aplaus; raivokas vastustus äge vastuseis; raivokas loppukiri äge lõpuspurt

raju 1
1 (raisu, riehakas, väkivaltainen) pöörane; meeletu; (hurja, villi) metsik; äge; käre; (hillitön) taltsutamatu; ohjeldamatu; pidurdamatu; impulsiivne; (kiihkeä) kirglik, tuline
◊ raju vatsakipu äge kõhuvalu; poikien rajut leikit poiste metsikud mängud; rajut juhlat pöörane pidu
2 (ankara) tugev; kange; äge; (kova) kõva; (voimakas) võimas; (roima) märkimis·väärne; korralik; (nopea) kiire; nobe
◊ raju tuuli tugev (kange) tuul; raju verenvuoto tugev (äge) verejooks; raju hintakilpailu äge hinnakonkurents; raju tarjous korralik hinnapakkumine
3 (ark.) (rohkea) julge, vahva; (tehoava) mõjuv
◊ raju uudistus mõjuv uuendus; raju kannanotto julge seisukohavõtt
◊  (hyvä) raju elokuva hea film; rajua musiikkia äge muusika (kõnek)

rankka 9*A (ankara) äge; (kova) kõva; ränk; (raskas) raske; (raju) metsik
◊ rankka sade ks. rankkasade; rankka harjoittelu raske treening; rankka verotus ränk maksustus; rankka juhlinta metsik pidutsemine; melko rankka kannanotto päris julge seisukohavõtt

rauta 9*F
1 raud
◊ pata, joka on rautaa (raudasta) rauast pada, raudpada; rauta ruostuu raud roostetab
◊  (hivenaineena) maksassa on runsaasti rautaa maksas on palju rauda
◊  (lääkkeenä) aneemiselle määrättiin rautaa aneemiat põdevale haigele kirjutati välja rauapreparaate
2a (rauta-, teräs- t. metalliesineistä, tav. yhd.) raud
2b (mon metallipyydys) raud (tav. pl), püünis
◊ pyytää kettuja raudoilla rebaseid raudadega püüda
2c (mon käsiraudat, kahleet) rauad, käe·rauad; ahelad
◊ panna joku rautoihin kedagi raudu panna; hänellä oli raudat ranteissa tal olid käerauad peal, tal olid käed raudus
2d (ark.) (ajoneuvosta) sõiduk; masin (kõnek); auto
◊ kova rauta võimas masin
3 (kuv.) (aseista) ratkaista kiista raudalla ja verellä tule ja mõõgaga tüli lahendada
◊  (sanonnoissa) takoa silloin kun rauta on kuumaa taguda siis, kui raud on tuline; taguda seni, kuni raud on tuline; hänellä on monta rautaa tulessa tal on mitu rauda [korraga] tules; se mies on rautaa see mees on kui raud, see mees on raudse loomuga
4 (slg.) (verrattomasta, hienosta) kihvt (kõnek); äge (kõnek); lahe ‹laheda› (kõnek); (fantastinen) tore; fantastiline
◊ rokki on rautaa! rokk on lahe!

rautainen 38
1 (raudasta tehty) raudne; rauast; raud-
◊ rautainen paistinpannu raudpann; rautainen portti raudvärav
2 (kuv. vahva, luja, kova) raudne; tugev; range
◊ rautaiset lihakset tugevad lihased; rautaiset hermot raudsed närvid; rautainen terveys raudne tervis; rautainen kunto raudne (hea) vorm; rautainen kuri raudne (range) distsipliin; rautainen ote raudne haare; rautainen tahto raudne tahe; rautainen diktatuuri range (raudne) diktatuur; rautainen ammattilainen tõeline professionaal; hallita rautaisin ottein raudse käega valitseda
3 (slg.) (suurenmoinen, huikea) kihvt (kõnek); äge (kõnek); lahe ‹laheda› (kõnek); (mainio, loistava) võrratu; sünge (kõnek); (fantastinen) fantastiline; tore
◊ rautainen fiilis võimas tunne; rautainen kundi äge kutt, lahe tüüp; rautaista rokkia sünge rokk; äge rokk

riehakas 41*A üle·meelik; kelmikas; (riemukas) rõõmus; lõbus; lustakas; (vallaton) vallatu; (raisu, villi) metsik; pöörane; äge; (meluisa) käratsev; lärmav
◊ riehakas lapsikatras ülemeelik lastekari; riehakkaat kekkerit äge pidu; olla riehakkaalla tuulella vallatus tujus olla, ülemeelik olla

räiskyvä 10 (kuv.) (säkenöivä) sädelev, särav; (temperamenttinen) temperamentne, temperamendikas; elav, vilgas, erk; äge, tuline; (riehakka) särtsakas, särtsu täis, lustakas, hea·tujuline, rõõmsa·meelne, lõbus; vallatu, üle·meelik, üle·keev ‹keeva 3.v›, möllu·tujus
◊ räiskyvä keskustelu elav diskussioon; räiskyvä persoonallisuus temperamentne isiksus

räjähdysmäinen 38 plahvatuslik; (hillitön) ohjeldamatu; taltsutamatu; pidurdamatu; (raju) tugev; jõuline; äge; käre; (huima) pöörane; pead·pööritav; (valtava) tohutu (määratu) suur; võimas; vägev; enne·olematu, enne·kuulmatu
◊ räjähdysmäinen palo plahvatuslik põlemine (põleng, tulekahju); väestön räjähdysmäinen kasvu elanikkonna plahvatuslik suurenemine

rämäkkä 14*A
1 (subst.) (räminä) plärin; pahvak, pahvakas, prahvak; (meteli) kisa, kära, lärm, müra
2 (adj.)
2a (rämeä) räme; kärisev, käre; plärisev; (koliseva) kolisev; (vars. naurusta) (kaikuva) kõlav; (äänekäs) vali
2b (ark.) (raisu) läbematu, kärsimatu, tormakas; (vauhdikas) kiire, hoogne, hoogus; (raju, hurja) pöörane, pidurdamatu, taltsutamatu, äge, metsik
◊ rämäkät juhlat pöörane (metsik) pidu

räväkkä 14*A väle, nobe, kärmas, käbe; südi, tragi, ette·võtlik; (sumeilematon) otsustav, tarmukas; hoolimatu; (raju, hurja) äge, käre
◊ tyttö on räväkkä töissään tüdruk on tööd tehes väle (nobe, kärmas); tüdruku käed liiguvad tööd tehes kärmesti; hänellä on räväkät puheet (kerskailusta) ta on suure suuga; ta on kõva hooplema (laiutama); ravintola, jossa on räväkkää menoa restoran, kus elu käib täie hooga; räväkkä loppuunmyynti elav (ostjaterohke) lõpumüük

samperinmoinen 38 (ark.) äge, võimas, vägev, vinge; põrgulik
◊ samperinmoinen hässäkkä vägev (hirmus, põrgulik) möll (märul)

siisti 5
1 (ulkoasultaan puhdas) puhas [ja korras]; (huoliteltu) hoolitsetud, korras, hästi [korras]hoitud; (kunnollinen, järjestyksessä oleva) korralik; viisakas; (siistiksi siivottu) koristatud, kasitud, korda seatud; (moitteeton) laitmatu; (tahraton) plekitu, puhas, määrdumata
◊ lasten vaatteet eivät kauan pysy siistinä laste riided ei püsi kaua puhtad; tuote, joka on siistiä työtä hästi tehtud toode; siisti ja halpa hotelli korralik (viisakas) ja odav hotell; teillä on aina niin siistiä teil on alati kõik nii puhas ja korras
2 (puhtautta suosiva) puhtuse·armastaja, puhtust armastav
◊ kissa on siisti eläin kass on puhtust armastav loom
◊  (erik. joka ei laske alleen) lapsi on jo siisti laps ei tee enam alla; laps oskab juba potil käia; siistiksi oppinut koiranpentu puhust pidama õppinud koerakutsikas
3 (kuv.) korralik, kombekas, viisakas
◊ siistit elämäntavat korralikud (kombekad) eluviisid; käytä siistimpää kieltä! ära ropenda!, ära ole nii kasimata (ropu) suuga!, räägi viisakamalt!; juhlat olivat oikein siistit pidu oli päris korralik (viisakas); peli oli siistiä mäng oli korrektne
◊  (ark.) ostan sen, ja sillä siisti ma ostan selle ära ja asi klaar, ma ostan selle ära ja asi ants
4 (slg.) (hieno, kaunis) ilus, peen; (hyvä) (ark.) vahva, tore, maru, äge, kihvt; (slg.) sünge, vinge, lõpp [hea]
◊ siisti auto peen auto; siisti filmi sünge (kihvt, äge, vinge, lõpp mõnus) film; tosi siistiä! vahva!; maru!; maru kihvt!; tipp-topp!; täis värk!; viimase peal!

silmitön 34*C (sokea) pime; (hillitön) taltsutamatu, ohjeldamatu; (vimmattu, raivoisa) meeletu, arutu; äge, metsik, pöörane, raevukas
◊ olla silmittömän kauhun vallassa meeletut hirmu tunda

sähäkkä 14*A (vauhdikas) hoogus, hoogne; elav; energiline; särtsakas; (temperamenttinen) temperamentne; (tulinen) tuline; kirglik; (ärhäkkä) äge; keevaline; õel
◊ sähäkkä lähtö hoogus (energiline) start; sähäkkä rytmi kirglik rütm; käytiin sähäkkä keskustelu tupakanpoltosta toimus äge diskussioon suitsetamise üle; vaieldi ägedalt suitsetamise üle

temperamenttinen 38 vok.s. A temperamentne, temperamendikas; (vilkasluonteinen) elav, erk; (kiihkeä) äge; (tulinen) tuline, keevaline

terhakka 14*A (reipas) elav, reibas; (pirteä) käbe, tragi, erk; (toimelias) tegev, toimekas, agar ‹agara›, energiline; (vilkas) vilgas, väle, nobe, kärmas; (ärhäkkä) käre, krõbe; äge; tige
◊ terhakka lapsi elavaloomuline laps; terhakka koiranpentu väle koerakutsikas
◊  (kuv.) pieni mutta terhakka moottori väike, aga äge mootor

tiukka 9*A
1 (lujasti kiinni oleva) kõvasti kinniolev; kõvasti kinnitõmmatud; kõvasti kinnikeeratud; tugev
◊ tiukka kansi tihke kaas, kõvasti kinniolev kaas; tiukka solmu tugev (kõvasti kinnitõmmatud) sõlm
2 (kiristävä, pingottunut) pingul, pinguli, pingul·olev; pingutatud; (ahdas) kitsas, ahas; (vars. vaatteesta) pigistav, pitsitav; liibuv
◊ tiukka side pingul side; tiukka pipo pingul (tihedalt istuv) kootud müts; kiristää köysi tiukaksi köit pingule tõmmata
3 (rakenteeltaan tiivis) tihe; tihke; kokku·surutud; plink
◊ tiukaksi tallattu maa tihkeks (plingiks) trambitud maa; neuloa tiukkaa neulosta tihedalt (kõvasti) kududa; he etenivät tiukassa muodostelmassa nad liikusid tihedas rivis
4 (ankara) range; (jäykkä) jäik; paindumatu; (vaativa) nõudlik; (kova) karm ‹karmi›; vali; (tinkimätön) järele·andmatu; tingimatu; (jyrkkä) järsk; äkiline; jõnk; terav
◊ tiukka opettaja nõudlik õpetaja; tiukka kuri range distsipliin; tiukka linja range suund, järsk liin; tiukka rajoitus karm piirang; tiukka sääntö range reegel; tiukka käsky karm käsk; tiukka valvonta range järelevalve; hänen tiukka ilmeensä lientyi tema vali ilme pehmenes; vaatia jotakin tiukassa äänilajissa midagi teravas toonis nõuda
5 (vaikea, kova) raske; ränk; kõva; pingne; (hankala) tüütu, tüütav; tülikas; (rasittava) kurnav; väsitav; (työläs) vaevaline; vaeva·rikas
◊ tiukka ottelu raske mäng; tiukka harjoitus kõva (pingne) treening; siinä oli tosi tiukat paikat see oli tõepoolest täbar lugu, siis oli tõepoolest kitsas käes, siis läks asi tõepoolest ohtlikuks; olipa se tiukka paikka see oli küll raske juhus (keeruline lugu); tiukan paikan tullen voit kääntyä puoleeni kui asi kibedaks läheb, võid minu poole pöörduda
◊  (substantiivisesti) jokin tekee tiukkaa miski tekitab (valmistab) raskusi, miski kujuneb keeruliseks; teki tiukkaa mahtua mukaan oli raske kohta saada, oli problemaatiline kaasa saada (pääseda); ottelun voitto ei tehnyt kotijoukkueelle tiukkaakaan mängu võitmine oli kohalikule meeskonnale mänguasi, mängu võitmine polnud kohalikule meeskonnale mingi küsimus
6 (jyrkkä, kiperä) järsk; terav; äkiline
◊ tiukka käänne järsk pööre, äkiline muutus
7 (tiivis, intensiivinen) tihe; intensiivne
◊ tiukka ohjelma tihe programm
8 (ark. väkevä, tulinen, kirpeä) kange; terav; vägev; vänge
◊ tiukkaa viinaa kange viin; tiukka maku vänge maitse; tiukka mauste terav maitseaine
9 (slg. hyvä) kihvt, äge, vinge, vahva, lahe ‹laheda›, tore
◊ tiukkaa musaa vinge muusika; lahe musa

tiukka·sanainen 38 terava·sõnaline, terav, äge
◊ tiukkasanainen nootti teravatooniline noot

tiukka·sävyinen 38 terava·tooniline, terav, äge
◊ tiukkasävyinen väittely teravatooniline (teravas toonis) vaidlus

tuikea 15
1 (tiukka) äge; käre; järsk; äkiline; (ankara) karm ‹karmi›; range; vali ks. myös tuima
2 (väkevä, voimakas) tugev; jõuline; vägev; (kova) kõva; kange; (mausta myös) terav, terava·maitseline ks. myös tuima
◊ tuikea pakkanen kõva pakane; tuikea tuuli vinge tuul; tuikeaa sinappia kange sinep

tuima 10
1 (ankara, kova) karm ‹karmi›; range; vali; jäik; (voimakas) tugev; jõuline; vägev; (raju) äge; käre; kärts; (kipakka) äkiline; järsk; (pureva) lõikav, purev
◊ tuima tuuli lõikav tuul; tuima taistelu äge võitlus; hän lähti tuimaan loppukiriin ta alustas jõulist lõpuspurti
2 (ilmeestä tms.) (tyly) morn; pahur; pahane; kale; (vihainen) vihane; kuri; (ankara) karm ‹karmi›; range; vali
◊ tuima katse pahane vaade, morn pilk
3 (kans.)
3a (liian suolainen) üle·soolatud, liiga soolane; tuli·soolane; (väkevä) kange; (kirpeä) kibe; mõru, mõrkjas
3b (suolaton) mage; (laimea, mieto) nõrk; maitsetu; lääge

tuittu·päinen 38 tige; kuri; äge; äkiline; tujukas; kiuslik

tulen·palava 10 (kuv.) tuline; äge; tormakas; pöörane ks. myös tulinen
◊  tulenpalava puhe tuline kõne; nyt on tulenpalava kiire nüüd on tuline kiire (rutt taga)

tuli·kiven·katkuinen 38 (kuv.) äge; vihane; meeletu

tulinen 38
1 (palava) tuline; põletav; kõrvetav; (hehkuva) hõõguv
◊ tulinen pätsi tuline ahi
◊  (kuv.) olla kuin tulisilla hiilillä nagu tulistel sütel istuda; koota tulisia hiiliä jonkun pään päälle kellegi pea peale tuliseid süsi koguda
2 (polttavan kuuma) kuum, palav; (nesteestä) keev ‹keeva 2.v›
◊ kuumentaa uuni tuliseksi ahju kuumaks kütta (ajada)
3 (ruokien t. juomien mausta) terav; kange; tuline
◊ tulista sinappia kange sinep
4 (kuv.)
4a (temperamenttinen) tuline, keevaline, särtsakas; kirglik
◊ tulinen etelän tyttö keevaline lõunamaa tüdruk; tanssin tuliset rytmit tulised tantsurütmid; tulista rakkautta kirglik armastus
4b (kiihkomielinen) äge, tuli·päine; kirglik; (fanaattinen) fanaatiline
◊ tulinen isänmaanystävä kirglik patrioot; hän piti tulisen puheen ta pidas ägeda kõne
4c (ankara) ränk; (kova) kõva
◊ heidän välillään käytiin monta tulista riitaa nad pidasid mitu kõva tüli maha, nad olid korduvalt rängasti tülis; täällä on pian tuliset paikat siin läheb asi varsti tuliseks (kibedaks); nyt on tulinen kiire nüüd on kõva kiire; he lähtivät tuliseen loppukiriin nad alustasid tugevat lõpuspurti

vauhdikas 41*A hoogne, hoogus; hoo·küllane, hookas; (nopea) kiire; (rivakka, ark.) äge; haarav, kaasa·kiskuv
◊ vauhdikas liike hoogne liigutus; vauhdikas lähtö kiire minek; hoogne start; vauhdikas tanssi hoogne tants; hän soitti vauhdikkaan jenkan ta mängis hoogsa jenka; vauhdikas seikkailukirja haarav seiklusjuturaamat; vauhdikas tyttö ratissa äge plika roolis

vihainen 38 vihane {jollekulle jostakin kellegi peale, millegi pärast} ; (kiukkuinen) tige, kuri, õrjetu (murd); (kiihtynyt) ärritunud, äge {jostakin millegi pärast}
◊  varokaa vihaista koiraa! ettevaatust, kuri koer!; äiti oli vihaisen näköinen ema oli kurja näoga; (vars. leik.) vihainen nuori mies noor vihane mees
◊  (kuv.) hän heitti vihaiset löylyt ta viskas ägeda leili; tulehdus oli tavallista vihaisempi põletik oli tavalisest ägedam

villi 5
1 (luonnonvarainen)
1a (eläimestä) metsik; (kesyttämätön) kodustamata
1b (kasvista) metsik, mets-
◊ villinä kasvava ruusu metsikult kasvav roos, metsroos, kibuvits
1c (alueesta tms.) metsik; (koskematon) puutumatu
◊ villi luonto metsik loodus; villinä rehottava puutarha metsikult lokkav aed; villi länsi metsik lääs
1d (subst. luonnonkansan jäsen) metslane, mets·inimene; (alkuasukas) päris·maalane
2 (raisu) metsik; (vallaton, hillitön) vallatu, taltsutamatu; äge
◊ villejä lapsia metsikud lapsed; villi varsa metsik varss, taltsutamata (tuline) varss; poikien villit leikit poiste metsikud mängud; olla villinä ilosta rõõmu pärast arust ära olla; samban villit rytmit samba metsikud rütmid
3 (ark. hurja) metsik; (mieletön) meeletu
◊ villi päähänpisto meeletu idee; villin näköiset muotivaatteet metsiku välimusega moerõivad; villi kampaus metsik soeng
4 (järjestäytymätön) organiseerimatu; (liittoutumaton) parteitu
◊ esiintyä vaaleissa villinä valimistel üksikkandidaadina esineda; ammattijärjestöön kuulumattomat villit työntekijät ametiühingutesse mittekuuluvad "metsikud" töölised

vimmainen 38 vihane; raevunud; tige; (intohimoinen) äge
◊ alkoi vimmainen etsintä kadonneen löytämiseksi algas meeletu otsimine, et kadunut üles leida


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur