Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 artiklit

brittiläinen 38 briti; (muinaisenglantilainen yl.) briti
◊ Brittiläinen kansainyhteisö Briti Rahvaste Ühendus

eläjä 10
1 (asukas) elaja, elanik, asukas
◊ metsän pienet eläjät väikesed metsaelanikud
2 (ihmisestä vars. toimeentulon kannalta) hän on toisten siivellä eläjä ta elab teiste kaela peal
3 (yl. elävä olento) ei ollut lapsesta eläjäksi ei olnud lapsest elulooma, laps ei olnud elujõuline

esteetikko 4*A (estetiikan tutkija) esteetik; (yl. taiteen tutkija t. tuntija) esteet

kaatua 52*F
1 kukkuda; (mennä kumoon) kummuli minna; (sortua) kokku variseda; (veneestä, aluksesta) ümber minna, kaaduda
◊ hän kaatui selälleen ta kukkus selili; hän kaatui nurin ta kukkus kummuli; hän kaatui pitkin pituuttaan maahan ta kukkus täies pikkuses maha; hän kompastui ja kaatui ta komistas ja kukkus; puu kaatui ryskyen puu kukkus raginal; kaatumaisillaan oleva talo kokku varisemas olev maja; kuorma kaatui ojaan koorem läks kraavi [ümber]
◊  (urh.) kaatui hyppynsä [mäkikilpailussa] hüpe loeti kukkumiseks (suusahüpetes)
◊  (kuv.) hän kaatui tautivuoteelle ta langes tõvevoodisse; tapahtumat tuntuivat kaatuvan päälleni tundus, et sündmused matavad mu enda alla
2 (saada surmansa aseesta, vars. kuolla taistelussa) langeda, surma saada
◊ hän kaatui sodassa ta langes sõjas; hän kaatui isänmaansa puolesta ta langes isamaa eest; tappiot kaatuneina ja havoittuneina kaotused langenute ja haavatutena; hirvi kaatui vasta kolmannella laukauksella põder kukkus alles kolmanda lasuga, alles kolmas kuul tappis põdra; hän kaatui salamurhaajan luodista ta sai salamõrvari kuulist surma
◊  (Suom.) kaatuneiden muistopäivä langenute mälestuspäev
◊  (kuv.) (yl. kuolemisesta) hän kaatui työnsä ääreen ta langes töö juures kokku
3 (kukistua, menettää asemansa) langeda, oma kohta kaotada
◊ suunnitelma kaatui omaan mahdottomuuteensa plaan luhtus, sest seda oli võimatu täide viia; ennätys kaatui rekord purustati; ATK-järjestelmä kaatui arvutisüsteemi tabas krahh (ootamatu saatuslik töötluse katkemine)
◊  (korttip.) kuningas kaatuu ässällä kuninga tapab äss
4 (valahtaa, valua) voolata
◊ maito kaatui lattialle piim voolas põrandale

korostaa 53
1 (tehdä selvemmin huomattavaksi) rõhutada, toonitada, esile tõsta (tuua)
◊ tiukka puku korostaa vartalon linjoja kitsas kleit toob keha kontuurid esile; korostaa silmiä luomivärillä lauvärviga silmi toonitada; korostaen rõhutades
2 (kiinnittää erityistä huomiota) tähelepanu juhtida; (painottaa) rõhutada; markeerida; (alleviivata) alla kriipsutada
◊ korostaa omaa tärkeyttään oma tähtsust rõhutada; korostan, että — rõhutan, et —
3 (fon., mus.) rõhutada; (yl. ääntämyksestä) aktsendiga rääkida
◊ hän puhui suomea saksaksi korostaen ta rääkis soome keelt saksa aktsendiga

liitää 55*F
1 liuelda; (vars. ilma-aluksesta) lauelda
◊  (yl. liikkeestä) liitää tanssiparketilla tantsupõrandal liuelda
2 (kiitää) lennelda, liuguda, libiseda

lähteen·silmä 10 lätte·silm ‹silma›, allika·silm ‹silma›; allika·soon ‹soone›; (yl. lähteestä) läte, allikas

me 0 (meidän, meitä; vastaava yks., pron.: minä t. ma t. mä)
1 (pers.pron.) (lausepainollisessa asemassa) meie ‹pron›; (lausepainottomassa asemassa) me; (poss.pron.) meie [oma]; (mon) meie [omad]
◊ me vaimoni kanssa meie, mu abikaasa ja mina; me suomalaiset meie, soomlased; me soomlased; me allekirjoittaneet meie, allakirjutanud; näin meidän kesken (meie) omavahel; omavahel öeldes; meitä oli neljä voimakasta miestä meid oli neli tugevat meest; joku meistä üks (keegi) meist; meidän kaikkien puolesta meie kõigi poolt
2a (lähiyhteisöistä) meidän luokka meie klass; meidän isä sanoo, että — meie isa ütleb [ikka], et —; meidän Lasse on jo kaksitoista meie Lasse on juba kaheteistkümnene; meidän talossa[mme] meie majas; me opetusministeriössä meie [siin] haridusministeeriumis; meillä määrään minä meil olen mina see, kes määrab; meil otsustan asjad mina; lähdetään meille jatkoille! lähme meie juurde pidu edasi pidama!; meille tuli uusi työntekijä meile tuli uus töötaja
2b (omasta maasta ja kansasta) meidän maamme meie maa; meillä harvinainen kasvilaji meil (meie maal) haruldane taimeliik; meillä Suomessa meil Soomes; meillä päin on tapana sanoa, että — meie pool (meie kandis) on kombeks öelda, et —
2c (yl. ihmisistä) meitä on niin monenlaisia meie seas on igasuguseid inimesi; (kuv., leik.) issanda loomaaed on kirju
3 (epämääräisestä persoonasta) on siinä meillä tunari! on meil siin üks vusserdaja (kobakäpp)!
4 (minä-pronominia korvaamassa) Me Aleksanteri III Meie, Aleksander III

mennä 67
1a minna; (ajoneuvolla) sõita; (poistua) ära minna, lahkuda; (lähteä) minema hakata, teele asuda; (ark.) jalga lasta
◊ mennä ulos välja minna, väljuda; mennä kotiin koju minna; mennä kävelylle jalutama minna; mennä käymään kaupassa poodi minna; poes käia; mennä maalle maale minna (sõita); mennään maata lähme magama; heidame magama; Tampereelle menevä juna Tamperesse minev rong; mene pois täältä! mine siit ära!, kao siit!; (ark.) lase jalga!, aura ära!, tõmba uttu!; mennä tiehensä lahkuda; ära minna; oma teed minna; tikku meni kynteni alle mul läks pind küüne alla ks. myös menevä, mennessä, mennyt
1b (erik. kuolemisesta) mennä manalle manalasse minna, teise ilma minna
1c (ryhtyä, ruveta tekemään jotakin) mennä apulaiseksi kauppaan kauplusesse müüjaks minna; mennä kouluun kooli minna; mennä kihloihin kihluda; mennä naimisiin abielluda; (miehestä) naist võtta; (naisesta) mehele minna; työläiset menivät lakkoon töölised hakkasid streikima; töölised alustasid streiki; mennä takaukseen jostakin {midagi} tagada; {midagi} garanteerida; {millegi eest} vastutada; {millelegi} garantiid anda
◊  (arvostelua tms. ilmaisemassa) mitäs menit valehtelemaan? oli sul siis vaja valetada!; miks sa siis valetasid?; on vaikea mennä sanomaan mitään varmaa on raske öelda midagi [täiesti] kindlat
1d (kuv.) mennä suoraan asiaan kohe (otse) asja juurde asuda; mennä henkilökohtaisuuksiin isiklikuks minna; liiallisuuteen menevä tarkkuus liialdusse kalduv (liialdatud, liialduslik) täpsus; sanoma meni perille sõnum jõudis pärale, sõnumist saadi aru; työ on mennyt eteenpäin töö on edenenud; ehdotus meni läpi ettepanek läks läbi (võeti vastu); mennä päähän pähe hakata; mikä sinuun on mennyt? mis sul viga on?; mis sinuga lahti on?; yleisöön menevä näytelmä publikule meeldiv näidend; näidend, millel on publikumenu; mennä itseensä enese kallal juurelda; pitkälle menevä kaugele minev
2a (yl. liikkeestä) ihmisiä tuli ja meni inimesed tulid ja läksid; viedä jotakin mennessään midagi endaga kaasa viia; anna mennä vain (tee se) tee aga, tee seda, las käia!; (jatka vain samaan tyyliin) lase aga samamoodi edasi, las käia endist viisi, jätka samas vaimus; mennään bussilla lähme (sõidame) bussiga; juna meni ohitse rong läks (sõitis) mööda; bussi meni viisi minuuttia sitten buss läks (sõitis) ära viie minuti eest; mennä polkkaa polkat tantsida ks. myös kävellä, juosta, lentää, ajaa
2b (mennen tullen) kuljimme jalan mennen tullen me läksime sinna ja tulime [ka] tagasi jala
◊  (kuv.) joukkue voitti mennen tullen meeskond võitis nagu muuseas (nagu möödaminnes), meeskond võitis nagu nalja
2c (mene ja tiedä) mene [ja] tiedä näin oli parasta ehk (võib-olla) nii oligi kõige parem; mene ja tiedä kuinka tässä käy mine tea, kuidas [siin] kõik läheb, näis, kuidas [siin] kõik läheb; "Miksi hän sen teki?" — "Mene ja tiedä." "Miks ta tegi seda?" — "Kes teab."
2d (olla esitettävänä) elokuva menee jo neljättä viikkoa film jookseb juba neljandat nädalat
2e (sujua, onnistua, menestyä) koe meni häneltä huonosti eksam läks tal halvasti; hyvin menevä liikeyritys hästi edenev äriettevõte; yritys menee hyvin ettevõttel läheb hästi, ettevõte edeneb; minulla menee hyvin mul läheb hästi
◊  (ark.) hänellä menee lujaa ta jõuab elus hästi edasi; ta läheb täie hooga ülesmäge; "Miten menee?" — "Siinähän tuo menee." "Kuidas läheb?" — "Läheb kah kuidagimoodi." ("Mis seal ikka.", "Keskeltläbi.", "Pole mõtet nuriseda.")
2f (sopia) sobida, passida; (soveltua, käydä) käia, kõlvata, sobida; (kelvata, menetellä) kõlvata
◊ ruokajuomana menee vesikin lauajoogiks sobib (käib) ka vesi; toidu kõrvale sobib (passib) ka vett juua; mennä kaupaksi [hästi] müügiks minna, müübida, nõutav olla; mennä täydestä täisväärtuslik olla, kõlblik (sobiv) olla, täie ette minna, asja ära ajada; juttuni meni häneen täydestä ta jäi mu juttu täielikult uskuma; mennä mukiin rahuldav (vastuvõetav, sobiv, kõlblik) olla
3 (hävitä, kadota) kaduda; (kuv.) haihtuda; (kulua, huveta) kuluda, minna; (vähentyä) väheneda, kahaneda; (ajasta) (loppua) mööduda, mööda minna; läbi (mööda) saada
◊ rahani menivät sen sileän tien mu raha läks kõige liha teed; mu raha lendas tuulde; minulta oli mennä henki ma pidin surma saama (elu jätma, hinge heitma); häneltä meni hermot ta kaotas närvid; ta närvid ütlesid üles; vihastus meni ohi viha läks üle, viha(hoog) haihtus; voitto meni Ruotsiin võit läks Rootsile; talo meni pilkkahintaan maja müüdi võileivahinna eest; maja müüdi (anti ära) poolmuidu; taikinaan meni kilo jauhoja taignasse läks kilo jahu; mennä vähiin väheneda, kahaneda, kokku kuivada; kaikki on mennyttä kõik on läinud (kadunud, otsas, läbi); lisätuloista meni yli puolet veroihin lisasissetulekutest (lisatuludest) läks üle poole maksudeks; jostakin menevä maksu millegi eest nõutav maks; aika meni kuin siivillä aeg läks (möödus) nagu linnutiivul; työhön meni paljon aikaa töö peale läks (kulus) palju aega; meni pari päivää läks mööda (möödus) paar päeva; menikö teillä myöhään? kas jäite hilja peale?; talven mentyä pärast talve, kui talv oli läinud (möödunud)
◊  (panna menemään, tuhlata, hävittää) panna menemään omaisuutensa oma varandust (vara) ära kulutada (ära raisata, hakkama panna); heittää menemään minema visata
◊  (kuolla, saada surmansa) hyökkäyksessä meni puolet miehistä rünnakus kaotati pooled meestest; rünnakus langesid pooled meestest; minulta meni hyvä ystävä ma kaotasin hea sõbra, ma jäin ilma heast sõbrast
4 (muuttua joksikin, joutua johonkin tilaan) minna, muutuda
◊ mennä noloksi ks. nolostua; mennä kalpeaksi kahvatada, kahvatuda, kahvatuks minna; mennä tainnoksiin minestada, meelemärkust kaotada; mennä sekaisin segi minna, segamini minna; suu meni hymyyn suu tõmbus (läks, lõi, vedas, venis) naerule; taivas meni pilveen taevas tõmbus (läks) pilve; kauppa menee kiinni kuudelta kauplus suletakse kell kuus, pood pannakse kinni kell kuus; nivel meni sijoiltaan liiges läks paigast ära, liiges nihestus
◊  (ark.) työ meni uusiksi töö tuli uuesti teha
5 (kulkea, käydä, suuntautua, ulottua) minna, suunduda; ulatuda; (johtaa) viia
◊ Turkuun menevä tie Turgu viiv tee, Turu tee; tämä tie menee Turkuun see tee viib Turgu, seda teed mööda pääseb (saab) Turgu; tästä menee ovi eteiseen siit läheb uks esikusse, see uks viib esikusse, siit uksest pääseb esikusse; syvälle menevä halkeama sügavale ulatuv lõhe (pragu)
6 (mahtua, sopia) mahtuda, minna; (sisään) sisse mahtuda (minna)
◊ piano ei mennyt ovesta klaver ei mahtunud uksest sisse; tulppa menee tarkasti aukkoon punn (kork) läheb täpselt auku; kengät eivät tahdo mennä jalkaan kingad ei taha jalga mahtuda, kingad ei lähe jalga
◊  (jonkin (jonkun) mentävä) sormen mentävä aukko auk, kuhu sõrm sisse mahub (läheb); miehen mentävä aukko auk, kust mees läbi mahub; (ryömien) auk, kust mees võib läbi roomata
◊  (kuv.) päähäni ei mene, että — mu pähe ei mahu see, et —; mu pea ei võta seda [vastu], et —
◊  (sopia määränsä puolesta) astiaan menee litra vettä anumasse mahub (läheb) liiter vett; kaksi menee kuuteen kolme kertaa kaks läheb kuuesse (kuude) kolm korda; kuus jagatud kahega on kolm

mies 42
1 mees
◊ hän on jo täysi mies ta on juba täismees; tulla miehen ikään meheikka jõuda; nuori, komea mies noor mehine mees; miesten paita meestesärk, päevasärk, triiksärk; miesten polkupyörä meeste jalgratas; puhua jostakin miesten kesken millestki meeste vahel rääkida, rääkida millestki nagu mees mehele; otella mies miestä vastaan võidelda (võistelda) mees mehe vastu, mees mehega jõudu proovida; työnjohtaja ja kolme miestä töö[de]juhataja ja kolm [töö]meest
◊  (pojasta) pikku mies väikemees, poiss
◊  (urh.) miesten 100 m meeste 100 m
2 (miehekkyyteen viittaavissa ilmauksissa)
◊ sinähän olet jo iso mies sa oled juba suur mees (täismees, täitsamees, mees nagu muiste); olla mies paikallaan olla mees omal kohal; mies se, joka selviää tästä kes sellega hakkama saab, on täitsamees; hän kesti kuin mies ta kannatas [selle] välja nagu mees, ta pidas vastu nagu mees; se on miehen puhetta [vaat] see on mehe jutt (mehejutt); hän teki miehen työn ta tegi ära mehetöö; (sankariteon) ta sai hakkama meheteoga (kangelasteoga); hänessä ei ole miestä pysymään sanojensa takana ta ei ole selline mees, kes peaks sõna; ta pole sõnapidaja mees; hänessä on miestä siihen temast on selleks meest küll; tema saab sellega hakkama küll; miesten mies mehine mees, tõeline mees, täitsamees, täismees, mees mis mees
3 (naisen kumppanina, aviomies)
◊ mies ja vaimo mees ja naine; ottaa mies mehele minna; tyttö tapasi elämänsä miehen tüdruk kohtas oma elu tähtsaimat meest; olla miehiin menevä meestemaias olla, mehi jahtida, meestekütt olla
4 (yl. ihmisestä, henkilöstä) valkoinen mies valge mees (inimene); kivikauden mies kiviaja mees (inimene); toiminnan mies tegude inimene; uudet miehet uued inimesed, uued jõud; mies ja ääni -periaate põhimõte "mees ja hääl" (üldise ja ühesuguse hääleõiguse põhimõte); yhden miehen yritys ühemehefirma; miehen mentävä aukko ks. mennä; hän on mennyttä miestä ta on kadunud mees; mikä hän on miehiään? mis mees ta on?, mis see mees endast kujutab?; (mihin hän kelpaa?) milleks see mees võimeline on?, mis see mees jaksab (oskab) teha?; en ole niitä miehiä, jotka — ma pole sedasorti mees, kes —; muina miehinä kõrvalise isikuna; hän palasi muina miehinä kotiin ta tuli koju tagasi, nagu poleks midagi juhtunud; yhtenä miehenä üksmeelselt, ühel meelel, nagu üks mees; he lähtivät miehissä nad läksid kõik koos (kõik viimseni), nad läksid täies koosseisus; kolme omenaa mieheen kolm õuna igaühele, kolm õuna nina peale (kõnek)
◊  (kuv.) nauttia miestä väkevämpää kangemat kraami juua (pruukida), viina võtta; (ryhmän jäsenistä) johtajan lähin mies direktori lähim kaastöötaja; direktori parem käsi (piltl); presidentin miehet presidendi lähikondlased
◊  (oik.) kolmas mies kolmas isik; uskottu mies usaldusmees

neli·kulmio 3
1 (geom.) neli·nurk
2 (yl.) neli·nurk, ruut ‹ruudu›
◊ taikinasta leikataan pieniä nelikulmioita taignast lõigatakse välja väikesed ruudud

paljas 41
1a (alaston) paljas; (verhoton) katmata
1b ([vaatteella] verhoamaton) paljas, alasti
◊ paljas iho paljas ihu, alasti ihu; paljaat käsivarret paljad käsivarred; kädet paljaana käed paljad; riisua yläruumis paljaaksi ülakeha paljaks võtta; kulkea pää paljaana palja peaga käia; kävellä paljain jaloin paljajalu käia
1c (ihosta) (kalju, hiukseton) kiilas; (höyhenetön, suomuton tms.) paljas
◊ paljas päälaki paljas pealagi; ajella päänsä paljaaksi pead paljaks ajada (pügada), pead kiilaks ajada; sammakon paljas iho konna paljas nahk; paviaanin paljas takamus paaviani paljas taguots
1d (kasveista) paljas; (lehdetön) lehtedeta, raagus
◊ puut seisovat paljaina puud seisavad raagus
1e (kalju) paljas; (puuton) puudeta; (autio) lage; (aukea) tühi
◊ paljas tunturinlaki paljas tundruhari; paljaat kalliot lagedad kaljud; paljaaksi hakattu metsä lagedaks raiutud mets; paljaaksi kulunut kinttupolku tasaseks tallatud jalgrada
1f (lumeton) paljas; lumeta
◊ maan paljaana ollessa kui maa on paljas; pellot ovat jo paljaina põllud on juba paljad (yl. verhoton, päällyksetön) miekka paljaana mõõk paljana; paljaaksi kaluttu luu paljaks näritud luu (kont); paljas, maalaamaton puupinta paljas, värvimata puupind; maata paljaalla maalla palja maa peal magada
◊  (kuv.) puilla paljailla puruvaene; joutua puille paljaille purupaljaks jääda (kuv. peittelemätön) alasti; peitmata, varjamata; (avoin) avalik
◊ paljas aistillisuus varjamata meelelisus; paljas, kaunistelematon totuus alasti, ilustamata tõde
2 (pelkkä) paljas, puhas, pelk
◊ tehdä jotakin paljain käsin midagi paljaste kätega teha; erottaa jotakin paljain silmin midagi palja silmaga eristada; juomana meillä oli paljasta vettä joogiks oli meil paljas vesi; se oli paljasta hölynpölyä see oli puhas (pelk) lobajutt; yöpyä paljaan taivaan alla lageda taeva all ööbida

paras 41 (käytetään hyvä-adjektiivin superlatiivina; yks.gen: parhaan, yks. essiivi: parhaana, mon.nom: parhaat)
1 parim, kõige parem
◊ hakijalla oli mitä parhaat paperit taotlejal olid parimad paberid; tämä oli paras elokuva, jonka olen nähnyt see oli parim film, mida ma näinud olen; tarjottiin parasta, mitä talossa oli pakuti parimat, mis majas oli; pakuti maja parimat; teen sen parhaan kykyni mukaan ma teen selle ära, andes oma parima; teen selle [ära], nii hästi kui suudan; en parhaalla tahdollanikaan muista enempää ka kõige parema tahtmise juures ei mäleta ma rohkem
◊  (substantiivisesti) pukeutua parhaimpiinsa oma parimad riided selga panna
2 (taitavin, etevin) luokan paras oppilas klassi parim õpilane, klassi oivik; paras joukkue palkitaan parimale võistkonnale antakse auhind, parim võistkond saab auhinna; hän on paras uimaan koko joukkueesta ta on võistkonna parim ujuja
◊  (iron.) hän komentelee kuin paraskin vääpeli ta käsutab nagu mingi veebel; paraskin sanoja! kus tuli mul ütleja välja!, vaat kus õige (paras) ütleja!
3 (miellyttävin, mukavin)
◊ olut maistuu parhaalta viileänä kõige paremini maitseb õlu siis, kui see on külm; külmalt (külmana) maitseb õlu kõige paremini; lukeminen on parasta, mitä tiedän lugemine on parim, mida tean
◊  (läheisin) he ovat mitä parhaat toverukset nad on parimad semud
4 (suotuisin, edullisin) mies parhaassa iässä mees oma parimates aastates; paras puoli siinä on se, että — asja parim pool (külg) on see, et —; paras ratkaisu olisi, jos — parim lahendus oleks see, kui —; parhaassa tapauksessa parimal juhul; auto on jo nähnyt parhaat päivänsä auto parimad aastad on juba möödas, auto parimad päevad on juba möödas (selja taga); selittää kaikki parhain päin kõike ilustada; kõike endale soodsalt esitada; on paras[ta], että lähdet heti on kõige parem, kui sa kohe minema lähed; hän katsoi parhaaksi vaieta ta arvas, et tema jaoks on parim vait olla; vannomatta paras kõik võib veel muutuda, otsus ei ole veel kindel
◊  (substantiivisesti) ajatella omaa parastaan omaenda kasu peale mõelda
5 (vahvin) mies parhaissa voimissaan mees parimas eas, mees parimais aastais
6 (arvokkain) parim; (ylevin) õilsaim; (hyväsydämisin, sydämellisin) kõige südamlikum
◊ parhaat kiitokseni minu suurimad (südamlikud) tänud; minu kõige südamlikum tänu; hänen paras ominaisuutensa on uskollisuus tema parim omadus on ustavus; hän oli miesten parhaita ta oli parim meeste seas
◊  (substantiivisesti) uskoa jostakusta vain parasta kellestki ainult parimat uskuda
7 (hienoin, arvostetuin) hinnatud; peen
◊ hän seurustelee vain parhaissa piireissä ta käib läbi ainult peene seltskonnaga
8 (yl. jonkin asian enintä astetta ilmaisemassa) paras sato moneen vuoteen parim saak üle mitme aasta; tulla herätetyksi kesken parhaiden uniensa saada keset kõige magusamat und üles äratatud; tulitte juuri parhaaseen ruoka-aikaan te tulite just parimaks söögiajaks
9 (rakenteissa) tehdä parhaansa endast parimat anda; panna parastaan teha kõik, mis võimalik; endast parimat anda; hän on parasta aikaa lomalla ta on parasjagu (parajasti) puhkusel; kuulijat olivat parhaasta päästä naisia kuulajad olid enamuses naised

peili·kuva 10 peegel·pilt, peegeldus
◊ nähdä vedessä peilikuvansa oma peegelpilti vees näha
◊  (yl. käänteisistä kuvista) huoneistot ovat toistensa peilikuvat korterid on üksteise peegelpildid

punnus 39
1 (vaa'assa) kaalu·viht ‹vihi›; kaalu·pomm, pomm
◊ 100 g:n punnus 100-grammine kaaluviht
◊  (kuv.) punnukset ovat tasan kõik on tasakaalus
2 (yl. paino) raskus; (kellossa) kella·pomm

raakku 1*A (Margaritifera margaritifera) harilik ebapärlikarp; (kans. yl. simpukka) konna·karp ‹karbi›
◊ raakun kuori karbi koda

raha 9
1 (yl. maksuvälineistä, varallisuudesta) raha; (valuutta) valuuta
◊ hänellä on sata markkaa rahaa tal on raha sada marka; hänellä on vähän rahaa tal on natuke (veidi) raha; käteinen raha sularaha; ostaa jotakin rahalla midagi raha eest osta; hänellä on paljon rahaa käytettävissä tal on palju raha käes (kasutada); muuttaa jokin rahaksi midagi rahaks teha, midagi ära müüa; tuhlata rahaa raha raisata, raha pillata, raha laristada; se on rahan tuhlausta see on raha raiskamine, see on rahaga laristamine; raha[t] ei[vät] riitä raha ei jätku, raha[de]st ei piisa; päästä käsiksi suuriin rahoihin suurte rahade juurde saada, head palka saama hakata; olla rahoissaan jõukas olla, palju raha omada; siellä pääsee helposti rahoistaan [eroon] seal jääb kergesti oma rahast ilma; pelata rahasta raha peale mängida; hävittää rahansa rahast ilma jääda; rahat tai henki! raha või elu!
◊  (kuv.) panna rahaa (raha) likoon raha millessegi investeerida, raha millegi alla panna; pestä rahaa raha pesta; lyödä rahoiksi hästi raha teenida, head palka saada; suuri raha suurkapital; lyhyt raha lühiajaliste laenudena liikuv tururaha; harmaa raha tururaha; musta raha must raha; kovan rahan asunto riigi laenuta ostetud korter; kireän rahan politiikka kokkuhoiupoliitika; raha liikkuu raha liigub; raha tulee rahan luo kus raha on, sinna tuleb seda juurde; kapital toodab kapitali; raha ratkaisee raha otsustab; juttu haisee rahalle tundub, nagu oleks siin raha mängus; mängus on vist altkäemaks; kogu jutt on vist kokkumäng; naida rahaa rikkaga abielluda, rahaga abielluda; kylpeä rahassa jalaga raha segada; hänellä on rahaa kuin roskaa tal on raha nagu raba
◊  (sananp.) raha ei haise raha ei haise; aika on rahaa aeg on raha
◊  (leik.) hän ei ole pienen rahan tarpeessa ta on jõukas, tal seda puru jätkub
◊  (erik. valuutta) Suomen raha Soome raha; vaihtaa rahaa raha vahetada; maksaa Suomen rahalla Soome rahaga maksta; hinta Suomen rahana hind Soome rahas
2 (kolikko) münt; metall·raha; peen·raha
◊ markan raha margane münt; kahden euron raha kahe-eurone metallraha; onko sinulla pientä [rahaa]? kas sul peenraha on?, kas sul peenikest on?
3 ([määrä]summa) varata sopiva raha bussimatkaa varten sobivat rahasummat bussisõidu tarvis kõrvale panna; huvitella koko rahan edestä makstud raha[summa] eest võtta kõik, mis võtta annab; saada vastinetta rahoilleen oma raha eest hüvitust saada; rahat ovat kiinni osakkeissa raha on investeeritud kooperatiivkorterisse; ansaita hyvät [sievät] rahat ilusat summat välja teenida, kena palka saada
◊  (ark.) lyödä rahat pöytään rahad lauale laduda, korraga kõik ära maksta

raito 1*F põhjapõtrade rida (põdrasaani ees); rakend
◊  (yl. jono, matkue) muuttolintujen raito rändlindude parv; rändlindude kolmnurk; rändlindude rivi

rivistö 2
1 (sot.) kolonn; [rännak·]rivi
2 (yl. rivien yhdistelmä) read
◊ voimistelijoiden rivistöt stadionilla võimlejate read staadionil

runous 40 luule; värss·kõne, seotud kõne; poeesia; luule·kunst; (lyriikka) lüürika; (yl. sanataide, kaunokirjallisuus) sõna·kunst, ilu·kirjandus
◊ Aleksis Kiven proosa ja runous Aleksis Kivi proosa ja luulelooming (lüürika)
◊  (kuv.) rakennus oli teräksen ja lasin runoutta hoone oli terase ja klaasi poeesia

ryysy 1 (tav. mon) räbalad, kaltsud, närud; (ark. yl. vaatteet) hilbud, riided
◊ kulkea ryysyissä räbalates (kaltsudes, närudes) käia; (ark.) missä voi vaihtaa ryysyjä? kus saaks riideid vahetada?

ryöhätä 73
1 ks. röyhytä
2 (yl. voimakkaasta tekemisestä t. tapahtumisesta) lokata; vohada; õitseda
◊ villisti ryöhäävä hintakilpailu ohjeldamatult lokkav hinnakonkurents

räppänä 12 (savusaunan) räppen, räpna·auk, leitse·auk, suitsu·auk; (yl. [tuuletus]luukku) õhu·aken; (ark.) (ikkuna) aken

saapua 52*E
1 saabuda, tulla; [pärale] jõuda, kohale jõuda; (vars. yl. kulkuneuvoista) saabuda; (tulla saapuville esim. viranomaisen kutsusta) [kohale] ilmuda
◊ saapua perille pärale jõuda; saapua maaliin finišisse jõuda; saapua kotiin koju jõuda; saapua kylään külla tulla; hän saapui vasta illan suussa ta tuli alles vastu õhtut (õhtu eel); vieraat alkavat saapua külalised hakkavad saabuma (tulema, kohale jõudma); juna saapuu kello seitsemän rong saabub (tuleb) kell seitse; juna saapuu Ouluun rong läheneb Oulule; rong jõuab (saabub) Oulu; juna saapuu raiteelle kaksi rong saabub teisele teele; saapuva ja lähtevä posti tulev ja minev post
2 (vars. ylät. ajasta: tulla, lähestyä) läheneda, saabuda; kätte jõuda
◊ syksy saapuu sügis läheneb (jõuab kätte); yö saapuu öö saabub

sapatti 5*C
1 sabat (juutide rituaalne puhkepäev); (heng. ja leik. yl. lepopäivä) puhke·päev
◊ sapatin rikkominen sabati rikkumine; viettää sapattia sabatit pidada (pühitseda); puhkepäeva veeta, puhkepäeval olla
2 (vapaa työstä tms.) hän aikoi pitää vuoden sapattia ta kavatses end aastaks töölt vabaks võtta

sauvoa 52
1 (kuljettaa venettä tms.) [paadiga, parvega sõites] ridvaga lükata
2 (antaa sauvalla vauhtia hiihdettäessä) suusakeppidega hoogu anda, keppidega hoogsalt lükata; (yl. hiihtää) suusatada
◊ hän sauvoi voittajana maaliin keppidega hoogu andes suusatas ta võitjana finišisse

setä 10*F
1 (äidin t. isän veli) onu; (isän veli myös) lell
◊ setäni Paavo minu onu (lell) Paavo
◊  (leik.) setä Samuli Onu Sam, Ameerika onu
2 (last. yl. aikuisesta miehestä) onu, küla·onu
◊ Virtasen setä onu Virtanen; lääkärisetä arstionu; ostaako setä merkin? onu, ostke [üks] märk!

sätkä 10 (ark.) plotski (kõnek) pläru (kõnek) vilka (kõnek); (yl. savukkeesta) suits
◊ kääriä sätkä plotskit (pläru, vilkat) keerata

tabu1 1
1 tabu
◊ pitää tabuna tabuks pidada; seksuaalisuuteen liittyvät tabut seksuaalsusega seotud tabud; rikkoa tabu tabu purustada, tabust üle astuda
2 (yl. kartettavasta, kielletystä asiasta) keskustelunaihe, joka on perheessämme tabu vestlusteema, mis on meie peres tabuks

teilata 73
1 (hist.) rattale tõmmata, rattal hukata; (yl. surmata, yleisk.) tappa, surmata
2 (kuv. arvostella, tyrmätä) maatasa teha, maha teha, maha materdada

teilaus 39
1 (teilaaminen) rattale tõmbamine, rattal hukkamine; (yl. surmaaminen) tapmine, surmamine
2 (kuv. arvostelu, tyrmääminen) maatasa tegemine, maha·tegemine, maha·materdamine

toinen 38
1 (lukus.) teine
◊ kesäkuun toinen päivä teine juuni, teine juunikuu päev; toinen joulupäivä teine jõulupüha, jõulu teine püha; toinen pääsiäispäivä teine ülestõusmispüha (lihavõttepüha), lihavõtte teine püha; toinen helluntaipäivä nelipühade teine püha, teine suvistepüha; toinen kerros teine korrus; toinen maailmansota Teine maailmasõda; hänen toinen vaimonsa tema teine naine; toinen perämies teine tüürimees; hän on kuvassa toinen vasemmalta ta on pildil teine vasakult (vasakult teine); hän on toisen polven helsinkiläinen ta on teise põlve helsingilane; mennä toisiin naimisiin teist korda abielluda; näin elokuvan toisen kerran (toista kertaa) nägin filmi teist korda; toiseksi haluaisin mainita — teiseks tahaksin mainida —
◊  (usk.) Kristuksen toinen tuleminen Kristuse teine tulemine, Kristuse taastulemine (jälletulemine)
◊  (arvo- tms. järjestyksestä) hän tuli toiseksi ta tuli (jäi) teiseks; hän tuli maaliin toisena ta tuli finišisse teisena; hän on pääjohtajan jälkeen toinen mies yhtiössä ta on peadirektori järel teine mees firmas; matkustaa toisessa luokassa teises klassis reisida; toisen luokan lippu teise klassi pilet; toisen luokan kyky kehvavõitu (tagasihoidlikud) võimed; teise sordi talent; tuntea itsensä toisen luokan kansalaiseksi end teise sordi kodanikuna tunda; toisen käden tieto kaudne teade
◊  (joka toinen) joka toinen iga teine, iga järgmine, üle ühe; joka toinen päivä iga teine päev, üle päeva, ülepäeviti; tuntuu, että joka toisella on sama ongelma tundub, et igal teisel on sama probleem
◊  (lääk.) toisen asteen palovamma teise astme põletushaav
◊  (mus.) toinen tenori teine tenor; toinen basso teine bass
2a ([yksi] lisää) teine; üks veel, veel üks
◊ ota vielä toinen! võta teine (üks) veel!; otatko toisen kupillisen kahvia? kas soovid veel tassi kohvi?; odotimme vielä toisen tunnin ootasime veel tunni; hän sai jo toisen muistutuksen ta sai juba teise märkuse; älä tee tätä toista kertaa! ära seda enam tee!, ära seda teist korda tee!; toista kertaa en käske! teist korda ma ei ütle (ei käsi)!; hän joutui tekemään kaiken toiseen kertaan tal tuli kõik teist korda teha, tal tuli kõik uuesti teha; tarjoan lisää toiset sata markkaa pakun veel sada marka, pakun sada marka juurde; työ vie vielä toiset kaksi viikkoa töö võtab veel kaks nädalat [aega]
◊  (vars. ark.) verkossa oli kymmenkunta ahventa ja toinen mokoma särkiä võrgus oli kümmekond ahvenat ja teist niipalju särgi
2b (enemmän kuin yksi mutta vähemmän kuin kaksi)
◊ toista metriä pitkä üle meetri pikk; toista kiloa painava hauki üle kilo kaaluv haug; työ kesti toista viikkoa töö kestis üle (rohkem kui) nädala; kuolonuhrien määrä nousi toiselle sadalle surmasaanute arv ulatus üle saja; toisella vuodella oleva lapsi üle aasta laps
2c (ilmaisemassa, että jokin on rinnastettavissa johonkin)
◊ hän oli minulle kuin toinen äiti ta oli mulle nagu teine ema; hän uskoi olevansa toinen Napoleon ta uskus end olevat teine Napoleon; toinen minä ks. minä 3 c; niin hyvää esimiestä ei hevin löydy toista teist nii head ülemust naljalt ei leia; oli niin komea talo, ettei toista koko kylässä oli nii uhke maja, et külas teist niisugust ei olnud
◊  (sananl.) tottumus on toinen luonto harjumus on teine loomus
◊  (ark. osoittamassa harmia tms.) ja Pekka sitten, toinen hyvä ja siis Pekka, teine samasugune (sama hea); ja siis Pekka, ka paras paar; no, siinä meillä on toinen tohelo! noh, siin on meil teine uimane (kobakäpp)
3 (indef.pron.) teine; üks
3a (ensimmäinen t. ainoa mainittu)
◊ toinen teistä teine (üks) teist kahest; molemmat kutsuttiin, mutta vain toinen tuli mõlemad kutsuti, aga vaid teine (üks) tuli; otan toiset saappaat võtan teised saapad; hän näkee vain toisella silmällään ta näeb ainult teise (ühe) silmaga; antaa puheen mennä toisesta korvasta sisään ja toisesta ulos lasta jutt ühest kõrvast sisse, teisest välja; mennä äärimmäisyydestä toiseen ühest äärmusest teise minna; kadun toisella puolella tänava teisel poolel, teisel pool tänavat; heittelehtiä puolelta toiselle ühelt küljelt teisele viskuda; en sano mitään puoleen enkä toiseen ma ei ütle ühte ega teist, ma ei ütle midagi poolt ega vastu; on esiintynyt tyytymättömyyttä puolin ja toisin on esinenud rahulolematust mõlemalt poolt, on esinenud rahulolematust ühelt ja teiselt poolt
◊  (Suom.) toinen kotimainen kieli teine kodumaine keel
◊  (sananl.) ei niin pientä pilaa, ettei totta toinen puoli kus suitsu, seal tuld
◊  (vastakkainasettelussa) toinen — toinen üks — teine, üks ja teine; toiset — toiset ühed — teised, ühed ja teised; toinen lähti, toinen jäi üks läks, teine jäi; toiset menivät elokuviin, toiset kotiin ühed (mõned) läksid kinno, teised koju; toinen tyttö jäi tänne mutta toinen on lähtenyt kotiin üks tüdruk jäi siia, aga teine on koju läinud; veljeksistä toinen on naimisissa, toinen eronnut vendadest on üks abielus, teine lahutatud; toiset sanovat niin ja toiset näin ühed ütlevad nii, teised naa
◊  (erik. vastakkainen, kauempana oleva tms.) halu miellyttää toista sukupuolta tahtmine meeldida vastassugupoolele; kävelin kadun toiselle puolelle läksin teisele poole tänavat, läksin üle tänava; järven toisella puolella näkyi kirkko teisel pool järve paistis kirik, järve teisel kaldal paistis kirik; hän lähti toiselle puolen maapalloa ta läks teisele poole maakera, ta läks maakera teisele küljele; mitalin toinen puoli medali teine pool
◊  (leik. viittaamassa johonkin, jota ei haluta mainita) siellä puhuttiin yhtä ja toista ja varsinkin sitä toista seal räägiti ühest ja teisest, eriti aga sellest teisest
3b (epämääräisestä lukumäärästä)
◊ toisin paikoin paiguti, kohati; yksi ja toinen on kysellyt tätä üks ja teine on seda küsinud, mitmed on seda küsinud; sillä rahalla jo ostaakin yhtä ja toista selle rahaga saab juba ühte ja teist osta; olen kuullut hänestä yhtä ja toista olen tema kohta ühte ja teist kuulnud; kukaan heistä ei ole täysin syytön, ei yksi enempää kuin toinenkaan keegi neist ei ole täiesti süütu, ei üks rohkem kui teine; yksi sanoi sitä, toinen tätä üks ütles seda, teine teist; mikä sopii yhdelle, ei sovi toiselle mis ühele hea, see teisele paha; mis ühele kõlbab, ei kõlba teisele; joku valittaa rahapulaa, toinen ajanpuutetta mõni kurdab rahahäda, teine ajapuudust; mõni kurdab rahapuuduse üle, teine ajapuuduse üle; puhua yhtä ja ajatella toista rääkida üht, mõtelda teist; kõnelda üht, mõelda teist; tie kiemurtelee rinnettä ylös, toista alas tee lookleb küngastest üles ja alla; syystä tai toisesta ühel või teisel põhjusel; asia täytyy hoitaa tavalla tai toisella asi tuleb nii või teisiti (ühel või teisel viisil) joonde ajada; erotin puheesta vain sanan sieltä, toisen täältä eristasin jutust ainult ühe sõna siit, teise sealt
3c (toistumisesta)
◊ toinen toisensa jälkeen teineteise järel, üksteise järel; kerta toisensa jälkeen iga kord, igal korral; hän muutti alituiseen paikasta toiseen ta kolis kogu aeg ühest kohast teise; olen odottanut kirjettäsi viikosta toiseen olen oodanud su kirja nädalate viisi; hän eli vain päivästä toiseen ta elas lihtsalt päevast päeva, ta elas vaid ühe päeva kaupa
3d (lukuisuutta ilmaisemassa)
◊ olen yrittänyt kerran jos toisenkin olen üks ja teine kord proovinud, olen mitu korda proovinud; siihen hankkeeseen on uponnut miljoona jos toinenkin sellesse projekti on kulunud miljon miljoni järel, sellesse projekti on läinud mitu miljonit; siinä saa ottaa toisenkin askeleen ennen kuin siellä asti on annab minna, enne kui sinna saab; sinna on tükk teed minna; harkitse toisenkin kerran, ennen kuin teet mitään päätöstä! mõtle mitu korda, enne kui otsuse teed!
3e (jostakusta muusta ihmisestä)
◊ himoita toisen omaa teise (võõra) oma himutseda; ei pidä sekaantua toisten asioihin teiste asjadesse ei maksa vahele segada; hänellä on toinen nainen tal on teine naine; olla toisen palveluksessa teise (võõra) teenistuses olla; asua toisten nurkissa võõraste (teiste inimeste) juures elada; toiset [ihmiset] sanovat, että — teised [inimesed] ütlevad, et —; toista ei saa kiusata teist ei tohi kiusata; on se kumma, kuinka toisia aina onnistaa küll on imelik, et teistel alati veab
◊  (sananl.) joka toiselle kuoppaa kaivaa, se itse siihen lankeaa kes teisel[e] auku kaevab, see ise sisse langeb
◊  (jossakin tilanteessa mukana olevista, tiettyyn ryhmään kuuluvista) hän iski toista vasten kasvoja ta andis teisele vastu nägu, ta andis teisele vastu vahtimist (kõnek); tässä saa raataa itsensä väsyksiin ja toinen ei muuta kuin makaa rühma nii et hing väljas ja teine veab muudkui (ainult) seanahka; hän valvoi toisten nukkuessa ta oli üleval (ärkvel), kui teised magasid
3f (vars. puheessa viittaamassa puhujaan itseensä)
◊ älä nyt noin hermostu, kun toinen tässä yrittää auttaa ära nüüd ärritu (pahaks pane), kui teine katsub aidata; toiset saavat raataa ja te vain laiskottelette teised peavad tööd rabama ja teie muudkui viilite (yl. ilmaisemassa eri henkilöä, asiaa tms.) jos tämä menee pilalle, tehdään toinen kui see viltu läheb, teeme uue (teise); kyllä sinä siinä pärjäät, missä joku toinenkin küll sinagi sellega hakkama saad nagu mõni teinegi; hän vaihtoi toiset vaatteet ta pani teised riided [selga], ta vahetas riideid; hän muutti toiselle paikkakunnalle ta kolis teise kohta (teise paikkonda); asiasta toiseen teise asja juurde; tulen joskus toisen kerran tulen mõni teine kord; tulemme jonakin toisena päivänä tuleme mõnel teisel päeval; palaan tähän asiaan toisessa yhteydessä tulen teises ühenduses selle juurde tagasi; olla toista mieltä teisel arvamusel (seisukohal) olla (toisenlainen)
◊ ajat ovat nyt toiset nüüd on teised ajad; asia muuttuu kokonaan toiseksi, jos — asi muutub (läheb) hoopis teiseks, kui —; hän on aivan toista maata kuin äitinsä ta on hoopis teisest puust kui [tema] ema; sehän on aivan toista! see on ju hoopis midagi muud!, see on ju hoopis teine asi!; talossa on nyt toinen komento majas maksab (on) nüüd teine kord; toista olisi, jos meillä olisi auto oleks teine asi, kui meil auto oleks; tämä on nyt aivan toista, kun olemme saaneet apuakin olukord on nüüd hoopis teine, kuna oleme ka abi saanud
◊  (ilmaisemassa, että on tapahtunut muutos) loman jälkeen olin kuin toinen ihminen pärast puhkust olin kui teine inimene; sen jälkeen olen katsonut asiaa aivan toisin silmin pärast seda olen vaadanud asjale täiesti teise pilguga; koko seutu tuntui muuttuneen aivan toiseksi kogu ümbruskond tundus olevat hoopis teiseks muutunud
4 (resiprookkipronominina)
◊ he tapasivat toisensa nad said teineteisega kokku, nad kohtasid teineteist; he katsoivat toinen toistaan nad vaatasid teineteisele otsa; he halasivat toisiaan nad kallistasid teineteist; lopussa he saivat toisensa lõpuks nad said teineteise omaks; he rakastavat toisiaan nad armastavad teineteist; he sanoivat toisilleen hyvää yötä nad ütlesid teineteisele (üksteisele) head ööd; he saavat tukea toisiltaan nad saavad teineteiselt (üksteiselt) toetust; he eivät pidä toisistaan nad ei hooli teineteisest
◊ (erik. komparatiivin ohella) tytöt olivat toinen toistaan kauniimpia tüdrukud olid üks ilusam kui teine

tuotos 39
1 (tal.) kogu·toodang; tulem; took
◊ maatalouden tuotos põllumajanduse kogutoodang; panos ja tuotos panus ja tulem
2 (yl. tuottamisen tulos) tulemus; toodang

tuottaa 53*C
1 (antaa tuoda, panna tuomaan) tuua lasta
2 (saada aikaan tuotteita) toota; valmistada; teha; (henkisestä, luovasta toiminnasta) luua
◊ traktoreita tuottava tehdas traktoreid tootev tehas; tuottava työ tootlik töö; viihdekirjailija tuottaa kirjan vuodessa ajaviitekirjanik kirjutab aasta kohta (aastas) raamatu
3 (luonnosta, maaperästä, kasveista, eläimistä) anda
◊ luonnon tuottamat hyödykkeet loodusest saadavad hüved, loodusest tulevad saadused, looduse annid; lehmän tuottama maitomäärä piimahulk, mille lehm annab (toodab), lehma antav piimahulk; peltoala tuotti neljä tonnia hehtaarilta põllumaa andis neli tonni hektarilt
4 (elinten, elimistön toiminnasta) tekitada; valmistada; produtseerida
◊ haima tuottaa insuliinia kõhunääre valmistab insuliini
5 (antaa tuloa, voittoa) voittoa tuottava yhtiö kasumit andev ettevõte; yritys tuottaa hyvin ettevõte annab head tulu, ettevõte toob hästi sisse; teos tuotti kirjailijalle omaisuuden teos tõi kirjanikule terve varanduse; sijoitus tuotti runsaasti voittoa investeering andis rohkesti kasumit, investeering tõi rohkesti tulu; maatila ei tuota mitään talu ei anna mingit tulu, talust ei ole mingit tulu; tuottaa korkoa intressi anda
6 (yl. toiminnan tuloksellisuudesta) tuua; anda
◊ teos tuotti tekijälleen kiitosta teos tõi autorile kiitust [ja au]
7 (synnyttää) tekitada; äratada; produtseerida
◊ tuottaa ääniä helisid tekitada; puheen tuottaminen kõne produtseerimine; reaktio tuottaa lämpöä reaktsioon sünnitab soojust
8 (aiheuttaa) põhjustada; esile kutsuda; (tuoda mukanaan) kaasa tuua
◊ tuottaa jollekulle huolta kellelegi muret põhjustada; tuottaa jollekulle iloa kellelegi rõõmu valmistada; tuottaa jollekulle tuskaa kellelegi valu teha; tuottaa pettymys jollekulle kellelegi pettumust valmistada; tuottaa häpeää jollekulle kellelegi häbi teha; lapset tuottivat vanhemmilleen iloa lapsed valmistasid vanemaile rõõmu; ongelma on tuottanut minulle päänvaivaa see probleem on mulle peavalu teinud

tupakka 14*A
1 (Nicotiana) tubakas
2 (tupakat yl.) suitsu·kraam; (savuke) suits, sigaret ks. myös tupakkatuote
◊ hän seisoi tupakka hampaissa ta seisis, suits hambus; hän kävi ulkona polttamassa tupakan ta käis väljas (õues) suitsu tegemas; polttaa tupakkaa suitsetada; panna tupakaksi suitsu ette panna, sigaretti süüdata; mennä kioskille ostamaan tupakkaa minna kioskist suitsu (sigarette) ostma; hän on tupakalla ta on suitsu tegemas (suitsetamas)

työ 19
1 töö
◊ henkinen työ vaimne töö; ruumiillinen työ kehaline töö, füüsiline töö; lääkärin työ arsti töö; tehdä työtä tööd teha, töötada; työssä käyvä tööl käiv, töötav; työn ilo töörõõm; työtä pelkäävä (vieroksuva) tööst kõrvale hoidja, tööpõlgur; kyetä työhön töövõimeline olla, olla suuteline tööd tegema; ryhtyä työhön tööle asuda, tööga pihta hakata; työstä kieltäytyminen tööst keeldumine; olla työssä jossakin kusagil tööl olla, kusagil töötada; olla työn touhussa tööhoos olla, täie hooga tööd teha; elää kättensä työllä oma kätetööst elada; elää rehellisellä työllä ausa tööga leiba teenida; uuvuttaa itsensä työllä ennast tööga kurnata, enesel viimast välja võtta; jokin on työn alla (alaisena) miski on tegemisel (käsil, töös)
◊  (mon, vars. ark.) paiskia töitä tööd rühmata, tööd teha vihtuda; ruvetaanpas töihin, pojat! hakkama tööle (pihta), poisid!
◊  (sananl.) työ tekijäänsä kiittää töö kiidab tegijat; työ [on] miehen kunnia töö on mehe au, töö on mehele auks; ei työ tehden lopu ega töö otsa saa
2 (kova ponnistus, urakka) töö; tegemine; (vaiva, vaivannäkö) vaev, vaeva·nägemine
◊ minulla oli täysi työ omienkin asioideni hoidossa mul oli oma asjadegagi küllalt tegemist; oli kova työ saada hänet suostumaan oli suur tegemine teda nõusse saada; kirja on kovan työn takana raamat nõuab kõva tööd, raamat nõuab palju vaeva; korjaus teetti paljon työtä parandustöö nõudis palju vaeva; kyllä se työstä kävi see võttis küll võhmale, see oli ikka vaevaline küll; työllä ja tuskalla raivattu pelto töö ja vaevaga raadatud (ülesharitud) põld; töin tuskin suure vaevaga, suure surmaga, hädavaevalt
3 (tehtävä, toimi) töö; üles·anne
◊ helppo työ kerge töö, lihtne ülesanne; vaikea työ raske töö, keeruline ülesanne; naisten työt naiste tööd; aloittaa jokin työ mingit tööd alustada; saada työ tehtäväkseen tööülesannet saada, saada mingi ülesanne; työ jäi kesken töö jäi pooleli; hän sai työnsä valmiiksi ta sai oma töö valmis; tiskaaminen oli lasten työnä nõudepesu oli laste ülesandeks; hänellä on liikaa työtä tal on liiga palju tööd, ta upub töö sisse ära; tehdä työtä käskettyä teha nii, nagu kästud; kästud tööd teha; tehdä jotakin ensi työkseen esimese asjana midagi ette võtta, millestki alustada; hän kävi työkseen tarkistamassa asian ta käis ekstra (eraldi) asja kontrollimas; hän muistutti meitä työkseen siitä ta tuletas meile seda eraldi (nimme, ekstra) meelde
◊  (sananl.) työ tekijäänsä neuvoo töö õpetab tegijat
4 (toimi) töö, töö·koht; (virka) amet, ameti·koht
◊ hakea työtä tööd otsida; käydä työssä tööl käia; ametis käia; hän oli työssä leipomossa ta oli pagaritööstuses tööl; tehtaassa on työtä sadalle työntekijälle tehases on tööd sajale töötajale; työssä sattunut tapaturma tööõnnetus, töö juures juhtunud õnnetus; soittaa työnään orkesterissa orkestrandina töötada; mitä hän tekee työkseen? mis tööd ta teeb?, mis ametit ta peab?, mis alal ta töötab?
◊  (mon työpaikasta, työelämästä) mennä junalla töihin rongiga tööle minna; hän on töissä tänään ta on täna tööl; hän oli poissa töistä ta puudus töölt; isä on vielä töissä isa on veel tööl; olla töissä myöhään hilise ajani tööl olla, kauaks tööle jääda; palata lomalta töihin puhkuselt tööle tagasi tulla; menin lasten kasvettua töihin kui lapsed suureks said, läksin tööle
5 (työmäärä)
◊ siinä on vielä kahden päivän työ siin on veel kahe päeva töö, sellega läheb veel kaks päeva; työtä säästävä tööd (tööhulka) vähendav, tööd kokku hoidev, vaeva säästev
6 (tekotapa, kädenjälki)
◊ tämä on hyvää työtä see on hästi tehtud [töö], see on hea töö
7 (työnteon tulos) töö; teos; (aikaansaannos) saadus; töö·vili; (tuote) toode
◊ taiteilijan tunnetuin työ kunstniku tuntuim teos (töö); kengät ovat italialaista työtä kingad on itaalia toode (töö)
8 (teko) tegu
◊ päivän hyvä työ selle päeva heategu; poika teki miehen työn poiss tegi mehe eest tööd, poiss tegi mehetegusid; miehen työ mehetegu, mehetöö, vägitegu; murto oli ammattimiesten työtä sissemurd oli professionaalide töö; kenen työtä tämä sotku on? kelle töö see segadus on?
9 (yl. toiminta)
◊ juoksevan veden ja tuulen työ eli eroosio jooksva vee ja tuule töö ehk erosioon; aivot tekivät työtä ongelman kimpussa aju töötas probleemi kallal
10 (fys.)
◊ joule on työn mittayksikkö džaul on töö mõõtühik
11 (korttip., usein mon) kenen työt? kes segab?, kes jagab?

vako 1*D
1 (viljelysmaahan tehty) vagu
◊ kyntää vakoja vagusid ajada, vaguda
2 (yl. uurros, uurre, uoma tms.) uure; (kouru) renn
◊ vanhuksen kasvojen vaot vanainimese näo kortsud (vaod); auto kynti lumeen syvän vaon auto ajas lumme sügava vao

veden·paisumus 39
1 (Raam.) vee·uputus
◊  (kuv.) meidän jälkeemme vedenpaisumus! pärast meid tulgu või veeuputus!
2 (yl. tulvasta) üle·ujutus

veikko 1*A
1 (harv. veli) vend, vennas
◊ pikku veikko väikevend
2 (miehestä, pojasta yl.) vend, vennas, kutt, semu
◊ joukko iloisia veikkoja kari heas tujus kutte

viina 9 viin; (yl. väkevistä alkoholijuomista) kange alkohol
◊ viinaan menevä maias viina peale; viina nousi päähän viin hakkas pähe; viina vei miehen mees jõi end põhja, mees uppus pudelisse; sortua viinaan jooma kukkuda, purjutama hakata
◊  (sananp.) viina on viisasten juoma viin on tarkade jook; viina viisaan villitsee viin teeb targa hulluks; viina on aina hintansa väärtti viin on alati oma hinda väärt; (sananl.) jos ei sauna, terva ja viina auta, niin tauti on kuolemaksi kui ei aita saun, tõrv ja viin, siis on surmatõbi
◊  (kuv.) hukuttaa surunsa viinaan oma muret viina sisse [viinaklaasi] uputada

virka·nainen 38 nais·ametnik; (yl. työssä käyvä nainen) tööl käiv naine, töötav naine

äijä 10 (usein ark. t. halv.)
1a (ukko) vana mees, vana·mees
◊ äijän käppyrä vanamehekõbi
1b (yl. miehestä) mees
1c (aviomies) abi·elu·mees, vana·mees (kõnek)
◊ äijä lähti kavereineen kapakkaan mees läks oma semudega kõrtsi
2 (kans.) vana·isa; (isänisänisä) vaar·isa


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur