Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 127 artiklit, väljastan 50

boutique 8 butiik, [väike] moe·kauplus

haarake 48*A [väike] haru, väljaulatuv (etteulatuv) osa, eend, välja·aste ‹astme›, nukk ‹nuki›, pikend, jätk; (anat., biol.) jätke
◊ ankkurin haarake ankruharu; laiturin haarake sadamasilla (kai) eend

hieno 1
1 peen; (erinomainen) suure·pärane, oivaline, väga hea, uhke, tore; (hienostunut) suur·sugune, noobel, rafineeritud; (elegantti) elegantne; (ulkoasultaan huoliteltu) hoolitsetud, hoolitsetud väljanägemisega; (tyylikäs) stiilne, maitsekas; (ark.) üles·löödud, ära·ehitud
◊ hienoa, että tulit tore, et tulid; hienot tavat peened (head) kombed, etikett; hieno asu peen (maitsekas) riietus; hän oli pukeutunut hienoimpiinsa ta oli selga pannud oma parimad rõivad; hieno ravintola peen (hea) restoran; hieno lomanviettopaikka peen (moodne, luksuslik) puhkuse veetmise koht; onpa teillä hienoa! küll teil on peenike (noobel) elamine!, küll teil on kena kodu!
2 (jalo) õilsa·meelne, suur·sugune, väärt[-]; (hienotunteinen) peene·tundeline, takti·tundeline, peale·tükkimatu
3 (pienirakeinen) peen; (ohut) peenike[ne], õhuke[ne]
◊ hieno seula tihe sõel; hienot haulit peened haavlid; jauhaa hienoksi peeneks jahvatada; silputa hienoksi peeneks hakkida
4 (sileä, pehmeä) õrn, pehme, sile
◊ hieno hipiä õrn nahk; kuin hienoin untuva nagu kõige õrnem (pehmem) udusulg
5 (tarkka, hienorakenteinen) täpne, peen, peenike[ne]
◊ hieno koneisto täpne (peen) masinavärk; hieno rakenne peen struktuur
6 (vähäinen) kerge; peen; õrn; vaevu·märgatav; vähene; väike
◊ poskilla hieno puna põskedel õrn puna; hienoimmatkin vivahteet peenimadki nüansid; äärimmäisen hieno ero vaevumärgatav (juuspeen) vahe

hienoinen 38 kerge, nõrk, õrn, vähene, väike, vaevu·märgatav; peen
◊ hienoinen tuuli kerge (nõrk) tuul; hienoinen epäilys kerge kahtlus; hienoinen pelko väike hirm; hänellä oli hienoinen hiki otsalla ta laup oli higist kergelt niiske; hän oli hienoisessa johdossa ta juhtis napilt, ta oli teistest pisut ees

huiska 10 pühke·viht ‹viha›, väike luud; tups

huisku 1 pühke·viht ‹viha›, väike luud; tups

hyppy·matto 1*C väike kodubatuut

jalka·mylly 1 väike vesiveski; väike tuulik, pukk·tuulik

juttu 1*C
1 (juttelu) jutu·ajamine; (keskustelu) vestlus; (rupattelu) lobisemine
◊ häneltä juttu luistaa tal jutt jookseb; iskeä juttua juttu puhuda; (rennosti) lõugu lõksutada
2 (tarina) jutt ‹jutu›; (kertomus) lugu ‹loo›; (kasku) anekdoot; (juoru) klatš; (pötypuhe) tühi jutt; (ark.) lori
◊ kalamiesten juttuja kalamehejutud; se on pitkä juttu see on pikk lugu; kertoa juttuja lugusid (anekdoote) rääkida; taitaa olla pelkkää juttua see on vist tühi jutt
3 (erik.) (lehtikirjotus, artikkeli) lugu ‹loo›
◊ murhasta tuli etusivun juttu mõrvast tehti esiküljelugu; lehdessä oli juttu onnettomuudesta lehes oli lugu õnnetusjuhtumist
4 (tapaus, sattuma) lugu ‹loo›
◊ hänelle sattui kumma juttu temaga juhtus imelik lugu; koko juttu oli aika epämiellyttävä kogu lugu oli üsna ebameeldiv
5 protsess; [kohtu·]asi, hagi; juhtum, kaasus
◊ juttu huudettiin esiin oikeudessa asi võeti kohtus arutusele; juttu on vireillä kohtuprotsess on pooleli; voittaa juttu protsessi võita
6 (asia) asi; lugu ‹loo›; (pieni juttu) väike asi, pisi·asi
◊ pikku juttu tühine asi; se on minulle tuttu juttu see oli mulle tuttav lugu; remontista tuli kallis juttu remont läks kalliks maksma; taas sama juttu! jälle sama lugu!; hyvä juttu! väga hea!, suurepärane!; siinä koko juttu see on kogu lugu; se on eri (toinen) juttu see on hoopis teine lugu, see on teine asi
◊  (ark. korvaavana sanana) hän soitti tosi makeita juttuja ta mängis tõesti häid lugusid; pallopelit ja muut jutut pallimängud ja muud asjad
7 (erik.) tulla juttuun jonkun kanssa kellegagi [hästi] läbi saada; hän tuli palkallaan jotenkuten juttuun ta tuli oma palgaga enam-vähem välja

kamiina 13 (pliidiplaadiga) väike raudahi; pursuika (kõnek)

kenttä·lapio 3 väike jalaväelabidas

kivikko·ryhmä 10 [väike] kivik·taimla

käen·minttu 1*C (Acinos arvensis) väike nõmmemünt

lampare 48 [väike] umb·järv; tiik

lampi 7*H [väike] järv, metsa·järv, soo·järv; umb·järv
◊  (kuv.) jutella ummet ja lammet maast ja ilmast [kokku] jahvatada, pikalt-laialt seletada

lasta 9
1 lapits, väike labidas (nt toiduvalmistamisel kasutatav); (ikkunanpesulasta) [akna·pesu·]kaabits; (muurarinlasta) kellu
2 (lääk.) lahas
◊ panna sääri lastaan säärt lahasesse panna; käsi on lastassa käsi on lahases

lehdykkä 14*A (pieni lehti) leheke, väike leht; (kasv.) abi·leht

leikkele·haarukka 14*A külm·roa·kahvel, väike kahvel

lievä 10
1 leebe, pehme, malbe; kerge; (kohtuullinen) mõõdukas; teatav
◊ lievä rangaistus kerge karistus; lievät ehdot pehmed tingimused; lievä ilmaus leebe väljend
2 (vähäinen) vähene, väike; (heikonlainen) nõrk
◊ lievä sairaus kerge haigus; lievä pahoinvointi nõrk iiveldus; lievä kuume väike (kerge) palavik; poskilla lievä puna põskedel nõrk puna; lievä pakkanen kerge külm, nõrk pakane; lievä lasku teatav langus; lievä epäkohta väike puudus; lievä tyytymättömyys kerge rahulolematus; tuntea lievää epäluuloa kerget kahtlustust tunda; lievä pahoinpitely kerge vägivald; lievä paheksunta nõrk pahameel; lievä varaus teatav reservatsioon; lievä vastalause nõrk protest; lievä verotus mõõdukas maksustus

mitätön 34*C
1 (merkityksetön) tähtsusetu, tühine; (vähäinen) väike, vähene; (vähäpätöinen) vilets, kehv, armetu; (kehno) kõlbmatu, saamatu, eba·kompetentne
◊ mitätön korvaus armetu (vilets) kompensatsioon; mitätön mies saamatu mees; mitättömän näköinen nainen ilmetu väljanägemisega naine, mittemidagiütleva välimusega naine; mitättömän pieni tühiselt väike, äärmiselt väike, armetuväike, imeväike, minimaalne; armetult vähene; mitättömän vähän tühiselt vähe, armetult vähe; mitätön sivuseikka pisiasi, tühine asi, tühi asi; hän joutui kiistaan mitättömästä asiasta ta tõmmati tülli tühja asja pärast
2 (vars. oik.) kehtetu, maksvusetu
◊ mitätön päätös kehtetu (maksvusetu) otsus; tehdä leimamerkit mitättömäksi tempelmargid tühistada (kehtetuks tunnistada); sopimus on mitätön leping on õigustühine

mäki 7*D mägi; (kukkula, kumpu, töyry) küngas, kink ‹kingu›, [väike] kõrgendik; (laskettelussa) mäesuusatamise nõlvak; kelgu·mägi; (hyppyrimäki) suusa·hüppe·mägi
◊ talo on korkealla mäellä maja asub kõrgendikul (kõrgel künkal); mäen alla mäe all; mäen päällä mäe otsas; nousta mäkeä mäkke tõusta; laskeutua mäkeä mäest alla minna (tulla), mäest laskuda; auto juuttui mäkeen auto jäi poole mäe peal seisma; laskea mäkeä suksilla mäest alla suusatada; 90 metrin mäki 90 meetri [suusa]hüppemägi; hän voitti pienen mäen ta võitis väikese hüppemäe võistluse
◊  (sananl.) auta miestä mäessä, älä mäen alla aita meest mäenõlval, mitte mäe all; aita siis, kui abi on tarvis

mökki 5*A onn, [maja·]hütt, tare, väike maja[ke]; (kesämökki) suvila, suve·maja, suve·kodu
◊ matkustaa mökille viikonlopuksi nädalalõpuks suvilasse sõita

nafti 5 (ark.) napp ‹napi›, kitsas, väike
◊ puku oli vähän nafti kleit oli väheke kitsas

niemeke 48*A [väike] maa·nina; (kapea) maa·kitsus; (kieleke) riba

nilkki 5*A (halv.) (pikkupomo) väike tegija, jupi·jumal (kõnek); (kätyri) käsilane, saba·rakk ‹raku›; (niljakas mies) nilbe mees
◊ johtaja pani nilkit asialle juhataja (ülemus) andis asja jooksupoiste ajada; mitätön pikkunilkki tühine nilbik (nõmik), tühine sabarakk

niukka 9*A (vähälukuinen) väikese·arvuline, napp ‹napi›; (vähäinen) väike, kasin, vähene; (riittämätön) puudulik, kitsas; (heikko) nõrk; (kehno) kehv; (köyhä, ankea) vaene; (täpärä) vilets
◊ niukka valikoima väike valik; niukka ruoka-annos napp toiduportsjon; sato jäi niukaksi lõikus jäi kasinaks; niukka valaistus vähene valgustus; niukka vaatetus napp riietus; niukka voitto napp võit; niukka toimeentulo vilets elu; kasin sissetulek; elää niukoissa oloissa kitsastes oludes elada, kehvades tingimustes elada

niva 9 (kans.) voolus, vool, voolu·koht; väike kosk

noisetti 5*C vok.s. A (ruok.) [väike] filee, [väike] karbonaad

normaali·mäki 7*D (urh.) normaal·mägi, väike mägi

nupu 1 väike ümar kivi

nupula 12 ; nupura 12 väike ümar kivi
◊ kiven nupula kivimügarik

nyrkki·paja 9 (ark.) väike töökoda

pahainen 38 vilets, haletsus·väärne, närune; (vähäinen) väike, kehv; (mitätön) armetu; (surkea) kurb, mannetu
◊ pahainen ruohottunut polku väike rohtunud teerada

pahkura 12 mügarik; väike muhk, väike kühm

pallonen 38 väike pall, pallike; (kuula) kuulike

panda 9 (isopanda) (Ailuropoda melanoleuca) bambus·karu, hiid·panda, suur panda; (kultapanda) (Ailurus fulgens) punane panda, väike panda, tuli·kass

paperi·pussi 5 [väike] paberi·kott ‹koti›

parveke·viljelmä 10 väike taimla (rõdul)

pelletti 5*C [väike] brikett

pieni 26
1a väike; (vähäinen) pisike, tilluke
◊ ikäisekseen pieni väike oma ea kohta; heillä on liian pieni asunto neil on liiga väike korter; takki on jäänyt hänelle liian pieneksi pintsak (palitu, jakk) on talle liiga väikseks jäänud; pienen pieni pisitilluke; hän on pieni mutta pippurinen ta on väike aga sitke
1b (erik. nuori, alaikäinen) pieni poika väike (noor) poiss; pienten lasten äiti väikeste laste ema; pienestä pitäen lapsest (väikesest) saadik, lapsepõlvest alates; kävin siellä pienenä monta kertaa lapsepõlves käisin seal palju kordi, väiksest peast käisin seal mitmeid kordi
◊  (sananp.) mitä isot edellä, sitä pienet perässä mida suured ees, seda väikesed (väiksed) takkajärele
◊  (leik.) olla pieniin päin rase olla, sedapsi (sedasi) olla (kõnek)
1c (hellittelysanana) kulta pieni kallis laps, kulla lapsuke; voi pientä! vaesekene!, oh, sa pisikene!
1d (pienaakkosesta) pieni kirjain väiketäht
2 (määrältään, paljoudeltaan vähäinen) väike; (matala) madal
◊ pieni palkka väike (madal) palk; pienet tulot väikesed sissetulekud; pieni luku väike arv; pieni seteli väike rahatäht; onko sinulla pientä rahaa? kas sul on peenraha?; hän otti pienet nokkaunet ta tegi väikese uinaku; syödään vain jotakin pientä sööme vaid mingi väikse suutäie, sööme (võtame) midagi kerget; pieni hetki üks hetk; olen tiennyt sen pienen ikäni ma olen seda alati teadnud
◊  (ark.) otetaan pienet teeme väiksed napsud
3 (asteeltaan, voimaltaan, vaikutukseltaan vähäinen) väike; vähene
◊ pieni tuulenpuuska nõrk tuuleiil; sattui pieni vahinko juhtus väike õnnetus; pitää pientä ääntä vaiksemini rääkida, tasem olla; pidä pienempää suuta räägi vaiksemalt; vaata ette, mida sa räägid; hänellä on ollut pientä kuumetta tal on olnud väike palavik; asiasta on ollut pientä erimielisyyttä asi on tekitanud väikseid erimeelsusi; valita kahdesta pahasta pienempi kahest pahast väiksemat valida
◊  (ark.) väännä levy pienemmälle keera keeduplaadi kuumust vähemaks; olla pienessä sievässä natuke napsine olla, pisut vintis (svipsis) olla
4 (arvoltaan t. merkitykseltään vähäinen, vähäarvoinen) väike; tähtsusetu; (mitätön) tühine
◊ pieni asia tühine asi; mitäs pienistä tühja neist pisiasjadest; yhteiskunnan pienimmät ühiskonna tähtsusetud kodanikud; hän oli kotoisin pienistä oloista ta oli pärit lihtsast kodust; pieni sielu tühine hing
5 (mus.) pieni oktaavi väike oktav

pieni·kokoinen 38 (pieni) väike ks. myös pienikasvuinen

pien·kustantaja 10 väike kirjastaja

pien·kustantamo 2 väike kirjastus

pien·myymälä 12 pisi·pood, väike kauplus

pienoinen 38
1 (adj.)
1a (lievä, heikko, hienoinen) väike, kerge; (pienehkö) väikese·võitu
◊ ratkaisu oli kaikille pienoinen yllätys lahendus oli kõigile kerge üllatus; pienoisessa hiprakassa kerges joobes, veidi vintis
1b (vars. ylät. pieni, vähäinen) väike, pisike
◊ hän viljeli pienoista peltotilkkuaan ta haris oma väikest põllulappi
2 (ylät.) ks. pienokainen
◊ äiti tuuditti pienoistaan ema kussutas oma pisikest

pienois·koko 1*D miniatuur, väike formaat
◊ pienoiskokokoossa miniatuuris, väikeses formaadis

pienois·liesi 27 väike pliit

pienois·maa·ilma 13 väike maailm, miniatuurne maailm
◊ lasten pienoismaailma laste väike maailm

pienokainen 38 (pieni lapsi) väike laps; (lapsukainen) lapsuke; pisike; (vauva) beebi
◊ (syntymättömästä lapsesta) hän saa pienokaisen elokuussa talle sünnib augustis laps, ta saab augustis lapse

pien·perhe 48 väike·pere, väike pere


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur