|
Leitud 1 artikkel
vakaa 17
1 (horjumaton, liikahtamaton) tugev, kindel, vankumatu
◊ työ vaatii vakaata kättä töö nõuab kindlat kätt; vakaa tasapaino kindel tasakaal; aluksen kulku oli vakaata aluse liikumine oli stabiilne; seisoa vakaana kindlalt seista
◊
2 (pysyvä) püsiv, muutumatu; (vakiintunut) stabiilne, konstantne
◊ vakaat olot stabiilsed olud; vakaa tilanne stabiilne olukord; vakaa hintataso kindlad (stabiilsed) hinnad
3 (luja) kindel; tõsine, tõsi·meelne; aus, õiglane
◊ hän oli siinä vakaassa uskossa, että — tal oli selline kindel usk, et —; ta elas selles kindlas usus, et —; vakaa luottamus johonkuhun kindel usaldus kellegi vastu; vakaa käsityksemme on, että — meie kindel arusaam on, et —; vakaana aikomuksenani oli — minu kindel (tõsine) nõu oli —; tämä on vakaa päätökseni see on mu kindel (tõsine) otsus
◊