Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 57 artiklit, väljastan 50

auki
1 (avoinna) lahti, avatud
◊ ovi on auki uks on lahti; silmät ja suu auki silmad ja suu lahti; hänellä oli tukka auki tal olid juuksed lahti; kammata tukkansa auki juukseid lahti (läbi) kammida; hän ei saanut solmua auki ta ei saanud sõlme lahti; kiertää lukko, ruuvi, hana auki lukku, kruvi, kraani lahti keerata; hakata raja auki piiri (piirisihti) lahti raiuda; tie auki taivasta myöten! kõik teed [on] lahti!; meri on auki meri on lahti (jääst vaba); liike on auki kauplus on avatud (lahti)
◊  (kuv.) kulkea silmät ja korvat auki pidada (hoida) silmad ja kõrvad lahti; pellit auki täie auruga (hooga); asuntokauppa on vielä auki korterikaup on veel lahtine (otsustamata); kysymys jäi auki küsimus jäi lahtiseks (lahendamata)
2 (puhki, halki) lõhki, lahti
◊ viiltää auki lõhki lõigata; tien pinta oli revitty auki teepind oli üles kistud
3 (virasta, toimesta: täyttämättä) vaba, täitmata, vakantne
◊ julistaa virka auki kohta vakantseks kuulutada; osastossa on kaksi virkaa auki osakonnas on kaks kohta täitmata
4 (ark. rahaton) plank ‹plangi›, lage, paljas; (velkaa) võlga, võlgu
◊ jäin sinulle auki kympin jäin sulle kümneka võlga; (alat.) olla perse auki palja persega olla, plank (lage) olla

avoin 33
1 avatud; (kirjeestä tms.) lahtine; (paljas) paljas; (täyttämättömästä virasta) täitmata, vaba, vakantne; (julkinen) avalik
◊ paita avoimena (avoinna) särk eest lahti, särgi rinnaesine lahti; iltapuku oli selästä avoin õhtutualett jättis selja paljaks; kauppa on avoinna klo 18:aan kauplus on lahti kl 18-ni; meri on jo avoimena meri on juba lahti; avoimen taivaan alla lahtise taeva all; avoin kaupunki lahtine (avatud) linn; kotini on aina sinulle avoinna minu kodu uksed on sinu ees (sulle) alati lahti; avoin kirje jollekulle avalik kiri kellelegi; avoin äänestys lahtine hääletamine; kysymys on vielä avoinna küsimus on veel lahtine (otsustamata); avoimien ovien päivä lahtiste uste päev; oikeusjuttu käsiteltiin avoimin ovin protsess toimus lahtiste ustega; avoin yliopisto vaba ülikool; katsella jotakin avoimin silmin midagi lahtiste silmadega vaadata; hänellä on avoin silmä kauneudelle tal on silma ilu jaoks; julistaa virka avoimeksi ametikohta vakantseks (vabaks) kuulutada; avoin maalintekotilanne lahe väravavõimalus soodus positsioon väravat lüüa; [tenniksen] avoimet mestaruuskilpailut [tennise] lahtised meistrivõistlused
2 (avomielinen) siiras, otse·kohene, aval; (rehellinen) aus; (salailematon) teesklematu, kavaldamatu; (selvä, ilmeinen) ilmne, avalik, varjamatu
◊ avoin ja luottamuksellinen suhde siiras ja usalduslik vahekord; avoin ristiriita ilmne (avalik) vastuolu
◊  (kuv.) pelata avoimin kortein lahtiste kaartidega mängida
3 (tal., oik.) avoin kauppa proovitehing; avoin tili avatud arve (konto), kontokorrentkonto; avoin siirto blankosiire; avoin valtakirja piiramata volikiri, blankovolikiri

avo·vesi 27
1 (jäätön, sula vesi) ava·vesi, sula (vaba) vesi
2 (aava vesi) [lai] vee·väli; lahtine meri; (kariton vesi) vaba vesi; (ulappa) ava·meri, mere·selg, mere·lagendik

edes·vastuuton 34*C (vanh.) vastutusest vaba, vastutus·tundetu

ennakko·luulottomuus 40 eelarvamustest vaba olemine

epä·muodollinen 38 mitte·formaalne; vaba, spontaanne

esteetön 34*C takistamata, takistamatu, takistusteta; (vapaa) vaba; (avoin) avatud, vaba; (oikeutettu) õigustatud; (jäävitön) takistamata, [formaalse] takistuseta
◊ esteetön näköala vaba (takistamatu) väljavaade; esteetön kulku vaba liikumine; tavaroiden esteetön tuonti kaupade takistamatu (vaba) sissevedu; esteetön avioliittoon abiellumiseks ilma formaalsete takistusteta; esteetön todistajaksi formaalsete takistusteta tunnistaja

estoton 34*C kompleksi·vaba; (kielt. merkityksessä) pidurdamatu, ohjeldamatu, [liiga] vaba käitumisega; (ujostelematon) häbenematu, vaba (laheda) olekuga

estottomasti kompleksi·vabalt; pidurdamatult, ohjeldamatult; häbenematult, häbenemata; vaba (laheda) olekuga ks. myös estoton

estottomuus 40 (kielt. merkityksessä) pidurdamatus, ohjeldamatus; (ujostelemattomuus) häbenematus, vaba (lahe) olek ks. myös estoton

heitto·liike 48*A
1 (fys.) visatud keha (eseme) vaba liikumine (langemine) (raskusjõu mõjul)
2 (urh.) viske·liigutus

hyppy·tunti 5*J (ark.) vaba tund; auk (kõnek) aken (kõnek)

irti
1 (irrallaan) lahti, valla; (irralleen) lahti, valla, vabaks; (ulos) välja
◊ lentokone oli jo irti maasta lennuk oli juba maast lahti; nappi on melkein irti nööp on peaaegu lahti (eest ära); vetää irti lahti tõmmata; kiertää lamppu irti lampi välja keerata; ottaa puhelin irti seinästä telefoni seinast välja tõmmata; päästää irti otteensa jostakin midagi lahti lasta
◊  (tekn.) kytkeä irti välja lülitada, lahutada
◊  (kuv.) joku (jonkun mieli) on irti maasta kellegi meel on muretu; näpit irti toisten asioista! käed eemale teiste asjadest!, ära käpi võõraid asju!; kiskoa jostakusta totuus irti kellestki tõde välja pigistada
2 (vapaana, valloillaan) lahti, vaba
◊ päästä irti jonkun otteesta kellegi haardest lahti (valla) pääseda; tyttö päästi tukan irti nutturalta tüdruk laskis juuksed [krunnist] valla; koiria ei saa pitää irti koeri ei tohi lahti pidada; tuli on irti! tuli on lahti!; päästä irti veloistaan võlgadest lahti saada; irti ennakkoluuloista! eelarvamustest vabaks!
◊  (kuv.) nyt on piru irti! nüüd on kurat lahti!; kaikki luonnonvoimat tuntuivat päässeen irti kõik loodusjõud oleks nagu lahti pääsenud; seurassa oli ilo irti seltskond oli ülevas meeleolus
3 (hyödyntämisestä tms.) metsästä on otettu irti kaikki mahdollinen metsast on võetud kõik mis võtta andis; ottaa itsestään kaikki irti endast viimast välja pigistada; ottaa ilo irti elämästä elust rõõmu tunda; hän juoksi minkä jaloistaan irti sai ta jooksis nagu jalad võtsid; hänestä ei saa irti sanaakaan tema käest ei õnnestu sõnakestki välja pigistada; siitä aiheesta on vaikea saada mitään irti sellest teemast on raske midagi kirjutada; en ole saanut itsestäni irti sen vertaa, että — ma ei ole suutnud end nii palju sundida, et —; tuollaista asuntoa en ikinä saa irti niisugust korterit ei jaksa ma ilmaski osta
4 (oik.) sanoa irti lahti lasta, denonsseerida (erottaa) vallandada; sanoa sopimus irti lepingut katkestada; (laajemmin) sanoa itsensä irti toimestaan omal soovil töölt lahkuda; sanoa tuttavuutensa irti tutvust üles ütelda; ryhmä on sanoutunut irti puolueen ohjelmasta rühm on partei programmist lahti öelnud; sanoutua irti kaikesta vastuusta end kõigest vastutusest lahti öelda

irtonainen 38
1 lahtine
◊ lakaista irtonaiset roskat pois lahtist prügi kokku pühkida; maankuoren irtonaiset kerrostumat pinnakate, purdsettekihid; vain 100 mk irtonaista rahaa ainult 100 marka lahtist raha
2 (jännittymätön, jännittämätön) vaba; sundimatu; (rento) pinge·vaba
◊ irtonainen juoksutyyli pingevaba jooksustiil; irtonainen olo vaba olek

joutava 10
1a (turha) asjatu, tarbetu; (liika) üle·arune, liigne; (merkityksetön) tühi, tühine
◊ joutavia höpinöitä tühi lori; joutavat muodollisuudet asjatud formaalsused; joutavan pieni liiga väike; tuo joutava teitittely pitäisi lopettaa see tarbetu teietamine tuleks [ära] lõpetada
1b (mitätön) tühine; (arvoton) väärtusetu; (ark. kehno) vilets
◊ auto on joutava rämä auto on vilets loks; suuttua ihan joutavasta syystä täitsa tühja asja pärast vihaseks saada
1c (vapaa) vaba
◊ meillä oli joutavaa aikaa meil oli vaba aega, meil jäi aega üle; hän on meistä joutavin tema on meist kõige vähem seotud, temal on meist kõige rohkem vaba aega
2 (substantiivisesti) surra joutavia ilmaaegu muretseda; puhua joutavia loba ajada; "Kiitos avusta." — "Mitä joutavia!" "Aitäh abi eest." — "Mis tühja [rääkida]!"

joutilas 41
1 (toimeton) tegevuseta, tööta; (vapaa) vaba
◊ maata joutilaana tegevusetult vedelda (vedeleda); olisiko sinulla joutilasta aikaa? kas sul oleks vaba aega?; kuljeskella joutilaana tegevusetult ringi lonkida
2 (käyttämätön, liikenevä) üle·arune, vaba
◊ pankissahan sitä on joutilasta rahaa pangas on ju seda vaba raha küllalt

jouto·aika 9*D (·ajan) jõude·aeg; (vapaa-aika) vaba aeg; töö·seisak
◊ hän opiskeli joutoaikoinaan ta õppis vabal ajal

juoksu·tunti 5*J vaba tund; aken (kõnek) auk (kõnek)

kahlehtimaton 34*C kammitsematu, ahelaist (kütkeist) vaba
◊ (kuv.) kahlehtimaton mielikuvitus kammitsematu fantaasia

kepeä 15
1 (kevyt) kerge; (vaivaton) vaba, sundimatu; (ketterä) kärmas, nobe, kebja; (joustava) sujuv, nõtke adj.
◊ kepeät askeleet kerged (kebjad) sammud; kepeä liikkeet nõtked liigutused; kepeä ote lõtv haare
2 (vakavuutta karttava) kerglane, kerge; rõõmsa·meelne, lõbus; (huoleton) muretu
◊ kepeää viihdettä kerge meelelahutus; kepeä vapputunnelma kerglane (lõbus) volbrimeeleolu; kepeällä kädellä laadittu suunnitelma kergel käel tehtud plaan

luonnollinen 38
1 loomulik, loomu·pärane; (luonnonmukainen) looduslik; (synnynnäinen) kaasa·sündinud; (aito, oikea) ehtne
◊ luonnolliset tarpeet loomulikud vajadused; luonnollinen ympäristö looduslik ümbrus; luonnolliset rajat looduslikud piirid; luonnollinen kuolema loomulik surm; luonnollisen kokoinen veistos loomulikus suuruses skulptuur
◊  (oik.) luonnollinen henkilö füüsiline isik
◊  (kiel.) luonnolliset ja keinotekoiset kielet loomulikud ja tehiskeeled
2 (luonteva) loomulik; (teeskentelemätön) sundimatu, vaba, siiras
◊ luonnollinen käytös sundimatu käitumine; luonnollinen ääni loomulik hääl; lapsen luonnollinen välittömyys lapse loomulik otsekohesus (siirus, vahetus)
3 (itsestään selvä) [ise·]endast·mõistetav, [ise·]enesest·mõistetav; loomulik; (tavanomainen, tavallinen) normaalne, harilik
◊ luonnollinen seuraus loomulik tagajärg; luonnollinen reaktio normaalne reaktsioon; maailman luonnollisin asia maailma kõige endastmõistetavam asi; se on ihan luonnollista see on täiesti loomulik
◊  (työmarkkinoilla) työntekijöiden luonnollinen poistuma töötajate loomulik lahkumine, töötajaskonna loomulik vähenemine
4 (mat.) luonnolliset luvut naturaalarvud

luonteva 10 (luonnollinen) loomulik; (teeskentelemätön) sundimatu, vaba; (rento) lahe ‹laheda›, sujuv; mugav
◊ luonteva käytös sundimatu käitumine; luonteva puhetapa sujuv kõnelemisviis; istua luontevassa asennossa mugavas asendis istuda; luontevalta tuntuva selitys loomulikuna tunduv seletus

lupa 10*E
1 luba; nõus·olek
◊ pyytää lupa johonkin joltakulta kelleltki millekski luba paluda (küsida); myöntää lupa luba anda; hän epäsi luvan ta ei andnud luba, ta keeldus luba andmast; hän lähti lupaa kysymättä ta lahkus luba küsimata; meillä on viranomaisten lupa meil on ametivõimude luba; lääkärin luvalla arsti loal (loaga); tehdä jotakin luvatta midagi ilma loata teha; täällä ei ole lupa tupakoida siin ei tohi suitsetada, siin on suitsetamine keelatud; on kai lupa kysyä? küsida ju ikka võib (tohib)?; siihen saimme luvan tyytyä! sellega tuli meil leppida!; luvalla sanoen otse öeldes; esitys oli luvalla sanoen huono esinemine oli ausalt öeldes kehv; parempaa säätä on luvassa lubatakse ilma paranemist (paremat ilma)
◊  (pyydettäessä tanssiin) saanko luvan? kas tohin paluda?
◊  (iron.) missäs herra on hummannut, jos saan luvan kysyä? kus siis härra on pidu pidanud, kui küsida tohib?
2 (asiakirja, jolla myönnetään suostumus, oikeus johonkin) luba; tõend; (viranomaisen myöntämä käyttöoikeus) litsents
3 (vanh. koululaisten vapaasta) vaba tund (koolis) vaba päev (koolis)
◊ tunti lupaa koulusta vaba tund koolis

lupa·päivä 10 (vanh.) vaba päev (koolis)

luppo·aika 9*D (·ajan) (kans.) jõude·aeg, vaba aeg
◊ maanviljelijälle jää talvisin luppoaikaa põllumehele jääb talvel vaba aega

pakoton 34*C
1 sundimatu, vaba, vaba·tahtlik; (spontaani) spontaanne
◊ pakoton kuri vabatahtlik kord ks. myös omaehtoinen
2 (vaivaton, sulava) kerge; (luonteva) loomulik; (teeskentelemätön) teesklematu, siiras

platoninen 38 platooniline; (henkinen) hingeline; (epäaistillinen, intohimoton) meelelisusest vaba; kiretu; (viileä) tuim, külm

rajoittamaton 34*C (jota ei ole rajoitettu) piiramatu, piiramata; piiritu; (vapaa) vaba; (liik.) limiteerimata; (rajaton) otsatu, põhjatu
◊ rajoittamaton lakko-oikeus piiramatu streikimisõigus; rajoittamattomat mahdollisuudet piiramatud võimalused ks. myös rajaton rajoittamaton sukellusvenesota piiramatu allveesõda

rempseä 15 reibas; lahe ‹laheda›; sundimatu; hooletu; (hillitön) vaba; taltsutamatu, ohjeldamatu; (rehvakas) uljas
◊ hän sinutteli kaikkia rempseään tyyliinsä ta sinatas kõiki vabalt

rento 1*J
1 lõtv; (veltto) loid; (kasv.) väänduv; painduv
◊ kädet riippuivat rentoina sivulla käed rippusid lõtvadena kõrval; päästää vartalo rennoksi keha lõdvestada; maata rentona lebada lõdvestunult; köynnöskasvin rento varsi ronitaime väänduv vars
2 (jännittämätön) lõtv; (stressaantumaton) stressi·vaba; (huoleton, vapaa) vaba; lahe ‹laheda›; sundimatu
◊ rento esiintymistapa vaba esinemisstiil; rento kaveri lahe sõber; rento vaatetus mugav riietus

reteä 15 (ark.)
1 (rento) vaba; lõtv; (rempseä) reibas; lahe ‹laheda›; (huoleton) hooletu
◊ reteää huumoria lahe huumor
2 (ronski, rämäkkä) jäme; tahumatu; räme; (rehentelevä) hooplev, uhkustav
◊ hän oli voittonsa takia reteää poikaa oma võidu pärast oli poiss hooplev

riippumaton 34*C sõltumatu; olenematu; (sitoutumaton) vaba; (suvereeni) suveräänne; (itsenäinen) ise·seisev; (vapaa) prii
◊ taloudellisesti riippumaton henkilö majanduslikult sõltumatu isik; riippumaton valtio iseseisev riik, sõltumatu riik; riippumaton sanomalehti sõltumatu ajaleht; tahdosta riippumaton lihas tahtest sõltumatult toimiv lihas

rokuli 6 (ark.) (omavaltainen) töö·luus, töölt põhjuseta puudumine; (jonkin syyn vuoksi) vaba päev, vaba aeg; töö·katkestus
◊ ottaa päivä rokulia üheks päevaks ilma loata töölt ära jääda; teha ühepäevane tööluus; (vars. koulusta) üheks päevaks [koolist] poppi teha; jäädä rokuliin töölt koju jääda; (vars. koulusta) [koolist] poppi teha; sateen takia jouduttiin pitämään rokulia vihma tõttu tuli meil töö katkestada; vihma tõttu me ei saanud tööd teha; nukkua rokuliin sisse magada

rubato 1 (mus.) rubato vaba tempoga

salliva 10 (suvaitseva) salliv, leplik, tolerantne; (ennakkoluuloton) eel·arvamusteta, eelarvamustest vaba; (vapaamielinen) vaba·meelne; liberaalne; (hölläkätinen) [liiga] järele·andlik, eba·järje·kindel, [liiga] leebe, [liiga] pehme
◊ salliva kasvatus (vapaa) vaba kasvatus; (hölläkätinen) liiga järeleandlik kasvatus, ebajärjekindel kasvatus; salliva yhteiskunta tolerantne (salliv) ühiskond

selvä 10
1a selge; silma·nähtav; selgesti (hästi) nähtav
◊ maassa näkyi selvä jalanjäki maas oli näha selge jalajälg
1b (käsitettävyydestä tms.) selge; aru·saadav; mõistetav; (ilmeinen) ilmne, ilm·selge; (eittämätön, kiistaton) eitamatu; kindel; vaieldamatu; ümber·lükkamatu; (puhdas, silkka) puhas, selge, sula·selge
◊ onko selvä? [kas on] selge?; said aru?; selvä on! selge!; selge pilt!; asi klaar!; selvä tosiasia ilmselge (päevselge, ümberlükkamatu, kindel) tõsiasi; tulos oli jo ennakolta selvä tulemus oli juba ette selge; tulemus oli juba ette teada; numerot puhuivat selvää kieltään numbrid (arvud) rääkisid selget keelt; peli on selvä asi (olukord, pilt) on selge; asi on lahendatud, asi on klaar; (ark.) selvä peli! selge!; selge pilt!; asi klaar!; sanomattakin on selvää, että — ütlematagi on selge, et —; hän teki selväksi, että — ta teatas (kuulutas), et —; meidän on tehtävä itsellemme selväksi, mitä haluamme me peame endale selgeks tegema, mida me tahame; kävi selväksi, että — selgus, et —; tuli välja, et —; selvä valhe sulaselge vale; selvää huijausta ilmselge bluff (pettus); sataa selvää vettä sajab selget vett; maksaa ostos selvällä rahalla maksta ostu eest puhtas rahas (sularahas)
◊  (ark.) selvä kuin pläkki selge kui päev, päevselge; selge nagu seebivesi
2 (henkisistä toiminnoista) selge
◊ päässäni ei ollut yhtään selvää ajatusta mu peas polnud ainsatki selget mõtet; hänellä ei ollut selvää käsitystä asiasta tal ei olnud asjast selget arusaamist; sano selvemmin, mitä tarkoitat ütle selgemalt, mida sa [sellega] mõtled
3 (joka ei ole humalassa) kaine, selge, selge peaga
◊ olla selvä[nä] olla kaine (selge, selge peaga); selvin päin hän on hiljainen kainena (kainest peast, selge peaga) on ta vaikne; hän ei ole pitkiin aikoihin selvää päivää nähnyt ta pole ammu selget päeva näinud
◊  (täysissä järjissään oleva) potilaalla oli selvempiäkin hetkiä patsiendil (haigel) on selgemaidki hetki; patsiendi (haige) vaim on aeg-ajalt selgem
4 (esteetön, vapaa) puhas; vaba
◊ rykiä kurkkunsa selväksi kurku (häält) puhtaks köhida; reitti on selvä tee on vaba
◊ (kuv.) päästä jossakin asiassa selville vesille mingis asjas selgusele jõuda, mingit asja korda saada
5 (valmis käyttöön tms.) valmis; korras, kombes (kõnek)
◊ selvä lähtöön minekuks valmis; tämä työ on nyt selvä see töö on nüüd valmis; selle tööga on nüüd kõik korras; kaikki on selvää, lähdetään! kõik on korras (valmis), lähme nüüd!
6 (ratkennut) selge; otsustatud; lahendatud; korras, kombes (kõnek)
◊ kilpailun tulos on jo selvä võistluse tulemus on juba selge; peli on selvä, te voititte asi on selge (klaar), teie võitsite; ; kaikki on välillämme selvää meie vahel on kõik klaar (selge); onnettomuuden syy ei ole vielä selvä õnnetuse põhjus pole veel selgunud; puhua jokin selväksi mingi asi selgeks rääkida; mingi asi ära klaarida; hän pyysi anteeksi, ja asia oli sillä selvä ta palus andeks, ja sellega oli asi korras (ühel pool); teet mitä käsketään ja sillä selvä teed, mida kästakse, ja ei mingit õiendamist; hän sai urakan viikossa selväksi ta jõudis töö nädala ajaga valmis teha; ta tegi töö nädala ajaga ära
◊  (myöntymisestä) "Nyt lähdetään uimaan." — "selvä." "Lähme nüüd ujuma." — "Nõus." ("Läki pealegi!", "Olgu!"); selvä on, tehdään niin selge, teeme nii; olgu, teeme [siis] nii
7 (hankkia jostakin lähempiä tietoja) hän otti selvää siitä ta selgitas (uuris) selle välja; niin hän sanoi, ota siitä sitten selvä nii ta [igatahes] ütles, aga mine võta kinni, mis ta sellega mõtles
◊  (ymmärtää, tajuta) saada selvä[ä] jostakin millestki aru saada; hänen puheestaan ei saa selvää tema jutust (jutu mõttest) on raske aru saada; (epäselvästä ääntämyksestä) ta räägib ebaselgelt, ta kõne (rääkimine) on ebaselge
◊  (tehdä selkoa jostakin) hänen harakanvarpaistaan ei saa selvää tema varesejalgadest on raske aru saada; tema kriksadullidest on raske aru saada (kõnek); kissa teki selvää kaloista kass pistis kalad nahka
◊  (kuv.) hän teki selvää jälkeä vastustajistaan ta sai oma vastastest jagu; ta saavutas võidu oma vastaste üle; (tappoi) ta tegi oma vastastele lõpu peale; ta hävitas oma vastased

sitoutumaton 34*C
1 (vars. pol.) sidumata, vaba; neutraalne; (liittoutumaton) ühinemata, liitumata, liitumatu; (riippumaton) sõltumatu
◊ sitoutumaton virkamies sõltumatu ametnik; sitoutumattomat maat sõltumatud riigid; mitteliitunud riigid
2 (joka ei yhdy osaksi jotakin) yhdisteisiin sitoutumaton happi vaba hapnik, ühenditega mitteliitunud hapnik

sula 10
1a (jäätön) jää·vaba, kinni külmumata; (jäätymätön, roudaton) sula, külmumata; (avoin) lahti; lahtine; vaba; (lumeton) lumeta, lumetu; (paljas) paljas
◊ joki on vielä sula jõgi on veel jäävaba; jõgi pole veel jäätunud (jääs, kinni külmunud); meri on vielä sula meri on veel jäävaba (lahti); meri pole veel jäätunud (jääs, kinni külmunud); satama on vielä sula sadam on veel jäävaba (lahti); suo pysyi sulana soo püsis sulana; soo ei külmunud; sulan veden aikana sula (lahtise) vee ajal; satoi lunta sulaan maahan lumi sadas sulale (külmumata) maale; maassa oli jo sulia kohtia maas oli juba paljaid (lumeta) paiku (laike); tie on jo sulana tee on juba paljas; ikkunat pysyivät sulina aknad püsisid jäätumata
1b (substantiivina) kinni külmumata koht (jäätunud veekogus) jää·auk
◊ hiihtää sulaan jääauku suusatada
2 (juokseva) sula, vedel ‹vedela›; (sulatettu) sulatatud
◊ sula metalli sula metall, sulametall
◊  (kuv.) hän oli naisen käsissä kuin sulaa vahaa ta oli naise kätes pehme nagu vaha; ta oli naisega pehme kui sulavaha
3 (vahvistussanana) (pelkkä) selge; puhas; (ehdoton) täielik, absoluutne
◊ sula valhe sula (selge) vale; sula totuus puhas tõde; se on sulaa hulluutta see on täielik hullumeelsus; se on sula mahdottomuus see on täiesti võimatu; see on ilmvõimatu; elää sulassa sovussa elada täielikus üksteisemõistmises
◊  (Raam.) sula hyvyys ja laupeus seuraavat minua ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad

sulava 10
1 sulav; (ruoasta) seeditav; seeduv
◊ helposti sulava ruoka kergesti seeditav toit; suussa sulava suus sulav, maitsev, hõrk
2 (taipuisa, notkea) painduv, nõtke adj., sulav, sujuv, pehme; (sulavaliikkeinen) graatsiline; (luonteva, pakoton) loomulik, sundimatu, vaba; (luistava) ladus, sujuv, voolav; (sulavakäytöksinen) viisakas, vaba (sundimatu) käitumisega, kombe·kohane, hästi·kasvatatud
◊ kissan sulavat liikkeet kassi sujuvad (pehmed, nõtked) liigutused; tanssijan sulavat liikkeet tantsija nõtked (sujuvad, graatsilised) liigutused; sulava kumarrus sujuv (graatsiline) kummardus; (tyylikäs) elegantne kummardus; kohtelias ja sulava käytös viisakas ja vaba (loomulik, sundimatu) käitumine; kirjoittaa sulavalla tyylillä kirjutada sujuvas stiilis; kirjutada ladusalt; sulavaa tekstiä sujuv (ladus, loomulik) tekst

sulava·käytöksinen 38 hea (viisaka, kombekohase, vaba, sundimatu) käitumisega, hästi·kasvatatud, seltskondlik

sulavuus 40 (taipuisuus, notkeus) painduvus, nõtkus, sulavus, sujuvus, pehmus; (luontevuus, pakottomuus) loomulikkus, sundimatus, vabadus; (sulavakäytöksisyys) vaba (sundimatu) käitumine, kombe·kohasus

säteri1 6 (hist.) allood·mõis, läänikohustustest vaba mõis

säteri·tila 9 (hist.) allood·mõis, läänikohustustest vaba mõis

tyhjä 10
1a (astioista, tiloista tms.) tühi
◊ tyhjä pullo tühi pudel (palautuspullo) taara (kõnek); tyhjien pullojen palautus tühjade pudelite vastuvõtt, taara vastuvõtt (kõnek); juoda lasi tyhjäksi juua klaas tühjaks; hänellä oli taskut tyhjinä [rahasta] tal olid taskud [rahast] tühjad; lääke nautitaan tyhjään vatsaan ravimit võetakse tühja kõhuga; auto ajoi tyhjänä auto sõitis tühjalt
◊  (kuv.) pää oli tyhjänä ajatuksista pea oli mõtetest tühi; hän aloitti tyhjin käsin ta alustas tühjade kätega; tyhjä akku tühi aku; tyhjä pankkitili tühi pangaarve; tyhjä arpalippu tühi loos; tyhjät tontit tühjad krundid
1b (jossa ei ole ihmisiä tms.) tühi; (vapaa) vaba; (asumaton) asustamata, elaniketa
◊ juna oli melkein tyhjä rong oli peaaegu tühi; talli oli tyhjä hevosista tall oli hobustest tühi
2 (jossa ei ole tekstiä tms.) tühi; (puhdas) puhas
◊ tyhjä rivi tühi rida; tyhjä tila tühi koht (ruum)
◊  (substantiivisesti) äänestää tyhjää [hääletamisel] erapooletuks jääda
3 (kuv.) (tyhjänpäiväinen) tühine; mõttetu; tähtsusetu; (sisällyksetön) sisutu
◊ tyhjää sanahelinää sisutu sõnakõlksutamine, tühi sõnamulin; sisäisesti tyhjä sisemiselt tühine; tyhjiä lupauksia tühjad lubadused; tyhjä katse tühi pilk; viettää tyhjää elämää sisutut elu elada; hänen kuoltuaan kaikki oli tyhjää pärast tema surma oli kõik mõttetu
4 (subst.)
4a jättää sivun reunaan kaksi senttiä tyhjää jätta lehekülje servast kaks sentimeetrit tühjaks (tühja ruumi); jalat tapasivat tyhjää jalad ei ulatunud maha, jalad ei ulatunud põhja; huitaista tyhjää mitte pihta saada
◊  (slg.) potkaista tyhjää koibi sirgeks ajada, vedrut välja visata, hinge heita
4b (olematon) nielaista tyhjää [jahmatusest] tummaks jääda, õhku ahmida; innostua tyhjästä ilmaasjata vaimustuda; huone on tyhjää täynnä tuba on tühi, tuba on tühja täis; se on yhtä tyhjän kanssa see pole midagi väärt, see on ümmargune null, sel pole mingit tähtsust; hän loihti kuin tyhjästä herkullisen aterian ta nõidus tühjast maitsvad toidud; olla tyhjän panttina aega surnuks lüüa, tühjalt passida; hän aloitti tyhjästä ja on nyt rikas mies ta alustas tühjalt kohalt ja on nüüd rikas mees; tyhjän takia ilmaasjata, põhjusetult; hän ohitti heidät kuin tyhjää vain ta läks neist mööda, nagu oleksid nad paljas õhk (tühi koht)
◊  (sananl.) tyhjästä on paha nyhjäistä tühjast ei saa midagi, mitte millestki ei saa miskit
4c (joutava, turha) olla huolissaan tyhjän takia tühja pärast (asjatult) muretseda; höpistä tyhjää tühja lobiseda; luulin voittavani, mutta mitäs tyhjää! mõtlesin, et võidan, aga mitte tuhkagi (tühjagi)!; mõtlesin, et võidan, aga võta näpust!
◊  (sananp.) paljon melua tyhjästä palju kära tühjast
5 (tulokseton, turha) tyhjää touhua tühi töö; palata tyhjin toimin tulla tagasi tühjade (paljaste) kätega; tehdä jokin tyhjäksi kihva keerata, untsu ajada, tühistada, nurjata, olematuks muuta; tehdä tyhjäksi jonkun suunnitelmat kellegi kavatsused nurja ajada; sade teki tyhjäksi satotoiveet vihm tegi saagilootused olematuks
6 (harv. köyhä) vaene; puru·paljas
◊ tyttö otti tyhjän miehen tüdruk läks purupaljale mehele
7 (koneista: kuormittamaton, joutokäynnillä) tyhjänä käyvä kone tühjalt käiv masin
◊ (ark.) pyörät sutivat tyhjää hiekassa rattad käisid [tühjalt] liiva sees ringi; minulla lyö tyhjää mul ei tule midagi pähe, mul ei löö midagi ette

vakanssi 5
1 (avoin, täyttämätön virka) vakants; vakantne (vaba) [töö]koht
◊ lääkärin vakanssi vaba arstikoht; hakea johtajan vakanssia vabale direktorikohale kandideerida
2 ks. virka, toimi

valtoin 33 (tav. mon) vaba, vallaline, lahtine
◊ valtoimet hiukset lahtised juuksed

vapaa 17
1 vaba; prii; (irrallaan, valloillaan oleva) vallaline
◊ vapaa kansalainen vaba kodanik; vapaaksi ostettu vabaks ostetud
◊  (demokraattinen) vapaa lehdistö vaba ajakirjandus; vapaat vaalit vabad valimised; "Mitä mieltä olet hänen toiminnastaan?" — "Tämä on vapaa maa." "Mis sa tema tegevusest arvad?" — "See on vaba maa."
◊  (pol.) vapaa maailma vaba maailm
◊  (valtiosta tm. julkisesta yhteisöstä riippumaton) vapaat kansalaisjärjestöt sõltumatud ühiskondlikud organisatsioonid; vapaa sivistystyö vaba haridustöö; vapaat uskonnolliset yhdyskunnat vabakogudused; hankkia asunto vapailta markkinoilta vabaturult korterit osta
◊  (ammatinharjoittajista, ammateista tms.) hän elättää itsensä vapaana taiteilijana ta teenib leiba vabakutselise kunstnikuna; vapaa toimittaja vabakutseline ajakirjanik; hän siirtyi vapaaksi kirjailijaksi ta hakkas vabakutseliseks kirjanikuks; vapaat ammatit vabad elukutsed (vabakutselised); työ oli hyvin vapaata ja itsenäistä töö oli väga vaba ja iseseisev
◊  (joka ei ole vangittuna, kiinni tms.) hän riistäytyi vapaaksi vartijoiden käsistä ta tõmbas end valvurite käest lahti; karkuri liikkuu vapaana põgenik liigub vabaduses; syytetty laskettiin vapaaksi süüdistatu lasti vabaks; tuomita vapaaksi vabaks mõista; koiria ei saanut pitää vapaana koeri ei tohtinud lahti hoida, koeri ei tohtinud lasta lahtiselt ringi joosta; köyden vapaa pää köie vaba ots; hiukset hulmusivat vapaina juuksed lehvisid vabalt; jousi palaa vapaaksi laskettuna alkuasentoonsa kui vedru vabaks lasta, võtab ta endise asendi
◊  (kuv.) kosket kuohuvat vapaina kosed vahutavad vabadena
2 (erik.)
2a (fys., kem.) vapaa energia vaba energia, Helmholtzi energia; vapaat radikaalit vabad radikaalid
2b (vaihteesta) vaihde on vapaana vabakäik on sees, käik on väljas; vaihtaa vapaalle vabakäiku sisse panna; (kuv. rentoutua) pinget maha võtta
2c (mus.) vaba keel, lahtine keel
3 (jota eivät koske määräykset, kiellot tms.)
◊ hän on vapaa tekemään, mitä haluaa tal on voli (vabadus) teha, mis ta tahab; oikeus vapaaseen uskonnonharjoitukseen õigus vabalt täita usutalitusi; ratkaisu on hänen vapaassa harkinnassaan ta võib asja enne otsustamist vabalt kaaluda, otsustamine on tema käes; tehdä jotakin [omasta] vapaasta tahdostaan teha midagi omal vabal tahtel; hän sai asiassa vapaat kädet ta sai selles asjas vabad käed; vapaa kasvatus vaba kasvatus; vapaa pääsy vaba sissepääs; sana on vapaa kõigil on võimalus rääkida, sõna on vaba; elää vapaassa suhteessa vabaabielus elada; harrastaa vapaita suhteita olla vabades suhetes (vastassugupoolega)
◊  (kutsukortissa tms.) puku vapaa riietus vaba
◊  (tal.) vapaa kurssi vaba kurss; vapaa kilpailu vaba konkurents
◊  (joka ei noudata määräsääntöjä tms.) vapaa suomennos vaba tõlge soome keelde; hän piti vapaan puheen ta pidas kõne peast, ta kõneles vabalt
◊  (kiel.) vapaa sanajärjestys vaba sõnajärg
◊  (run.) vapaa runomitta vabavärss
4 (käytöksestä, puheesta tms.) vaba, sundimatu, loomulik
◊ vapaa, luonteva käytös vaba, loomulik käitumine; tilaisuudessa oli vapaa ja välitön tunnelma olengul oli vaba ja vahetu õhkkond
5 (joka ei ole kenenkään käytössä t. jota ei ole varattu) vaba; (virasta tms. myös) täitmata
◊ hotellissa oli vapaita huoneita hotellis oli vabu tube; anteeksi, onko tässä vapaata? vabandage, kas siin on vaba [koht]?; sihteerin paikka tuli vapaaksi sekretäri koht vabanes; hakea vapaana olevaa virkaa vaba kohta taotleda; vapaa taksi vaba takso; haluaisin tavata johtajan, jos hän on vapaa sooviksin direktoriga kokku saada, kui ta vaba on
◊  (naimaton) työpaikassani ei ollut vapaita miehiä meil tööl ei olnud vabu (vallalisi) mehi
6 (näkyvyydestä tms. esteetön)
◊ vapaa näkyvyys hea nähtavus; veden vapaa virtaaminen vaba veevool; saattueelle järjestettiin vapaa kulku eskordile korraldati vaba läbipääs; sillan vapaa korkeus sildeehitise kõrgus
◊  (erik.) meri on jo vapaa meri on juba lahti (jäävaba); alus pääsi [jäistä] vapaaseen veteen laev jõudis [jää]vabasse (lahtisse) vette; vapaata ulappaa oli silmänkantamattomiin avameri ulatus kaugemale, kui silm ulatus nägema
7 (ilman tukea oleva) silta, jonka vapaa jänneväli on 40 m sild, mille sillete vahemik on 40 m; vapaalla kädellä tehty piirustus vaba käega tehtud joonis; ampua vapaalta kädeltä [vabalt] käelt lasta
8 (peittämätön, verhoamaton, avoin) raivata kirjoituspöytä vapaaksi tavaroista kirjutuslauda puhtaks kraamida, kirjutuslauda lagedaks teha; vapaan taivaan alla lageda taeva all
9 (ilmainen) tasuta; (maksuton) prii
◊ henkilökuntaetuihin kuuluvat vapaat matkat töötajate teenistusalaste soodustuste hulka kuuluvad tasuta sõidud; vapaa ylläpito prii ülalpidamine; vapaa pääsy vaba sissepääs
10 (vapaa työstä)
◊ olla vapaana työstä tööst vaba olla; olla virasta vapaana kutsetööst vaba olla; vapaat lauantait vabad laupäevad; hänelle ei jäänyt paljonkaan vapaata aikaa talle ei jäänud kuigi palju vaba aega
◊  (substantiivisesti) pitää vapaata puhkust pidada; ottaa vapaata [töölt] vabu päevi võtta; hän sai iltapäivän vapaata ta sai õhtupooliku vabaks
11 (vapautunut jostakin, vailla jotakin)
◊ päästä vapaaksi sitoumuksistaan oma kohustustest vabaneda (vabaks saada); hän on vapaa vastuusta ta on vastutusest vaba; vapaa huolista muredest vaba, muretu; ennakkoluuloista vapaa vaba eelarvamustest

vapaa-aika 9*D (·ajan) vaba aeg
◊ vapaa-aikana vabal ajal; vapaa-ajan asu vaba aja riietus; vapaa-ajan asunto puhkemaja; vapaa-ajan ongelma probleem vaba aja kasutamisega

vapaa·hetki 7 vaba moment

vapaa·ilta 9*I vaba õhtu


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur