Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 84 artiklit, väljastan 50

ahdistaa 53
1 (puristaa) pigistada, pitsitada; (kiristää) pingutada, pingule tõmmata; (olla ahdas) kitsas (pingul) olla; (pyrkiä juuttumaan) kinni jääda (kiiluda)
◊ kenkä ahdistaa [jalkaa] king pigistab; ahdistava kaulus pitsitav kaelus; henkeä ahdistaa matab hinge; raskas ilma ahdistaa rintaa raske õhk rõhub rinda; sydäntä (sydänalassa) ahdistaa südames on rõhuv tunne, südame alt pigistab; hänen mieltään ahdistaa ta tunneb ängistust (hirmu); ahdistava tunne rusuv tunne
2 (ajaa takaa) taga ajada; (vainota) taga kiusata, vaenata; (hätyyttää) tülitada, häirida, ahistada
◊ ahdistettu eläin tagaaetud loom; paeta vihollisen ahdistamana vaenlasest tagaaetuna põgeneda
3 (painostaa) peale käia (pressida), survet avaldada, ahistada; (tiukata) pinnida; (patistaa) [tagant] kiirustada; (kiusata) kiusata; (vaivata) vaevata; (hyökätä kimppuun) kallale minna (tulla); (aiheuttaa tuskaa) piinata, kannatusi põhjustada
◊ ahdistaa kysymyksillä küsimustega pinnida (peale käia); ahdistaa jotakuta tekemään jotakin kedagi midagi tegema sundida; häntä ahdisti nähdä toisten kärsivän teda piinas teiste kannatuste nägemine; minuakin alkoi ahdistaa minagi hakkasin pelgama; ahdistava pelko ängistav (ahistav) hirm; ahdistava kirja ängistav (rusuv) raamat

aikaan·saada 63 (saada tehdyksi) korda saata, toime panna; {millegagi} hakkama saada, {millegagi} toime tulla; (aiheuttaa) tekitada, põhjustada, esile kutsuda

avustaa 53 abistada, aidata; (taloudellisesti) toetada; (hätätilanteessa) appi tulla, abi anda (osutada); (olla apulaisena) abiks olla, assisteerida; (teatterissa statistina) statistiks olla; (avustaa osuudellaan) kaasa aidata
◊ hän avustaa lehteä ta teeb ajalehele kaastööd; hän avustaa lehteä kirjoituksillaan ta kirjutab ajalehte (ajalehele) artikleid; avustaa päämiestään oikeudenkäynnissä oma kaitsealust (mandanti) kohtuprotsessil esindada; jäänmurtaja avustaa laivoja jäälõhkuja abistab laevu

ehtiä 61*F
1 jõuda, areneda; (tulla ajoissa) jõuda
◊ en ehdi tehdä sitä ma ei jõua seda teha; hän ei ehtinyt syödä ta ei jõudnud süüa, tal ei olnud aega süüa; hän ehti ensimmäisenä perille ta jõudis esimesena kohale; ehdimme satamaan vasta keskiyöllä jõudsime sadamasse alles kesköösel; ehtiihän tässä jõuab ju veel; hän tulee kun ehtii ta tuleb siis, kui jõuab; tauti oli ehtinyt pitkälle haigus oli arenenud (läinud) kaugele; kuta pitemmälle kesä ehtii mida edasi suvi läheb; hän yritti ehtiä aamujunaan ta üritas jõuda hommikuse rongi peale
2 (runok. tulla, saapua) tulla; läheneda

esiintyä 52*J
1 (toimia jossakin asemassa) esineda, üles astuda, tegutseda; (esittää jotakin) üles astuda; (teeskennellä jotakin) end kellegi pähe välja pakkuda
◊ esiintyä juontajana saatejuhina esineda; esiintyä julkisuudessa avalikkuses esineda; esiintyvä taiteilija artist; hän esiintyy mielellään asiantuntijana ta esineb meelsasti asjatundjana
2 (näyttäytyä t. olla ihmisten parissa) ringi käia (liikuda); (näyttäytyä) end näidata, üles astuda; (käyttäytyä) käituda; (esim. lehdistössä) esineda, figureerida; välja paista
◊ esiintyä paidatta ilma särgita ringi käia; esiintyä ylimielisesti üleolevalt käituda; esiintyä edukseen meeldivalt käituda, end meeldivalt ülal pidada
3 (olla olemassa) esineda, leiduda, olemas olla; (olla käytössä) kasutusel olla; (ilmetä) ilmneda; (satunnaisesti) ette tulla; (sattua) juhtuda
◊ veden esiintyminen luonnossa vee leidumine looduses; lyömäaseita on esiintynyt jo varhain löögirelvad on kasutusel olnud juba ammu; oireiden esiintyminen sümptomite (sümptoomide) ilmnemine; työssä esiintyvät vaikeudet tööl esinevad (ilmnevad, ettetulevad) raskused

esittää 53*C
1 (näyttää) esitada, [ette] näidata; (esitellä) esitleda, tutvustada, demonstreerida
◊ esittää henkilöllisyystodistuksensa [oma] isikutunnistust esitada
2 (ilmaista) avaldada, väljendada, esile tuua; (muodollisesti, esim. vastalause) esitada; (mainita, lausua) nimetada, öelda, [ära] rääkida; (muodollisesti esim. syitä) esitada; (ark.) millegagi lagedale tulla
◊ esittää mielipiteensä oma arvamust avaldada; esittää työtoverien onnittelut töökaaslaste õnnitlusi edasi anda, õnnitleda töökaaslaste nimel; esittää kysymys jollekulle kellelegi küsimust esitada, kelleltki midagi küsida; esittää pyyntö palvet esitada, [kirjalikku] sooviavaldust esitada; esitä asiasi lyhyesti! räägi oma asi ruttu ära!; vieläkö sinulla on jotain esitettävänäsi? on sul veel midagi öelda?; esittää painavia syitä jotakin vastaan millegi vastu kaalukaid asjaolusid (süüdistusi) esitada; edellä esitetyn nojalla eespool esitatule (nimetatule) toetudes
3 (panna ehdolle) esitada, ette panna, ettepanekut teha
◊ esittää jotakuta puheenjohtajaksi teha ettepanek valida keegi koosoleku juhatajaks; esittää asiaa käsiteltäväksi küsimust päevakorda (arutluseks) esitada, asja arutlusele panna; esittää maljaa jollekulle teha ettepanek kellegi auks (terviseks) klaasi tõsta; emme hyväksy esittämäänne tarjousta me ei võta teie esitatud pakkumist vastu
4 (tulkita taideteosta) esitada, ette kanda; (runo) deklameerida, ette kanda, etelda; (näytelmä) mängida; (teatterin esityksestä) etendada
5 (näytellä) mängida, esitada; (esiintyä jonakin) esineda {jotakin mingisugusena} ; (ark. teeskennellä) mängida
◊ hän esitti elokuvassa nunnaa ta mängis filmis nunna; (ark.) hän yrittää aina esittää viatonta ta püüab alati süütut mängida
6 (kuvata) esitada; kujutada; (käydä jostakin) olla kellegi eest väljas; kellegi mõõtu välja anda
◊ kuva esittää kuunpintaa pilt kujutab kuu pinda; levinneisyyttä esittävä kartta levikut esitav (kujutav) kaart; muotokuva esittää häntä nuorena portree kujutab teda noorena (noorest peast)

herahtaa 53*F
1 (kihahtaa) tõusta, valguda, nõrguda, tulla
◊ kyynel herahti silmäkulmaan pisar tuli (valgus) silma, pisar tõusis (nõrgus) silmanurka; vesi herahti kielelle suu hakkas vett jooksma
2 (puhjeta, ratketa) pursata
◊ herahtaa itkuun nutma pursata

huomata 73
1 märgata, tähele panna; leida, näha ‹nägema›; (havaita) {kellelegi, millelegi} tähelepanu pöörata; vaadelda, täheldada; (keksiä) {millegi} peale tulla, avastada, leida; (erottaa) [silmaga] seletada, näha ‹nägema›, eristada, vahet teha; (käsittää, tajuta) taibata, aru saada, mõista; (todeta) konstateerida, nentida
◊ eroa tuskin huomaa vahe on vaevumärgatav; vika jäi huomaamatta viga (riket) ei märgatud, viga (rike) jäi üles leidmata, viga (rike) jäi kahe silma vahele; hän ei ollut huomaavinaankaan ta tegi, nagu ei märkakski; jo äänestä huomaa, että — juba häälest saab aru, et —; hän huomasi vihdoin lähteä lõpuks ta taipas ära minna; poika oli sitä mieltä, ettei häntä huomattu tarpeeksi poiss arvas, et talle pole pööratud küllalt tähelepanu; huomaa alaviite! vaata alaviidet (allmärkust)!; huom.! NB!
2 (salaa, epähuomiossa)
◊ hän livahti huomaamatta ulos ta lipsas märkamatult välja; otin huomaamatta[ni] väärän avaimen võtsin kogemata vale võtme

hyödyttää 53*C (vain yks.3.p muotoja) kasu tuua {jotakin millelegi} , kasuks tulla {jotakin millelegi} ; (kannattaa tehdä) mõtet olla, tasuda
◊ koko yhteiskuntaa hyödyttävä työ tervele ühiskonnale kasu toov töö; ei enää hyödytä lähteä minekust ei ole enam kasu, enam ei ole mõtet minna; ei sinun hyödytä selittää sul ei tasu (pole mõtet) seletada

ilmaantua 52*J
1 (tulla paikalle) ilmuda, saabuda; (ark.) end näole anda; laekuda (slg.)
◊ paikalle ilmaantui uteliaita katsojia kohale tuli uudishimulikke pealtvaatajaid
2 (ilmestyä, syntyä) tekkida; (ilmetä) ilmneda, ilmsiks tulla; (esiintyä) esineda; ette tulla
◊ sopivan tilaisuuden ilmaantuessa kui avaneb sobiv võimalus; ihoon ilmaantui läiskiä nahale tekkisid laigud; ilmaantui yllättäviä vaikeuksia ilmnes ettearvamatuid raskusi; milloin aihetta ilmaantuu kui peaks põhjust tekkima ks. myös ilmetä

ilmestyä 52
1 (tulla paikalle) ilmuda; tulla; kohale jõuda; (ark.) välja karata; (ilmaantua) ilmneda; avalduda
◊ metsästä ilmestyi hirvi metsast ilmus välja põder; sukkaan ilmestyi reikä suka sisse tuli auk; mistäs sinä siihen ilmestyit? kust sina siis sinna said?; ilmestyä kuin sieniä sateella tuleb kui seeni pärast vihma; ilmestyä markkinoille turule (müüki) tulla
2 (erik.)
2a (vars. usk. näyttäytyä) ilmuda; end ilmutada; ennast näidata
◊ Jeesus ilmestyi opetuslapsilleen Jeesus ilmutas end oma jüngritele; ilmestyä jollekulle unessa kellelegi unes ilmuda
2b (painatteesta) ilmuda
◊ ilmestyä painosta [trükist] ilmuda (välja tulla); äskettäin ilmestynyt teos äsja ilmunud teos; lehti ilmestyy kerran viikossa leht ilmub kord nädalas

ilmetä 72
1 (käydä ilmi) ilmneda; selguda, nähtuda; avalduda; avalikuks saada; (syntyä) tekkida
◊ ilmeni vaikeuksia ilmnes (tekkis) raskusi; koneessa ilmeni vikoja masinal tekkisid rikked; poliittisessa elämässä ilmenevä hajanaisuus poliitilises elus ilmnev laialivalguvus; jos aihetta ilmenee kui tekib põhjust
2 (saada ilmenemismuotonsa) väljenduda; avalduda; (tulla näkyviin) ilmsiks (esile) tulla; (manifestoitua) manifesteeruda
◊ tyytymättömyys ilmeni mielenosoituksina rahulolematus väljendus meeleavaldustena; miten tauti ilmenee? kuidas haigus avaldub?
3 (selvitä) välja (ilmsiks) tulla; (paljastua) avalikuks saada; (osoittautua) osutuda; selguda
◊ leimasta ilmenee valmistaja templist selgub tootja; kirjan tarkoitus ilmenee jo nimestä raamatu eesmärk selgub juba pealkirjast; kirjeestä ilmeni, että — kirjast selgus, et —; asian yhteydessä ilmenneet seikat seoses asjaga selgunud asjaolud ks. myös ilmaantua, ilmestyä

irrota 74*K lahti tulla, irduda, valla pääseda; (irrottautua) end lahti päästa; (laivasta, esim. karilta) lahti pääseda; (päästä irti) vabaneda; (hellitä) vallanduda, lõdveneda; (kuv. vapautua) lahku lüüa
◊ ote irtosi haare lõdvenes; puolueesta irronnut ryhmittymä parteist lahkulöönud rühmitus
◊  (kuv.) tuossa ammatissa ei leipä vähällä irtoa selle tööga ei tule leib kergesti kätte; tuollainen irtoaa pienellä rahalla selle saab väikse rahaga kätte
◊  (ark.) tyttö sai irtoamaan pienen hymyn tüdruk suutis pisut naeratada
◊  (vars. urh.) (onnistumisesta) joukkueeltamme ei tänään irronnut meie meeskonnal täna ei klappinud

johtua 52*F
1 (olla seurauksena) tuleneda; {millestki} tulla, johtuda
◊ väärinkäsitys johtui siitä, että — vääritimõistmine tuli sellest, et —; se johtuu asian luonteesta see tuleneb asja loomusest; tilanne on tästä johtuen epäselvä seetõttu on olukord segane
2 (olla peräisin jostakin) kusagilt pärit olla, pärineda; tuleneda
3 (johtua mieleen) asia ei johtunut kenellekään mieleen asi ei turgatanud kellelegi pähe; johtui mieleeni, että — mulle tuli meelde, et —, mulle turgatas pähe, et —
4 (ohjautua, suuntautua) suunduda
◊ lämpö siirtyy johtumalla soojus kandub üle soojusjuhtivuse teel

järkiintyä 52*J mõistusele tulla, aru (meelemõistust) pähe võtta, mõistuse häält kuulda võtta; (tulla järkevämmäksi) mõistlikuks saada, targemaks (arukamaks) saada
◊ järkiintyä vanhetessaan vananedes arukamaks (targemaks) saada

kekata 73*A (ark.) {millegi peale} tulla; (hoksata) taibata, [ära] tabada; (huomata) märgata
◊ mistä kekkasit tuon idean? kust sa selle mõtte peale tulid?, kust sa selle idee välja õngitsesid?; kekkasin hänet heti märkasin teda kohe

kertyä 52*K koguneda, korjuda, kuhjuda; (rahasta, tuloista) laekuda, sisse tulla, akumuleeruda
◊ kiukaan taakse kertyi roskaa ahju taha kogunes prahti; mustia pilviä kertyi taivaalle musti pilvi kogunes taevasse; rahaa kertyi miljoonia raha laekus miljoneid; vuosien varrella heille oli kertynyt monenlaista tavaraa aastate jooksul oli neile kogunenud mitmesugust vara; hänelle kertyi runsaasti kokemuksia talle kogunes rohkesti kogemusi; kun sinulle on kertynyt lisää vuosia sulle on ju aastaid juurde tulnud; hänelle ehti kertyä kymmenen palvelusvuotta talle jõudis koguneda kümme aastat teenistust; tapahtumasta kertyi ainesta kokonaiseen romaaniin sündmusest kogunes materjali terve romaani jagu; pienistä kustannusleikkauksista kertyi suuri säästö kulutuste väikestest kärbetest kogunes suur kokkuhoid
◊  (tal.) kertynyt korko laekunud intress

kirjoittua 52*C kirjutatuna nähtavale tulla
◊ teksti kirjoittuu näyttöpäätteeseen tekst ilmub kuvarile

klaarata 73 (ark.) toime tulla, hakkama saada
◊ joukkueen puolustus klaarasi hyvin meeskond tuli kaitsemänguga hästi toime

koitua 52*F tulla, tekkida, sündida, saada
◊ siitä koituu vaivaa see tekitab raskusi; se koituu hänelle kunniaksi see on talle auks; tästä ei koidu mitään hyvää sellest ei tule midagi head; erehdys voi koitua kohtalokkaaksi eksitus võib saada saatuslikuks; tauti koitui hänelle kuolemaksi haigus oli talle surmaks

kokoontua 52*J koguneda, kokku tulla
◊ johtokunta kokoontuu neuvotteluun juhtkond koguneb nõupidamisele; kokoontuminen asemalla kello 8 kogunemine jaamas kell 8; linnut kokoontuivat parviin linnud kogunesid parvedesse; ukkospilviä alkoi kokoontua taivaalle taevasse hakkas tõusma (kogunema) äikesepilvi

korostua 52 esile tulla, esile tõusta; võimenduda
◊ liiaksi korostunut itsetunto liigselt esile tõusnud eneseväärikustunne; asiakaspalvelu on korostunut klienditeenindusele on [rohkem] rõhku pandud

kotiutua 52*F
1 (palata kotiin) koju naasta, koju tulla; (sairaalasta) koju saada, välja kirjutatud olla; (vars. sot.) demobiliseeruda, erru minna; (sotavangeista) repatrieeruda
2 (tottua olemaan) koduneda, ära harjuda; (oppia tuntemaan) sisse elada
◊ hän on kotiutunut hyvin Helsinkiin ta on Helsingis hästi kodunenud, ta on end Helsingis hästi sisse seadnud; kotiutua uuteen ammattiin uude töösse sisse elada
3 koduneda {johonkin kuskil} ; (tulla vakiintuneeseen käyttöön, juurtua) kasutusele tulla, juurduda {johonkin kuskil}
◊ kieleen kotiutuneet lainasanat keeles kodunenud laensõnad

leikkautua 52*F
1 eralduda, lahti tulla; tükelduda
◊ metallista leikkautuu työstettäessä lastuja metalli küljest eraldub töödeldes laaste
2 (tekn.) kinni joosta, kinni kiiluda

liftata 73 (ark.) hääletada, häälega minna (tulla), pöidlaküüdiga sõita (juhusliku autoga tasuta sõita)

listautua 52*F (tal.) börsil registreeruda, börsinimekirja tulla

lohjeta 74*L
1 lõhki minna, lõheneda, tükkideks minna, laguneda; (jakautua lohkareiksi) jaguneda; (pirstoutua) puruneda; (mureta) pudeneda
◊ kivi lohkesi kappaleiksi kivi läks tükkideks; hammas lohkesi hammas purunes; keisarikunta lohkesi kuuteen osaan keisririik jagunes kuueks osaks
2 (irrota) irduda, eralduda, lahti minna (tulla)
◊ kupin reunasta lohkesi pala tassi servast tuli tükk ära; hampaastani lohkesi palanen mul tuli hamba küljest kild ära; kiintojäästä lohkesi lautta kinnisjääst eraldus pank; yskä alkaa lohjeta köha hakkab lahti minema; loton voittosummasta lohkesi vähän hänen ystävilleenkin loto võidusummast läks pisut ka tema sõpradele

lähestyä 52
1 läheneda, ligineda, lähestuda; lähemale tulla; lähemale minna
◊ laiva lähestyy satamaa laev läheneb sadamale; hän kuuli askelten lähestyvän ta kuulis samme liginevat; rajuilma lähestyy maruilm läheneb; kello lähestyy viittä kell läheneb viiele, kell hakkab viis saama; lähestyä loppuaan lõpule läheneda, lõpule jõuda
2 (pyrkiä kosketukseen jonkun kanssa) läheneda {jotakuta kellelegi} ; (päästä kosketukseen jonkun kanssa) lähedale jõuda, lähedale pääseda {jotakuta kellelegi} ; kontakti saada {jotakuta kellegagi}
◊ osata lähestyä jotakuta oikealla tavalla osata kellelegi õigel viisil läheneda; häntä on vaikea lähestyä temaga on raske kontakti saada; lähestyä Jumalaa rukouksin palves Jumala poole pöörduda
3 (ottaa käsiteltäväksi tms.) käsitleda, läheneda
◊ kirjailijan tapa lähestyä aihettaan kirjaniku viis teemat käsitleda; tätä ongelmaa voidaan lähestyä monesta näkökulmasta sellele probleemile võib läheneda mitmest seisukohast

lähetä 72
1 läheneda, ligineda, lähestuda; lähemale tulla; lähemale minna
◊ laiva näytti lähenevän laev paistis lähenevat; joulun lähetessä jõulude lähenedes; illan lähetessä õhtu lähenedes (saabudes)
2 (tulla läheisemmäksi) läheneda, lähedasemaks saada
◊ puolueet lähenivät toisiaan aatteellisesti erakonnad lähenesid teineteisele ideeliselt
3 (lähetä jotakin arvoa) läheneda, küündida
◊ lämpötila lähenee yöllä nollaa temperatuur läheneb öösel nullile
4 (muistuttaa) läheneda, sarnaneda, meenutada
◊ tilanne lähenee sekasortoa olukord sarnaneb kaosega; hänen hallitsemistapansa lähenee diktatuuria tema valitsemisviis läheneb diktatuurile

lähteä 60*F (imperfekti: lähti t. läksi)
1a (mennä) [ära] minna, minema hakata; (matkustaa) ära sõita; (poistua) lahkuda; (kulkuneuvosta, posti- tms. lähetyksestä) väljuda, välja sõita
◊ vieraat lähtivät külalised lahkusid; juna lähtee raiteelta kaksi rong väljub teiselt teelt; lähtevä liikenne väljumine (nt sildil); väljuvad bussid, rongid, lennukid vm; hän lähti kotiin ta läks koju; lähteä matkalle reisile minna; lähteä pakoon pakku minna, ära põgeneda; lähteä kävelylle jalutama minna; lähdetään jo! hakkame ometi (juba) minema
◊  (ark.) lähteä vetämään (nostelemaan) minema minna, jalga lasta
1b (jättää joku) ära minna, lahkuda; maha jätta
◊ hän lähti vaimonsa luota ta läks naise juurest ära; luottamusmiesten oli lähdettävä tööliste usaldusmeestel tuli töölt lahkuda; sihteeri uhkasi lähteä sekretär ähvardas töölt lahkuda; puolue lähti hallituksesta partei lahkus valitsusest
1c (kuolla) surra, elust lahkuda, teise ilma minna
◊ hän lähti rauhallisesti ta lahkus rahus (rahulikult)
1d (alkaa) lähtuda; (joesta) alata, algust saada
◊ suorat lähtevät samasta pisteestä sirged väljuvad samast punktist; joki lähtee ylängöltä jõgi saab alguse kõrgendikult
2 (irrota) ära tulla, maha tulla; (pudota) välja langeda; (liueta) välja minna; (sairaudesta tms.) järele anda, üle minna, mööda minna
◊ tukka lähtee juuksed langevad välja, juuksed tulevad peast ära; paidastani on lähtenyt nappi mu särgil on nööp eest ära tulnud; vaatteesta lähtee pesussa väri riie annab pesus värvi välja; maali lähtee värv tuleb (koorub) maha; lika ei lähde mustus ei lähe välja, mustus ei tule maha; jäät lähtivät jää lagunes, jää läks; kyllä näillä eväillä nälkä lähtee küll selle moonaga (toiduga) saab näljast jagu; tapaus ei lähde mielestäni [see] juhtum ei lähe mul meelest; juosta, minkä jaloista lähtee joosta nii kiiresti, kui jalad võtavad; kyllä lapsista ääntä lähtee lapsed teevad küll kõva kisa; hän huusi niin paljon kuin kurkusta lähti ta karjus täiest kõrist
◊  (erik. ostamiseen tms. liittyen) talo ei lähde sillä hinnalla maja selle hinnaga kätte ei saa; metsästä lähti paljon puuta mets andis palju puud välja
3 (olla lähtöisin, peräisin) pärineda, pärit olla, tulla; (saada alkunsa) algust saada
◊ työläiskodista lähtenyt kirjailija tööliskodust pärit kirjanik; kukista lähtevä tuoksu lilledest leviv lõhn; ajatus lähti meistä mõte sai alguse meilt, see oli meie idee
4 (perustaa käsityksensä tms.) lähtuda
◊ lähteä siitä oletuksesta, että — lähtuda sellest oletusest, et —; me lähdemme siitä (siltä pohjalta) että — me lähtume sellest, et —
5 (ryhtyä johonkin) {midagi} ette võtta, {midagi} tegema hakata, {millegi} kallale asuda
◊ siihen yritykseen en lähde sihukest asja ma ette ei võta; puolue lähti vaaleihin suurin odotuksin partei läks valimistele vastu suurte ootustega; lähteä selvittelemään jotakin midagi selgitama asuda; enpä lähtisi häntä arvostelemaan ega mina teda kritiseerima hakkaks; toiminta lähtee alkuun (käyntiin) asi läheb käima, tegevus algab; moottori lähti käyntiin mootor läks käima, mootor käivitus
◊  (ark.) kyllä se siitä lähtee! küll ta minema hakkab!, küll see korda läheb!

löytyä 52*F leiduda, esineda, olemas olla; (kadonneesta) välja tulla, esile tulla
◊ kadonnut löytyi metsästä kadunu leiti metsast; kadonnut lompakko löytyi kadunud rahakott tuli välja; Pohjanmerestä on löytynyt öljyä Põhjameres on leitud (avastatud) naftat; ei löytynyt sopivaa leninkiä ei olnud sobivat kleiti; tarpeeksi rahaa ei vain löytynyt ei olnud aga piisavalt raha, ei leitud aga vajalikku raha; työtä ei vain tahdo löytyä tööd on aga raske leida, tööd ei leia ega leia; tileistä löytyi virheitä arvetes leidus vigu; tapaukselle ei löydy vertaa Suomen historiassa Soome ajaloos ei leidu teist sarnast juhtumit; sopu löytyi vihdoin lõpuks jõuti üksmeelele, lõpuks leiti üksmeel; kyllä syitä aina löytyy eks põhjusi leiab alati

manifestoitua 52*F manifesteeruda, ilmneda, ilmsiks tulla, nähtavaks muutuda
◊ tarpeemme manifestoituvat unina meie vajadused tulevad ilmsiks unenägudena; meie vajadused ilmnevad unenägudes; piilevä sairaus manifestoitui varjatud (latentne) haigus muutus nähtavaks (lõi välja)

menestyä 52 edukas olla; edusamme teha; edu saavutada; edasi jõuda; (onnistua hyvin) õnnestuda, hästi hakkama saada (toime tulla); (kuv.) ülesmäge minna; (edistyä, kehittyä) edeneda, areneda; (kasveista myös) kasvada
◊ menestyä elämässään elus edasi jõuda; elus edukas olla; menestyä urallaan edukalt karjääri teha; hän ei menestynyt koulussa tal ei läinud koolis hästi; ta ei saanud koolis hästi hakkama; hän menestyy hyvin matematiikassa ta on tugev matemaatikas; menestyvä liikemies edukas ärimees; viljalajike menestyy pohjoisessakin [see] viljasort kasvab hästi ka põhja pool; huonekasvi menestyy varjossa [see] toalill kasvab hästi varjus

muistaa 53
1 mäletada; meeles olla; (pitää mielessä) meeles pidada; (säilyttää muistissa) mäletada; (palauttaa mieleensä) meelde tuletada, meenutada; (panna muistiin) meelde jätta; (keksiä) meelde tulla
◊ muistan sen selvästi ma mäletan seda selgesti; mul on see selgesti meeles; muistan sen hämärästi mäletan seda uduselt (ähmaselt); see on mul uduselt (ähmaselt) meeles; en muista nähneeni häntä ma ei mäleta, et oleksin teda näinud; en jaksa muistaa sitä mulle ei tule see kuidagi meelde; ma ei suuda seda kuidagi meenutada (meelde tuletada); sen hän tulee muistamaan kauan seda ta mäletab kaua; see seisab tal kaua meeles; muistaakseni minu mäletamise (mälestuse) järgi; minu mäletamist (mälestust) mööda; minu mälestustes; nii nagu mina mäletan; jos oikein muistan kui ma õigesti mäletan; kui ma ei eksi; ellen väärin muista kui ma õigesti mäletan; kui mul pole valesti meelde jäänud; kui ma just valesti ei mäleta; muista sammuttaa valot! ära unusta tulesid kustutada!; ei sanaakaan toisille, muista se! pea meeles — teistele mitte ühtki sõna!; ära siis unusta — teistele mitte ühtki sõna!; minulla on paljon muistamista mul tuleb palju asju meeles pidada; silloin muistin sinut siis sa tulid mulle meelde; siis ma meenutasin sind; siis ma mõtlesin su peale; nytpä muistankin, että — nüüd turgatas mulle meelde, et —; teen sen nyt heti muistaessani teen seda nüüd kohe, kuni see on mul meeles; teen seda nüüd kohe, enne kui ma selle ära unustan (enne kui see mul meelest ära läheb)
2 (ajatella, muistella) mäletada, meeles pidada; meenutada; meeles olla (seista); mõtelda, mõelda; mitte unustada
◊ muistan sinua aina sa oled mul alati meeles; ma mäletan sind alati; ma ei unusta sind kunagi; älä muista pahalla ära mõtle minust (mu peale) halvasti; ära meenuta mind halva sõnaga; muistakaamme menneiden polvien työtä! ärgem unustagem eelmiste sugupõlvede tööd!; pidagem meeles eelmiste sugupõlvede tööd! ks. myös muistella 3
3 (suosion osoittamisesta) meeles pidada
◊ muistaa jotakuta testamentissaan kedagi oma testamendis meeles pidada; muistaa jotakuta lahjalla kedagi kingitusega meeles pidada
4 (ottaa huomioon) arvesse võtta, tähele panna, {millelegi} mõelda
◊ älä kiihdy, muista verenpainettasi! ära erutu, mõtle oma vererõhule!

muistua 52 (palautua mieleen) meelde tulla, meenuda
◊ mieleeni muistui eräs tapaus mulle tuli üks juhtum meelde; mulle meenus üks juhtum

muodostaa 53
1 (tehdä) teha, valmistada; koostada; moodustada; (saattaa jokin johonkin muotoon) kujundada; vormida, formeerida, lõplikku kuju anda; välja töötada; (luoda) luua; (synnyttää) tekitada, esile kutsuda; põhjustada, ajendada; (kehittää) arendada; (saada aikaan) teha, teostada, {millegagi} toime tulla, {millegagi} hakkama saada; (valmistaa) valmistada, teha, toota; koostada, kokku panna; (muodostaa uuteen muotoon) ümber kujundada, ümber vormida; muuta, ümber teha
◊ laatikoista muodostettu hyllykkö kastidest tehtud (kokku pandud) riiul; Länsi-Saksasta muodostettiin liittovaltio Lääne-Saksamaast moodustati liitvabariik; yritys muodostettiin osakeyhtiöksi ettevõte kujundati ümber aktsiaseltsiks; säästöpankista muodostettiin liikepankki hoiupangast tehti äripank; hoiupank tehti ümber äripangaks; verta muodostavat kudokset verd loovad (tekitavad) koed; kahden alkuaineen muodostama yhdiste kahe algaine poolt tekitatud ühend; hallituksen muodostaminen valitsuse moodustamine; muodostaa lauseita lauseid moodustada (koostada); muodostaa [itselleen] mielipide jostakin kujundada oma arvamust {millegi kohta}
2a (olla jossakin muodossa) moodustada
◊ sulat muodostavat kauniin kuvion suled moodustavad ilusa mustri
2b (kokonaisuudesta ja sen osista) osien muodostama kokonaisuus osadest koosnev tervik; johtokunnan muodostavat puheenjohtaja ja viisi jäsentä juhatuse moodustavad juhataja ja viis liiget; juhatus koosneb juhatajast ja viiest liikmest ks. myös muodostua
2c (olla, toimia jonakin) olla ‹olema›, endast kujutada; moodustada
◊ järvi muodosti ylipääsemättömän esteen järv oli ülepääsmatuks takistuseks; järv kujutas endast ülepääsmatut takistust; järv moodustas ülepääsmatu takistuse; aineiston muodosti kymmenen koehenkilöä materjaliks oli kümme katseisikut; matkan kohokohdan muodosti käynti teatterissa reisi kõrgpunktiks kujunes teatrikülastus
3 ks. muotoilla
◊ taikina muodostetaan pyöreiksi leiviksi taigen vormitakse ümmargusteks pätsideks

myöntyä 52*J nõustuda {johonkin millegagi} ; nõus olla {johonkin millegagi} ; jaatavalt vastata {johonkin millelegi, kellelegi} ; (hyväksyä) heaks kiita {johonkin midagi} ; (taipua) järele anda {johonkin millelegi} ; (mukautua) kohaneda {johonkin millegagi} ; (suostua) vastutulelik olla {johonkin kellelegi} ; vastu tulla {johonkin kellelegi} ; (alistua) alistuda {johonkin millelegi, kellelegi} ; alla anda {johonkin millelegi, kellelegi}
◊ myöntyä pyyntöön palvele vastu tulla; myöntyä anomukseen avaldusele jaatavalt (positiivselt) vastata; myöntyä kosintaan kosjad vastu võtta; kosijale jaatavalt vastata; hän myöntyi vaikenemaan asiasta ta oli nõus asjast vaikima

nousta 66
1 tõusta; (jotakin pitkin) üles minna
◊ hissi nousee lift tõuseb; esirippu nousee eesriie tõuseb; lentokone nousi kentältä ilmaan lennuk tõusis lennuväljalt õhku; lohi nousee ylävirtaan lõhe ujub vastuvoolu üles; suolta nousi usvaa soo pealt tõusis udu; nousta portaita trepist üles minna; nousta mäelle mäkke tõusta; nousta maihin maale minna (nt laevast); nousta satulaan sadulasse tõusta; nousta suksille suusad alla panna; hiihtäjä nousi mäen haarakäyntiä suusataja läks käärtõusus mäest üles; nousta junaan rongi peale minna; nousta junasta rongilt maha tulla; jalka nousee hänellä vielä kevyesti jalg tõuseb tal veel kergesti, jalg on tal veel kerge
◊  (erik.) purjevene nousi tuuleen purjekas pööras vastutuult; merestä nousi lohta merest püüti (saadi) lõhet; merestä ei tänään noussut kalaa merest täna kala ei tulnud (saadud)
2a (yletä) tõusta, jõuda
◊ nousta maineeseen kuulsuseni jõuda; nousta valtaistuimelle troonile tõusta; joukkue nousi mestaruussarjaan meeskond tõusis meistriliigasse; juoksija nousi jälkijoukosta kärkeen jooksja tõusis tagaajajate rühmast ette; nousta kärkeen etteotsa tõusta; nouseva tähti tõusev täht
2b (mielentilasta tms.)
◊ tunnelma nousi kattoon meeleolu (tuju) tõusis taevani; jännitys nousi sietämättömäksi põnevus muutus väljakannatamatuks; viina nousee päähän viin hakkab (lööb) pähe; menestys nousi hänelle päähän edu lõi talle pähe
3 (asettua pystyasentoon) üles tõusta, püsti tõusta
◊ nousta seisomaan seisma tõusta; nousta varpailleen kikivarvukile tõusta; nousta vuoteesta voodist üles tõusta; nousta pöydästä lauast tõusta; hän nousee aina varhain ta tõuseb alati vara üles; hiukseni nousivat kauhusta pystyyn mu juuksed tõusid hirmust püsti; nousta puolustamaan jotakuta kedagi kaitsma hakata; nousta vastarintaan vastu hakata, vastupanu osutada; nousta kapinaan mässama hakata; hänen luontonsa nousi tal sai süda täis, ta läks vihaseks, tal läks hari punaseks
◊  (Raam.) Kristus on noussut kuolleista Kristus on surnuist üles tõusnud
4 (tulla korkeammaksi) kerkida; (tulla esiin) ilmuda
◊ talo nousi harjaan maja kerkis sarikateni, maja on sarikateni valmis saanud; merestänoussut saari merest tõusnud (kerkinud) saar; ihoon nousi rakkuloita kehale ilmusid villid (rakud); aurinko nousee päike tõuseb; taikina nousee taigen kerkib; kyyneleet nousivat silmiini mu silmadesse tõusid pisarad, mul tulid pisarad silma; minulla nousi hiki pintaan ma läksin higiseks; poskilleni nousi puna mu põskedele tõusis puna, mu põsed läksid punaseks; maasta nousi versoja maa seest tõusis (ajas) võrseid
5a (kuv.) nousta arvoonsa ausse tõusta; mieleeni nousi epäilys mu mõtetesse tõusis kahtlus; kansan keskuudesta noussut runoilija rahva seest tõusnud luuletaja; nouseva sukupolvi kasvav (sirguv) sugupõlv
5b (alkaa, syntyä) tõusta, alata
◊ myrsky nousi torm tõusis; siitä nousi riita sellest tõusis riid; siitä nousi meteli sellest sündis skandaal
6 (erottua korkeampana) kõrgemal olla, nähtavale tulla; (suuntautua ylöspäin) kerkida
◊ kattojen yläpuolelle nouseva torni katustest kõrgemale kerkiv torn; taustasta esiin nouseva kuvio taustalt esile kerkiv kujund; vuori nousee kilometrin korkeuteen mägi on kilomeetri kõrgune; nouseva käyrä tõusev kõver
7 (äänestä) kõrge[ma]ks minna, tõusta, kerkida
◊ nouseva sävelkulku tõusev helirida; ääni nousi falsettiin hääl tõusis falsetti
8 (parantua, kohentua) paraneda
◊ hänen kuntonsa nousi tema füüsiline vorm paranes; elintaso on noussut elatustase on tõusnud
9 (kasvaa määrältään) suureneda, suuremaks minna; (lisääntyä) kasvada
◊ lämpötila nousi temperatuur tõusis; kuume nousi palavik tõusis; paine nousi surve läks suuremaks; painoni on noussut minu kaal on tõusnud, ma olen juurde võtnud; nopeus nousi 100 kilometriin tunnissa kiirus tõusis saja kilomeetrini tunnis; kustannukset nousivat kulutused suurenesid; jonkin hinta nousee millegi hind tõuseb; jonkin arvo nousee millegi väärtus suureneb; palkka nousi 200 mk[:lla] palk tõusis 200 marga võrra; jäsenmäärä on noussut liikmete arv on kasvanud; veren hemoglobiinipitoisuus nousi vere hemoglobiinisisaldus kasvas
10 (olla määrältään jonkin suuruinen) ulatuda {johonkin millenigi}
◊ toiselle sadalle nouseva summa summa, mis ulatub kahesajani; nousta ennätyslukemiin rekordarvudesse tõusta

näkyä 52*D
1 paista; (olla näkyvissä) näha olla; (tulla vähitellen näkyviin) nähtavale tulla; (näkyä vilahduksenomaisesti) vilksatada
◊ tuolla näkyy talo sealt paistab maja; torni ei näy täältä torni pole siit näha, siit torn ei paista; ikkunasta näkyy kaistale taivasta aknast paistab tükike taevast; kadulla ei näy ketään tänaval ei paista kedagi; onko Eskoa näkynyt? kas Eskot on näha olnud?; miestä ei näy, ei kuulu meest pole näha ega kuulda; siitä ei näy jälkeäkään sellest pole jälgegi [näha]; naarmut näkyvät selvästi kriimustused tulevad selgesti nähtavale, kriimustused paistavad selgesti välja; pusero näkyy läpi pluus paistab läbi; kalliolta näkyy kauas kalju pealt on kaugele näha; ikkunasta näkyy järvelle aknast paistab järv; lika ei näy tummassa puvussa mustust pole tumeda riietuse peal näha; kadulla ei näy ristin sielua tänaval pole näha ühtki hingelist
2 (käydä selville näköhavainnosta) näida; (vaikuttaa) tunduda, paista
◊ talo näkyy olevan kaksikerroksinen maja paistab olevat kahekorruseline; pojat näkyvät jo palaavan paistab (näib), et poisid tulevad juba tagasi; hevosen ikä näkyy hampaista hobuse vanus paistab tema hammastest, hobuse vanus on näha tema hammastest; kuten kuvasta näkyy nagu pildilt näha; talossa näkyy vielä valvottavan paistab, et majas ollakse veel üleval; näib (tundub), et majaelanikud pole veel magama läinud
3 (olla havaittavissa) ilmneda, ilmsiks tulla, avalduda
◊ seuraukset alkavat näkyä tagajärjed hakkavad ilmsiks tulema; näkyä oikeassa valossa näha [asju] õiges valguses; hallituksen voimattomuus näkyy siinäkin, että — valitsuse võimetus avaldub ka selles, et —; hän näkyy olevan aika veijari ta näib (paistab) olevat paras võrukael; tundub, et ta on paras võrukael; hänelle näkyy tehdyn vääryyttä tuleb välja, et talle tehti ülekohut, talle näikse olevat ülekohut tehtud

näyttäytyä 52*F
1 (ilmestyä näkyviin) nähtavale ilmuda; end näidata, oma nägu näidata (kõnek)
◊ kuningaspari näyttäytyi kansalle kuningapaar näitas end rahvale; näyttäytyä gaalaillassa galaõhtul nähtavale ilmuda; älä näyttäydy täällä enää! siin ära enam oma nägu näita!; aurinko ei ole näyttäytynyt koko viikkona päikest pole terve nädala näha olnud
2 (tulla ilmi) ilmsiks tulla, avalduda; (osoittautua) osutuda; (ilmetä) ilmneda; (paljastua) paljastuda
◊ lihavuus näyttäytyy suurena ongelmana ülekaal osutub suureks probleemiks
◊  (kuv.) koko asia näyttäytyi aivan uudessa valossa kõik tuli täiesti uues valguses nähtavale

onnistua 52
1 õnnestuda; (olla onnekas) õnneks minna; (päätyä toivottuun tulokseen) välja tulla, korda minna; (päätyä hyvään tulokseen) hästi minna
◊ ensimmäinen hyppy onnistui esimene hüpe õnnestus, esimene hüpe tuli välja; yritys ei onnistunut katse ei õnnestunud; koe onnistui proov õnnestus; hän onnistui yli odotusten tal läks üle ootuste hästi; tuo ei onnistu see ei õnnestu, sellest ei tule midagi välja, see ei lähe õnneks, see ei lähe läbi; mikään ei ota onnistuakseen miski ei taha õnnestuda, kõik läheb halvasti; minulta ei onnistu mikään mul ei tule midagi välja, mul ei õnnestu midagi; kakku onnistui hyvin tort tuli hästi välja; valokuvat onnistuivat pildid tulid hästi välja
2
◊ hän onnistuu kaikessa, mihin ryhtyy tal tuleb kõik välja, mis ta tegema hakkab; hän on onnistunut hyvin opettajana õpetajana tal on hästi läinud, ta on õpetajana edu saavutanud; onnistuimme saamaan liput meil õnnestus piletid [kätte] saada; isä onnistui pelastamaan hukkuvan lapsen isal õnnestus uppuv laps päästa; suunnitelmaa ei ole onnistuttu toteuttamaan plaani pole õnnestunud ellu viia; hän onnistuu hyvin valokuvissa ta tuleb foto peal hästi välja, ta näeb fotol hea välja
3 (vain yks.3.p muotoja) (onnistua tehdä jotakin)
◊ jonkun onnistuu tehdä jotakin kellelgi õnnestub midagi teha; meidän onnistui selvittää asia meil õnnestus asi ära klaarida
◊  (iron.) hän onnistui taas sotkemaan asiat tal õnnestus jälle kõik ära rikkuda

orastaa 53 tärgata, üles tulla; (kuv.) tärgata, tekkida
◊ vehnä orastaa nisuoras tärkab
◊  (kuv.) orastava rakkaus tärkav armastus; mielessäni alkoi orastaa epäilys minu mõtetesse hakkas tekkima kahtlus

palata 73 (vanh., ylät. myös taivutusmuotoja palajan, palajat, palajaisi)
1 naasta; (tulla takaisin) tagasi tulla; (mennä takaisin) tagasi minna
◊ palata paikalleen oma kohale tagasi minna; pianpa sinä palasitkin küll sina tulid alles ruttu tagasi; tulen käymään matkalta palattuani kui ma reisilt naasen, siis astun läbi
2 (tulla entiseen asemaan tms.) tagasi pöörduda, tagasi minna
◊ hän palasi entiseen ammattiinsa ta läks oma endisse ametisse tagasi; terveyteni on palannut mu tervis on tagasi tulnud; palata tajuihinsa teadvusele tulla; palata entiselleen endise juurde naasta, endist viisi jätkata; kirja palasi omistajalleen omanik sai oma raamatu tagasi; rauha palasi maahan rahu tuli maale tagasi; menneet ajat eivät koskaan palaa möödunud ajad ei tule kunagi tagasi, minevik ei pöördu kunagi tagasi
3 (ottaa uudelleen puheeksi) tagasi tulla
◊ palaan kysymykseen myöhemmin tulen (pöördun) küsimuse juurde hiljem tagasi
◊  (ark.) palataan asiaan võtame uuesti ühendust, räägime teine kord edasi
4 (siirtyä ajatuksissaan ajassa taaksepäin) mõttes tagasi minna
◊ palatkaamme viime vuosisadan alkuun läheme mõtteis eelmise sajandi algusesse

palautua 52*F
1 (palata) tagasi minna, tagasi tulla; (tulla entiselleen, ennalleen) taastuda
◊ asia palautui mieleeni asi tuli mulle meelde, asi meenus mulle; poskille palautui terve puna põskedele tuli terve puna tagasi; hänen kuntonsa palautui ennalleen tal taastus endine vorm; elimistö palautuu rasituksen jälkeen elundkond toibub peale pingutust; elämä palautui entiseen uomaansa elu läks endistesse rööbastesse tagasi; järjestys palautui kord taastus; asia palautui valiokunnan käsiteltäväksi küsimuse arutlus läks tagasi komisjoni kätte; korvauksista osa palautui takaisin valtiolle osa hüvitistest läks tagasi riigile
2 (olla peräisin) pärit olla, pärineda
◊ koristeaihe palautuu antiikin aikoihin ornamendi motiiv on pärit antiigist; sana palautuu ruotsalaiseen alkumuotoon sõna tuleb rootsikeelsest algvormist, sõna pärineb rootsi keelest

paljastua 52
1 paljastuda; paljaks minna; (tulla näkyviin) nähtavale tulla
◊ maa paljastui lumen alta lume alt paljastus maa, maa tuli lume alt nähtavale; päät paljastuivat lipun kohotessa salkoon pead paljastusid, kui lipp kerkis lipuvardasse; raunio paljastui kaivauksissa varemed paljastusid väljakaevamistel, väljakaevamistel tulid nähtavale (välja) varemed
2 (tulla ilmi, julki) paljastuda, avalikuks tulla, ilmsiks tulla, avalikuks saada; (paljastua joksikin) osutuda; (tulla päivänvaloon) päevavalgele tulla
◊ oireiden syyksi paljastui allergia tuli välja, et sümptomite (sümptoomide) põhjuseks oli allergia, sümptomite (sümptoomide) põhjuseks osutus allergia; nimimerkin takaa paljastunut kirjailija varjunime tagant päevavalgele (ilmsiks) tulnud kirjanik; laaja huumeketju on paljastunut lai narkoärikett on paljastunud; mies paljastui petturiksi mees osutus petturiks; salaisuutemme paljastui meie saladus paljastus (tuli välja)

palvella 67
1 teenida; (palveluammatissa) teenindada; (olla avuksi) aidata
◊ palvella asiakkaita kliente teenindada; hänen työnsä pankissa on yleisön palvelemista tema töö pangas oli klientide teenindamine; miten voin palvella? kuidas ma saan teid aidata?; palvelemme 9—17 oleme avatud 9—17, teenindame 9—17; sairaala palvelee laajan alueen väestöä haigla teenindab suurt piirkonda, haigla teenindada on suur piirkond; hän palveli pyyteettömästi lähimmäisiään ta teenis oma lähedasi omakasupüüdmatult; palvella isänmaataan isamaad teenida
◊  (kuv.) palvella kahta herraa kaht[e] isandat teenida
2 (olla virassa tms.) ametis olla; (olla palveluksessa) teenistuses olla, teenida
◊ palvella virkamiehenä ametnik (ametiisik) olla; palvella varusmiehenä ajateenija olla, aega teenida; palvella laivastossa mereväes teenida; kunnan toimessa palveltu aika valla teenistuses oldud aeg; hän palveli monta vuotta samassa perheessä ta teenis mitu aastat samas peres, ta oli mitu aastat samas peres teenija
3 (pitää jumalanaan) teenida; (palvoa) kummardada
◊ palvella Jumalaa Jumalat teenida; palvella epäjumalia ebajumalaid kummardada
4 (edistää, hyödyttää) teenida, kasuks tulla; (olla tarkoitettu johonkin) millekski mõeldud olla
◊ tutkimus palvelee monia päämääriä uurimus teenib mitmeid eesmärke, uurimusel on mitmeid eesmärke; uudet aukioloajat palvelevat työssäkäyviä uued lahtiolekuajad tulevad töölkäijatele kasuks; työkalu palvelee hyvin tarkoitustaan tööriist on hästi käsitsetav, tööriist on otstarbekas
5 (toimia t. olla jonakin) teenida; kasutada; töötada
◊ vaate oli jo aikansa palvellut riideese oli oma aja juba ära teeninud; tila palvelee tarvittaessa juhlasalina ruumi saab vajaduse korral kasutada peosaalina

pistää 53
1 pista, torgata
◊ pistää jotakuta neulalla kedagi nõelaga torgata; hän pisti miehen puukolla kuoliaaksi ta torkas mehe pussiga surnuks; pistää ilmapallo puhki õhupalli katki torgata; pistää reikä johonkin kuskile auku sisse torgata; ampiainen pisti lasta jalkaan herilane nõelas last jalga; naula pisti haavan kantapäähäni nael torkas mu kanda haava; pistin sormeni naulaan torkasin oma sõrme naela otsa; pistävän terävä neulanen torkavalt terav okas
2 (kivusta) pista
◊ rintaani pisti mu rinnas pistis; (jatkuvasta kivusta) valu torkis rinnus
◊  (kuv.) sanat pistivät hänen sydämeensä sõnad torkasid talle südamesse; sõnad läksid talle südamesse; sõnad tekitasid talle südametunnistusepiinu (süümepiinu); hänen pukeutumisensa pisti silmään ta riietusstiil torkas silma; tekstistä pisti silmiini pari virhettä tekstis torkas mulle silma paar viga
3 (työntää, tunkea) pista; torgata; (panna) panna
◊ pistää käsi taskuun kätt taskusse pista (panna); pistää lanka neulansilmään niiti nõelasilma pista; pistää päänsä ulos ikkunasta oma pead aknast välja pista; lipeäkalaa en suuhuni pistä libekala ma oma suhu ei pista (pane)
◊  (kuv.) en pistänyt nenääni ulos koko päivänä ma ei pistnud oma nina terve päeva jooksul välja; pistää nokkansa joka asiaan oma nina igale poole toppida; pistää lusikkansa johonkin kuhugi oma nina toppida, millessegi sekkuda
◊  (ark.) pistää poskeensa põske pista, süüa
4 (työntyä) tungida; esile tulla; (pilkistää) paista
◊ ovenraosta pisti esiin nenänpää uksepraost tuli esile ninaots; lumen alta pisti näkyviin ruohonkorsia lume alt paistis rohukõrsi; mereen pistävä niemi merre tungiv neem
5 (ark. panna, laittaa) panna, pista; (asettaa) asetada
◊ pistää hattu päähän mütsi pähe panna; pistää kahvipannu tulelle kohvikannu tulele panna; pistitkö oven lukkoon? kas sa panid ukse lukku?; pistää käyntiin käima panna; pistää pöytä koreaksi lauda hea ja paremaga looka ajada; lauale head ja paremat panna; pistää joku tekemään jotakin panna kedagi midagi tegema; pistää nimensä paperiin oma nime paberile kirjutada (panna); pistää toimeksi (töpinäksi) pihta hakata, hooga alustada; pistää rahoiksi jollakin millegagi raha teha; pistää pystyyn juhlat väikest pidu püsti ajada
6 (suuttumisesta) jokin pistää vihaksi miski ajab vihale; minun (minua) pisti vihaksi mind ajas vihale, mul sai süda täis; kyllä pisti vihaksi! küll alles vihastas!, küll ajas alles vihale!
7 (ark. antaa) anda; (tarjota) välja teha
◊ pistä pari markkaa anna paar marka; pistä mulle yks kalja! tee mulle üks õlu välja!, osta mulle üks õlu!

poistua 52
1 lahkuda; (lähteä pois) ära minna; minema minna; ära tulla; kaduda; (kuv.) välja langeda
◊ poistua maasta maalt lahkuda; poistua paikkakunnalta paikkonnast lahkuda; maasta poistuva valuutta maalt välja minev valuuta; tuotannosta poistui peltoalaa tootmisest langes välja põlluala; hän on poistunut elävien kirjoista ta on lahkunud elavate kirjast (hulgast); hikoillessa kehosta poistuu nestettä higistades kaob kehast vedelikku; poistua käytöstä kasutuselt ära kaduda, kasutuselt ära võtta; tapa on poistumassa käytöstä tava hakkab kaduma
2 (hävitä, kadota) kaduda; (loppua) lõppeda
◊ koko ongelma poistui kogu probleem kadus; tytön huolet poistuivat tüdruku mured kadusid (lõppesid)

porskuttaa 53*C
1 ks. polskuttaa
2 (kuv.) (elää rehvakkaasti) laia elu elada; laiata (kõnek); (selviytyä elämässä) elus toime tulla
◊  (sananp.) heikot sortuu elon tiellä, jätkä sen kuin porskuttaa nõrgad varisevad eluteel, see mees muudkui sammub uljalt edasi

puhjeta 74*L
1 lõhkeda, lõhki minna; (saada vuoto) läbi lasta, lekkima hakata
◊ ilmapallo puhkesi õhupall läks lõhki; autosta puhkesi rengas autokumm lõhkes
2 (ilmaantua, avautua) ilmuda; nähtavale tulla; puhkeda; esile tungida
◊ hampaiden puhkeaminen hammaste ilmumine; hänen selkäänsä puhkesi ajoksia ta seljale ilmusid (tulid) paised; joelle on puhjennut uusi uoma jõele on ilmunud (tekkinud) uus jõesäng; kukat puhkeavat lilled puhkevad; lehdet puhkeavat puihin puudel puhkevad lehed; puu puhkeaa lehteen puu läheb lehte; luonto puhkeaa kukoistukseen loodus puhkeb õitsele
3 (purkautua, alkaa) puhkeda; vallanduda; alata
◊ rakkaus puhkesi kukkaan armastus puhkes lõkkele; riemu puhkesi ilmoille rõõm pääses valla; rajuilma puhkesi puhkes torm; maassa puhkesi levottomuuksia maal algasid rahutused; taudin puhkeaminen taudi puhkemine; tyytymättömyys puhkesi kapinaksi rahulolematus muutus mässuks
4 (ratketa) puhkeda; (ruveta, ryhtyä) hakata
◊ puhjeta itkuun nutma puhkeda; puhjeta kyyneliin pisaraisse puhkeda, nutma hakata; yleisö puhkesi suosionosoituksiin publik hakkas aplodeerima; puhjeta puhumaan rääkima hakata


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur