Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 54 artiklit, väljastan 50

armas 41 (vars. ylät.)
1 (adj.) (rakas) armas, kallis; (herttainen) südamlik, armastus·väärne; (suloinen) meeldiv, veetlev, kena; (ihana) imeline, tore
◊ armas aurinko armas päike; armas ystävä! armas sõber!; lapsuuden armaat leikkipaikat lapsepõlve armsad mängupaigad
2 (subst.) kallim, armsam, armastatu
◊ armaani kallim, mu kallike

hassun·kurinen 38 (hauska) tore, vahva; (hassu) naljakas, narr, veider; (vitsikäs) vaimukas, terav·meelne; (lystikäs) lustakas, lõbus, koomiline, kentsakas

hauska 9 tore, meeldiv, kena, huvitav; (huvittava) naljakas; (iloinen, hilpeä) lõbus, lustakas, rõõmus
◊ hauskaa joulua! rõõmsaid jõule!; meillä oli hauskaa meil oli tore (lõbus); hauska elokuva tore (huvitav, lõbus) film; hauska tutustua! meeldiv tutvuda!, väga rõõmustav!
◊  (substantiivisesti) pitää hauskaa lõbutseda; puhua hauskoja lõbusaid lugusid rääkida, naljatleda, naljatada

hehkeä 15 (kukoistava) õitsev, õilmitsev; (kaunis) ilus, kaunis ‹kauni›; (uhkea) tore, lopsakas; (heleä, kirkas) hele, särav, kirgas
◊ luonto oli hehkeimmillään loodus oli oma kauneimas rüüs

hieno 1
1 peen; (erinomainen) suure·pärane, oivaline, väga hea, uhke, tore; (hienostunut) suur·sugune, noobel, rafineeritud; (elegantti) elegantne; (ulkoasultaan huoliteltu) hoolitsetud, hoolitsetud väljanägemisega; (tyylikäs) stiilne, maitsekas; (ark.) üles·löödud, ära·ehitud
◊ hienoa, että tulit tore, et tulid; hienot tavat peened (head) kombed, etikett; hieno asu peen (maitsekas) riietus; hän oli pukeutunut hienoimpiinsa ta oli selga pannud oma parimad rõivad; hieno ravintola peen (hea) restoran; hieno lomanviettopaikka peen (moodne, luksuslik) puhkuse veetmise koht; onpa teillä hienoa! küll teil on peenike (noobel) elamine!, küll teil on kena kodu!
2 (jalo) õilsa·meelne, suur·sugune, väärt[-]; (hienotunteinen) peene·tundeline, takti·tundeline, peale·tükkimatu
3 (pienirakeinen) peen; (ohut) peenike[ne], õhuke[ne]
◊ hieno seula tihe sõel; hienot haulit peened haavlid; jauhaa hienoksi peeneks jahvatada; silputa hienoksi peeneks hakkida
4 (sileä, pehmeä) õrn, pehme, sile
◊ hieno hipiä õrn nahk; kuin hienoin untuva nagu kõige õrnem (pehmem) udusulg
5 (tarkka, hienorakenteinen) täpne, peen, peenike[ne]
◊ hieno koneisto täpne (peen) masinavärk; hieno rakenne peen struktuur
6 (vähäinen) kerge; peen; õrn; vaevu·märgatav; vähene; väike
◊ poskilla hieno puna põskedel õrn puna; hienoimmatkin vivahteet peenimadki nüansid; äärimmäisen hieno ero vaevumärgatav (juuspeen) vahe

hirmu·hauska 9 (ark.) hirmus (hiigla, hiiglama) tore (vahva), jube maru, õudselt kihvt

hulppea 15 (ark.) uhke, tore, suur·sugune, peen, noobel, vahva
◊ hulppeat maisemat suursugune maastik; hän viettää hulppeaa elämää ta elab peenelt (nooblilt), ta elab laia (toretsevat) elu

hupa 10*E (vars. kans.)
1 (nopeasti kuluva) kergesti (kiiresti) kuluv
◊ raha on hupaa kulumaan raha on kärme kuluma
2 (tuhlaavainen) pillav, raiskav
◊ olla hupa rahalle raha pillata (raisata)
3 (hauska, rattoisa) lõbus, lustlik, tore

hupaisa 10 lõbus, lustlik, tore

hyvän·näköinen 38 ilus, hea välimusega; (komea) tore, uhke; (tyylikäs) stiilne, maitsekas
◊ hän on hyvännäköinen ta on ilus, ta näeb hea välja, tal on kena välimus

ihana 10 tore, suure·pärane; (kaunis, miellyttävä) veetlev; (suloinen) võluv, sulnis; (ihastuttava) hurmav, vaimustav; (lumoava) lummav
◊ ihana näköala imeilus vaade; ihanaa musiikkia suurepärane muusika; ihana tuoksu hurmav lõhn; metsän ihana rauha metsa meeldiv rahu; ihanan lämmin turkki väga hea soe kasukas; ihana ihminen suurepärane inimene; elämä on ihanaa! elu on vaimustav!; ruoka maistuu ihanalta toit maitseb imehästi
◊  (iron.) (kauhea) ihana sekamelska suurepärane segadus

iki-ihana 10 suure·pärane, väga (ütlemata) tore; igavene kihvt (kõnek)

juhlallinen 38
1 pidulik, pühalik
◊  (Suom.) juhlallinen vakuutus pidulik (pühalik) tõotus (ametisseastumisel, kui vastav isik ei ole kiriku liige)
◊  (erik.) älä ole noin juhlallisen näköinen! ära ole nii piduliku (pühaliku) näoga!
2 (arvokas) väärikas, pidulik
◊ juhlallisin menoin piduliku tseremooniaga; juhlallisen tilaisuuden päätteeksi soitettiin Porilaisten marssi piduliku aktuse lõpuks mängiti Porilaste marssi
3 (mahtava) vägev, võimas; (komea) tore; (suuri) suur; (suurenmoinen) au·kartust·äratav, muljet·äratav
◊ juhlallinen pino kirjoja aukartustäratav kuhi raamatuid

kelta·rousku 1 (Lactarius repraesentaneus) tore riisikas

kiva 9 (komp.: kivampi t. kivempi, superl.: kivoin t. kivin) (ark.) kena, meeldiv; (hauska) tore, vahva, kihvt
◊ kivan näköinen tyttö kena tüdruk; kiva kun pääsit tulemaan tore, et sa tulla said

komea 15 uhke, tore; hea välimusega; suur·sugune, hiilgav; (ark.) kihvt, äge, viimase peal
◊ komea mies hea välimusega mees; (slg.) viimase peal kutt; komea kuutamo kaunis kuupaiste; hän teki komean maalin ta viskas toreda värava; oli komeaa matkustaa ensimmäisessä luokassa oli uhke reisida esimeses klassis; komeat juhlat uhke pidu; komea hauki tore haug; hän ansaitsi komeat rahat ta teenis ilusad rahad; komeaa kukkasloistoa vaimustav õitesära

korea1 15
1 (kirkasvärinen) ereda·värviline, erksa·värviline; (värikäs) värvikas; (kirjava) kirev
◊ korea leninki kirev kleit; koreat värit eredad (ergud) värvid; korean punainen erepunane, helepunane
2 (laajemmin) (kaunis) ilus, tore, uhke; (sievä, soma) kena
◊ minne menet noin koreana? kuhu sa lähed, et oled ennast nii ilusaks teinud?, kuhu lähed, ise nii üles löödud?; korea sää väga ilus ilm; nyt on kesä koreimmillaan on suve kõige ilusam aeg
◊  (leik.) pöytä on koreana laud on rikkalikult kaetud; panna pöytä koreaksi paremaid palasid lauale panna

mahtava 10
1 võimas, vägev; (vaikutusvaltainen) mõjukas, mõju·võimas, võimukas; (merkittävä) tähtis, silma·paistev, tähele·panu·väärt, märkimis·väärne; kuulus
◊ mahtava hallitsija vägev (võimukas) valitseja; mahtava järjestö mõjuvõimas organisatsioon; mahtava noita vägev (kuulus) nõid; kansakunta oli tuolloin mahtavimmillaan siis oli [see] rahvas oma vägevuse tipul; siis oli [see] rahvas kõige vägevam; maan mahtavat maa võimumehed ks. myös mahtaja
2 (mahtipontinen, käskevä) võimukas, käskiv, valitsejalik; (pöyhkeä, ylpeä, kopea) kõrk, upsakas, uhke, ülbe, ülbitsev, ennast·täis ‹—›, üles·puhutud, täis·puhutud, puhevil; (leuhka) suureline, suurustav, hooplev, kelkiv
◊ mahtavat eleet kõrk (ülbe) käitumine; mahtavat puheet suureline jutt
3 (valtava) võimas, vägev; (kookas) hiigla·suur, hiigel·suur; (loistava) suure·pärane, võrratu, hiilgav, fantastiline; (suunnaton) määratu (tohutu) suur, kolossaalne; (vaikuttava) imposantne, imponeeriv, au·kartust·äratav, muljet avaldav, suure·jooneline; (upea) uskumatu, enne·kuulmatu; (komea) tore, uhke, suur·sugune, esinduslik, hunnitu
◊ mahtava puukko vägev puss (pussnuga); mahtava rakennus võimas (imposantne) ehitis; mahtava vuoristo võimas (suurejooneline) mäestik; mahtavat aallot võimsad (tohutu suured) lained; mahtava kuoro suurepärane (võrratu) koor; pyramidien mahtava koko püramiidide aukartustäratav (muljet avaldav, imponeeriv) suurus; mahtavat voimat tohutu (määratu) jõud; mahtava näköala võrratu (suurepärane, fantastiline) [välja]vaade; laulajan mahtava basso laulja võimas bass; aatteen mahtava voima aate (idee) uskumatu (tohutu) jõud; mahtavat juhlamenot imposantne (muljet avaldav, suurejooneline) tseremoonia
4 (mat.) võimas
◊ äärelliset joukot ovat yhtä mahtavia, jos niissä on yhtä monta alkiota lõplikud hulgad on võrdvõimsad (võrdse võimsusega), kui neil on võrdne arv elemente

mainio 3 (erinomainen) suure·pärane, oivaline, väga hea, ime·hea; (hienostunut, hieno) peen, uhke; (loistava) hiilgav; (verraton) võrratu; (ainutlaatuinen) ainu·laadne; (fantastinen) fantastiline; (hauska, hullunkurinen) tore, vahva
◊ mainio puhuja võrratu kõnepidaja (oraator); mainio illallinen uhke õhtusöök; hänellä oli mainio ruokahalu tal oli väga hea [söögi]isu; on mainio hiihtokeli suusalumi on suurepärane; maan mainio laialt tuntud, üle maa kuulus; hän oli mainiolla tuulella ta on suurepärases (imeheas) tujus; olipa mainio asia, että osuit paikalle küll on tore, et sa juhtusid kohale tulema; hän kertoi mainioita juttuja ta rääkis vahvasid lugusid; kerrassaan mainiota! suurepärane!, tore!

metka 9
1 (ark.) (hauska, hassu) tore, vahva, mõnus; lõbus, lustlik, lustakas; naljakas; (ark.) kihvt
◊ hän meni metkan näköiseksi ta nägu läks lusti täis; ta nägu tõmbus naerule; metka tyyppi vahva kuju (tüüp); metka tapaus tore juhtum; vahva (kihvt) lugu
2 (outo) imelik, kummaline, veider

mieleinen 38 (mieluinen, mieluisa) meeldiv, meele·pärane; (pidetty) populaarne, armastatud; (mukava) mõnus, hubane, õdus; kena, armas; tore; (ilahduttava) rõõmustav; (toivottu) tere·tulnud, oodatud
◊ hän valitsi mieleisensä kirjan ta valis endale meelepärase raamatu; ta valis sellise raamatu, mis talle meeldis; se oli hänelle mieleinen lahja see oli talle meelepärane (meeldiv) kink (kingitus); tuoli on mieleiseni [see] tool meeldib mulle; [see] tool on just minu meele järgi; [see] tool vastab minu maitsele

muhkea 15 suure·pärane, tore; (ark.) kihvt; (komea, upea) uhke, uljas, vahva (kõnek); suur·sugune, stiilne, elegantne, noobel, peen; (uhkea) lopsakas; luksuslik; (valtava) tohutu suur, võimas, vägev; (vaikuttava) imponeeriv, muljet avaldav; (mahtava) imposantne, pompoosne, hiilgav, suure·jooneline; (kookas) kogukas; (iso) suur
◊ hänellä on muhkeat lihakset tal on vägevad (tugevad, pingul) lihased; kaupungin muhkein rakennus linna uhkeim (suurejoonelisim, imposantseim) ehitis; muhkea bassoääni võimas bassihääl

mukava 10
1 (sopiva, miellyttävä, mieluisa) mugav, komfortne; sobiv, sobilik; meeldiv, meele·pärane; mõnus; tore; (viihtyisä) mõnus, meeldiv, hubane, õdus, lahe ‹laheda›; (ark.) mõnna; (kätevä) mugav, käe·pärane, praktiline
◊ mukava tuoli mugav tool; mukavat kengät mugavad (hästi istuvad) kingad; istua mukavassa asennossa istuda mugavas asendis; mugavalt istuda; tuntea olonsa mukavaksi end hästi (mugavalt, mõnusalt, lahedalt, vabalt) tunda; viettää mukavaa elämää veeta mõnusat (meelepärast) elu; automaattivaihteisto on kaupunkiajossa mukava automaatkäigukast on linnaliikluses praktiline (mugav)
2 (miellyttävä, kiva) mõnus, meeldiv, hubane, õdus, kena; (hauska) tore, lõbus, lustlik, lustakas, rõõmus, rõõmsa·meelne, hea·tujuline; (ark.) vahva, maru, täitsa, kihvt, äge; (reilu) tubli, korralik, ehtne; kena[ke]
◊ mukava ja ystävällinen ihminen vastutulelik (sümpaatne) ja lahke inimene; olipa mukava jutella küll oli tore juttu ajada; oli mukava[a], että pääsit tulemaan oli kena, et said tulla; tuntui mukavalta päästä kotiin oli hea tunne, kui koju jõudsin; mukava summa rahaa tubli (kena[ke]) summa
◊  (substantiivina) jutella mukavia mõnusalt juttu ajada (puhuda); (kertoa juttuja) toredaid (mõnusaid) lugusid rääkida

nappi [5*B]
1 nööp, nöps (kõnek)
◊ takin nappi pintsakunööp; ommella nappi nööp külge õmmelda; panna nappi kiinni nööp kinni panna; avata nappi nööp lahti teha; nappi on auki nööp on lahti; nappi on kiinni nööp on kinni; paidasta lähti nappi särgil tuli nööp eest ära; nappi on irti nööp on eest ära
◊  (ark.) upseerin napit ohvitseri kupud
◊  (sanonnoissa) olla napit vastakkain eriarvamusel olla; panna suu nappiin suu kinni panna, suud lukku panna; hyppy meni ihan nappiin hüpe läks täitsa täkkesse; arvaus osui nappiin oletus tabas naelapead; ei meillä napilla pelata liiga kitsi ja väiklane olla; saada nappi otsaansa kuuli otsaette saada; katsella silmät napilla[an] silmad punnis jõllitada
2 (nappula) nupp
◊ ovikellon nappi uksekella nupp
◊  (kuv.) se onnistui kuin nappia painaen see õnnestus lihtsalt nagu nupule vajutades; see läks kui lepase reega
3 (taipum., adj.) (mainio ark.) vinge; (kiva) mõnus, tore; (erinomainen) oivaline, suure·pärane
◊ nappi juttu! vinge lugu!, mõnus!; nappi heitto suurepärane sööt

nasta 9
1a (kiinnitysnaula) rõhk·nael, knopka
1b (auton pyörässä; jalkapallokengässä tms.) naast, nael, nupp; (liukuesteenä kengässä) nael; (pilkki) tihvt
◊ talvirenkaan nastat talvekummide naastud (naelad)
2 (tappimainen kohouma; nappula) nupp; ([ohjaus]sauva) [juht·]kang
◊  (ark.) painaa nasta lautaan gaasi põhja vajutada; ajaa nasta laudassa sõita gaas põhjas
3 (ark.) (mukava) mõnus, tore, lahe ‹laheda›
◊ nasta tyyppi mõnus tüüp; nastat kuteet lahedad riided; se on nastaa see on lahe

nätti 5*C (ark.) kena; (sievä) ilus, nägus, kaunis ‹kauni›; (hieno) tore; (herttainen) armas
◊ nätti tyttö kena (ilus) tüdruk; pieni ja nätti väike ja armas; nätti sävelmä kaunis meloodia; nätti laukaus suoraan maaliin ilus (osav) löök otse väravasse
◊  (kuv.) nätti summa kenake summa; siinä kaupassa hän ansaitsi nätit rahat selle tehinguga teenis ta kenakese rahasumma

näyttävä 10 muljet·avaldav, lööv ‹lööva›, pilku·püüdev, efektne; (ulkoisesti) hea väljanägemisega; (edustava) esinduslik, soliidne; (komea) uhke, tore, suur·sugune; (tyylikäs) stiilne, elegantne
◊ näyttävä iltapuku stiilne (elegantne) õhtukleit; näyttävä seppele ilus pärg; pitkä ja näyttävä mies pikk ja kena mees; saavuttaa näyttäviä tuloksia muljetavaldavaid tulemusi saavutada; näyttävä kansainvälinen kongressi esinduslik rahvusvaheline kongress

potra 10 (leik.) vahva; tore; (reipas) reibas; (terve) terve
◊ heille syntyi potra poika neile sündis terve poisslaps

pramea 15 (juhlallinen) uhke, pidulik, pompöösne, pompoosne; (pöyhkeän komea) toretsev; tore, uhke

pulska 10 (kunnon) tubli, korralik; uhke; (potra) tore, reibas; (tukeva) tugev; (pullea) ümmargune; paks; (komea) kena
◊ olla pulskassa kunnossa heas vormis olla

pätevä 10
1 (voimassa oleva) pädev; kehtiv
◊ yleisesti pätevä luonnonlaki üldiselt kehtiv loodusseadus; pätevä asiakirja kehtiv dokument
2 (oik.) õigus·pädev; (laillinen) seaduslik; (kompetentti) kompetentne
◊ pätevä tuomioistuin õiguspädev kohus
3 (riittävä) piisav; (perusteltu) põhjendatud
◊ pätevä syy piisav põhjus; pätevä selitys põhjendatud seletus; pätevä este seaduslik takistus
4 (kykenevä) pädev, kompetentne, suuteline, võimeline; (alansa hallitseva) asja·tundlik; (kelpoisuusvaatimukset täyttävä) kõlblik
◊ pätevä ammattimies kompetentne ametimees; olla pätevä arvostelemaan jotakin kellegi kritiseerimiseks kompetentne olla; pätevä opettaja asjatundlik õpetaja, kvalifitseeritud õpetaja
5 (varma) kindel; (luotettava) usaldus·väärne; usaldatav
◊ pätevä keino kindel moodus
6 (ark. hyvä, mainio) tore, lahe ‹laheda›
◊ pätevä tyyppi lahe kuju

rauta 9*F
1 raud
◊ pata, joka on rautaa (raudasta) rauast pada, raudpada; rauta ruostuu raud roostetab
◊  (hivenaineena) maksassa on runsaasti rautaa maksas on palju rauda
◊  (lääkkeenä) aneemiselle määrättiin rautaa aneemiat põdevale haigele kirjutati välja rauapreparaate
2a (rauta-, teräs- t. metalliesineistä, tav. yhd.) raud
2b (mon metallipyydys) raud (tav. pl), püünis
◊ pyytää kettuja raudoilla rebaseid raudadega püüda
2c (mon käsiraudat, kahleet) rauad, käe·rauad; ahelad
◊ panna joku rautoihin kedagi raudu panna; hänellä oli raudat ranteissa tal olid käerauad peal, tal olid käed raudus
2d (ark.) (ajoneuvosta) sõiduk; masin (kõnek); auto
◊ kova rauta võimas masin
3 (kuv.) (aseista) ratkaista kiista raudalla ja verellä tule ja mõõgaga tüli lahendada
◊  (sanonnoissa) takoa silloin kun rauta on kuumaa taguda siis, kui raud on tuline; taguda seni, kuni raud on tuline; hänellä on monta rautaa tulessa tal on mitu rauda [korraga] tules; se mies on rautaa see mees on kui raud, see mees on raudse loomuga
4 (slg.) (verrattomasta, hienosta) kihvt (kõnek); äge (kõnek); lahe ‹laheda› (kõnek); (fantastinen) tore; fantastiline
◊ rokki on rautaa! rokk on lahe!

rautainen 38
1 (raudasta tehty) raudne; rauast; raud-
◊ rautainen paistinpannu raudpann; rautainen portti raudvärav
2 (kuv. vahva, luja, kova) raudne; tugev; range
◊ rautaiset lihakset tugevad lihased; rautaiset hermot raudsed närvid; rautainen terveys raudne tervis; rautainen kunto raudne (hea) vorm; rautainen kuri raudne (range) distsipliin; rautainen ote raudne haare; rautainen tahto raudne tahe; rautainen diktatuuri range (raudne) diktatuur; rautainen ammattilainen tõeline professionaal; hallita rautaisin ottein raudse käega valitseda
3 (slg.) (suurenmoinen, huikea) kihvt (kõnek); äge (kõnek); lahe ‹laheda› (kõnek); (mainio, loistava) võrratu; sünge (kõnek); (fantastinen) fantastiline; tore
◊ rautainen fiilis võimas tunne; rautainen kundi äge kutt, lahe tüüp; rautaista rokkia sünge rokk; äge rokk

rutka 10 (harv., ark.) kõva; tubli; tugev; korralik; rikkalik; ohter; (suurenmoinen) suure·pärane, suure·jooneline, hiilgav, tore; (valtava) tohutu suur; võimas, vägev

siisti 5
1 (ulkoasultaan puhdas) puhas [ja korras]; (huoliteltu) hoolitsetud, korras, hästi [korras]hoitud; (kunnollinen, järjestyksessä oleva) korralik; viisakas; (siistiksi siivottu) koristatud, kasitud, korda seatud; (moitteeton) laitmatu; (tahraton) plekitu, puhas, määrdumata
◊ lasten vaatteet eivät kauan pysy siistinä laste riided ei püsi kaua puhtad; tuote, joka on siistiä työtä hästi tehtud toode; siisti ja halpa hotelli korralik (viisakas) ja odav hotell; teillä on aina niin siistiä teil on alati kõik nii puhas ja korras
2 (puhtautta suosiva) puhtuse·armastaja, puhtust armastav
◊ kissa on siisti eläin kass on puhtust armastav loom
◊  (erik. joka ei laske alleen) lapsi on jo siisti laps ei tee enam alla; laps oskab juba potil käia; siistiksi oppinut koiranpentu puhust pidama õppinud koerakutsikas
3 (kuv.) korralik, kombekas, viisakas
◊ siistit elämäntavat korralikud (kombekad) eluviisid; käytä siistimpää kieltä! ära ropenda!, ära ole nii kasimata (ropu) suuga!, räägi viisakamalt!; juhlat olivat oikein siistit pidu oli päris korralik (viisakas); peli oli siistiä mäng oli korrektne
◊  (ark.) ostan sen, ja sillä siisti ma ostan selle ära ja asi klaar, ma ostan selle ära ja asi ants
4 (slg.) (hieno, kaunis) ilus, peen; (hyvä) (ark.) vahva, tore, maru, äge, kihvt; (slg.) sünge, vinge, lõpp [hea]
◊ siisti auto peen auto; siisti filmi sünge (kihvt, äge, vinge, lõpp mõnus) film; tosi siistiä! vahva!; maru!; maru kihvt!; tipp-topp!; täis värk!; viimase peal!

soma 10
1 kena, kenake[ne], ilus, nägus, nett (kõnek); (suloinen) armas, meeldiv, sarmikas, veetlev, võluv
2 (kans.) (hauska) tore, vahva; (hupaisa) lõbus, lustakas; (mukava) mõnus, hubane; (miellyttävä) meeldiv; sümpaatne

suippu·myrkky·seitikki 5*A (Cortinarius speciosissimus) tore vöödik

suloinen 38 (soma) kaunis ‹kauni›, ilus, nägus, kena; (herttainen) armas, südamlik, hell, meeldiv; (sulokas) võluv, sulnis; (rakastettava) armastus·väärne; (viehkeä) võluv, veetlev, sarmikas; (ihastuttava) vaimustav, hurmav, kütkestav, köitev; (ihana) suure·pärane, oivaline, imetlus·väärne, ime·pärane, tore
◊ suloinen vauva ilus laps; armas beebi; suloiset kasvot ilus (meeldiv) nägu; suloinen lämpö meeldiv (mõnus) soojus; suloinen tuoksu suurepärane (oivaline) lõhn; suloisen pehmeä armsalt (mõnusalt) pehme; suloinen haave kaunis unistus; kosto on suloinen! kättemaks on magus!
◊  (iron.) suloinen sekasotku võluv segadus; hän oli suloisen tietämätön maailman menosta ta oli õndsalt teadmatu sellest, mis ümberringi toimus

suurenmoinen 38 (erinomainen, oivallinen, mainio) suure·pärane, oivaline, esma·klassiline; uhke, hiilgav, suure·jooneline, hunnitu; väga (eriti) hea, üli·hea; tore; silma·paistev, välja·paistev; (fantastinen) fantastiline; (verraton) võrratu, ületamatu
◊ suurenmoinen ihminen suurepärane inimene; suurenmoinen puhuja võrratu kõnepidaja; suurenmoiset juhlat suurejooneline pidu; oli suurenmoista tavata hänet oli tore temaga kohtuda

sympaattinen 38
1 sümpaatne; (miellyttävä) meeldiv; (mukava) tore, mõnus; (suopea) hea·tahtlik, hea·soovlik; (myötätuntoinen) osa·võtlik, kaas·tundlik
◊ sympaattinen suhtautuminen heatahtlik (heasoovlik) suhtumine
2 (anat.) sümpaatiline
◊ sympaattinen hermosto sümpaatiline närvisüsteem

symppis 39 (ark.) sümpaatne; (mukava) tore, mõnus
◊ symppis kaveri tore (vahva) poiss; ihan symppis elokuva päris mõnus (kihvt) film

söpö 1 (ark.) (suloinen) armas; armsake[ne]; meeldiv; tore; pai; nunnu (lastek); (sievä, soma) kena; kenake[ne]; nägus; nett (kõnek); (herttainen) südamlik
◊ söpö kissanpentu armas kassipoeg; pieni söpö nenä kena ninanöps

tajuton 34*C
1 teadvusetu, meele·märkusetu
◊ mennä tajuttomaksi minestada, meelemärkust (teadvust) kaotada; lyödä joku tajuttomaksi kedagi oimetuks lüüa
2 (ark.)
2a (mieletön, älytön) meeletu, arutu, pöörane
2b (päätön) hull, rumal, juhm; (huikea, hieno) uhke, peen, tore, suure·pärane
◊ tajuton juttu hull lugu; tajuttoman hieno pööraselt tore; ihan tajutonta! lausa vapustav!

tiukka 9*A
1 (lujasti kiinni oleva) kõvasti kinniolev; kõvasti kinnitõmmatud; kõvasti kinnikeeratud; tugev
◊ tiukka kansi tihke kaas, kõvasti kinniolev kaas; tiukka solmu tugev (kõvasti kinnitõmmatud) sõlm
2 (kiristävä, pingottunut) pingul, pinguli, pingul·olev; pingutatud; (ahdas) kitsas, ahas; (vars. vaatteesta) pigistav, pitsitav; liibuv
◊ tiukka side pingul side; tiukka pipo pingul (tihedalt istuv) kootud müts; kiristää köysi tiukaksi köit pingule tõmmata
3 (rakenteeltaan tiivis) tihe; tihke; kokku·surutud; plink
◊ tiukaksi tallattu maa tihkeks (plingiks) trambitud maa; neuloa tiukkaa neulosta tihedalt (kõvasti) kududa; he etenivät tiukassa muodostelmassa nad liikusid tihedas rivis
4 (ankara) range; (jäykkä) jäik; paindumatu; (vaativa) nõudlik; (kova) karm ‹karmi›; vali; (tinkimätön) järele·andmatu; tingimatu; (jyrkkä) järsk; äkiline; jõnk; terav
◊ tiukka opettaja nõudlik õpetaja; tiukka kuri range distsipliin; tiukka linja range suund, järsk liin; tiukka rajoitus karm piirang; tiukka sääntö range reegel; tiukka käsky karm käsk; tiukka valvonta range järelevalve; hänen tiukka ilmeensä lientyi tema vali ilme pehmenes; vaatia jotakin tiukassa äänilajissa midagi teravas toonis nõuda
5 (vaikea, kova) raske; ränk; kõva; pingne; (hankala) tüütu, tüütav; tülikas; (rasittava) kurnav; väsitav; (työläs) vaevaline; vaeva·rikas
◊ tiukka ottelu raske mäng; tiukka harjoitus kõva (pingne) treening; siinä oli tosi tiukat paikat see oli tõepoolest täbar lugu, siis oli tõepoolest kitsas käes, siis läks asi tõepoolest ohtlikuks; olipa se tiukka paikka see oli küll raske juhus (keeruline lugu); tiukan paikan tullen voit kääntyä puoleeni kui asi kibedaks läheb, võid minu poole pöörduda
◊  (substantiivisesti) jokin tekee tiukkaa miski tekitab (valmistab) raskusi, miski kujuneb keeruliseks; teki tiukkaa mahtua mukaan oli raske kohta saada, oli problemaatiline kaasa saada (pääseda); ottelun voitto ei tehnyt kotijoukkueelle tiukkaakaan mängu võitmine oli kohalikule meeskonnale mänguasi, mängu võitmine polnud kohalikule meeskonnale mingi küsimus
6 (jyrkkä, kiperä) järsk; terav; äkiline
◊ tiukka käänne järsk pööre, äkiline muutus
7 (tiivis, intensiivinen) tihe; intensiivne
◊ tiukka ohjelma tihe programm
8 (ark. väkevä, tulinen, kirpeä) kange; terav; vägev; vänge
◊ tiukkaa viinaa kange viin; tiukka maku vänge maitse; tiukka mauste terav maitseaine
9 (slg. hyvä) kihvt, äge, vinge, vahva, lahe ‹laheda›, tore
◊ tiukkaa musaa vinge muusika; lahe musa

uhkea 15 (muhkea) tore, suure·pärane; (rehevä, runsas) lopsakas; (komea) uhke; (näyttävä) pilku·püüdev
◊ uhkeat muodot lopsakad vormid; trooppisen uhkea kasvillisuus troopiliselt lopsakas taimestik; kartanon uhkea päärakennus mõisa uhke peahoone

uljas 41
1 (komea, upea) tore; uhke; rühikas
◊ uljas nuorukainen rühikas noormees; uljas vartalo rühikas (uhke) keha; uljas linna uhke (tore) loss; keihäs teki uljaan kaaren oda tegi uhke kaare; uljaana liehuva lippu uhkelt lehviv lipp
◊  (runok.) uljas ratsu uhke ratsu
◊  (iron.) uljas uusi maailma hea uus ilm
2 (urhea) vapper, südi, uljas; (runok.) heroiline; (sankarillinen) sangarlik

upea 15 (komea) uhke; tore; (suurenmoinen) suure·pärane
◊ onpa upea auto! küll on uhke auto!

veikeä 15 lustakas, lõbus; (hauska) tore, vahva; (veitikkamainen) kelmikas; vallatu, üle·meelik; naljakas, imelik
◊ veikeä hattu naljakas kübar

vekkuli 6
1 (subst.) nalja·vend, viguri·vänt; sell, semu
2 (adj.) lõbus, tore; lustlik; naljakas

verevä 10
1 (punakka) punetav, õhetav; jumekas; (rehevä) lopsakas; õilmitsev; tore
◊ verevät huulet punased (verevad) huuled; verevä iho punetav nahk; talon verevä emäntä õilmitsev majaperenaine
2 elav; elu·jõuline; (väkevä) jõuline
◊ verevä kielenkäyttö jõuline (lopsakas) keelekasutus
3 ks. verekäs


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur