Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 46 artiklit

elävä 10
1 (elossa oleva) elav, elus
◊ poikaset syntyivät elävinä pojad sündisid elusalt; ilmi elävä täies elujõus; olla elävien kirjoissa olla elavate kirjas
◊  (erik.) piirtää elävää mallia joonistada elusat modelli
◊  (ruok.) elävä ravinto toortoit
2 (ark., subst. elävä olento) loom ‹looma›, elukas
◊  (leik.) ihme-eläviä nuo etelän miehet! imeloomad need lõunamaa mehed!
3 (eloisa) elav, erk; (vilkas) vilgas
◊ elävä mielikuvitus elav (vilgas) fantaasia
4 (selvä) selge; (todellinen) tõeline, elav
◊ tuntea elävää mielenkiintoa johonkin tunda elavat huvi millegi vastu; kertomus elävästä elämästä jutustus elust enesest

hauras 41
1 habras; (heikko) nõrk; (rapea) rabe, mure ‹mureda›; (hapera) pude, õrn
◊ hauras keksi mure (rabe) küpsis
2 (kuv.) (äänestä) vaikne, õrn, tasane; (heikko) habras, nõrk, jõuetu
3 (kuv.) habras; (heikko[rakenteinen]) nõrk, õrn, õbluke, väeti; (vieno) tasane, õrn, pehme; (kuulas) läbi·paistev, õhuline; selge, puhas, kirgas
◊ lapsen hauras olemus lapse õrn (õbluke) olemus; hauraat kasvot õrn (kitsuke) nägu; kesäyön hauras kauneus suveöö habras (puhas, õhuline) ilu

heleä 15
1 (kirkas) erk, ere, kirgas, hele, selge, klaar; käre, kärts (kõnek); (loistava) särav
◊ heleät värit eredad (kirkad) värvid; heleän vihreä ereroheline, erkroheline; heleä iho õrn nahk; kesä on heleimmillään suvi lausa särab; heleää helluntaita! ilusaid suvistepühi!
2 (soinniltaan kirkas) kõlav; (vaalea) hele; (helisevä) helisev
◊ kellon heleä ääni kella kõlav hääl; heleä nauru helisev naer

ilmeinen2 38
1 ilmne; (selvästi havaittava) tõe·näoline, arvatav; välja·kujunenud, selge·kujuline; (varma) [ilm·]selge; ([päivän]selvä) [päev·]selge
◊ tyttö on ilmeinen äitinsä kuva tüdruk on nagu ema suust kukkunud; on uskottava ilmeisiin tosiseikkoihin ilmseid tõsiasju tuleb uskuda; ilmeisen hermostunut ilmselt närvis
2 (todennäköinen) tõe·näoline; arvatav; usutav
◊ on ilmeistä, että helle jatkuu on tõenäoline, et kuumad ilmad jätkuvad

kirkas 41*A
1 ere, erk, kirgas; (kiiltävä, loistava) hiilgav, särav; (valoisa) hele
◊ häikäisevän kirkas silmipimestavalt hele; kirkkaan keltainen erekollane
◊  (kuv.) kirkas onnellinen hymy särav, õnnelik naeratus; valehdella kirkkain silmin valetada, nii et silm ka ei pilgu; hän voitti kirkkaimman mitalin ta võitis kõige säravama medali; keskellä kirkasta päivää päise päeva ajal, keset valget päeva
2 (nesteestä: väritön) selge, läbi·paistev
◊ kirkas lähde selge allikas
◊  (ark.) pullo kirkasta pudel valget viina
3 (äänestä) selge, puhas; (heleä) hele
◊ huilun kirkkaat sävelet flöödi puhtad helid; kirkas pojanääni hele poisihääl
4 (selvä, selkeä) selge, puhas; (ilmeinen) ilmne
◊ kirkas voitto selge (puhas) võit; kirkas valhe puhta vale; hän sai kokeesta kirkkaan nelosen ta sai eksamil puhta nelja (kõige kehvema tulemuse, kuid ei kukkunud läbi)

kouraan·tuntuva 10
1 (käsin kosketeltava) käega·katsutav
2 (havainnollinen) näitlik; (ilmeinen, selvä) ilmne, selge; silm·nähtav

kuulas 41 läbi·paistev; klaar, kirgas, selge

linjaton 34*C selge suunata, kindla põhimõtteta
◊ puolueen politiikka on linjatonta partei poliitika on selge suunata, partei poliitikas ei ole kindlaid põhimõtteid

luonnollisesti
1 (luonnollisella tavalla) loomulikult, loomulikul kombel (viisil)
◊ sen voi selittää aivan luonnollisesti seda võib üsna loomulikul kombel seletada; puhua luonnollisesti loomulikult rääkida
2 (tietysti) muidugi, mõistagi, muidugi mõista, teadagi, aru·saadavalt, [ise·]endast·mõistetavalt, [ise·]enesest·mõistetavalt; (totta kai ark.) selge see
◊ korjaamme luonnollisesti virheemme muidugi parandame me oma vead; en luonnollisestikaan voinut lähteä kesken ohjelman arusaadavalt ei võinud ma esinemise ajal lahkuda

läpi·kuultava 10 läbi·paistev; transparentne; (kuulas) selge, kirgas
◊ läpikuultava posliini läbipaistev (läbikumav) portselan; läpikuultava (läpikuultavan vaalea) iho läbipaistev nahk (ihu)

mutkaton 34*C
1 (suora) otsene, sirge
◊ mutkaton tie sirge tee, otsetee
2 (yksinkertainen) lihtne; (selkeä) selge; (selväpiirteinen) selge·jooneline; (suora) sirge, otsene; (suorasukainen) sirg·jooneline, otse·kohene; (vilpitön) ava·meelne, otse·kohene, siiras; (vaatimaton) lihtne, tagasi·hoidlik, vähe·nõudlik
◊ helppo ja mutkaton tehtävä kerge ja lihtne ülesanne; hän antoi mutkattoman vastauksen ta andis selge vastuse; ta vastas ilma keerutamata; mutkaton luonne lihtne loomus

niukka·eleinen 38 (luonnollinen) loomulik; (yksinkertainen) lihtne, selge
◊ niukkaeleinen esiintyminen loomulik esinemine

näkyvä 10 nähtav; (selvä) selge, silm·nähtav; (konkreettinen) konkreetne, selge·piiriline; (helposti erottuva) silma·paistev, märgatav
◊ näkyvä säteily nähtav kiirgus; olla näkyvässä asemassa nähtaval positsioonil olla; saada aikaan näkyviä tuloksia konkreetseid tulemusi saavutada

okei (ark.) okei, oo kaa; (kyllä) olgu; (asia on järjestyksessä) kõik on korras, kõik on hästi; (hyvin) hästi, selge
◊ okei, sovitaan niin okei, lepime nii kokku; kaikki on ihan okei kõik on täitsa okei, kõik on täiesti oo kaa, kõik on korras

pettämätön 34*C kindel; (erehtymätön) eksimatu; (luotettava) usaldatav; (varma) raudne; (kiistaton) vaieldamatu; (ilmeinen) ilmne; selge, ümber·lükkamatu
◊ luja ja pettämätön perusta tugev ja kindel alus; pettämätön maalivahti eksimatu väravavaht; pettämätön muisti raudne mälu; pettämätön kevään merkki ilmne kevadenne, kindel kevade märk; pettämättömän varmasti toimiva mekanismi raudkindlalt töötav mehhanism

pilvetön 34*C pilvitu; (kirkas) selge, klaar; (sees) kirgas
◊ pilvetön taivas pilvitu taevas
◊  (kuv.) tulevaisuus näytti pilvettömältä tulevik näis olevat pilvitu (muretu)

puhdas 41*F
1 puhas; (pesty) pestud, kasitud; (tahraton) plekitu
◊ hohtavan puhdas sätendavalt puhas; puhdas paita puhas särk; puhtaaksi pesty lattia puhtaks pestud põrand; kissa on puhdas eläin kass on puhas loom; puhdas paperi puhas paber
◊  (substantiivisesti) pukea puhdasta ylleen panna puhtad riided selga
◊  (kuv.) hänellä on puhtaat jauhot pussissa ta teod on laitmatud; ta on puhas poiss
2 (siveellisesti moitteeton) puhas; laitmatu; (siveä) vooruslik; (viaton) veatu; (jalo) õilis
◊ hän on puhdas sydämeltään ta on oma südamelt puhas; puhdas omatunto puhas südametunnistus; hänen maineensa on puhdas tema maine on laitmatu
◊  (kuv.) selvitä jostakin puhtain paperein millestki auga välja tulla, millestki puhtalt välja tulla; puhdas kuin pulmunen puhas nagu lumi
3 (virheetön) puhas, veatu; (moitteeton) laitmatu
◊ puhdas sointi puhas heli; puhdas profiili selge profiil; puhdas sävel puhas toon; puhdas ravi puhas traav; puhdas nyrkkeily määrustepärane poksimatš; joukkue johtaa sarjaa puhtaalla pelillä võistkond juhib sarja [ühegi] kaotuseta
◊  (erik.) kirjoittaa teksti puhtaaksi teksti puhtalt ümber kirjutada, puhtandit kirjutada, teksti puhtaks kirjutada (kõnek)
4 (sekoittamaton) puhas; (aito) ehtne
◊ puhdasta kultaa puhas kuld; kemiallisesti puhdas keemiliselt puhas; puhtaat värit puhtad värvid; puhdas sininen puhassinine; tuntea puhdasta iloa siirast rõõmu tunda
◊  (biol.) puhdas linja puhasliin
◊  (kuv.) puhtaaksi viljelty taiteellisuus puhas kunst
5 (pelkkä, yksinomainen) puhas; (silkka) selge, pelk
◊ kyseessä oli puhdas liikeasia tegu oli puhtalt äriasjaga; hän teki sen puhtaasta uteliaisuudesta ta tegi seda puhtast (pelgast) uudishimust
6 (nettomääräinen) puhas
◊ puhdas voitto puhaskasum, puhastulu; maatalouden puhdas tuotto põllumajanduse puhastulu; 2 000 markan lottovoitto puhtaana käteen 2000-margane lotovõit puhtalt kätte
7 (jotakin vailla oleva, jostakin tyhjä) hakata metsä puhtaaksi metsa puhtaks raiuda, lageraiet teha; ryöstää joku puhtaaksi kedagi paljaks röövida; syödä pöytä puhtaaksi lauda lagedaks süüa; pommit tekivät puhdasta jälkeä pommid tegid puhta töö; puhua suunsa puhtaaksi oma suud puhtaks rääkida, kõike südamelt ära rääkida

puhuva 10
1 rääkiv; kõnelev
2 (merkitsevä, todistusvoimainen) tähenduslik; palju·ütlev; (vakuuttava) mõjuv; (selvä) selge
◊ puhuva katse paljuütlev pilk; puhuva esimerkki selge eeskuju
3 (väriä merkitsevissä yhdyssanoissa) mustanpuhuva mustjas, tõmmu; tummanpuhuva tume

päivän·selvä 10 päev·selge; täiesti selge; (ilmeisen selvä) ilm·selge; (kiistaton) vaieldamatu; (itsestään selvä) endast·mõistetav
◊ asiahan on päivänselvä küsimus on ju päevselge; on päivänselvää, että hän on väärässä on täiesti selge, et tal ei ole õigus

sees (nykyään vain yks.nom.) selge, puhas; pilvitu

seesteinen 38
1 selge, puhas, kirgas, klaar; (taivaasta myös) pilvitu
◊ seesteinen ilma selge (klaar) ilm; seesteinen taivas selge (pilvitu) taevas; seesteinen kevätaamu selge (kirgas, klaar) kevad[e]hommik
2 (selkeä, kirkas) selge, kirgas; (valoisa) valge, hele, helge; (usk.) ära·seletatud, õndsalik; (onnellinen) õnnelik; õnnis; (tasapainoinen tms.) tasa·kaalukas, rahulik; (harmoninen) harmooniline, koos·kõlaline
◊ seesteinen katse selge pilk; seesteinen ilme äraseletatud (selginud) ilme; seesteinen lapsuus õnnelik (helge) lapsepõlv; runon seesteiset kuvat luuletuse selged kujundid

selkeä 15
1 selge, kirgas; (pilvetön) pilvitu; (läpikuultava) läbi·paistev
◊ selkeä sää selge ilm; selkeä taivas pilvitu (selge) taevas; odotettavissa selkeää on oodata selget ilma; liuos saa seistä, kunnes se on selkeää lahusel lastakse seista, kuni ta on selge (läbipaistev)
2 (selvä) selge; (havainnollinen) üle·vaatlik
◊ selkeä painoasu selge trükipilt; puhua selkeällä äänellä rääkida selge häälega; selkeä kirjallinen tyyli selge (väljakujunenud) kirjanduslik stiil; taidatkos sen selkeämmin sanoa vaevalt saab seda veel selgemini öelda; selkeä todiste siitä, että — selge tõend selle kohta, et —
3 (henkisistä toiminnoista) selge; (terävä) taibukas, arukas
◊ selkeä ajatuksenjuoksu selge mõttekäik; tilanteesta oli mahdotonta saada selkeää käsitystä oli võimatu saada olukorrast selget ülevaadet

selkis (ark.) (selvä on) selge; selge pilt; okei; (ymmärrän) aru·saadav; sain aru; jõudis pärale
◊ selkis, näin tehdään! selge pilt, teeme nii

selvä 10
1a selge; silma·nähtav; selgesti (hästi) nähtav
◊ maassa näkyi selvä jalanjäki maas oli näha selge jalajälg
1b (käsitettävyydestä tms.) selge; aru·saadav; mõistetav; (ilmeinen) ilmne, ilm·selge; (eittämätön, kiistaton) eitamatu; kindel; vaieldamatu; ümber·lükkamatu; (puhdas, silkka) puhas, selge, sula·selge
◊ onko selvä? [kas on] selge?; said aru?; selvä on! selge!; selge pilt!; asi klaar!; selvä tosiasia ilmselge (päevselge, ümberlükkamatu, kindel) tõsiasi; tulos oli jo ennakolta selvä tulemus oli juba ette selge; tulemus oli juba ette teada; numerot puhuivat selvää kieltään numbrid (arvud) rääkisid selget keelt; peli on selvä asi (olukord, pilt) on selge; asi on lahendatud, asi on klaar; (ark.) selvä peli! selge!; selge pilt!; asi klaar!; sanomattakin on selvää, että — ütlematagi on selge, et —; hän teki selväksi, että — ta teatas (kuulutas), et —; meidän on tehtävä itsellemme selväksi, mitä haluamme me peame endale selgeks tegema, mida me tahame; kävi selväksi, että — selgus, et —; tuli välja, et —; selvä valhe sulaselge vale; selvää huijausta ilmselge bluff (pettus); sataa selvää vettä sajab selget vett; maksaa ostos selvällä rahalla maksta ostu eest puhtas rahas (sularahas)
◊  (ark.) selvä kuin pläkki selge kui päev, päevselge; selge nagu seebivesi
2 (henkisistä toiminnoista) selge
◊ päässäni ei ollut yhtään selvää ajatusta mu peas polnud ainsatki selget mõtet; hänellä ei ollut selvää käsitystä asiasta tal ei olnud asjast selget arusaamist; sano selvemmin, mitä tarkoitat ütle selgemalt, mida sa [sellega] mõtled
3 (joka ei ole humalassa) kaine, selge, selge peaga
◊ olla selvä[nä] olla kaine (selge, selge peaga); selvin päin hän on hiljainen kainena (kainest peast, selge peaga) on ta vaikne; hän ei ole pitkiin aikoihin selvää päivää nähnyt ta pole ammu selget päeva näinud
◊  (täysissä järjissään oleva) potilaalla oli selvempiäkin hetkiä patsiendil (haigel) on selgemaidki hetki; patsiendi (haige) vaim on aeg-ajalt selgem
4 (esteetön, vapaa) puhas; vaba
◊ rykiä kurkkunsa selväksi kurku (häält) puhtaks köhida; reitti on selvä tee on vaba
◊ (kuv.) päästä jossakin asiassa selville vesille mingis asjas selgusele jõuda, mingit asja korda saada
5 (valmis käyttöön tms.) valmis; korras, kombes (kõnek)
◊ selvä lähtöön minekuks valmis; tämä työ on nyt selvä see töö on nüüd valmis; selle tööga on nüüd kõik korras; kaikki on selvää, lähdetään! kõik on korras (valmis), lähme nüüd!
6 (ratkennut) selge; otsustatud; lahendatud; korras, kombes (kõnek)
◊ kilpailun tulos on jo selvä võistluse tulemus on juba selge; peli on selvä, te voititte asi on selge (klaar), teie võitsite; ; kaikki on välillämme selvää meie vahel on kõik klaar (selge); onnettomuuden syy ei ole vielä selvä õnnetuse põhjus pole veel selgunud; puhua jokin selväksi mingi asi selgeks rääkida; mingi asi ära klaarida; hän pyysi anteeksi, ja asia oli sillä selvä ta palus andeks, ja sellega oli asi korras (ühel pool); teet mitä käsketään ja sillä selvä teed, mida kästakse, ja ei mingit õiendamist; hän sai urakan viikossa selväksi ta jõudis töö nädala ajaga valmis teha; ta tegi töö nädala ajaga ära
◊  (myöntymisestä) "Nyt lähdetään uimaan." — "selvä." "Lähme nüüd ujuma." — "Nõus." ("Läki pealegi!", "Olgu!"); selvä on, tehdään niin selge, teeme nii; olgu, teeme [siis] nii
7 (hankkia jostakin lähempiä tietoja) hän otti selvää siitä ta selgitas (uuris) selle välja; niin hän sanoi, ota siitä sitten selvä nii ta [igatahes] ütles, aga mine võta kinni, mis ta sellega mõtles
◊  (ymmärtää, tajuta) saada selvä[ä] jostakin millestki aru saada; hänen puheestaan ei saa selvää tema jutust (jutu mõttest) on raske aru saada; (epäselvästä ääntämyksestä) ta räägib ebaselgelt, ta kõne (rääkimine) on ebaselge
◊  (tehdä selkoa jostakin) hänen harakanvarpaistaan ei saa selvää tema varesejalgadest on raske aru saada; tema kriksadullidest on raske aru saada (kõnek); kissa teki selvää kaloista kass pistis kalad nahka
◊  (kuv.) hän teki selvää jälkeä vastustajistaan ta sai oma vastastest jagu; ta saavutas võidu oma vastaste üle; (tappoi) ta tegi oma vastastele lõpu peale; ta hävitas oma vastased

selvä·järkinen 38 selge mõistusega, arukas, lahtise peaga; kaine mõtlemisega; (teräväjärkinen) terava mõistusega, terav·meelne; (ark.) ajudega
◊ selväjärkinen ihminen selge (terava) mõistusega inimene; lahtise peaga inimene; arukas inimene; kaine mõtlemisega inimene; hän on selväjärkinen tal on selge (terav) mõistus; ta on arukas (lahtise peaga)

selvä·piirteinen 38 selge·jooneline; selge·ilmeline, kindla·ilmeline; (selvästi havaittava) silma·paistev, markantne; (selvä, selkeä) selge; (helposti tunnistettava) kergesti äratuntav
◊ selväpiirteinen jaottelu selge jaotus

selvä·rakenteinen 38 selge ülesehitusega (struktuuriga); selge·struktuuriline
◊ selvärakenteinen romaani selge ülesehitusega (struktuuriga) romaan; romaani on selvärakenteinen romaani ülesehitus (struktuur) on selge

selvä·sanainen 38 selge sõnaga, selge jutuga, selgelt väljenduv
◊ hän oli selväsanainen poliitikko ta oli selge sõnaga (selgelt väljenduv) poliitik; hän on selväsanainen ta väljendub selgesti

selvä·sanaisesti selge sõnaga, sõna·selgelt, selge·sõnaliselt
◊ hän kieltäytyi selväsanaisesti ta keeldus selge sõnaga (sõnaselgelt)

silkka 9*A puhas, selge; (paljas) paljas; (sula) sula, sula·selge, täielik
◊ silkkaa kultaa puhas kuld; se on silkkaa vettä see on paljas vesi; see on ainult vesi; se on silkkaa valhetta see on sulaselge vale; se on silkkaa puppua see on täielik jama; tehdä jotakin silkkaa tietämättömyyttään midagi puhtast teadmatusest teha

silmiin·pistävä 10 silma·torkav, silma·hakkav; (huomiota herättävä) tähelepanu äratav; (ilmeinen) ilmne, ilm·selge; (selvä) selge
◊ silmiinpistävä yhtäläisyys silmatorkav sarnasus; silmatorkav kokkulangevus; silmiinpistävän hyvä järjestys silmahakkavalt hea kord

silmin·nähtävä 10 (silmillä nähtävä, nähtävissä oleva) silma·nähtav; (ilmeinen) ilmne, ilm·selge; (selvä) selge

skarppi 5*B (slg.) (terävä) terav, selge; (kuv. tarkkaava) tähele·panelik; terava mõistusega; (fiksu) arukas; terane; terav·meelne; nutikas; leidlik
◊ skarppi kuva terav (selge) pilt; olla skarppina tähelepanelik olla; (varoa) ettevaatlik olla; skarppi tyyppi tarkpea; terane (nutikas, arukas) tüüp

soolo·juoksu 1 (urh.) jooks teistest eespool; selge juhtijana jooksmine

sula 10
1a (jäätön) jää·vaba, kinni külmumata; (jäätymätön, roudaton) sula, külmumata; (avoin) lahti; lahtine; vaba; (lumeton) lumeta, lumetu; (paljas) paljas
◊ joki on vielä sula jõgi on veel jäävaba; jõgi pole veel jäätunud (jääs, kinni külmunud); meri on vielä sula meri on veel jäävaba (lahti); meri pole veel jäätunud (jääs, kinni külmunud); satama on vielä sula sadam on veel jäävaba (lahti); suo pysyi sulana soo püsis sulana; soo ei külmunud; sulan veden aikana sula (lahtise) vee ajal; satoi lunta sulaan maahan lumi sadas sulale (külmumata) maale; maassa oli jo sulia kohtia maas oli juba paljaid (lumeta) paiku (laike); tie on jo sulana tee on juba paljas; ikkunat pysyivät sulina aknad püsisid jäätumata
1b (substantiivina) kinni külmumata koht (jäätunud veekogus) jää·auk
◊ hiihtää sulaan jääauku suusatada
2 (juokseva) sula, vedel ‹vedela›; (sulatettu) sulatatud
◊ sula metalli sula metall, sulametall
◊  (kuv.) hän oli naisen käsissä kuin sulaa vahaa ta oli naise kätes pehme nagu vaha; ta oli naisega pehme kui sulavaha
3 (vahvistussanana) (pelkkä) selge; puhas; (ehdoton) täielik, absoluutne
◊ sula valhe sula (selge) vale; sula totuus puhas tõde; se on sulaa hulluutta see on täielik hullumeelsus; se on sula mahdottomuus see on täiesti võimatu; see on ilmvõimatu; elää sulassa sovussa elada täielikus üksteisemõistmises
◊  (Raam.) sula hyvyys ja laupeus seuraavat minua ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad

suora 10
1 sirge; otsene
◊ suora ja käyrä viiva sirge ja kõver joon; suora jakaus sirge juukselahk; suora puunrunko sirge puutüvi; suorat kadut sirged tänavad; suora tukka sirged juuksed; ojentaa käsivarsi suoraksi kätt sirgeks (sirgu) ajada, kätt välja sirutada; oikaista matto suoraksi põrandavaipa sirgeks seada (kohendada); höylätä lauta suoraksi [sae]lauda sirgeks hööveldada; seistä suorana (suorassa) sirgelt (sirgu) seista; seistä selkä suorana seista, selg sirge (sirgu); seista sirge seljaga; hän istui suorana kuin kynttilä ta istus sirgelt nagu tikk, ta istus tikksirgelt
◊  (erik.) hänellä on suora nenä tal on sirge nina; suora hame sirge (sirgelõikeline) seelik; suorat housut sirged (sirgelõikelised) püksid
◊  (urh.) hyppy taaksepäin suorin vartaloin hüpe tahapoole sirge kehaga
◊  (kuv.) hän tyrmäsi ehdotuksen suoralta kädeltä ta lükkas ettepaneku otsekohe (pikemalt mõtlemata, ilma pikemata, ilma pikema jututa, paugupealt) tagasi; sitä en osaa sanoa suoralta kädeltä seda ma ei oska nii äkki öelda; seda ma ei oska paugupealt (käigupealt) öelda; seistä tumput suorana (suorina) (laiskana) tegevuseta olla; seista, käed külgedel rippu, pöidlaid keerutada, käed rüpes (süles) istuda, käsi rüpes hoida; (neuvottomana) nõutult (segaduses) seista; kõrvatagust kratsida; huutaa kurkku suorana täiest kõrist hüüda (karjuda); ajaa mutkat suoraksi (suoriksi) sõita suure kiirusega, kihutada
◊  (leik.) juosta tukka (häntä) suorana joosta nii, et juuksed tõmbuvad sirgu; joosta nii, et saba tõmbub sirgu; joosta nii, et üks jalg ei näe teist; joosta tulisi jalu (tulistjalu); tuhatnelja kihutada
◊  (liikkeestä, kulkutiestä tms.) (suunnastaan poikkeamaton) suoraa tietä otse, otseteed; hän meni suorinta tietä kotiin ta läks koju kõige otsemat teed; maalata suorin vedoin maalida sirgete pintslitõmmetega; ommella suorin pistoin õmmelda sirgete pistetega; sirget õmblust õmmelda
◊  (urh.) suora syöttö otsesööt, vindita serv
◊  (kuv.) lausunto oli suora hyökkäys hallitusta vastaan avaldus oli otsene (selge) rünnak valitsuse vastu; se on suorin tie sotaan see viib kõige otsemat teed sõjani; suoraa päätä (suoraan) otse, otseteed; (aikailematta, heti) kohe, otsekohe, viivitamatult, jalamaid, paugupealt; hän marssi suoraa päätä johtajan huoneeseen ta marssis otseteed direktori kabinetti ks. myös oikopäätä
2 (suoraan jotakin kohti oleva t. tapahtuva) suorat ja kaltevat pinnat püst- ja kaldpinnad; oikaista vino seinä suoraksi viltust (kaldu olevat) seina sirgeks (otse) seada; onko tämä suorassa? kas see on otse?; tarkistaa, onko solmio suorassa kontrollida, kas lips on otse (sirgu); panna taulu suoraan maali [seinal] otse (õigeks) seada
◊  (geom.) suora kulma täisnurk; suorassa kulmassa toisensa leikkaavat suorat sirged, mis lõikavad teineteist täisnurga all; suora lieriö püstsilinder
3 (välitön) otsene, otse-; vahetu
◊ suora yhteys otsekontakt, otsene kokkupuude; suora toiminta vahetu tegevus (mööda minnes tavapärastest otsustavatest instantsidest); suorat neuvottelut valtioiden kesken otseläbirääkimised riikide vahel, riikidevahelised otseläbirääkimised; suora kansanvaali otsesed valimised; suora auringonvalo otsene päikesevalgus; suora liikenneyhteys otseühendus; suora lento vahemaandumiseta lend; suora [puhelin]numero otsevalimisnumber; suora lähetys otsesaade, otseülekanne; ohjelma tulee suorana lähetyksenä programm kantakse üle otseülekandena; suora radiolähetys raadio otsesaade; suora sähkölämmitys otsene elekterküte
4 (selvä, suoranainen) otsene, selge; (silkka) puhas
◊ suora viittaus hänen menneisyyteensä otsene (selge) viide tema minevikule; sanonta on suora käännös saksasta väljend on otsetõlge (otsene tõlge) saksa keelest; huutaa suoraa huutoa kõvasti (täiest kõrist) karjuda (kisendada)
5 (suorasukainen, vilpitön) otse·kohene, siiras, ava·meelne; (rehti, reilu) usaldus·väärne; korralik, tubli; (rehellinen) aus, ausa·meelne; õiglane; (peittelemätön, avoin) aval; avatud; (kaunistelematon) ilustamata; kaunistamata; (selvä) selge; (yksinkertainen) lihtne, vähe·nõudlik
◊ suora ja rehellinen ihminen otsekohene ja aus inimene; suora luonne sirgjooneline iseloom; olla suora jollekulle kellegi vastu avameelne (siiras, otsekohene) olla; suora totuus alasti tõde; suora arvostelu otsekohene kriitika; ilustamata kriitika; sanoa suorat sanat otse välja öelda; kõike välja öelda; avameelselt välja öelda; sõnu mitte valida; suoraan kysymykseen suora vastaus avameelsele küsimusele tuleb avameelselt vastata; selge küsimus nõuab selget vastust; suorin ja selvin tapa olisi — kõige lihtsam ja selgem viis oleks selline —
6 (kiel.) suora sanajärjestys sõnade otsejärg, sõnade otsejärjestus; suora esitys otsene kõne; suora kysymyslause otsene küsimus (küsilause)
7 (verrannollisuudesta) suora verrannollisuus võrdelisus, proportsionaalsus; olla suorassa suhteessa johonkin millegagi võrdeline (proportsionaalne) olla
8 (subst.)
8a (geom.) sirge, sirg·joon
◊ samalla suoralla olevat pisteet samal sirgel olevad (asuvad) punktid
8b (kilparadan, tien tms. suora osa) sirge teelõik, sirge
◊ ohitukseen sopiva pitkä suora möödumiseks sobiv pikk sirge; hän jätti suoralla muita sirgel jättis ta teisi seljataha
8c (urh. nyrkkeilyssä) otse·löök, sirge
◊ oikea suora parem sirge, paremsirge; vasen suora vasak sirge, vasaksirge
8d (korttip.) sekvents

suoranainen 38 (suora) otsene, otse-; (välitön) vahetu; (selvä) selge; (ilmeinen) ilmne, ilm·selge; (todellinen) tõeline, õige ‹õige›, tegelik; ehtne; päris; (varsinainen) tegelik, päris, õige ‹õige›, tõeline
◊ tuloksella ei ole suoranaista käytännön merkitystä tulemusel (resultaadil) ei ole otsest praktilist väärtust; hänen sairastumisensa oli suoranainen seuraus työpaineesta ta haigestumine oli tööpinge otseseks (ilmseks) tagajärjeks; hän sai kärsiä suoranaista vääryyttäkin tal tuli kannatada ka selget ülekohut; suoranaisiin sotatoimiin ei sentään ryhdytty tegelikku sõjategevust siiski ei alustatud

suora·viivainen 38
1 sirg·jooneline; (suora) sirge, otsene; (lineaarinen) lineaarne
◊ suoraviivainen kuvio sirgjooneline kujund; puiston pitkät suoraviivaiset käytävät pargi pikad sirged kõnniteed
◊  (fys.) suoraviivainen liike lineaarne (sirgjooneline) liikumine
2 (kuv.) (mutkaton) sirge, otsene; sirg·jooneline; otse·kohene, ava·meelne, siiras; (selkeä) selge; (yksinkertainen) lihtne, tavaline; tagasi·hoidlik, vähe·nõudlik; lihtsa·meelne; (yksioikoinen) ühe·külgne, ühe·ülbaline; lihtsa·koeline; lihtsustatud; piiratud
◊ hän on suoraviivainen luonne tal on otsekohene (avameelne, sirgjooneline) iseloom; ta on lihtne (loomulik, mittekomplitseeritud) inimene; suoraviivainen käsitys jostakin lihtsustatud arusaam millestki; suoraviivainen ratkaisu lihtne (selge) lahendus; selitys tuntuu liian suoraviivaiselta [see] seletus tundub liiga lihtsana; [see] seletus tundub olevat liialt lihtsustatud (ühekülgne, üheülbaline)

tarkka 9*A
1 täpne, täppis; täpi·pealne, punkti·pealne; (huolellinen) hoolikas, hoolas
◊ mitoiltaan tarkka koneenosa täpsete mõõtmetega masinaosa; tarkka heitto täpne vise
2 (selväpiirteinen) selge; klaar; terav
◊ tarkka valokuva terav foto; antaa jostakin tarkat tuntomerkit anda millegi kohta selged (täpsed) tundemärgid
3 (aseesta, mittarista, ampujasta tms.) täpne; tabav
◊ tarkka kello täpne kell
4 (aisteista, havainto-, toimintakyvystä)
4a (terävä) terav; terane; täpne
◊ tarkka havaintokyky terane tähelepanuvõime; työ vaatii tarkkaa kättä töö nõuab kindlat (täpset) kätt
4b (tarkkaavainen) tähele·panelik; (valpas) valvas
◊ katsella jotakin silmä tarkkana midagi teraselt jälgida, midagi hoolikalt silmas pidada; kuunnella ääniä korva tarkkana hääli teraselt kuulatada; olkaapa nyt tarkkana! olge nüüd valvsad!, pange nüüd tähele!
◊  (leik.) olla tarkkana kuin porkkana olla terane kui naaskel, kõvasti peale passida
5 (ehdoton) kategooriline; pedantne; range; nõudlik; vali
◊ olla tarkka puhtaudesta puhtuse suhtes nõudlik olla; kiusallisen tarkka valvonta piinlikult pedantne järelevalve; olla tarkka maineestaan oma maine suhtes tundlik olla
6 (taloudellinen) kokku·hoidlik, säästlik
◊ hän oli tarkka raha-asioissaan ta oli rahaasjades pedantne
7 (perusteellinen) põhjalik; (yksityiskohtainen) üksik·asjaline, üksik·asjalik, detailne
◊ tarkempi tutkimus osoitti, että — üksikasjalisem uurimine näitas, et —; hän vastasi tarkan harkinnan jälkeen ta vastas pärast põhjalikku järelemõtlemist; tarkemmat määräykset annetaan myöhemmin üksikasjalisemad korraldused antakse hiljem; antaa tarkka osoite täpset aadressi anda
8 (taitoa ja tarkkaavaisuutta vaativa, ark.) peen, peenike, täpne
◊ tarkkaa puuhaa (ark.) peenike värk; tarkka työ täpne töö

terve·järkinen 38 mõistlik, arukas; kaine mõtlemisega, selge aruga
◊ tervejärkinen nuori mies arukas noormees
◊  (substantiivisesti) tuo ei ole tervejärkisen puhetta see ei ole mõistliku (terve) inimese jutt

terävä 10
1 (hyvin leikkaava tms.) terav, vahe ‹vaheda›
◊ terävä veitsi terav nuga, vahe väits; terävä lasinsiru terav klaasikild; ruusun terävät piikit roosi teravad okkad; hioa (teroittaa) teräväksi teravaks teha (ihuda)
◊  (kuv.) hänellä on terävä kynä tal on terav sulg; yrityksen terävä pää ettevõtte juhtkond
2 (kulmikas, teräväkärkinen, jyrkkä) terav; nurgeline; järsk
◊ terävä vuorenhuippu terav mäetipp; terävä mutka järsk kurv (käänak); terävä nenä terav nina; terävät kasvonpiirteet teravad näojooned
◊  (mat.) terävä kulma teravnurk
3 (tuntemuksista) (pistävä) torkav; (vihlova) lõikav; (läpitunkeva) läbi·tungiv
◊ päässäni tuntui terävä kipu peas oli lõikav valu; viinin terävä maku veini terav maitse; poran terävä ääni puuri läbilõikav hääl; terävä laukaus terav pauk
4 (silmien ilmeestä) terav; range; läbi·tungiv
5 (ilmaisun sävystä) terav; irooniline
◊ hänen vastauksessaan oli terävää ivaa tema vastuses oli teravat irooniat; hänellä on terävä kieli tal on terav keel
6 (aisteista) (tarkka) täpne; (herkkä) erk, ergas
◊ terävä näkö terav nägemine; terävä kuulo terav kuulmine; koiralla on terävä vainu koeral on terav haistmine
7 (älykäs) terane; taibukas; vastu·võtlik
◊ terävä huomiokyky hea tähelepanuvõime; hän on terävä tal on lahtine pea, tal lõikab pea hästi, ta on võimekas; terävä järki terane mõistus; terävä ajattelija suurte võimetega mõtleja, teravmeelne mõtleja; luokan terävin oppilas klassi võimekaim (andekaim) õpilane; terävä havainto terane (peen) tähelepanek
8 (erottuva, selväpiirteinen) terav; selge; ere; kontrastne
◊ terävä valokuva terav (selge) foto; terävät ääriviivat kontrastsed piirjooned
9 (liikkeistä tms.) järsk; äkiline
◊ terävä riuhtaisu järsk tõmme; hän sai terävän iskun leukaansa ta sai äkilise löögi näkku
10 (subst., ark., tav. mon väkevistä alkoholijuomista) otan mieluummin olutta kuin teräviä võtan parema meelega õlut kui kärakat (kangemat); maistuisiko pienet terävät? kas võtaks väikse napsi; otettiin terävät võeti napsi

toki
1 (vahvistussanana)
1a (huudahdus- ja kehotuslauseissa) ometi
◊ kerro toki huolesi! räägi ometi oma mured ära!; tule toki sisään tule ometi sisse
1b (tietysti, totta kai) muidugi; küll, küllap; kindel see, selge see
◊ tokihan sinä nyt saunaan lähdet? ju sa nüüd ikka sauna lähed?
2 (sentään, kuitenkin, sittenkin) ikkagi, siiski; kummatigi

veden·kirkas 41*A vesi·selge; selge kui vesi

yksin·kertainen 38
1 (jossa on vain yksi kerros tms. osa) ühe·kordne
◊ yksinkertainen ikkuna ühekordne aken; yksinkertainen kirjanpito lihtraamatupidamine, ühekordne raamatupidamine
2 (tavallinen) tavaline, harilik; (mutkaton) selge, lihtne; (helppo) hõlpus, hõlbus, kerge
◊ yksinkertaista ruokaa lihtne [tavaline] toit; yksinkertaiset yksisoluiset eliöt lihtsad ainuraksed organismid; olisi yksinkertaisinta menetellä seuraavasti kõige lihtsam oleks teha (toimida) niimoodi; tämä ei käy siitä yksinkertaisesta syystä, että — see ei kõlba (ei lähe) sel lihtsal põhjusel, et —; yksinkertainen enemmistö liht[häälte]enamus; siirtyä yksinkertaiseen päiväjärjestykseen arupärimise arutamiselt seisukohavõtuta valitsuse tegevuse suhtes päevakorras edasi minna (parlamendis)
3 (vaatimaton, koruton) tagasi·hoidlik, vähe·nõudlik; tähtsusetu, eba·oluline
4 (tyhmä) juhm, kohtlane, totakas, opakas, tobe; (naiivi) lihtsa·meelne, naiivne

yksi·oikoinen 38
1 (suoraviivainen) sirg·jooneline, otse·kohene; ühe·külgne, ühe·ülbaline; lihtne, selge; (vivahteeton) must-valge
2 ks. yksinkertainen 4

ymmärrettävä 10 aru·saadav, mõistetav; (selvä) selge, klaar; (järkevä) mõistlik
◊ vieras puhui täysin ymmärrettävää suomea külaline rääkis täiesti arusaadavat (arusaadavalt) soome keelt; helposti ymmärrettävä kergesti arusaadav, hõlpsasti mõistetav; ymmärrettävistä syistä arusaadavatel põhjustel


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur