Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit

epä·viisas 41 rumal; (harkitsematon) järele·mõtlematu, mõtlematu

hassu 1
1 (hullunkurinen) naljakas, narr, lustlik, lõbus; (naurettava) naeru·väärne; (omituinen) imelik, veider, kentsakas; (hölmö) loll, rumal, tobe, juhm, napakas, totter, peast põrunud, nupust nikastanud; (mieletön) pöörane, hull, meeletu
◊ hassu ajatus pöörane mõte; hän on tullut aivan hassuksi ta on päris napakaks muutunud; ei hassumpi päris hea, täitsa normaalne, polegi kõige hullem
◊  (substantiivisesti) puhua hassuja lollusi (rumalusi, totrusi) rääkida, jama suust välja ajada
2 (ark.) minulla on joku hassu lantti jäljellä mul on veel mõned pennid järel; katsomossa oli muutama hassu ihminen saalis oli ainult käputäis inimesi

hassutus 39
1 (ark.) lollitamine, narrimine, ninapidi vedamine
2 (hullutus) rumalus, narrus, lollus; rumaluste (narruste, lolluste) tegemine; rumal (narr, hull) temp

honkkeli 6 (ark.)
1 (hölmö) loll, rumal, juhm, juhmakas, ohmu, ogar
2 (pitkä, hontelo ihminen) [pikk] volask, kõrend, vibalik, pikk-koib, kolge, kolgats (kõnek)
◊ siellä oli joku honkkeli teini-ikäinen seal oli üks pikakoivaline teismeline
3 (onni, säkä) õnn, vedamine
◊ olipa hyvä honkkeli no küll vedas

hoopo 1 (ark.) rumal, juhm, juhmakas, ohmu, ogar, opakas, totakas, totter
◊ äijä on ihan hoopo see mees on nupust nikastanud, see mees on metsa poole

houkka 10*A loll, loll·pea ‹pea›, tobu, ohmu, juhmard; (hupakko) rumal naine (tüdruk), lollike[ne], hani, kana

houkkamainen 38 rumal, loll, tobe, juhm, mõistmatu, mõtlematu
◊ on houkkamaista väittää, että — on tobe väita, et—

hullu 1
1 hull, hullu·meelne; (ark.) arust ära; peast põrunud (segi, segamini), nupust nikastanud, napakas; (tyhmä) loll, rumal, aru·lage
◊ mitä näistä hullun houreista! ei maksa neid hullumeelse sonimisi kuulata!; ja minä hullu uskoin sinua ja mina loll uskusin sind; tulla hulluksi hulluks minna; olet ihan hullu! sa oled täitsa hull!; olla hulluna raivosta metsiku viha tõttu endast väljas olla, raevust pöörane olla; olla hulluna mustasukkaisuudesta armukadedusest arust ära olla; riehua hulluna humalassa purjuspäi pööraselt mürgeldada; hän ei tullut siitä hullua hurskaammaksi ta ei saanud sellest midagi aru, ta ei saanud sellest mõhkugi aru; ta ei saanud sellest tolku (sotti) (kõnek) asi jäi talle segaseks; (kuv.) tehdä työtä hullun lailla rassida nagu hull; olla hulluna johonkin (johonkuhun) millestki (kellestki) tohutus vaimustuses olla, kellestki väga sisse võetud olla; (leik.) tykätä jostakin kuin hullu puurosta armastada midagi nagu loll (hull) putru, midagi arutult armastada
2 (mieletön) meeletu, arutu, pöörane, hull; (hassu) veider, naljakas, kummaline
◊ 1848 oli Euroopan hullu vuosi 1848 oli Euroopa pöörane (meeletu) aasta; onko hullumpaa nähty? kas on enne midagi nii arutut nähtud?, olete te midagi nii hullu näinud?; (substantiivina) puhua hulluja rumalusi (lollusi, jama) rääkida, jama ajada, jamada, hullu (tühja) juttu ajada; mitä hulluja! jama!, lora!, tühi jutt!
3 (ei hullumpi) tulos ei ollut hullumpi tulemus oli päris hea, tulemusel polnud vigagi
4 (yhd.) -hull, -fanaatik

hulluus 40
1 lollus, rumalus, narrus, ogarus, totrus, mõttetus, rumal (hull) temp; hullu·meelsus, hullus
◊ on sulaa hulluutta uskoa tuohon on suisa hullumeelsus seda uskuda, on täiesti arutu seda uskuda; ihan hulluuteen asti rakastunut lausa meeletult armunud; mitä hulluuksia hän on taas tehnyt? mis lollustega on ta jälle hakkama saanud?, mis tükke ta on jälle teinud?
◊  (sananl.) nuoruus ja hulluus, vanhuus ja viisaus noorus ja rumalus, vanadus ja tarkus
2 (mielettömyys) hullu·meelsus, hullus, nõdra·meelsus; meeletus, arutus, pöörasus; totrus

hupsu 1
1 (adj.) (hassu, höpsö) narr, rumal, loll, juhm, ogar, veider; (naurettava) naeru·väärne, naljakas
2 (subst.) narr, narrike, loll·pea ‹pea›, lollike, tobu, tobuke, juhmakas, tohman, tola, napakas, veidrik

mahdoton 34*C
1 võimatu; (mahdoton ajatella) mõeldamatu
◊ mahdoton tehtävä võimatu (teostamatu) ülesanne; ikiliikkujan keksiminen on mahdotonta igiliikuri leiutamine on võimatu; sade teki sadonkorjuun mahdottomaksi vihm tegi viljakoristuse võimatuks, vihm ei võimaldanud vilja koristada; sitä on mahdoton[ta] sanoa seda on võimatu öelda; seda ei ole võimalik öelda; minun on [aivan] mahdotonta tulla mul pole kuidagi võimalik tulla, mul on täiesti võimatu tulla; matematiikka on hänelle mahdotonta oppia matemaatika õppimine käis üle tema võimiste; toivoa mahdottomia võimatut soovida (tahta); on mahdotonta, että kameli mahtuisi neulansilmästä on võimatu, et kaamel pääseks läbi nõelasilma; selitys on logiikan kannalta mahdoton [see] seletus on loogika seisukohalt võimatu (mõeldamatu); ehdotus[ta] on mahdoton hyväksyä [seda] ettepanekut on võimatu heaks kiita, [seda] ettepanekut ei saa kuidagi heaks kiita, [seda] ettepanekut ei ole kuidagi võimalik heaks kiita; oli mahdotonta jatkaa oli võimatu jätkata; polnud kuidagi võimalik jätkata; maasto oli mahdoton[ta] kulkea [sel] maastikul oli võimatu edasi liikuda
2 (mieletön) meeletu, pöörane, mõttetu, absurdne, mõistuse·vastane; (hullu) hull, hullu·meelne; rumal, loll
◊ puhua mahdottomia mõttetusi (lollusi, rumalusi) rääkida; jama ajada; ajatella mahdottomia jaburusi mõelda
3a (sopimaton) sobimatu, eba·sobiv; (kelvoton) kõlbmatu, mitte·kõlblik
◊ mahdoton väriyhdistelmä sobimatu värvikombinatsioon; hän on mahdoton opettajaksi ta ei sobi (kõlba) õpetajaks
3b (vars. ark.) (tuskastuttava) kole ‹koleda›, hirmus ‹hirmsa›, jube; (sietämätön) välja·kannatamatu, talumatu; tülikas; (toivoton) lootusetu; (villi) metsik, pöörane, taltsutamatu, ohjeldamatu
◊ Helsingissä on mahdoton liikenne Helsingis on pöörane liiklus; mahdoton asiakas tülikas klient; lapsi oli mahdoton, kiukutteli lakkaamatta laps oli talumatu, jonnis ühtepuhku; hän oli mahdottomalla tuulella ta oli üliheas (ülemeelikus, ülekeevas) tujus; ta oli särtsu täis; hän käy ihan mahdottomaksi, kun hän on juonut alkoholia kui ta on viina võtnud, muutub ta täitsa võimatuks (päris pööraseks, taltsutamatuks)
4 (vars. ark.) (suunnaton) kolossaalne, määratu [suur], tohutu [suur], päratu, vägev, võimas; (ennen kuulumaton) enne·kuulmatu; (uskomaton) uskumatu; (kauhea) hirmus ‹hirmsa›, kole ‹koleda›, jube, õudne
◊ hän sai mahdottoman kalan ta sai vägeva kala; mahdoton valehtelija õudne valetaja; hän on mahdoton juoruamaan ta on võimatu kuulujuttude levitaja; mahdottoman suuri tohutu (hirmus) suur; mahdottoman arvokas üliväärtuslik; tohutult hinnaline

matala·otsainen 38 (kuv.) (typerä) piiratud mõistusega, loll, rumal, kohtlane, lihtsa·meelne, juhm, totter
◊  (konkr.) matalaotsainen luolaihminen madalalaubaline koopainimene; luolaihminen oli matalaotsainen koopainimesel oli madal laup (otsmik)

mieletön 34*C
1 (järjetön) arutu, aru·lage, mõttetu; rumal, loll, ogar; (hullu) hull, hullu·meelne, pöörane, meeletu, arust ära, peast põrunud
◊ mieletön kysymys rumal (arutu) küsimus; mieletön päähänpisto hull idee (mõte, mõttesähvatus); mieletön väkivalta arutu (meeletu) vägivald; oletko aivan mieletön? oled sa arust ära?; oled sa hulluks läinud?; olisi mieletöntä enää perääntyä nüüd oleks juba mõttetu taganeda
◊  (substantiivina) puhua mielettömiä rumalusi (mõttetusi, lollusi) rääkida
2 (vars. ark.) (valtava, suunnaton) tohutu, tohutu suur; päratu, päratu suur; määratu, määratu suur; hirmus ‹hirmsa›, hirmus suur; kolossaalne; (käsittämätön) aru·saamatu, aru·saadamatu; mõistmatu, mõistetamatu
◊ siellä oli mieletön määrä ihmisiä seal oli tohutu hulk inimesi; seal oli mustmiljon inimest; minulla on mieletön nälkä mul on hirmus nälg; olen näljane nagu hunt

mieli·puoli 26 (subst., adj.) hullu·meelne, hull; meeletu, arutu, pöörane; vastutus·võimetu, süüdimatu; rumal, loll, ogar; (mielisairas) vaimu·haige
◊ mielipuoli murhaaja vaimuhaige (hullumeelne) mõrtsukas; hän raivoaa kuin mielipuoli ta märatseb nagu hull (hullumeelne, segane); mielipuolen teko (mielipuolen tekemä) vaimuhaige (hullumeelse) tegu; (mieletön) hullumeelne (hull, pöörane, meeletu) tegu

mieli·puolinen 38 hullu·meelne, hull; meeletu, arutu, pöörane; vastutus·võimetu, süüdimatu; rumal, loll, ogar; (mielisairas) vaimu·haige
◊ mielipuolinen nauru hullumeelne naer; mielipuolinen hurjastelu liikenteessä pöörane (metsik) kihutamine liikluses

munaus 39 (ark.) [rumal] viga, [rumal] eksitus, [rumal] eksimus; lollus, rumalus; [enda] blameerimine, [enda] täis·tegemine (kõnek); (möhläys) taktitu tegu, prohmakas (kõnek)
◊ hän teki pahan munauksen ta tegi suure prohmaka, ta astus ämbrisse (piltl)

möhläys 39 (ark.) (epäonnistuminen) eba·õnnestumine, nurjumine, luhtumine, äpardumine, luhta (nurja, rappa, tühja, untsu, nässu, aia taha, metsa) minek; fiasko; (munaus) rumal (jäme, ränk) viga (eksitus, eksimus); lollus, rumalus, [enda] blameerimine, [enda] täis·tegemine (kõnek); taktitu tegu; prohmakas; {millegi} luhta (nurja, rappa, untsu, nässu) ajamine
◊ tehdä pahoja möhläyksiä suuri prohmakaid teha, matslikult käituda, ennast täis teha (kõnek)

nautamainen 38 (halv.) loll, rumal, idiootne
◊  (kuv.) nautamaisen typerä puruloll; nautamaisen itsepäinen idiootlikult jäärapäine, lollilt kangekaelne

oikoinen 38
1 (suora) sirge, õige ‹õige›
2 (kuv.) (suoraviivainen) sirg·jooneline, sirge; (suorasukainen) otse·kohene, otse·sõnaline; (yksinkertainen) lihtne, tavaline; (yksioikoinen) lihtsa·meelne; (tyhmä) rumal
◊ hänen käsityksensä asiasta on kovin oikoinen tema arusaam asjast on väga sirgjooneline

paksu 1
1 paks
◊ järvessä on jo paksu jää järvel on juba paks jää; puoli metriä paksu pool meetrit paks; sopivan paksu lankku sobiva paksusega laud
2 (ympärysmitasta) jäme, paks
◊ paksu neula jäme nõel; paksu oksa jäme oks; paksua kaapelia jäme kaabel; paksu viiva jäme (lai) triip
3 (ihmisestä, eläimistä ja ruumiinosista) paks; (lihava) tüse; jäme; (pullea) ümmargune, trullakas; (ark.) trulla, matsakas; (tukeva) tugev; (tanakka) korpulentne, volüümikas, täidlane
◊ paksut käsivarret jämedad käsivarred; paksut sääret paksud (jämedad) sääred; paksu vyötärö paks vöökoht; paksut huulet täidlased huuled
◊  (ark. raskaana) tyttö on paksuna tüdruk on rase
4 (tukasta, karvoista ym.) paks; (tiheä) tihe
5 (nesteestä, kaasusta tms.) paks
◊ ilma on paksu tupakansavusta õhk on suitsust paks
6 (äänestä) (samea) paks, tuhm, kõlatu; (puuromainen) eba·selge
7 (ark.) (sopimaton) sobimatu; (säädytön) siivutu, nilbe; labane; (ruma) rumal; (rivo) rõve, ropp; (törkeä) eba·viisakas, viisakusetu
◊ paksut puheet rumalad jutud; tuollainen käytös on jo liian paksua selline käitumine on juba liiga labane, selline käitumine on juba väga sobimatu; puhua paksuja ropendada, nilbusi rääkida

paksu·päinen 38 (kuv.) kõva peaga; (tyhmä) rumal, loll; (huonosti, hitaasti oppiva) aeglaselt õppiv, pika taibuga
◊ menetelmän oppii paksupäisinkin helposti meetodi õpib kõige kõvema peaga inimenegi kergesti ära
◊  (konkr.) paksupäinen kävelykeppi suure nupuga jalutuskepp

puu·pää 18
1 (puuvarsi) puu·pea ‹pea›, puu·pide
◊ veitsen puupää noa puupea
2 (haukkumasanana) (hölmö) puu·pea ‹pea›; (torvi) juhm, rumal
◊ senkin puupää! igavene puupea!

päätön 34*C
1 (jolla ei ole päätä) peata
◊ päätön sianruho peata seakorjus
◊  (kuv.) he juoksivat ympäriinsä kuin päättömät kanat nad jooksid ringi justkui peata kanad
2 (mieletön) meeletu; pöörane; (hullu) hull; segane; (tyhmä) rumal; (järjetön, mahdoton) võimatu; (järjenvastainen) mõistuse·vastane
◊ puhua päättömiä rumalusi rääkida, pöörast juttu rääkida

pölhö 1 (ark.)
1 (subst.) loll·pea ‹pea›, tobu; (typerys) tohman, juhmard
◊ senkin pölhö! igavene lollpea!; seisoa pölhön näköisenä juhmi näoga seista
2 (adj.) loll; rumal; juhm; tobe

pölkky·päinen 38 loll; juhm; (typerä) rumal; (pöhkö) tobe; (idioottimainen) idiootlik

pöllö 1
1 (Strigiformes) kakulised, öö·kull (kõnek)
2 (ark.)
2a (subst.) (typerys) loll·pea ‹pea›, puu·pea ‹pea›; tobu; juhmard; (hölmö) ohmu, tohman, molkus (kõnek)
◊ kyllä minä olin pöllö! küll ma olin alles tobu!
2b (adj.) (hölmö) loll; (typerä) rumal; juhm; tobe; (hullu) hull
◊ pöllö idea rumal idee; ajatus ei ollut pöllömpi polnud üldsegi rumal (tobe) mõte

sammakko 4*A
1 (Rana) konn
◊ sammakon kutu konnakudu
2 (ark. [lasten] rintauinti) uida sammakkoa konna ujuda
3 (kuv. virhe, kömmähdys) rumal (jäme, raske) viga v eksitus; prohmakas (kõnek)
◊ päästää suustaan sammakoita lollusi (rumalusi) rääkida; lollusi (rumalusi) suust välja ajada

simppeli 6 (ark.) (yksinkertainen) lihtne; (helppo) kerge, hõlpus; (tyhmä) lihtsa·meelne, naiivne; rumal; (typerä) loll, juhm

tajuton 34*C
1 teadvusetu, meele·märkusetu
◊ mennä tajuttomaksi minestada, meelemärkust (teadvust) kaotada; lyödä joku tajuttomaksi kedagi oimetuks lüüa
2 (ark.)
2a (mieletön, älytön) meeletu, arutu, pöörane
2b (päätön) hull, rumal, juhm; (huikea, hieno) uhke, peen, tore, suure·pärane
◊ tajuton juttu hull lugu; tajuttoman hieno pööraselt tore; ihan tajutonta! lausa vapustav!

tuhma 10
1 (vars. last.) paha; tige, õel, kuri; juhm
2 (sopimaton, säädytön) sobimatu, rumal; (rivo) rõve, ropp, riivatu ks. myös rivo
◊ tuhma vitsi rõve nali
◊  (substantiivina) puhua tuhmia roppusi rääkida, ropendada

tyhmä 10
1 loll; rumal; (yksinkertainen) lihtsa·meelne; kohtlane; (typerä, hupsu) juhm, tohm; tobe, ogar; narr
◊ auttamattoman tyhmä lootusetult loll; tyhmä kuin saapas loll nagu saabas; olinpa tyhmä, kun en tuota tiennyt küll olin rumal, et ma seda ei teadnud; tyhmempikin jo huomaa, että — seda taipab juba iga loll, et —
◊  (sananl.) yksi tyhmä kysyy enemmän kuin kymmenen viisasta ehtii vastata üks rumal jõuab rohkem küsida kui kümme tarka vastata
2 (ajatuksista, puheista, teoista) rumal; mõtlematu
◊ tyhmä neuvo rumal nõu[anne]; olisi tyhmää lähteä tuollaiseen myrskyyn oleks rumal niisuguse tormi kätte minna
◊  (substantiivisesti) nyt puhut tyhmiä nüüd räägid rumalusi, nüüd ajad lolli

tyhmän·rohkeus 40 rumal julgus; mõttetu risk

tyhmän·ylpeys 40 rumal uhkus; upsakus

typerä 10 loll; rumal; juhm, tohm; tobe, ogar, totter; lihtsa·meelne, kohtlane
◊ typerä ihminen rumal inimene; olipa typerä idea küll oli loll mõte; on typerää väittää sellaista on tobe[dus] väita niisugust asja
◊  (substantiivisesti) nyt puhut typeriä nüüd sa räägid lollusi

törppö 1*B
1 (kans. purkki) purk; toop; kruus ‹kruusi›
2 (ark. typerä, hölmö)
2a (adj.) juhm; tobu, tobe; loll, rumal
2b (subst.) juhmard, juhkam, tohman, puu·pea ‹pea›
◊ senkin törppö! igavene tobu!, täielik tohman!

älytön 34*C
1 arutu; (mieletön) meeletu; pöörane; (typerä) rumal; loll; (hullu) totter; ogar; (tolkuton, kohtuuton) mõttetu
◊ älytön katse silmissä arutu pilk silmis; älytön idea pöörane idee; totter mõte; lopeta tuo älytön rehkiminen lõpeta see mõttetu rügamine
◊  (substantiivisesti) puhua älyttömiä rumalusi (totrusi) rääkida, totrat juttu rääkida
2 (ark.) (valtava) tohutu; (suunnaton) kolossaalne; piiritu; (tavaton) meeletu; määratu; (hirveä) hirmus ‹hirmsa›; kohutav; metsik
◊ hänellä oli älytön nälkä tal oli hirmus (tohutu) nälg; älyttömän pitkä matka meeletult pikk teekond

ääliömäinen 38 (ark.) tobe; lollakas; idiootlik; (tyhmä) rumal; (höhlä) totter; ogar


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur