Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

antaa 56*J
1 anda; (luovuttaa) üle anda, loovutada
◊ antaa jotakin jollekulle lainaksi midagi kellelegi laenuks anda; antaa jokin jollekulle vuokralle midagi kellelegi üürile anda (välja üürida); midagi kellelegi rendile anda (välja rentida); antaa jonkun tehtäväksi kellelegi ülesandeks teha; antaa tietoa teada anda, teatada; antaa käsky käsk anda, käsutada; antaa neuvoja nõu anda; antaa jollekulle selitys kellelegi selgitust anda; antaa takkinsa naulakkoon anda (jätta) mantel riidehoidu; anna kirja tänne! anna raamat siia!; antaa jollekulle tulta tupakkaan kellelegi suitsu otsa tuld anda; antaa jollekulle tarvittavat varusteet kellelegi vajalik varustus anda; antaa jollekulle yösija kellelegi öömaja anda; antaa lapsille ruokaa lastele toitu (süüa) anda; antaisitko suolaa! palun soola!; palun, kas ulataksid soola!; antaa kukille vettä lilli kasta; antaa rintaa rinda anda, imetada; antaa jollekulle jotakin lahjaksi kellelegi midagi kingituseks anda; antaa jollekulle lahja anda kellelegi kingitus; antaa jollekulle taloudellista tukea kellelegi majanduslikku toetust anda; antaa henkensä isänmaan puolesta anda [oma] elu isamaa eest; antaa maksuksi tavaraa vastutasuks kaupa anda; mitäs annat kellostani? mis sa annad mu kella eest?; voitko antaa kympistä takaisin? kas saad kümnelisest tagasi anda?; pelto antoi runsaan sadon põld andis rikkaliku saagi; liikunnan antama hyöty ja huvi liikumisest saadud kasu ja mõnu; antaa aihe[tta] johonkin millekski põhjust anda; antaa vauhtia hoogu anda; antaa kättä kätt anda; antaa jollekulle suudelma suudelda, kellelegi suud anda (van); antaa auto myytäväksi autot müügiks (müüa) anda, autot müüki panna; antaa asia oikeuden ratkaistavaksi anda asi kohtule otsustada (kohtusse otsustamiseks); antaa jollekulle puheenvuoro kellelegi sõna anda; pakettia ei annettu tullista pakki ei antud tollist kätte; antaa työ urakalle [tööd] tükitööna välja pakkuda; hän ei ole antanut tietoja olinpaikastaan ta ei ole andnud andmeid (teateid) oma asukoha kohta; vastaus on annettava määräajan kuluessa vastus tuleb anda tähtajaks; antaa lakkovaroitus streigihoiatust anda; antaa julistus teadaannet (kommünikeed) välja anda; antaa asetus määrust (seadlust) välja anda; antaa laki seadust välja anda; vuonna 1982 annettu laki aastal 1982 välja antud seadus; antaa lausunto avaldust teha; antaa päätös otsust teha; antaa päätös tiedoksi otsust teatavaks teha (välja kuulutada); antaa tiedoksi teada anda, teatavaks teha, teatada; antaa tuomio [kohtu]otsust teha, [kohtu]otsust välja kuulutada; antaa selvitys seletust anda; antaa ohjeita juhtnööre (juhiseid) anda; antaa takuu tagatist (garantiid) anda; antaa lupaus lubadust anda; pysytellä annetuissa rajoissa [ette]antud piiridesse jääda; suuntaa antava ohje suunda andev juhis
◊  (erik. kurituksesta, moitteista) antaa selkäsauna keretäit (nahatäit) anda, naha peale anda; antaa korvapuusti kõrvakiilu anda, vastu kõrvu anda; antaa vitsaa vitsa anda; antaa jollekulle nyrkistään kellelegi rusikaga anda (virutada); antaa jotakuta vasten naamaa kellelegi vastu lõugu anda; hän antoi sellaisen opetuksen, että poika varmasti oppii ta andis niisuguse õpetuse, et see poisile kindlasti meelde jääb; antaa isän kädestä isalikku nuhtlust (nahatäit) anda; kyllä minä sinulle annan jollet tottele! küll ma sulle annan, kui sa sõna ei kuule!
◊  (urh.) antaa taakse puolustajalle tagasi kaitsjale anda (sööta)
◊  (ark. sukupuoliyhdynnästä) tyttö, joka antaa kaikille tüdruk, kes kõigile annab
2 (myöntää) möönda, anda, välja anda, väljastada
◊ antaa jollekulle tilaisuus tehdä jotakin anda kellelegi võimalus midagi teha; antaa jollekulle oikeus tehdä jotakin anda kellelegi õigus midagi teha; antaa jollekulle lainaa kellelegi laenu anda; antaa sosiaaliapua sotsiaalabi anda; antaa jollekulle kunniamerkki kellelegi ordenit anda; poliisi antoi virka-apua politsei andis ametialast abi; antaa äänensä naisehdokkaalle anda oma hääl naiskandidaadile; antaa tunnustusta jollekulle kellelegi tunnustust anda; hän antoi ymmärtää olevansa väsynyt ta andis mõista, et on väsinud; antaa arvoa jollekin midagi tähtsaks pidada, midagi hinnata; antaa painoa jollekin midagi oluliseks (tähtsaks) pidada; en anna hänen sanoilleen mitään arvoa ma ei omista tema sõnadele mingit tähtsust
3 (sallia) lubada {jonkun tehdä jotakin kellelgi midagi teha} ; lasta {jonkun tehdä jotakin kellelgi midagi teha}
◊ anna minun auttaa lase, ma aitan, luba mul aidata; äiti ei antaisi lasten valvoa ema ei lubaks lastel üleval olla; tulisin, mutta isä ei anna tuleksin, kuid isa ei luba; taikinan annetaan nousta taignal lastakse tõusta; anna oven olla auki las uks olla lahti; tilanteen annettiin kehittyä liian pitkälle asjal lasti liiga kaugele minna; anna minäkin katson las ma vaatan ka; annas kun isä auttaa lase, isa aitab; älä anna häiritä itseäsi ära lase end segada
◊  (myönnyttelyä ilmaisemassa, uhittelusta) antaa ihmisten juoruta, jos se heitä huvittaa las inimesed peksavad keelt, kui see neile lõbu pakub; antaa olla las olla, jäta järele; antaa hänen tulla vain! las ta aga tuleb!; jos haluat lyödä, niin anna paukkua! kui tahad lüüa, siis lase aga tulla!; anna tulla kaikki, mitä haluat sanoa! lase kõik tulla, mis sul öelda on!
◊  (ark. ihmettelyä t. päivittelyä ilmaisemassa) mutta annas olla, tyttö selvisikin! vaata aga vaata (lase aga olla), tüdruk sai omadega hakkama!; anna mun kaikki kestää! kõike peab ka kuulda (näha) saama!, igasugust peab ikka läbi elama!
4 (teettämistä ilmaisemassa) lasta {jonkun tehdä jotakin kellelgi midagi teha}
◊ antaa hieroa hartioitaan õlgu masseerida lasta; antaa tehdä uudet kopiot lasta uued koopiad teha
5 (yhtymissä) antaa anteeksi andeks anda; antaa ilmi üles (välja) anda, reeta; antaa palttua jollekin millegi peale vilistada, millestki mitte hoolida, midagi tähele panemata jätta; antaa periksi järele anda; antaa sana sanasta vastust mitte võlgu jääda, sama mõõduga vastu anda; antaa takaisin samaga vastata (vastu anda); antaa ylen oksendada

anteeksi vabandust, andeks
◊ antaa anteeksi jollekulle kellelegi andeks anda, kellelegi andestada; pyytää joltakulta anteeksi kelleltki andeks paluda; anna anteeksi! anna andeks!, vabanda!; pyydän anteeksi käytöstäni palun oma käitumise pärast vabandust, palun vabandada minu käitumist; anna anteeksi huomaamattomuuteni [palun] vabandust [minu] tähelepanematuse pärast; anteeksi nyt tämä aiheuttamani vaiva vabandust siis, et olen tüli teinud; anna anteeksi, että myöhästyin anna andeks, et hilinesin; suo anteeksi, jos olen loukannut sinua anna andeks, kui olen sind solvanud; pojalleen äiti antoi kaiken anteeksi ema andis pojale kõik andeks; antaa jonkun viat anteeksi kellegi eksimused andeks anda; tämän kerran saat anteeksi seekord saad [veel] andeks; suonette anteeksi vielä pari kysymystä lubage veel paar küsimust; anteeksi, en kuullut andeks, ma ei kuulnud; anteeksi, onko tässä vapaata? vabandust, kas siin on vaba?; anteeksi, tämä paikka on varattu vabandust, see koht on kinni
◊  (erik.) antaa velka anteeksi võlga kustutada, jätta võlg sisse nõudmata

hetkinen 38 silma·pilk, [üks] hetk
◊ hei hetkinen, mitä te oikein teette! kuulge, teie seal, mis te teete?; voitteko odottaa hetkisen? kas te võiksite pisut oodata?; palun oodake üks hetk; hetkinen, olkaa hyvä! üks hetk!, palun oodake üks hetk; vabandust, läheb hetk aega

hiljaisuus 40
1 (vähä-äänisyys) vaiksus, tasasus, tasane (vaikne) olek; (vaimeus) summutatus; (äänettömyys) hääletus, vaikus; (meluttomuus) käratus, müratus
◊ hiiskumaton hiljaisuus täielik vaikus; pyydän hiljaisuutta! palun vaikust!; puheen jälkeen syntyi pitkä hiljaisuus kõnele järgnes pikk vaikus; kunnioittaa jonkun muistoa hetken hiljaisuudella kedagi leinaseisakuga (püstitõusmisega) mälestada; vainaja haudattiin hiljaisuudessa kadunu maeti vaid lähedaste juuresolekul; tehdä jotakin kaikessa hiljaisuudessa midagi märkamatult (vaikselt) teha
2 (rauhallisuus) vaikus, rahu; (tyyneys) tasasus; (vähäpuheisuus) sõna·ahtrus, vaikne (vähese jutuga) olek; (vaatimattomuus) tagasi·hoidlikkus, vähe·nõudlikkus; (vars. Raam.) kannatlikkus, rahu·armastus
3 (hitaus) aeglus

huomio 3
1 tähele·panu
◊ huomioni kiinnittyi outoon sanamuotoon ma märkasin (panin tähele) imelikku sõnastust, mu tähelepanu tõmbas endale imelik sõnastus, mu huvi äratas imelik sõnastus; kiinnittää huomiota johonkin millelegi tähelepanu pöörata; millelegi tähelepanu juhtida; (noteerata) millegagi arvestada, midagi arvesse võtta; hän ei kiinnittänyt siihen mitään huomiota ta ei pööranud sellele mingit tähelepanu; ta ei võtnud seda üldse arvesse; kiinnittää jonkun huomio johonkin kellegi tähelepanu millelegi pöörata (juhtida); kysymykseen on kiinnitetty huomiota [sellele] küsimusele on pööratud tähelepanu, [selle] küsimusega on tegeldud; (on huomattu) [seda] küsimust (probleemi) on märgatud (tähele pandud); kohdistaa (suunnata) huomiota johonkin millelegi tähelepanu juhtida (pöörata, koondada, keskendada); kääntää jonkun huomio toisaalle kellegi tähelepanu kõrvale juhtida, kellegi tähelepanu mujale suunata (pöörata); osoittaa huomiota jollekulle kellelegi tähelepanu osutada (pöörata), kellestki välja teha; hän oli huomion kohteena ta oli tähelepanu objektiks; saada osakseen huomiota tähelepanu osaliseks saada; hän veti kaikkien huomion puoleensa ta tõmbas endale kõigi tähelepanu; (olla keskipisteenä) ta oli kõigi tähelepanu keskpunktis (keskmes); ongelma on jäänyt vähälle huomiolle [sellele] probleemile pole küllaldaselt tähelepanu pööratud, [sellele] probleemile on liiga vähe tähelepanu pööratud, [selle] probleemiga pole küllaldaselt tegeldud; ongelma on jäänyt huomiotta probleem on jäänud tähelepanuta; (ongelmaa ei ole huomattu) [seda] probleemi pole märgatud (nähtud); huomiota ansaitseva tähelepanu vääriv; herättää huomiota tähelepanu äratada, tähelepanu endale tõmmata; (kohua) kõmu tekitada; huomiota herättävä tähelepanu äratav, silmatorkav; (tarkoituksella) väljakutsuv, demonstratiivne; ottaa jokin huomioon midagi arvestada (arvesse võtta), millegagi arvestada, midagi silmas pidada; (huomioida) midagi tähele panna; (ajatella, muistaa) millelegi mõtelda, midagi mäletada (meeles pidada); (ottaa varteen) midagi arvestada (arvesse võtta), midagi tähele panna; varoitusta ei otettu huomioon hoiatust ei võetud kuulda, hoiatus kõlas kurtidele kõrvadele; oletko ottanut huomioon koron? kas sa protsendi (intressi) oled arvesse võtnud?; otettakoon huomioon, ettei päätöstä ole tehty võetagu arvesse (ärgu unustatagu), et otsust pole [veel] langetatud (tehtud); tämä huomioon ottaen tulos on hyvä seda arvestades (arvesse võttes) on tulemus hea; tämän huomioon ottaen hän teki päätöksensä ta tegi (langetas) oma otsuse seda arvestades (seda silmas pidades); (tämän perusteella) ta tegi (langetas) oma otsuse sellest lähtudes; jättää jokin huomioon ottamatta midagi tähelepanuta (tähele panemata) jätta, midagi kahe silma vahele jätta; millegi suhtes silma kinni pigistada; (olla piittaamatta) millegi peale käega lüüa, millegi peale vilistada
◊  (viranhakemuksessa) pyydän tulla otetuksi huomioon paikkaa täytettäessä palun mind koha täitmisel arvesse võtta
◊  (sot.) huomio, katse oikeaan päin! tähelepanu, paremale vaat!
2 (havainto) tähele·panek, leidus; (keksintö) avastus
◊ tein sen huomion, että — tegin selle tähelepaneku (leiduse), et —, avastasin, et —

hyvä 10 (komp.: parempi, superl.: paras)
1 hea
◊ hyvä auto hea auto; hyvä tie hea tee; hyvä palkka hea palk; hyvä laatu hea (kõrge) kvaliteet; hyvä maku hea maitse; hyvä neuvo hea nõu; hyvä kirja hea (väärt) raamat; talo on hyvässä kunnossa maja on heas korras; suunnitelmassa on paljon hyvää kavas on palju head; siinä on se hyvä puoli, että — selles on niipalju head, et —; he ovat yhtä hyviä molemmat nad on paras paar
2 (etevä) võimekas; (taitava) osav; (kelpo) tubli
◊ hyvä maalari, uimari, hiihtäjä hea maaler, ujuja, suusataja; ei ole kovinkaan hyvä puhuja ei ole kuigi hea (suurem asi) kõnemees, ei oska just hästi kõnelda; hyvä oppimaan tubli õppija; hyvä keksimään selityksiä osav seletusi leidma; hyvä kielissä keelte peale andekas; hyvä käsistään lahtiste kätega; (näppärä) osav; hyvä suustaan ei ole suu peale kukkunud; suu paraja koha peal; tuli maaliin hyvänä kakkosena saavutas tubli teise koha
3 (miellyttävä, mukava) hea
◊ hyvät uutiset head uudised; hyvä käytös hea käitumine; hyvä sää hea (ilus) ilm; hyvä sää ikkunanpesuun kena aknapesuilm; tehdä hyvä vaikutus johonkuhun kellelegi head muljet jätta; olla hyvissä väleissä jonkun kanssa kellegagi hästi läbi saada; heillä on hyvät suhteet nad saavad hästi läbi; hän on hyvä ystäväni ta on mu hea sõber; hyvällä tuulella heas tujus, rõõmsas meeleolus; hyvillä mielin hea meelega, meelsasti, meeleldi; hyvän näköinen kena, ilus; hyvän makuinen hea maitsega, maitsev; hyvän tuoksuinen hea lõhnaga; maistuu hyvältä (hyvälle) maitseb hea (hästi); keitto on hyvää supp on hea (maitsev); vanhaan hyvään aikaan vanal heal ajal; hyvää tekevä meeldiv, kosutav; he saivat hyvän vastaanoton neid võeti hästi vastu; täällä meidän on hyvä olla siin on meil hea olla; hyvähän sinun on puhua sul on ju hea rääkida, mis sul viga rääkida
◊  (substantiivisesti) se ei tiedä hyvää see ei tähenda head; nyt tekisi hyvää päästä lomalle nüüd oleks hea, kui saaks puhkusele; se teki hänelle hyvää see mõjus talle hästi; tekee mieli jotain hyvää tahaks midagi head; tahdon sinulle pelkkää hyvää soovin sulle ainult head; hyvää tarkoittava head tähendav; tehdä jotakin hyvää tarkoittaen teha midagi hea tagamõttega; aineellinen hyvä materiaalne hüve
4 (edullinen, otollinen) hea, kasulik; (suotuisa) soodne
◊ hyvä onni hea õnn; teki hyvät kaupat tegi kasuliku (hea) kauba; jättää hyvä tilaisuus käyttämättä jätta hea võimalus kasutamata; ei ole hyvä tehdä niin nii ei peaks tegema, nii ei ole hea teha; sinne ei ole hyvä mennä parem ei maksa sinna minna, sinna ei ole hea minna; olla hyväksi jollekulle kellelegi kasuks tulla; tee mitä hyväksi näet tee, mida paremaks pead; hän katsoi hyväksi häipyä ta pidas paremaks kaduda; teltta on hyvä olemassa hea, kui telk on igaks juhuks olemas (kaasas), telgiga on kindlam; menetelmällä on hyvätkin puolensa meetodil on ka omad head küljed; pääsi hyviin naimisiin tegi hea partii
5 (voinnista, voimista tms.)
◊ hyvä terveys hea tervis; olla hyvissä voimissa olla hea tervise juures; olla hyvässä kunnossa olla heas vormis
6 (eettisesti hyvä)
◊ hyvä ihminen hea inimene; hyvä teko hea tegu, heategu; päivän hyvä työ päeva hea tegu; näyttää hyvää esimerkkiä head eeskuju näidata; olla hyvä eläimille loomade vastu hea olla
◊  (substantiivisesti) kaikki hyvä elämässä kõik hea, mis elus on; toimia yhteisen hyvän puolesta üldise heaolu nimel tegutseda; uskoa ihmisistä vain hyvää uskuda inimestest ainult head; palkita paha hyvällä kurja heaga tasuda; puhua jostakusta hyvää kellestki head rääkida
7 (hieno, arvostettu)
◊ hyvästä perheestä heast perekonnast; hyvä nimi tiedemiehenä nimega (nimekas) teadlane
8 (aikamoinen, melkoinen) hea, tubli, korralik
◊ hän ansaitsi hyvät rahat ta teenis head raha; hän sai hyvän hinnan autostaan sai oma auto eest korraliku hinna; hyvän joukon toista sataa kõvasti üle saja; hyvän aikaa tükk aega; hyvän matkaa tükk maad, tükike teed; hyvissä ajoin aegsasti, õigel ajal
9 (kohteliaisuuksissa) hyvät naiset ja herrat! austatud (lugupeetud) daamid ja härrad!; ole hyvä ja auta! aita palun!, ole nii hea, aita!; ole (olkaa) hyvä! palun!, võta (võtke) heaks!; olkaa hyvät! olge lahked!
◊  (kehotuksissa) olkaa hyvä ja sulkekaa ovi! palun pange uks kinni!
◊  (tervehdyksissä yms.) hyvää huomenta tere hommikust; hyvää päivää tere päevast; hyvää yötä head ööd
◊  oikein hyvä! väga hea!, suurepärane!; hyvä Matti! Armas Matti!; hyvä on, lähdetään sitten hea küll, lähme siis; no hyvä niinkin hea seegi
◊  (substantiivisesti) toivotan sinulle kaikkea hyvää! soovin sulle kõike head!
10
◊  (muissa sanonnoissa) hyvällä syyllä voi sanoa, että — on küllalt põhjust öelda, et —; työ on hyvällä alulla töö on hästi käima läinud; hyvässä uskossa heas usus; juttu on näin ja sillä hyvä nii see on ja asi nudi; eikä sillä hyvä see polegi veel kõik; vai vielä opastamaan, hyvä jos osaa itsekään! või veel õpetama, hea kui isegi oskab!; hyvä jos hän pystyy maksamaan puolet hea, kui ta jaksab poole ära maksta; hyvä, etten pudonnut hea, et ma ei kukkunud, õnneks ma ei kukkunud; mistä hyvästä sinä tuon sait? mis hea eest sa selle said?; sai palata niine hyvineen pidi niisama targalt tagasi tulema (minema); ei hyvällä eikä pahalla ei hea ega kurjaga, mitte kuidagi; sopia hyvällä heaga kokku leppida; sitä ei katsota hyvällä seda ei vaadata hea pilguga; uskotko hyvällä vai haluatko selkääsi? kas usud heaga või tahad naha peale saada?; voi hyvät ihmiset! oh, kulla inimesed!, oh, (armas rahvas)!; älä hyvä mies huuda! kulla mees, ära karju!
◊  (hyväksi) peli on 3—2 kotijoukkueen hyväksi mängu seis on 3:2 väljakuperemeeste kasuks; tehdä jotakin jonkin hyväksi midagi kellegi heaks teha; käyttää jotakin hyväkseen midagi (kedagi) ära kasutada
◊  (hyvänä) pitää jotakuta hyvänä kedagi hellitada, kellegi vastu hea olla, kellegi eest hästi hoolitseda; "Kiitos!" — "Eipä kestä, pidä hyvänäsi." "Tänan!" — "Pole tänu väärt, võta heaks."

istua 52
1 istuda
◊ istua tuolilla toolil (tooli peal) istuda; istua nojatuolissa tugitoolis istuda; istua lattialla põrandal istuda; istua satulassa sadulas istuda; istua suorana sirgelt istuda; istua kököttää kükitades istuda; kolmen istuttava sohva kolmekohaline diivan; istua ruokapöydässä söögilauas istuda; istua auton ratissa autoroolis istuda; istua ongella õngitseda
◊  (kuv.) istua kahdella tuolilla kahe tooli peal istuda
2 (istuutua) istuda, istet võtta; (ark.) maha istuda
◊ istua pöytään lauda istuda; pyytää vierasta istumaan paluda külalisel istet võtta; istukaa, olkaa hyvä! palun istuge!, olge hea [ja] võtke istet!; käyhän istumaan! istu ometi!, võta ometi istet!
◊  (kuv.) istu ja pala! võta või jäta!, ennäe imet!
3 (pitää istuntoa, toimia) oikeus istuu kohus peab istungit; istuva tuomari ametis olev kohtunik; komitea on istunut kauan komitee on kaua tegutsenud
◊  (olla vallassa) istuva presidentti ametis olev president
◊  (vars. ark. olla vankilassa) joutua istumaan rikoksesta kuriteo eest istuma minna; istua linnassa vangis (vanglas) istuda; istua linnatuomiota vanglakaristust kanda
◊  (jälki-istunnasta) saada istumista pärast tunde jäetud olla, kinni istuda
◊  (ark.)(olla istumalakossa) koko verstas ryhtyi istumaan terve töökoda alustas istumisstreiki
◊  (olla kiinni jossakin) korkki istui lujasti kiinni kork istus kõvasti kinni; lika istuu tiukasti mustus on kõvasti kinni; syvällä istuva ennakkoluulo sügaval istuv (pesitsev) eelarvamus
◊  (vaatekappaleista tms.) (sopia) hyvin istuva hästi istuv; huonosti istuva halvasti istuv; kouraan istuva työkalu käepärane tööriist

istuutua 52*F istuda, istet võtta; (ark.) maha istuda; puu peale toetada; (asettua paikoilleen) kohti sisse võtta; kohtadele asuda
◊ istuutua tuolille istuda toolile; istuutua sohvalle istuda diivanile; istuutua maahan maha istuda; istuutua pöytään lauda istuda; olkaa hyvä ja istuutukaa! palun istuge!, olge hea, võtke istet!

kas vaat ‹—›, vaata; näe, ennäe, kae ‹—›
◊ kas, tuossahan se on näe (kae), seal see ongi; vaata, seal ta ongi; kas vain, sinäkin olet täällä ennäe, või sina ka siin; kas kun muistit! ime küll, sul oli meeles!; kas kummaa! ennäe imet!, vaata nalja!; kas kas, mikä tarmo! vaata aga, missugune tahtejõud!; kas tässä, ole hyvä! näe, siin, palun väga!; kas niin, nyt se on valmis! vaat nii, nüüd on see valmis!; kas, asia on niin, että — vaat[a], asi on nii, et —

kernaasti meeleldi, hea meelega; (halukkaasti) vastu·tulelikult
◊ joisin kernaasti kupin kahvia jooksin meeleldi tassi kohvi; hän ei kernaasti liiku pimeässä yksin ta ei liigu hea meelega pimedas üksinda; "Saanko hiukan vaivata?" — "kernaasti." "Kas võin [teid] pisut tülitada?" — "Palun väga."

kuinka
1 (miten) kuidas, kuda (kõnek)
◊ yritettävä on, kävi kuinka kävi proovima peab, läheb nagu läheb, peab katsuma, juhtugu mistahes; kuinka kulloinkin kuidas kunagi; kuinka ollakaan, hän tuli! ime küll, ta tuli!, mis sa ütled, ta tuligi!; kuinka muuten kuidas muidu; "Oletko sairas?" — "kuinka niin?" "Kas sa oled haige? "Kuidas nii?"; ei auttanut, vaikka hän kuinka yritti ei aidanud, kuidas ta ka ei proovinud; kuinka sinä olet täällä? kuidas sina siin oled?; hän on, kuinka sanoisin, vähän omalaatuinen ta on, kuidas ma ütleksin, natuke omamoodi
2 (mitä) kuidas
◊ anteeksi, kuinka? kuidas palun?; vai kuinka? või kuidas?, või mis?
3 (määrästä) kui
◊ kuinka monta? [kui] mitu?; kuinka usein tahansa ükskõik kui tihti, kui tahes sageli; rahaa on vaikka kuinka paljon raha on nii palju kui kulub; raha kui raba, pappi kui muda (slg.)
◊ (huudahduksissa) voi kuinka suloinen kissa! oh kui armas kass!; kuinka paljon hän rakastikaan Lassea! kui väga ta Lasset armastaski!
4 (se että) kuulin kuinka huoneessa liikuttiin kuulsin, kuidas ruumis liiguti; muistatko, kuinka soutelimme kuutamossa? kas mäletad, kuidas me kuupaistel sõudsime?

lääke 48*A ravim, arstim, medikament; [arsti·]rohi (kõnek)
◊ rauhoittava lääke rahustav vahend; voisinko saada kuumetta alentavaa lääkettä? palun mingit palavikuvastast rohtu, palun mingit palavikku alandavat vahendit (arstimit); sisäisesti käytettävä lääke seespidine ravim; lääkkeiden väärinkäyttäjä ravimite kuritarvitaja (liigtarvitaja); lääkärin määräämät lääkkeet arsti määratud (välja kirjutatud) ravimid; hyvä lääke migreeniin hea peavalurohi, hea migreenivastane vahend; ottaa lääkettä rohtu (ravimit) võtta; oletko ottanut lääkkeesi? kas oled oma rohu sisse võtnud?; hän otti ryypyn lääkkeeksi ta võttis klaasikese arstirohuks
◊  (kuv.) hallituksen talouspoliittiset lääkkeet valitsuse majanduspoliitilised abinõud; työnteko on paras lääke yksinäisyyteen töö on kõige parem rohi üksinduse vastu; saada maistaa omaa lääkettään omad vitsad peksavad; se oli karvas lääke puolueelle see oli mõru (kibe) pill (suutäis) erakonnale

mitä
1 (superlatiivin yhteydessä) mitä tärkein kysymys väga (eriti, erakordselt) tähtis küsimus; hän saavutti mitä merkittävimmän tuloksen ta saavutas väga tähelepanuväärse tulemuse; mitä pikimmin nii kiiresti kui vähegi võimalik, nii pea kui võimalik, võimalikult pea; mitä ankarimmin kielletty rangelt keelatud
2 (komparatiivin yhteydessä) mitä — sitä (sen) mida — seda; mitä vanhempi, sitä viisaampi mida vanem, seda targem; mitä enemmän väkeä, sen (sitä) parempi mida rohkem rahvast, seda parem; hän vain heikkeni, mitä pitemmälle aika kului mida rohkem aeg edasi läks, seda nõrgemaks ta jäi; aja jooksul jäi ta järjest nõrgemaks
3 (keskustelussa)
3a (kys.) anteeksi, mitä [sanoitte]? vabandust, mis te ütlesite?; vabandust, ma ei kuulnud hästi?; kuidas, palun?
◊  (ark.) mitä? mis?; kuidas?
3b (myönnyttelevissä kysymyksissä) nerokasta, vai mitä? geniaalne, kas pole!; geniaalne, eks ole?
3c (tervehdyksissä ja vastauksissa niihin) hei, mitä kuuluu? tere, mis uudist?; hei, kuidas läheb?; mitäpä tässä mitte midagi erilist; läheb ka; pole viga; kõik on kombes (kõnek); mitäs mies? mis uudist?; kuidas läheb?
3d (hämmästystä t. närkästystä ilmaistaessa) mitä ihmettä ole lahke!; vaat kus lugu!; tohoh!; säh sulle!; mitä se sinulle kuuluu! mis see sinu asi on!; sul pole sellega mingit pistmist!; mitä sitten? ja mis siis?; [no] mis siis sellest?
◊  (ark. miksi) mitä sinä tönit? mis sa tõukled?; no mitä sinä siinä, mene pois! mis sina siin teed, mine ära!; mis sul siin asja, tee et sa kaod!; mitäs et pitänyt puoliasi miks sa siis enda eest ei seisnud
3e (alistuvan t. vähättelevän sävyisissä kommenteissa) mitäpä minä sille mahdan mis nüüd mina selle vastu saan; mis mina [siin] teha saan
◊  (ark.) mitäs sitä nyt meikäläinen siitä tietää mis nüüd mina sellest tean; kust minusugune selliseid asju teab; mitäpä minusta mis nüüd minust; oh mis nüüd mina ks. myös mikä

mokoma 10
1a (sellainen) selline, säärane, see·sugune; (ark.) sihuke
1b (ihmettelyä t. arvostusta ilmaisemassa) nii kange (vahva), nii eriline (isevärki); (huudahduksissa, substantiivisesti) nii·sugune, niisuke[ne] (kõnek) nisuke[ne] (kõnek)
◊ mokomaa voimamiestä ei ole ennen nähty teist niisugust jõumeest pole enne nähtud, nii kanget jõumeest pole enne nähtud; kuka olisi uskonut mokomaa! kes oleks midagi niisugust uskunud!; kes oleks niisugust asja uskunud!
◊  (substantiivina) kas mokoma, kun pääsi karkuun! vaata põrgulist, laskiski jalga!; vaat kus sell, pääses põgenema!
1c (halveksivaa suhtautumista ilmaisemassa) hän kutsuu mokomaa romua autoksi ta nimetab sihukest loksi (käru) autoks; suuttua nyt mokomasta! kas maksab sellise tühja asja pärast vihastada!, nii väikse asja pärast nüüd vihastada!
1d (harmia tms. ilmaisemassa) mokoma hutilus! no on alles sahmerdaja!, räpakas (lohakas) tüüp!, pagana posserdaja!
◊  (substantiivina) tyttö mokoma ei tullut paikalle pagana tüdruk ei tulnud[ki] kohale; kuramus küll, tüdruk ei tulnud kohale; vetivät minua nenästä, mokomat nad, põrgulised, vedasid mind ninapidi; nad, sunnikud, tõmbasid mind tillist (kõnek); voi mokoma, unohdin koko asian! pagan võtaks (oh sa pagan), see asi läks mul täiesti meelest ära!; kuramus küll, ma unustasin selle hoopis ära!
2 (myönnyttelevissä ilmauksissa) kaikin mokomin! aga muidugi!; jah muidugi!; loomulikult!; olge lahke[d]!; palun väga!; voit kaikin mokomin lainata autoani loomulikult võid mu autot laenata, jah muidugi võid mu autot laenata
3 (ark. toinen mokoma) verkossa oli kymmenkunta ahventa ja toinen mokoma särkiä võrgus oli kümme ahvenat ja teist samapalju särgi

muu 18
1 muu; teine; (tunnettu muu) üle·jäänud, teised; (useampia) rohkem, enam ‹—›
◊ tuleeko vielä muita? kas teisi ka veel tuleb?; kas tuleb rohkem rahvast?; puheenjohtaja, sihteeri ja muut johtokunnan jäsenet esimees, sekretär ja teised (muud) juhatuse liikmed; saha ja muut työkalut saag ja muud (teised) tööriistad; eräät muut mõned teised; me muut meie teised; hän jätti loppusuoralla kaikki muut ta jättis lõpusirgel kõik teised seljataha; ta jõudis lõpusirgel kõigist teistest ette; on harkittava muitakin vaihtoehtoja peab kaaluma teisigi võimalusi; hän unohti kaiken muun ta unustas kõik muu; onko sinulla muuta sanottavaa? on sul midagi muud öelda?; tahad sa öelda midagi muud?; (lisää) kas sul on veel midagi öelda?; on sul veel midagi lisada?; mitä muuta saisi olla? kas veel midagi?; on see kõik?; ei nyt muuta tällä kertaa seks korraks (sedapuhku) kõik; nüüd on kõik
◊  (loput) otan tämän, muut palautan ma võtan selle, teised (ülejäänud) annan tagasi
◊  (erik.) ynnä muuta ja muud; (lyh.) jm; ynnä muuta sellaista ja muud sellist; (lyh.) jms; tai muuta või muud; (lyh.) vm; tai muuta sellaista või muud sellist; (lyh.) vms; muun muassa muu seas (hulgas), muuseas; muiden muassa teiste seas (hulgas); hän opiskeli muun muassa kieliä ta õppis ka keeli; kutsuvieraana oli muiden muassa pääministeri kutsutud külaliste seas oli ka peaminister; ennen muuta (ennen kaikkea) ennekõike, eelkõige, esmajoones, kõigepealt, peamiselt; (ensi sijassa) eeskätt, kõigepealt; puhelin on minulle ennen muuta työväline telefon on mulle eelkõige töövahend; hän etsi varastotyötä tai muuta vastaavaa ta otsis laotööd või midagi muud selletaolist; siitä on syytettävä ennen muita häntä selles tuleb süüdistada ennekõike (kõigepealt) teda
2 (toinen) teine, muu
◊ joku muu kuin minä keegi teine kui mina; teettää työnsä muilla lasta oma töö teistel ära teha; hän herättää muissa sääliä ta äratab teistes kaastunnet; ta kutsub teistes esile kaastunnet; ei ole muuta mahdollisuutta ei ole muud (teist) võimalust; ei ole alternatiivi; asia on järjestettävä muulla tavoin asi tuleb korraldada muul viisil (teisel moel, teistviisi); muussa tapauksessa vastasel juhul
3a (eril. yhteyksissä) sano[pa]s muuta (älä muuta sano)! õigesti öeldud!; sul on õigus!; täitsa õigus!; õige jutt!; just nii!; kaikkea muuta kuin tyytyväinen kõike muud kui rahulolev; väga rahulolematu; kaiken muun lisäksi peale kõige muu; kõigele muule lisaks; ilman muuta [ilma] pikema jututa, ilma pikemata, otseteed; muidugi [mõista], loomulikult; muissa maailmoissa teises maailmas; muitta mutkitta [ilma] pikema jututa, lihtsalt, otseteed; olla muina miehinä asjast mitte välja teha; olla just nagu ei märkaks midagi; ükskõikne olla
3b (ei muuta, vain) ei voi muuta kuin valittaa ei jää muud üle kui kahetsust avaldada; jääb üle ainult kahetsust avaldada; ei voi muuta kuin valittaa, että näin kävi kahju, et nii läks; ei muuta kuin pöytään! (käykää pöytään) palun lauda!; mitäs tässä muuta kuin aloitetaan mis muud kui hakkame aga pihta; en kuntoile muuta kuin satunnaisesti ma teen tervisesporti nii nagu juhtub; velat eivät muuta kuin kasvoivat võlad muudkui kasvasid

nöyrästi alandlikult; alla·heitlikult; kuulekalt
◊ taiteilija suhtautui nöyrästi työhönsä kunstnik suhtus alandlikult oma töösse, kunstnik suhtus ausalt (respektiga) oma töösse; kiitän nöyrästi tänan alandlikult; pyydän nyörimmästi anteeksi palun alandlikult andeks

olla 67 (olen, olet, on, olemme, olette, ovat; ark., runok. oon, oot, oomme, ootte; vanhemmassa runok. yks.3.p usein ompi)
1 olla ‹olema›; (olla olemassa myös) olemas olla, eksisteerida
◊ mitä se on suomeksi? mis see soome keeles tähendab?; "Ei se ole totta!" — "Onpas!" "See pole tõsi!" — "On küll!"; olipa kerran oli kord; talossa oli häät majas olid pulmad
◊  (jossakin on jotakin) siellä oli vanhoja ja nuoria seal oli vanu ja noori; pakkauksessa on käyttöohjeet pakendis on kasutamisõpetus
◊  (jollakulla (jollakin) on jotakin jossakin) rakennuksessa on kaksi sisäänkäyntiä hoones on kaks sissepääsu; hänessä on hieman runoilijaa temas on natuke poeeti; hänen housuissaan oli tahra ta pükstel oli plekk; kirjat ovat laukussani raamatud on minu kotis
◊  (olla olemassa) häntä ei enää ole teda ei ole enam; on ihmisiä, jotka — on inimesi, kes —; tuskin on autoa, joka ei koskaan oikuttele vaevalt eksisteerib (on) autot, mis kunagi ei jupsi (jukerda); onko joulupukkia olemassa? kas jõuluvana on olemas?; dinosauruksia ei enää ole dinosauruseid ei ole enam, dinosauruseid ei eksisteeri enam
◊  (esiintymisestä) kangasta on useaa väriä [seda] kangast on mitut värvi; kirjaa on myös nahkaselkäisenä [see] raamat on ka nahkseljaga
◊  (mat.) olkoon jana AB olgu sirglõik AB
◊  (sanonta) ollako vai eikö olla, kas siinä pulma olla või mitte olla, selles on küsimus
2 (jollekulle kuulumisesta, hallussapidosta tms.)
◊ jollakulla on jotakin kellelgi on midagi; olisipa minulla viulu kui mul vaid oleks viiul; kirja on hänellä, ei minulla raamat on tema, mitte minu käes; raamat on temal, mitte minul; sellainen kapine on hyvä olemassa hea, kui selline asi on olemas; minulla ei ole antaa sinulle mitään mul ei ole sulle midagi anda; onko teillä jotain kysyttävää? kas teil on midagi küsida?, kas teil on mingi küsimus?; oravalla on pitkä häntä oraval on pikk saba; hänellä on astma tal on astma
3 (ajasta) oli jo melkein aamu oli juba peaaegu hommik; on lauantai on laupäev; ne ajat ovat olleet ja menneet need ajad on tulnud ja läinud, need ajad olid ja läksid; siitä on toista vuotta sellest on üle aasta möödas; palkkapäivään on vielä viikko palgapäevani on veel üks (terve) nädal; päivä on illassa päev on õhtus, õhtu on käes; ollaan keskiviikossa käes on kolmapäev; ollaan joulussa käes on jõulud; ollapa kesä oleks nüüd suvi; olimme jo kahvissa ja konjakissa me olime juba kohvi ja konjakit joomas
4 (tilasta t. tuntemuksista) mikä sinulla on? mis sul [viga] on?; hänellä oli paha olla tal oli paha olla, ta ei tundnud ennast hästi
5 (sijainnista, asennosta tms.)
◊ olla esillä nähtaval olla; talo on mäellä maja on mäe peal; Tampere on Hämeen läänissä Tampere on Häme läänis; onko hattuni hyvin? kas mu müts on ilusasti?; hattu on naulassa müts on naela otsas; hänellä on hattu päässä tal on müts peas; ulos niin kuin olisit jo! silmapilk välja!; tee, et sa kaod!
6 (oleilla, oleskella) olla ‹olema›, veeta; (asua) elada; (viipyä) viibida
◊  (elää, asua, vierailla jossakin) hän oli pitkään Amerikassa ta oli (viibis) pikka aega Ameerikas; olla yötä jonkun luona kellegi juures ööd olla, kellegi juures öösel olla, kellegi juures ööbida; hän oli meillä viikon ta oli meie juures nädal aega, ta elas nädal aega meil; hän oli koko kesän lasten kanssa ta oli (veetis) terve suve koos lastega; Pekka on nykyisin Liisan kanssa Pekka käib nüüd Liisaga
◊  (laiskotella, levätä) lomalla haluaisin vain olla puhkuse ajal tahaksin lihtsalt puhata; "Mitä aiotte tehdä lomalla?" — "Ei mitään erikoista, ollaan vain." "Mida te puhkuse ajal teha kavatsete?" — "Mitte midagi erilist, lihtsalt oleskleme."; hänen ei tarvinnut muuta kuin olla ja kääriä rahaa ta ei pidanud midagi muud tegema, kui olemas olema ja raha kokku ajama; tal ei olnud vaja muud teha, kui olemas olla ja raha kokku ajada
◊  (pysyä rauhassa, häiritsemättä) en saanut enää olluksi, vaan raotin ovea ma ei saanud enam rahulikult olla, vaid praotasin ust; anna minun olla! lase mul olla!, jäta mind rahule!; taikinan annetaan olla jonkin aikaa lämpimässä tainal lastakse mingi (mõni) aeg soojas olla; politiikka saa minun puolestani olla minu pärast võib see poliitika ju olla; teki mieli sanoa suorat sanat, mutta ajattelin sitten, että olkoon tahtsin oma arvamuse otse välja öelda, kuid siis mõtlesin, et olgu pealegi
7 (olla tekemässä jotakin)
◊ olla tulossa tulekul olla, teel olla; olla menossa minekul (minemas) olla; vieraat olivat jo lähdössä külalised olid juba minekul (lahkumas)
8 (asiaintilasta, olosuhteista)
◊ kaikki on kuten olla pitää kõik on nii kuis peab, kõik on nii nagu olema peab; tavallisesti on niin, että — tavaliselt on nii, et —; voi olla, että — võib olla, et —; ei sillä [ole] väliä sel pole tähtsust, see pole tähtis; kuinkas onkaan: poltatko sinä? kuidas siis on: kas sa suitsetad?; näin ollen niisiis; jokin on oikein miski on õige; se oli oikein sinulle see oli sulle paras, sa olid selle ära teeninud
9a (substantiivipredikatiivin yhteydessä)
◊ tuo on veljeni see on mu vend; Pekka ja Matti ovat veljekset Pekka ja Matti on vennad (vennaksed); olipa hävytön mies! kus oli alles häbematu mees!; ennakkoluulot olivat uudistuksen pahin este eelarvamused olid uuenduse halvimaks takistuseks; olipa komea talo! kus oli alles ilus maja!, küll oli ilus maja!; hän on liikemies ta on ärimees; hänen on sanottu olevan luotettava räägitakse, et ta on usaldatav isik; tämä vasta kevättä on on see vast kevad; ne olivat aikoja ne vaat need olid ajad
◊  (erik. luvuista, mitoista tms.) maili on 1609,3 metriä [üks] miil on 1609,3 meetrit; kaksi plus kolme on viisi kaks pluss kolm on viis
◊  (toistorakenteissa) sota on sotaa sõda on sõda; käsky on käsky käsk on käsk; pojat ovat poikia poisid on poisid
◊  (vertailuissa) talo on kuin linna maja on kui loss; tytön sanottiin olevan kuin enkeli räägiti, et [see] tüdruk olevat [kui] ingel; laki on niin kuin se luetaan seadus on nii (selline), nagu seda loetakse; hän oli ikään kuin ei olisi asiasta kuullutkaan ta oli nii, nagu ei oleks asjast kuulnudki; ta tegi, nagu poleks asjast kuulnudki
9b (vars. adjektiivipredikatiivin yhteydessä)
◊ hän on hoikka ta on kõhn; komea on talo ilus maja on; sepä [on] ikävää küll on kahju; sellaista on elämä selline on elu, selline see elu on; tarkoituksen pitäisi olla selvä tähendus peaks olema selge; isä käski pojan olla ahkera isa käskis pojal usin olla; hän kertoi tilanteen olleen vaikea ta rääkis, et olukord oli raske; hän on minua olkapäähän ta on mulle õlani (õlast saadik)
◊  (erik. kohteliaisuuksissa) tässä on tuoli, ole hyvä siin on tool, ole hea, istu; olkaa hyvä palun, olge hea; olge lahke; olkaa hyvät palun, olge lahked; olge nii hea; olkaa hyvä ja sulkekaa ovi olge nii hea ja pange uks kinni, palun pange uks kinni; ole kiltti ja unohda tämä ole kallis ja unusta see ära
◊  (ark.) oletpa sinä, kun et parastasi ymmärrä oled sina ikka kah, sa ei taipa ju, mis sinu jaoks parim on; on se, kun ei ihminen sen vertaa ymmärrä see on imelik, kui inimene niipaljustki aru ei saa
◊  (infinitiivi- t. sivulausesubjektin sisältävissä lauseissa) on hyvä olla hea on olla; on mahdoton[ta] ymmärtää häntä võimatu on temast aru saada; on hauskaa, että tulitte see on tore, et [te] tulite; tärkeintä on, että — kõige tähtsam on, et —
9c (iästä)
◊ hän on 20-vuotias ta on 20-aastane; lapsi on toisella kuukaudella laps on rohkem kui kuune; laps käib juba teist kuud, laps on üle ühe kuu vana; hän oli vähän toisella kymmenellä ta oli natuke üle kümne [aasta vana]
10 (genetiivin kanssa [omistamisesta])
◊ kenen tämä on? kelle oma see on?; syy on teidän see on teie süü; auto on yhtiön see on firma auto, auto on firma oma
11 (jokin on tarkoitettu t. osoitettu jollekulle)
◊ tämä on sinulle see on sinule (sulle); eikö minulle ole kirjettä? kas mulle ei ole kirja [tulnud]?
◊  (erik. kohteliaasti kysyttäessä) mitä (teille) saisi olla? mida teile?, mida ma teile võin pakkuda?, mida teile võiks olla?; saako (saisiko) olla kuppi kahvia? kas te sooviksite tassi kohvi?; kas võiks teile pakkuda tassi kohvi?
12 (kelvottomuudesta, sopimattomuudesta johonkin)
◊ jostakusta ei ole johonkin keegi ei kõlba millekski, kellestki pole millekski asja; hänestä ei ole mihinkään tema ei kõlba millekski, tema ei saa millegagi hakkama; minusta ei ole neuvomaan minust ei saa nõuandjat, mina pole mingi nõuandja; pojasta ei ollut maanviljelijäksi poiss ei kõlvanud põllumeheks, poisist ei saanud põllumeest, poisist polnud põllumeest; mikä minä olen toisia komentelemaan kes olen mina, et hakkan teisi kamandama; minust pole teiste kamandajat; mikä hän on toisia komentelemaan? mis kamandaja tema on?; kes on tema, et tuleb teisi kamandama?
13 (ilmaisemassa kuuluvuutta johonkin kokonaisuuteen)
◊ Ruovesi on Hämettä Ruovesi on Hämes; hän on vanhaa sukua ta on vanast suguvõsast; hän on viipurilaisia ta viiburilane, ta on Viiburist pärit; hän on Heinisiä ta on üks Heiniseid, ta on üks Heininenidest
◊  (sanonta) he ovat samaa (yhtä) maata nad on ühest puust, nad on sama masti
◊  (koostumuksesta t. materiaalista) sormus on kultaa sõrmus on kullast
14 (alkuperästä)
◊ olen Helsingistä ma olen Helsingist [pärit]; hän on syntyisin Ruotsista ta on sündinud Rootsis; hän on [lähtöisin] suomenkielisestä kodista ta on pärit soomekeelsest kodust; suku on Savosta suguvõsa on Savost [pärit]; perustamiskirja on vuodelta 1869 asutamisleping on aastast 1869; lainaus on Kiveltä tsitaat pärineb Kivilt; keneltä tämä kortti on? kellelt see kaart on (tuli)?
15 (jonkun (jonkin) tilasta t. asemasta)
◊ olla sairaana haige olla; olla kuumeessa palavikus olla; olla opettajan sijaisena õpetaja asendaja olla, õpetajat asendada; olla huonoissa vaatteissa viletsates riietes olla; vene on vielä hyvässä maalissa paadil on veel korralik värvikord peal; talo on myytävänä maja on müüa
16 (suhteesta t. suhtautumisesta johonkin)
◊ se olisi avuksi see oleks abiks, see aitaks; sade ei olisi haitaksi vihm kuluks ära; poleks paha, kui hakkaks sadama; miten olisi kupillinen kahvia? kuidas oleks tassikese kohviga?; olkoon tämä sinulle opiksi olgu see sulle õpetuseks; jokin on hyväksi miski on kasuks
17 (erik.)
◊ onneksi olkoon! palju õnne!; hyi (hui) olkoon! fuih!
18 (havaittavuudesta, käytettävyydestä, mahdollisuudesta t. aiheellisuudesta)
◊ oras on näkyvissä oras on väljas; talo ei ole vielä näkyvissä maja ei paista veel; asiakirjat ovat nähtävissä dokumendid on nähtaval, dokumendid on vaatamiseks väljas; kirjaa ei ollut saatavissa raamatut ei olnud saadaval; apua ei ollut saatavissa abi ei olnud saadaval; sairaus ei ollut parannettavissa haigus ei olnud ravitav; talo ei ollut pelastettavissa maja ei suudetud päästa, maja ei olnud võimalik päästa
19 (verbirakenteissa)
19a (täytyä tms.)
◊ työ on tehtävä töö on vaja ära teha, töö tuleb teha; on otettava huomioon, että — tuleb arvesse võtta, et —; hänen oli kiirehdittävä ta pidi kiirustama, tal oli vaja kiirustada; sinne ei ole menemistä sinna ei peaks minema
◊  (ylät.) meidän on lähteminen meil tuleb minna, me peame minema
19b (olla tekevinään)
◊ olla tekevinään jotakin millegi tegemist teeselda; olla lukevinaan lugemist teeselda; hän ei ollut kuulevinaan ta tegi, nagu ei kuuleks; ta ei teinud kuulmagi; hän ei ollut tietävinään asiasta ta teeskles, et ei olnud asjast teadlik; lapset olivat olevinaan intiaaneja lapsed mängisid indiaanlasi; hän ei ollut tietääkseenkään koko asiasta ta teeskles, et ei olnud kogu asjast teadlik; ta tegi, nagu ei teakski ta kogu asjast midagi; mitäs tämä on olevinaan? mis see tähendab?, mis siin toimub?; olin näkevinäni hänet ma vist nägin teda; olin ymmärtävinäni hänen puheestaan, että — [ma] arvan, et sain ta jutust nii aru, et —; olen ollut huomaavinani, että — ma olen märganud, et —; hän on niin ollakseen ta on nii hirmus tähtis, ta on nii tähtsust täis
19c (olla tekemäisillään)
◊ olla tekemäisillään jotakin midagi tegemas olla; olin pudota ma pidin peaaegu kukkuma; tuoli oli särkyä tool pidi äärepealt katki minema, tool oleks peaaegu katki läinud; häneltä oli päästä itku ta oli kohe nutma puhkemas, ta oli nutu äärel; olin putoamaisillani ma olin kukkumise äärel, ma olin kohe kukkumas; olla kuolemaisillaan suremas olla, surivoodis olla
19d (olla tekemässä)
◊ olla tekemässä jotakin midagi tegemas olla; olin juuri palaamassa kotiin ma olin just koju tagasi tulemas, olin just koju naasmas; se on menettämässä merkitystään see on oma tähendust kaotamas; ei kukaan ollut estämässä keegi ei olnud takistamas; puolue on saamassa vaaleissa läpi viidennen kansanedustajan partei on saavutamas valimistel ka viiendat rahvasaadikukohta
◊  (erik.) pojat ovat uimassa poisid on ujumas; (ark.) vai sitä ollaan oltu juhlimassa koko yö ah või et kogu öö on pidutsemas oldud; olin silloin juuri kahvia keittämässä ma olin just siis kohvi keetmas; ei ollut kukaan kuulemassa keegi ei olnud kuulamas; kuulmas ei olnud kedagi
19e (olla tekemättä)
◊ olla tekemättä jotakin midagi tegemata jätta; olin koko päivän syömättä ma olin terve päeva söömata; ole valehtelematta ära valeta; uskokaa tai olkaa uskomatta uskuge või ärge uskuge, uskuge või mitte; en voinut olla nauramatta ma ei suutnud olla [ilma] naermata, ma ei saanud naeru tagasi hoida
◊  (kans.) "Oletpa sinä kaunis." — "Ole nyt!" "Küll sa oled ilus." — "Mis sa nüüd!" ("Ole nüüd!")
19f (myönnytyksissä)
◊ menköön, jos on mennäkseen mingu, kui kord minema peab; tulee, jos on tullakseen see tuleb, mis tulema peab; rahat menevät, jos ovat mennäkseen raha läheb nii, nagu läheb; sade tulee, jos on tullakseen vihm tuleb siis, kui tuleb; tulee maisteri tyhmemmästäkin, jos on tullakseen! kui peab saama, siis saab veel rumalamastki magister!; siitä voi tulla oikein hyvä, jos on tullakseen sellest võib midagi head tulla, kui juba midagi tulema peab; olkoon hän kuinka taitava tahansa olgu ta nii osav kui tahes; olkoon vain professori, siitä en välitä! olgu pealegi professor, mind see ei huvita!; olkoon menneeksi olgu pealegi
20 (kannanotoissa ja päätelmissä)
◊ oli miten oli oli kuidas (mis) oli; lõppude lõpuks; olipa tämän asian laita miten tahansa olgu selle asjaga kuidas tahes; olkoonkin, että panostus ei kannata olgugi, et panus ei tasu end ära; samaa aherrusta aina vain, oli sitten arki tai pyhä aina samad askeldused, olgu siis argipäev või püha; tänne voivat tulla kaikki, oli heillä työtä tai ei siia võivad tulla kõik, kas neil oli tööd või ei; kaikki tehtävät, olivatpa ne millaisia tahansa kõik ülesanded, olid need siis millised tahes; kuinka (miten, annas) ollakaan, niin — no vaat, nii —; kuinka ollakaan, samassa tuli poliisi paikalle no vaata (ennäe), samas tuli politsei kohale; mutta miten ollakaan, vaimo ei muuttanutkaan mieltään aga no vaata, naine ei otsustanudki ümber
21 (kohteliasta sävyä tavoiteltaessa)
◊ oliko sinulla niitä voileipiä? kas sul oli veel neid võileibu?; kenen talo tuo taas olikaan? kelle maja see nüüd oligi?; mis sa ütlesid, kelle maja see oli?
◊  (ark.) ja nimi oli? mis nimi oli?; ollaanko sitä naimisissa? kas te olete abielus?
22 (apuverbinä)
◊  (konditionaalin pluskvamperfektissä) olisin antanut sen, jos olisit sanonut oleksin selle andnud, kui sa oleksid öelnud; ei olisi pitänyt sanoa mitään poleks (ei oleks) pidanud midagi ütlema; ei tällaista ennen olisi hyväksytty sellist asja poleks enne heaks kiidetud
◊  (imperatiivin perfektissä) olkoon hän sanonut mitä tahansa, asia on näin olgu ta öelnud mida tahes, asjalood on nii; tämä olkoon sanottu vain meidän kesken olgu see [välja] öeldud vaid omavahel; olkoon sovittu olgu nii
◊  (usein ylät.) (liittopreesensissä) hän on sen tekevä ta teeb seda veel [üks] kord; on tuleva aika, jolloin — tuleb aeg, mil —
◊  (liittoimperfektissä) ei kukaan tiennyt, milloin sota oli syttyvä keegi ei teadnud, millal sõda võis puhkeda ks. myös lienee

pahoilla(an
◊ olla pahoillaan jostakin midagi kahetseda, millegi üle kahju tunda; älä ole pahoillasi ära kurvasta; olen pahoillani, että soitan näin myöhään palun andeks, et ma nii hilja helistan

pahoitella 67*C kahetseda, kahju tunda; (valittaa) kurta {jotakin millegi üle}
◊ pahoitella huonoa onneaan kurta oma halva õnne üle; pahoittelen käytöstäni palun andeks oma käitumise eest (pärast), ma kahetsen oma käitumist

painaa 56
1 vajutada, suruda; (puristaa) pressida, pigistada, suruda
◊ painaa soittokellon nappia signaalkella nuppu vajutada; painaa kaasupoljinta gaasipedaali vajutada; painaa nasta seinään knopkat seina vajutada; painaa omenasose siivilän läpi õunapüreed läbi sõela pressida; painaa kansi paikalleen kaant oma kohale suruda; hän painoi lakin syvemmälle päähän ta surus mütsi sügavamale pähe; hän painoi oven hiljaa kiinni ta vajutas ukse tasakesi kinni; hän painoi käden suulleen ta surus (vajutas) käe suule; painaa silmänsä kiinni oma silmi kinni pigistada; painaa joku rintaansa vasten kedagi vastu rinda suruda; painaa jokin veden alle midagi vee alla suruda; tuuli painoi veneen laituria vasten tuul surus paadi vastu kaid
◊  (kuv.) painaa jokin asia villaisella mingit asja maha vaikida; painaa mieleensä meelde jätta
◊  (ark.) paina puuta palun istu, võta istet; painaa lusikka pohjaan gaasi põhja vajutada
2 (tuottaa jälki, painauma tms.) painaa jälki hiekkaan liiva sisse jälge jätta; painaa leima johonkin kuhugi templit lüüa; painaa sinetti johonkin kuhugi pitserit [alla] lüüa
◊  (laajemmin) painaa suudelma jonkun huulille kedagi huultele suudelda
3 (kirjap.) trükkida
◊ väitöskirja hyväksyttiin painettavaksi doktoriväitekiri loeti trükivalmis olevaks, väitekiri lubati trükki; teoksen painetut ja painamattomat lähteet teose trükitud ja käsikirjalised allikad; painettu sana trükisõna; painaa kangasta kangale trükkida; painettu kangas trükiriie
4 (saattaa t. päästää laskeutumaan, painumaan) langetada
◊ painaa päänsä pead langetada, pead norgu lasta; painaa katseensa alas pilku maha lüüa; painaa päänsä jonkun syliin oma pead kellegi sülle panna; työ oli painanut hartiat kumaraan töö oli mehe (naise) kumarasse litsunud; töö oli mehe (naise) õlad längu vajutanud
◊  (kuv.) painaa hinnat alas hindu alla lüüa; isiltä perityt arvot painettiin lokaan isadelt päritud väärtused trambiti porri; painaa jokin asia unohduksiin mingit asja ära unustada, mingit asja unustusse jätta
5 (rasittaa painollaan) koormata, rõhuda; (puristaa) pigistada; (kiristää) pinguldada
◊ taakka painoi selkää raskus rõhus selga; laukun hihna alkoi painaa olkapäätä kotirihm hakkas õlga soonima; kenkä painoi varpaita king pigistas varbaid
◊  (kuv.) uni painoi silmäluomia uni tikkus silmile; eilinen juoksu painoi vielä jaloissa eilne jooksmine annab veel jalgades tunda; askel alkoi painaa samm muutus raskeks; vuodet eivät näy häntä vielä painavan aastad ei näi teda veel kimbutavat; murhe painaa mure painab (rõhub); salaisuus painoi häntä saladus painas teda; mikä sinun mieltäsi painaa? mis su meelt rõhub?
6 (olla jonkin painoinen) kaaluda
◊ kala painoi toista kiloa kala kaalus üle kilo
◊  (kuv.) se seikka painaa paljon asian käsittelyssä see tõsiasi loeb küsimuse arutluse juures palju; hänen mielipiteensä on yleensä se, joka painaa üldiselt on tema arvamus see, mis loeb
7 (vars. ark.)
7a (kulkea, mennä nopeasti) hän painoi yhtä kyytiä koko matkan ta pani (pressis) terve tee ühe jutiga; hän painoi kuin ammuttu pakoon ta pani ajama kui oleks teda tulistatud; ta pani ajama nagu õlitatud välk (kõnek); alahan painaa! hakka astuma!, tõmba uttu!
7b (olla kimpussa, ahdistaa) painaa päälle peale käia; rabada, pingutada; en voi luvata mitään, työt painavat päälle ma ei saa midagi lubada, tööd on palju kaelas
◊  (ponnistella) olimme painaneet päälle koko aamun me olime pingutanud terve hommiku
◊  (leik.) painaa päälle kuin yleinen syyttäjä peale käia nagu vene valitsus

paperi 6
1 paber
◊ kynä ja paperia paber ja pliiats; kirjoittaa jotakin paperille midagi paberile kirjutada; panna paperille ajatuksiaan oma mõtteid paberile panna; lukea paperista paberilt lugeda; hän piti puheen paperiin katsomatta ta pidas kõne ilma paberile vaatamata
2 (asiakirjasta tms.) paber; dokument; (sopimuksesta) leping
◊ kauppaa koskevat viralliset paperit tehingut puudutavad ametlikud dokumendid (paberid); johtajan allekirjoittama paperi juhataja allakirjutatud dokument (paber); siitä tehtiin paperit selle kohta koostati dokumendid (leping); sovittelijan paperi ei kelvannut lepitaja dokument ei sobinud; täyttäkää tämä paperi, olkaa hyvä täitke see blankett ära, palun; suunnitelma on vasta paperilla plaan on alles paberi peal; hänellä on maisterin paperit tal on magistrikraad (magistri tunnistus), ta on magister; lähettää paperinsa [viranhakua varten] oma paberid [ametikoha taotlemiseks] saata; huonoilla papereilla ei saa tointa kehvade paberitega ei saa tööd; ovella kysyttiin papereita uksel küsiti [isiku]tunnistust (dokumenti)
◊  (kuv.) hänellä on tässä asiassa puhtaat paperit tal on selles asjas puhtad paberid, ta on selles asjas süütu (puhas poiss); selvitä jostakin puhtain paperein millestki puhtalt välja tulla
4 (ark.) paberitööstuse ametiühinguorganisatsioon
◊ paperin työehtosopimusneuvottelut paberitööstuse ametiühinguorganisatsiooni töölepingu läbirääkimised

pyytää 54*F
1 paluda; küsida; (anoa) anuda; (toivoa) soovida; (vaatia) nõuda
◊ hän pyysi minua tekemään sen ta palus mul seda teha; hän pyysi isältään rahaa ta küsis oma isalt raha; hän pyysi kirjaa lainaksi (lainaan) ta küsis (palus) raamatut laenuks; luettelo lähetetään pyydettäessä nimekiri saadetakse küsija palvel; pyytää eroa töölt vabastamist paluda; pyytää apua abi paluda; pyydän hiljaisuutta ma palun vaikust; hän pyysi puheenvuoroa (puheenvuoron) ta palus sõna; pyytää jonkun kättä kellegi kätt paluda; pyytää joltakulta anteeksi jotakin kelleltki millegi eest (pärast) andeks paluda; pyydän anteeksi palun andeks; paljonko pyydätte asunnosta? kui palju te korteri eest soovite?; enempää häneltä ei voi pyytää rohkem temalt ei saa nõuda; en pyydä elämältä paljon (paljoa) ma ei soovi elult palju; emme pyydä muuta kuin saada olla rauhassa me ei palu (soovi) midagi muud, kui rahus olla; hän pyysi miestä korjaamaan putken ta palus mehel toru ära parandada; lähetystö pyysi päästä ministerin puheille delegatsioon palus ministri audientsi; pyydän saada poistua palun lahkumiseks luba, palun luba lahkuda; hän pyysi lupaa saada lähteä ta palus lahkumiseks luba, ta palus luba ära minna; kissa pyysi ulos kass soovis välja minna
◊  (kohteliaissa ilmauksissa) pyydän [saada] onnitella lubage õnnitleda; pyydän lausua parhaat kiitokseni lubage südamest tänada; pyydän, ei mitään kohteliaisuuksia ma palun ilma komplimentideta; tännepäin, jos saan pyytää! kas tohiks paluda siiapoole!
2 ks. pyydystää pyytää rapuja vähke püüda

rukoilla 67
1 (usk.) palvetada, palvet lugeda; paluda
◊ rukoilla Jumalaa Jumalat paluda; kansa rukoili vedenjumalalta kalaonnea rahvas palus veejumalalt kalaõnne; rukoilla maalle siunausta ja menestystä maale (riigile) õnnistust ja head käekäiku paluda; rukoilla Jumalalta syntejään anteeksi Jumalalt [oma] patte andeks paluda; rukoilla jonkun puolesta kellegi pärast palvetada; kellegi eest paluda (palvetada); rukoillaan lopuksi Herran siunaus lõpuks loeme meieisapalvet
2 (pyytää hartaasti) [härdalt, tungivalt] paluda; [kõigest südamest] paluda; (anoa) anuda
◊ rukoilla joltakulta apua kelleltki abi paluda; rukoilla jotakuta auttamaan kedagi appi paluda; rukoileva katse anuv (paluv) pilk; rukoilen sinua jättämään minut rauhaan palun sind tungivalt: jäta mind rahule; võiksid mind [tõepoolest, lõpuks ometi] rahule jätta; häntä saa aina rukoilla teda tuleb alati pikalt paluda; ta laseb end alati palju paluda

ruoka-astia 12 söögi·nõu, toidu·nõu
◊ palauttakaa käytetyt ruoka-astiat palun kasutatud sööginõud tagasi tuua

saada 63
1 saada
◊ mistä sait sen? kust sa selle said?; saat sen omaksesi saad selle endale (enda omaks); saada jotakin käyttöönsä midagi enda kasutusse (käsutusse) saada; saada jotakin lainaksi midagi laenuks saada; hän ei saanut syödäkseen ta ei saanud midagi hamba alla; saisinko lasin vettä kas ma saaksin klaasi vett, palun klaas vett; saanko (numeroon) 123 kas ma saaksin numbri 123, palun number 123, palun ühendage mind numbriga 123; yrityksestä saatu tuotto ettevõttest saadud tulu; saamatta jäänyt voitto saamata jäänud kasum
◊  (erik. lähetetyn vastaanottamisesta) saada kuitata lähetys saaduksi anda allkiri saadetise kättesaamise (vastuvõtmise) kohta, kinnitada allkirjaga saadetise vastuvõtmist
2 (joutua jonkin kohtelun tms. kohteeksi) saada
◊ sait, mitä ansaitsitkin said, mis olid ära teeninud, said asja eest; hän sai neljä vuotta (vankeutta) ta sai neli aastat (vanglakaristust); taiteilija on saanut mainetta kunstnik on saanud [au ja] kuulsust; saada haukkumiset jostakin millegi eest (pärast) sõimata saada
◊  (ark.) siitäs sait, kun et totellut said nüüd, [paras,] miks sa ei kuulanud sõna
◊  (saada osakseen) saada osakseen kiitosta tänu osaliseks saada; saada osakseen yleisön jakamaton luottamus võita endale publiku täielik usaldus; saada osakseen huomiota tähelepanu osaliseks saada, tähelepanu pälvida; saada osakseen arvostelua kriitika osaliseks saada; saada osakseen halveksuntaa põlguse osaliseks saada
◊  (kouluarvosteluun tm. arviointiin liittyen) saada hyvä todistus head tunnistust saada
3 (tulla jonkin osaksi t. hyväksi) saada
◊ ravinnosta saatavat hivenaineet toidust saadavad mikroelemendid; saada rohkeutta jostakin millestki julgust saada; hän sai elämältä paljon ta sai elult palju; saada uskonnollinen herätys usulist äratust üle elada; hän sai päähänsä idean talle tuli (turgatas) pähe [hea] mõte; tapaus sai luonnollisen selityksen juhtum sai loomuliku seletuse; juhtumile leiti (leidus) loomulik seletus
◊  (lapsen syntymisestä) nainen sai lapsen naine sai (sünnitas) lapse; hän sai lapsen tyttöystävänsä kanssa ta sai lapse kooselust sõbratariga, sõbratar sünnitas talle lapse
◊  (mat.) jos x:lle annetaan arvo 2, funktio saa arvon 0,5 kui x-ile antakse väärtus 2, saab funktsioon väärtuseks 0,5
4 (onnistua hankkimaan jotakin itselleen, tavoittaa, saavuttaa) saada; saavutada
◊ saada käsiinsä kätte saada; hän sai kirjan kympillä ta sai raamatu kümne marga (krooni) eest; ta sai raamatu kümneka eest (kõnek); hän sai halvalla hyvän auton ta sai hea auto odavalt [kätte], tal õnnestus odavalt hea auto osta (saada); mistä näitä saa (ostaa)? kust neid [osta] saab?; odota, että ehdin saada jotakin ylleni oota, ma tõmban midagi selga; hän luki kaiken, minkä käsiinsä sai ta luges kõike, mis aga kätte sai; saada pakeneva kiinni jooksikut (põgenejat) kinni püüda (kätte saada); hän sai kiinni köydestä ta sai köiest kinni; saada joku valtaansa kedagi oma võimu (meelevalla) alla saada; saada ote vastustajasta vastast oma haardesse saada; saada päävoitto arpajaisissa loterii peavõitu võita; loteriil peavõitu saada; pellosta saatiin hyvä sato põllult saadi hea saak; hän on saanut paljon vihamiehiä ta on saanud endale palju vihamehi (vaenlasi), talle on palju vihamehi (vaenlasi) sugenenud; he saivat toisensa nad said teineteise omaks
◊  (ark. päästä yhdyntään) hän sai tytöltä tüdruk laskis ta ligi, ta sai [sellelt] tüdrukult
5 (näkemisestä, ymmärtämisestä tms.)
◊ hän sai pakenijan näkyviinsä ta sai põgeneja [enda] nägemiskaugusse (nägemisulatusse, silmaulatusse); hän ei saanut selvää käsialasta ta ei saanud käekirjast aru
6 (tuloksen syntymisestä laskemalla tms. tavalla)
◊ kun kaksi kerrotaan kahdella, saadaan neljä kui kaks kahega korrutada, saame nelja; yhtälöstä saadaan a:n arvoksi viisi võrrandis saadakse a väärtuseks viis
7 (saada jotakin tehdyksi t. tapahtumaan)
◊ korjaamo sai autosta vielä käyttökelpoisen parandustöökoda suutis autost veel kasutuskõlbliku teha; lapsia oli vaikea saada vuoteeseen oli raske lapsi voodisse saada (panna); hän ei saanut sitä mielestään ta ei suutnud seda unustada; etkö saa sanaa suustasi? kas sa ei saa sõnagi suust?, on sul vesi suus?; tehtyä ei saa tekemättömäksi tehtut ei saa tegematuks teha; saada joku hengiltä kedagi ära tappa, kelleltki elu võtta; saada jokin esiin midagi esile tuua, midagi kätte saada; saada jokin irti midagi lahti teha; saada jokin auki midagi lahti teha, midagi avada; saada jokin rikki midagi katki teha, midagi ära lõhkuda, midagi puruks lüüa; paha on saatava pois halb tuleb kõrvaldada (eemaldada), halvast tuleb lahti saada; jännitys sai hänet vapisemaan erutus ajas talle värinad peale; saada ihmiset uskomaan jotakin inimesi midagi uskuma panna; saada joku nauramaan kedagi naerma ajada; se sai minut hermostumaan see ajas mind närvi; mikä sai sydämesi heltymään? mis su südame pehmeks tegi?; hänet saatiin tunnustamaan ta sunniti üles tunnistama; õnnestus (läks korda) teda üles tunnistama panna; saada virkamies eroamaan mõjutada (sundida) ametnikku töölt lahkuma; avaldada ametnikule survet, et ta töölt lahkuks; se sai minut ajattelemaan see pani mind mõtlema; mikä sai sinut tekemään sen? mis sundis (pani) sind seda tegema?; saada kirja luetuksi raamatut läbi loetud saada, raamatut läbi lugeda; en saanut sitä tehdyksi (en saanut aikaan) ma ei suutnud (jõudnud, jaksanud) seda ära teha; (en tullut tehneeksi) ma ei teinud seda ära; (en voinut) ma ei olnud võimeline seda ära tegema; hän sai työn tehdyksi ta tegi töö ära; ta sai tööga valmis (ühele poole); saada jokin todistetuksi midagi tõendada (tõestada) suuta; en saanut säästetyksi tarpeeksi rahaa mul ei õnnestunud küllalt raha kokku hoida; ma ei suutnud küllalt raha kokku hoida; vahingot saatiin korjatuksi (korjattua) kahjustused (vigastused) kõrvaldati; hän sai kirjoituksensa julkaistuksi tal õnnestus (läks korda) oma artikkel avaldada; tuskin hän oli saanut sen sanotuksi, kun — vaevalt oli ta jõudnud seda öelda, kui —; en saanut muuta sanotuksi (en voinut) ma ei võinud (suutnud) muud öelda; (en ehtinyt) ma ei jõudnud muud öelda
8 (ilmaisemassa että jokin on luvallista) võida ‹võima›; tohtida
◊ saanko lainata kynääsi? kas ma võin (tohin) su pliiatsit võtta?; lämpöpatteria ei saa peittää [keskkütte]radiaatorit ei või (tohi) kinni katta; älä, ei saa lyödä! ära löö!; ei tohi lüüa!
◊  (erik. kohteliaisuutta ilmaisemassa) saanko tarjota lisää kahvia? kas ma tohiksin teile veel kohvi kallata?, kas lubate veel kohvi kallata?, kui lubate, kallan teile veel kohvi; mitä Teille saisi olla? mida Teie sooviksite?, ja mida Teile?; saanen vielä korostaa yhtä seikkaa kui lubate, rõhutaksin veel üht asjaolu, teie lahkel loal rõhutaksin veel üht asjaolu; pyydän saada huomauttaa, että — lubage märkida, et —
9 (ilmaisemassa tilaisuutta, mahdollisuutta) võida ‹võima›; võimalik olla; saada; pidada ‹pidi›
◊ ne saa noutaa huomenna nende järele võib tulla homme; taikinan on saatava nousta kunnolla taigen peab saama korralikult kerkida; taignal tuleb lasta korralikult kerkida; täällä saamme olla rauhassa siin me saame omaette (segamatult) olla; siin on meil võimalik omaette (segamatult) olla; en saanut musiikilta nukutuksi ma ei saanud muusika pärast magada; muusika ei lasknud mul magada
10 (joutua tekemään jotakin) tulla; pidada ‹pidi› {tehdä jotakin midagi tegema}
◊ tämän hän saa vielä maksaa selle eest tuleb tal veel maksta; selle eest peab ta veel maksma; hän sai tehdä paljon turhaa työtä tal tuli teha palju tühja tööd; ta pidi tegema palju tühja tööd; tästä saat syyttää itseäsi selle eest tuleb sul süüdistada iseennast; aina häntä saa odottaa teda peab alati ootama, ta laseb end alati oodata, teda tuleb alati oodata
11 (käskyissä, kehotuksissa t. toivomuksissa)
◊ ei saa! ei tohi!; ei saa koskea! mitte puutuda!; ei tohi puutuda!; ära puutu!; on keelatud puutuda!; esineisiin ei saa koskea eksponaate mitte puutuda; eksponaate ei tohi puutuda; nyt saa riittää nüüd on küll, nüüd aitab; minun puolestani se saa olla minupärast (minupoolest) see võib olla; saat luvan pyytää anteeksi võiksid vabandada (andeks paluda), peaksid vabandama; saisitte pitää lapsenne paremmassa kurissa te võiksite oma lastelt rohkem korda nõuda; verotus saisi olla lievempää maksustamine võiks olla kergem
12 (nähdä-verbin yhteydessä)
◊ saa nähdä, miten selviämme eks näis, kuidas me hakkama saame; aeg näitab, kuidas me hakkama saame; saatpa nähdä, että olen oikeassa küll sa [veel] näed, et mul on õigus; "Et onnistu." — "Saadaanpa nähdä." "See ei lähe sul korda." — "Vaatame, vaatame." ("Seda me veel vaatame."); "Kyllä pärjäät." — "Saadaanpa nähdä." "Küll sa saad hakkama." — "See pole veel kindel." ("Ei tea midagi."); "Tuletko?" — "Saa nyt nähdä." "Kas sa tuled?" — "Eks ma vaata." ("Eks näis.")

samanlainen 38 sama·sugune, ühe·sugune, ühtlane; (yhtäläinen) võrdne; (jotakuta muistuttava) sarnane; (samankaltainen) sama·sugune, sama·taoline; (identtinen) identne, samane, täiesti ühesugune
◊ samanlainen kuin jokin samasugune kui miski; millegagi ühesugune; millegagi sarnane; millegagi võrdne; millegagi identne (samane); hän pysyi koko ikänsä samanlaisena ta püsis kogu oma elu samasugusena; hänellä on samanlainen nenä kuin minulla tal on samasugune nina nagu minul; ta nina on minu omaga sarnane; kuorolaiset hankkivat samanlaiset siniset puvut koorilauljad muretsesid endale ühesugused sinised [esinemis]riided; he ovat luonteeltaan hyvin samanlaiset nad on oma iseloomult väga sarnased; saanko toisen samanlaisen palun teise samasuguse; kas ma saaksin veel kord sedasama; kaikki lapset ovat samanlaisia kõik lapsed on ühesugused (samasugused)

sanoa 52
1a ütelda, öelda; [ära] rääkida; (ilmaista) väljendada, välja ütelda (öelda)
◊ hän sanoi asiansa ta rääkis oma asja ära; sanoa sanottavansa lyhyesti öelda lühidalt, mis öelda on; oma asja lühidalt ära rääkida; oma arvamust lühidalt välja öelda; sanoa sanottavansa kirjallisesti end kirjalikult väljendada; oma arvamust (sõnumit) kirja panna; hän sanoo muuta kuin ajattelee ta räägib üht, aga mõtleb teist; on sanomattakin selvää, että — on ütlematagi selge, et —; toisin sanoen teiste sõnadega; teisiti öeldes; suoraan sanoen otse välja öeldes; helpommin sanottu kuin tehty kergem öelda kui teha; hea öelda; hän on niin sanoakseni työrajoitteinen ta on niiöelda piiratud töövõimega
◊  (kuv.) sano se kukkasin ütle seda lillede kaudu (abil); paljon sanova katse paljuütlev pilk
1b (mainita, kertoa) ütelda, öelda, nimetada, mainida; rääkida
◊ hän sanoi olleensa sairaana ta nimetas (mainis), et oli olnud haige; ta rääkis, et oli olnud haige; hänen sanotaan olevan rikas räägitakse, et ta on rikas; ta olevat rikas; edellä sanotusta on jo selvinnyt, että — eespool nimetatust (mainitust) on juba selgunud, et —; kuten sanottu nagu öeldud
1c (ilmoittaa, tiedottaa) teatada; teatavaks teha; teada anda; (mainita) nimetada, ütelda, öelda
◊ sanoa nimensä oma nime nimetada (öelda); sanoa nimensä ja ikänsä öelda (teatada, nimetada) oma nimi ja vanus; sanoa lopullinen hinta lõplikku hinda teatavaks teha; voitteko sanoa, paljonko kello on? kas te võiksite öelda, mis kell on?; palun öelge, mis kell on?; sanoa joku irti kedagi vallandada; kellelegi [töö]kohta üles öelda; sano jokin pääkaupunki nimeta mingi (mõni) pealinn
◊  (kuv.) sanooko tämä nimi sinulle mitään? kas see nimi ütleb sulle midagi?
1d (ilmaista mielipiteenään tms.) mitä sanot ehdotuksesta? mis sa [sellest] ettepanekust arvad?; jääköön sanomatta parem jäägu ütlemata; sanoa vastaan vastu vaielda; täytyy sanoa, että mies on hullu peab tunnistama, et mees on hull; kauniiksi häntä ei voi sanoa ilusaks ei või teda [kohe kuidagi] nimetada; sen vain sanon, että — ütlen ainult seda (niipalju), et —; mitä sellaisesta teosta on sanottava? mida peaks sellise teo kohta ütlema?; mida sellise teo kohta öelda?
1e (arvostella, moittia) arvustada {jostakin millegi eest, pärast} ; kritiseerida {jostakin millegi eest, pärast} ; laita {jostakin millegi eest, pärast} ; etteheiteid teha {jostakin millegi eest, pärast} ; (ark.) toriseda {jostakin millegi pärast} ; iriseda {jostakin millegi üle, kellegi kallal} ; (huomauttaa) teatada {jostakin millestki, millegi kohta} ; ütelda, öelda {jostakin millestki, millegi kohta} ; tähelepanu juhtida {jostakin millelegi} ; märku anda {jostakin millestki, millegi kohta} ; märkust teha {jostakin millegi kohta}
◊ sanoin siitä jo eilen ma juhtisin sellele tähelepanu juba eile; ma andsin sellest märku juba eile; ma nimetasin seda juba eile; hän on aina sanomassa pienimmästäkin virheestä ta teeb alati märkusi kõige väiksemagi eksituse puhul; tal on alati ütlemist kõige väiksemagi eksituse puhul; siitä tulee helposti sanomista sellest tuleb kergesti ütlemist (õiendamist)
1f (kirjallisen tuotteen sisällyksestä) kirjutada
◊ lehdessä sanotaan, että — lehes kirjutatakse, et —; säännöissä sanotaan selvästi, että — reeglites öeldakse selge sõnaga, et —; reeglites on selge sõnaga kirjas, et — (painokkaissa myönnyttelyissä ja mielipiteenilmauksissa) älä muuta sano just [nii]; justament; täpselt; mitäs nyt sanot! mis sa selle peale kostad!; mis sa nüüd ütled!; mis sul nüüd öelda on!; sanokaa minun sanoneen küll te näete; mitä[s] minä sanoin? eks ma öelnud!; ma ju ütlesin!; ei ikinä, sanon minä! mitte iialgi!; eluilmaski mitte! (sananvallasta, vaikutusmahdollisuudesta tms.) siinä asiassa lienee hänelläkin sanansa sanottavana selles asjas on temalgi oma sõna [sekka] öelda; heillä ei ollut mitään sanomista neil polnud mingit sõnaõigust; ei ole sanottu[a], että esitys hyväksytään pole [üldse] kindel, et ettepanek vastu võetakse (heaks kiidetakse); kuka [sen] on sanonut, että verot alenevat on see tõesti kindel, et makse vähendatakse?; kust sa tead, et makse vähendatakse?; mis jutt see on, et makse vähendatakse
2 (lausua, puhua) lausuda; rääkida; [välja] ütelda, [välja] öelda
◊ hän ei osaa sanoa r-äännettä ta ei oska r-häälikut [välja] öelda; ta ei oska r-i hääldada; hän lähti sanaakaan sanomatta ta lahkus sõnagi lausumata; sanoa päivää teretada, tervitada, tere öelda
◊  (muista äänistä, vars. last.) lehmä sanoo ammuu lehm ütleb (teeb): ammuu; pang, sanoi ovi uks ütles (tegi): põmm!
3 (nimittää, kutsua joksikin) kutsuda, hüüda; nimetada
4 (adverbista käyttöä) sanokaamme näiteks; ütleme; kas või; annan hänelle sanokaamme sata markkaa annan talle näiteks sada marka; annan talle, ütleme, sada marka; tapaisimmeko sanotaan vaikka huomenna? kas me võiksime näiteks homme kokku saada?; saaksime kokku kas või homme; sanokaamme, että tulee sota — miten meidän silloin käy? kui näiteks läheb sõjaks, mis siis meist saab?; mis saab siis meist, kui süttib sõda?; oletame, et algab sõda — mis siis meist saab?
5 (sopimisesta, päättämisestä) olkoon sanottu otsustatud; oleme rääkinud; olgu siis nii
6 (ark. selityksissä) [se] tahtoo sanoa teiste sõnadega, teisisõnu; niisiis; see tähendab; ensi maanantaina, [se] tahtoo sanoa jouluaattona järgmisel esmaspäeval, see tähendab jõululaupäeval; järgmisel esmaspäeval, teisisõnu jõululaupäeval; tämä tahtoo sanoa, että hän joutuu jäämään kotiin see tähendab, et ta peab koju jääma; tuleb nii välja, et ta peab koju jääma; ta peab niisiis koju jääma
7 (kans. merkityksettömänä lisäkkeenä) hyvä tuuri, sano! küll vedas, kas pole!; ropp vedamine, eks ju!; oli see alles vedamine!

sen
1 (komparatiivisen sanan ohella)
1a (vars. kielt. yhteyksissä) sen ahkerampaa poikaa ei ole toista teist nii virka poissi annab otsida; teist nii virka poissi pole olemaski; työstä ei näytä tulevan sen valmiimpaa töö ei paista üldse edenevat; asiasta ei kannata välittää sen enempää [sellest] asjast ei maksa enam välja teha; [sellele] asjale ei maksa enam tähelepanu pöörata; hän lähti sen pitemmittä puheitta ta lahkus otsekohe (jalamaid, viivitamatult); ta lahkus ilma pikema jututa; oli ihme, ettei hänelle käynyt sen pahemmin lausa ime, et tal ei läinud kehvemini; toinen ei ole sen parempi kuin toinenkaan üks pole parem kui teine; mõlemad on ühesugused; ei saa kiita kumbagi; tuskin kävi sen paremmin kuin edelliselläkään kerralla vaevalt läks paremini kui eelmisel korral; sen koommin ks. koommin; jos ehdit itsekin tulla, niin sen mukavampi kui saad ka ise tulla, oleks veel parem
1b ks. sitä
◊ vähän, mutta sen parempaa vähe, aga seda paremat; sen hauskempi, mitä aikaisemmin tulet mida varem tuled, seda toredam (kenam, parem)
2 (sivulauseen yhteydessä) hän sai syödä sen kuin jaksoi ta sai süüa nii palju kui vähegi jaksas (tahtis); hän tekee kiusaa sen kuin kerkiää ta ajab kiusu igal võimalikul juhul
3 (sen kuin) hän sen kuin nukkuu tema muudkui magab (põõnab); kaikki on valmista, sen kuin lähdetään vain kõik on valmis (korras, kombes), mis muud kui asume teele
◊ (ark. "sen kun") sen kun tulet vain tule aga, tule muidugi
◊  (erik. ilmaisemassa myöntymistä) jos tarvitset lomaa, niin sen kuin pidät kui vajad puhkust, siis muudkui võta; "Voinko ottaa tämän?" — "Sen kuin." "Kas ma võiksin võtta selle?" — "Palun." ("Võta aga.", "Võta, võta.", "Miks mitte.")
4 (vahvistussanan luonteisena) meni sen sileän tien ks. sileä; kirjallisuutta ja sen sellaista kirjandust ja muud sellist (selletaolist); oli muistettava sen seitsemän asiaa tuli sada asja meeles pidada; hän ei saanut meteliltä sen siunaaman rauhaa lärm (müra) ei andnud talle hetkekski rahu

siinä
1 (adverbina käytettävä se-pronominin inessiivimuoto) (paikasta) seal, sääl
◊ seiso siinä seisa seal; siinä menee kirkkoherra seal läheb kirikuõpetaja; kuulehan, sinä siinä! kuule, sina seal!; pysy siinä, missä olet püsi seal, kus sa [praegu] oled; liike on heti siinä nurkan takana pood on seal kohe nurga taga; asuuko hän edelleen siinä koulua vastapäätä? kas ta elab ikka seal koolimaja vastas?
◊  (erik. annettaessa jotakin) siinä on huivi harteillesi võta see rätik õlgadele; siinä on, ole hyvä! palun, siin see on!
◊  (sananp.) siinä paha missä mainitaan kui hundist räägid, hunt aia taga
2 (viittaamassa asiaan)
◊ siinäkö kaikki? kas see on kõik?, ja ongi kõik?; lähetät vain lomakkeen, siinä kaikki saadad vaid ankeedi, muud midagi pole tarvis [teha]; siinä on syytä kylliksi sellest on põhjuseks küllalt; en suostunut, ja siinä tein aivan oikein ma ei nõustunud, ja sellega (selles asjas) tegin täitsa õigesti; ongelma on siinä, miten saadaan rahat riittämään probleemiks on see, kuidas rahaga välja tulla; siinä olet oikeassa selles [asjas] on sul õigus; mitäs pahaa siinä on, jos haluaa joskus vähän rentoutua mis halba selles on, kui mõnikord on tahtmine pisut lõdvaks lasta; siinäpä se see'p see on, eks ta ole
3 (viittaamassa tilanteeseen, asioiden tilaan tms.)
◊ siinä illan kuluessa õhtu jooksul; siinä sitä vain elää kituutettiin nii me seal siis virelesime, nii me seal siis viletsuses elasime; hän opiskeli siinä sivussa ta jätkas õpinguid töö kõrval; ei siinä ehditty miettimään ega seal ei jõudnud midagi mõtelda; kyllä hän siinä selviää, missä joku muukin küllap ta saab seal hakkama sama hästi nagu mõni teinegi; siinä me ehdimme perille kuin tekin me jõuame pärale teiega samal ajal
◊  (erik. viittaamassa juuri tapahtuneeseen) siinä nyt näet, miten käy nüüd siis näed, kuidas läheb; siinä sen kuulit nüüd siis kuulsid; siinä sitä nyt ollaan! seal[maal] me nüüd siis [omadega] oleme!; selline me seis (olukord) nüüd siis on!, nüüd oleme küll plindris!
4 (ihailevissa tms. ilmauksissa)
◊ siinäpä oli kohtelias mies oli alles viisakas mees; küll oli viisakas mees; siinä onkin sellainen tyttö, joka ei vähästä säikähdä see on selline tüdruk, kes ei löö naljalt kohkuma; on siinä meillä ministeri! (ihailevasti) vaat see on tubli minister!; (pilkallisesti) nii hea minister meil!; no on alles tubli minister meil!
5 (myöntöä t. yhdentekevyyttä ilmaisemassa)
◊ "Lähdetkö mukaan?" — "Mikäpä siinä." "Kas tuled kaasa?" — "Miks mitte." ("Võiks ju minna ka."); siinähän se menee paremman puutteessa parema puudusel käib see küll; "Kuinka matka sujui?" — "siinähän se meni." "Kuidas reis läks?" — "Läks kah." ("Polnud viga.")
6 (niin ja näin, täpärällä)
◊ siinä ja siinä hädavaevalt, [häda]vaevu, napilt, äärepealt, üle noatera, noatera pealt; "Luuletko, että tämä riittää?" — "Se on siinä ja siinä." "Kas sa arvad, et sellest on küllalt?" — "Hädavaevalt." ("Äärepealt.")
7 (likimääräisyyden ilmauksissa)
◊ lähdetään siinä viiden aikoihin asume teele umbes [kella] viie paiku; hän on siinä kuusissakymmenissä ta on ehk kuue-seitsmekümne vahel; ta on umbes kuuekümnendates eluaastates; yleisöä oli siinä parin sadan paikkeilla publikut oli paari saja ringis

soitto·pyyntö 1*J [tagasi·]helistamis·palve
◊ voinko välittää soittopyynnön? palun teid helistada (talle); palun helistage talle; voinko jättää soittopyynnön [hänelle]? palun öelge talle edasi, et ta helistaks mulle; palun jätke talle sõna, et ta helistaks mulle; A ei ollut paikalla, joten jätin soittopyynnön A polnud kohal, palusin talle edasi öelda, et ta helistaks; A polnud kohal, palusin talle jätta sõna, et ta helistaks; hän jätti soittopyynnön ta palus endale helistada; sinulle on soittopyyntö sind paluti helistada; ta palus sind endale helistada; (kirjoitettu) sulle on sõnum palvega helistada

tie 19 (tien, tietä, teiden, teitä)
1 tee ‹teid›
◊ suora tie sirge tee; yleinen tie üldkasutatav tee; yksityinen tie eratee; vilkasliikenteinen tie elava liiklusega tee; hiljainen tie vaikne tee, harva liiklusega tee; Turun tie Turu tee, Turusse viiv tee; Helsingin—Jyväskylän tie Helsingi—Jyväskylä tee; Etelä-Suomen tiet Lõuna-Soome teed; rakentaa (tehdä) tie teed ehitada (teha); tien vieressä oleva talo tee ääres olev maja; teiden kunnossapito teede korrashoid; teillä liikkuja liikleja; tie nousee ylös vuoren rinnettä tee läheb mäenõlvast üles; ajaa jotakin tietä [pitkin] mingit teed [mööda] sõita; auto suistui tieltä auto sõitis teelt välja
◊  (kuv.) tie nousi hänelle pystyyn ta sattus ummikusse, ta ei saanud enam edasi, ta ette kerkisid ületamatud takistused; tulva-alueelle tullessamme nousi tie pystyyn üleujutuspiirkonda jõudes ei pääsenud me enam edasi; dopingin takia on monen urheilijan tie noussut pystyyn dopingu pärast on paljude sportlaste karjäär lõppenud, dopingu pärast on paljudel tulnud oma sportlastee lõpetada; joutua mieron tielle kerjateele minna, kotti ja keppi võtta, kodutuks jääda; leipä miehen tiellä pitää leib peab mehe püsti
2 (etenemisreitti, pääsytie) tuntea tie asemalle teed jaama tunda, jaamateed teada; lyhin tie kaupunkiin lühim tee linna; neuvoa tie jollekulle kellelegi teed juhatada; kysyä tietä asemalle teed jaama küsida; näyttää tietä teed näidata, teed juhatada; heidän tiensä vei yhä pohjoisemmas nende tee viis üha kaugemale põhja poole; pysyä oikealla tiellä õigele teele jääda, õigel teel püsida; olla väärällä tiellä valel teel (eksiteel) olla; eksyä tieltä teelt eksida; antaa tietä ambulanssille kiirabiautole teed anda, kiirabiautot läbi lasta; pyytää tietä läbipääsu paluda; tehkää tietä! andke teed!, tehke teed!; tehdä tietä jollekin (jollekulle) kellelegi (millelegi) teed teha; tie auki taivasta myöten! kõik teed on valla!, kõik võimalused on avatud!; raivata tie väkijoukon halki läbi rahvahulga teed teha, läbi rahvahulga trügida; tukkia joltakulta tie kellelgi teed kinni panna, kellegi teele takistusi veeretada; tie on selvä tee on vaba; hiiri oli löytänyt tiensä ruokakomeroon hiir oli leidnud tee sahvrisse; varas tuli ikkunasta ja poistui samaa tietä varas tuli aknast ja läks sama teed; tätä tietä olkaa hyvät! siitkaudu, palun!; siitkaudu, olge lahked!; menkää vain edeltä, minä tulen omia teitäni minge aga pealegi, küll ma tulen järele
◊  (esteenä, haittana olemisesta) olla jonkun tiellä kellelgi ees (jalus) olla; keittiössä olisit vain tiellä köögis sa oleksid vaid ees, köögis sa vaid segaksid; vanha talo purettiin uuden tieltä vana maja lammutati uue eest ära; pois tieltä! alt ära!, eest ära!; raivata esteet [pois] tieltään takistusi teelt kõrvaldada (koristada)
◊  (kuv.) valita sovinnon tie leppimise teed valida; tasoittaa tie (tietä) edistykselle progressile teed tasandada; valmistaa tietä uusille aatteille uutele ideedele teed valmistada (siluda); päästä opin tielle haridusteele pääseda; hänen tiensä vei (johti) yhä vaativampiin tehtäviin tema tee viis üha nõudlikumate ülesannete kallale, ta sattus üha nõudlikumate ülesannete ette; tiemme erosivat meie teed läksid lahku; lähteä omille teilleen oma radadele minna, ära minna; olla oikealla tiellä õigel teel olla; joku on teillä tietymättömillä keegi on tundmatutel teedel, keegi on kadunud (on kaduma läinud); asettua jonkun pyrkimysten tielle kellegi teele raskusi veeretada, kellegi püüdlustele takistusi teha
◊  (sananp.) kaikki tiet vievät Roomaan kõik teed viivad Rooma
◊  (sananl.) tie miehen sydämeen käy vatsan kautta tee mehe südamesse käib kõhu kaudu
3 (keinosta, tavasta) suullista tietä saatu tieto suuliselt saadud teade; he ovat tulleet eri teitä samaan lopputulokseen nad on eri teid pidi jõudnud samale lõpptulemusele; ratkaisu syntyi neuvottelujen tietä lahendus leiti läbirääkimiste teel; ratkaista jokin rauhanomaista tietä midagi rahulikul teel lahendada, millegi lahenduseni rahulikul teel jõuda; tätä tietä emme pääse puusta pitkään sel kombel (seda teed) ei jõua me kuhugi
4 (kuv. oloista, kohtalosta) kivikkoinen tie huipulle okkaline tee tippu; hän valitsi säveltäjän yksinäisen tien ta valis helilooja üksildase tee; hän halusi aina kulkea omia teitään ta tahtis alati omaenese teid (radu) käia; kärsimysten tie kannatuste rada (tee) (Raam. tuskien taival) kannatuse tee, valu tee; kaita (lavea) tie kitsas (lai) tee; joutua huonoille teille kurjale teele sattuda; heidän tiensä erosivat lopullisesti nende teed läksid lõplikult lahku
5 (eräissä yhtymissä) hän jäi sille tielleen sellele teele ta jäigi, sellelt teelt ei tulnud ta kunagi tagasi; hän lähti eilen ja on sillä tiellään eile ta läks ja pole [veel] tagasi tulnud; hävitä sen tien[sä] jalamaid (silmapilk) kaduda; rahat menivät sen sileän tien raha läks tuulde (kortnasse); saman tien ühtlasi, samas, samal korral, ühekorraga; otsekohe; yksin tein ühtlasi, samas, samal korral, ühekorraga; otsekohe; ajetaanko yksin tein perille asti? kas sõidame ühekorraga (otsekohe) lõpuni välja?; puhu yksin tein suusi puhtaaksi räägi nüüd korraga kõik südame pealt ära; poliisin tullessa olivat varkaat jo tiessään kui politsei tuli, olid vargad juba läinud; lähteä tiehensä minema minna, ära minna; pötkiä tiehensä jalga lasta, minema lipata; tiehesi siitä! käi minema!, kao siit!, lase jalga!; samassa väsymys oli tiessään otsekohe oli väsimus läinud (kadunud)

tuhannesti tuhat korda; lõpmatult, lõputult
◊ tuhannesti soitettu levy tuhat korda (lõpmatult) mängitud plaat; pyydän tuhannesti anteeksi palun tuhat korda vabandust

tämä 0 (tämän, tätä; vastaava mon, pron.: nämä)
1 (adjektiivisesti ja substantiivisesti) see
◊ ota tämä võta see; tätä kirjoitettaessa tulos ei ole selvillä seda kirjutades ei ole tulemus teada; kyllä tämä tästä küll ta läheb, küll see laabub, mis seal ikka; voin hiukan huonosti, mutta kyllä tämä tästä ohi menee mul on natuke kehv enesetunne, aga küll see läheb [tasapisi] üle; tätä edellinen hallitus eelmine valitsus, selle valitsuse eelkäija; tämä on jo toinen kerta, kun unohdat asian see on juba teine kord, kus sa asja ära unustad; on juba teine kord, kus sa selle ära unustad; tämä puu on kovempaa kuin tuo see puu on kõvem kui too; mennään tätä kautta läheme siitkaudu; tätä tietä, olkaa hyvä siitkaudu, palun; tulen hulluksi, jos tätä menoa jatkuu lähen hulluks, kui see niimoodi edasi läheb; tämä puoli ylöspäin see külg ülespoole; tämän lisäksi lisaks sellele (eeltoodule); tämän ohella seejuures, peale selle
◊  (ajan ilmauksissa) päätöksen pitäisi syntyä tämän päivän kuluessa tänase päeva jooksul peaks otsusele jõutama; tänä aamuna täna hommikul; tänä kesänä tänavu (sel) suvel; tästä lähtien siitpeale, nüüdsest peale, nüüdsest alates; tällä kerralla (kertaa, erää, haavaa) sel korral, seekord, sedakorda, sedapuhku; tällä hetkellä sel hetkel, sel silmapilgul, praegusel momendil; tällä hetkellä asukkaita on 30 000 praegusel hetkel (praegu) on elanikke 30 000; tätä nykyä praegusel ajal, praegu, nüüdsel ajal, nüüd, tänapäeval
◊  (painokkaasti, kerskailevasti) ei tämä poika pelkää! see mees ei karda midagi!
◊  (täytesanana) tämä meidän poika aikoo lääkäriksi see meie poiss tahab arstiks hakata (saada)
2 (puhujan kannalta lähempi)
◊ kadun tämä puoli tänava siinpoolne külg, tänava see pool; tällä puolen Suomenlahden siinpool Soome lahte, Soome lahe siinsel (sellel) kaldal
3 (viittaamassa johonkin edellä mainittuun t. puheena olevaan)
◊ tämä kaikki tapahtui nopeasti see kõik toimus kiiresti; tällä välin oli tullut pimeä vahepeal oli pimedaks läinud; tämän vuoksi ei ole kumma, jos — selle pärast ei ole imestada, kui —
◊  (viittaamassa juuri mainittuun selkeyden vaatiessa) mies, hänen vaimonsa ja tämän sisar mees, tema naine ja viimase (selle) õde; tyttö moitti poikaa, koska tämä myöhästyi tüdruk tegi poisile etteheiteid, kuna see jäi hiljaks; hän yritti selittää sitä veljelleen, mutta tämä ei kuunnellut ta katsus vennale asja seletada, aga too (see) ei kuulanud
4 (viittaamassa johonkin jäljessä mainittavaan)
◊ paina tämä mieleesi: — pane see endale meelde: —
◊  (viittaamassa sivulauseeseen) kuka on tämä, joka istuu oikealla? kes on see, kes paremat kätt istub?; en voi suostua tähän ehdotukseen, että — selle ettepanekuga ei saa ma nõustuda, et —; tämä mies, joka juuri tuli sisään, on uusi kirkkoherra see mees, kes parajasti sisse tuli, on uus kirikuõpetaja
5 (viittaamassa johonkin yleisesti tunnettuun)
◊ mitä mieltä olet tästä uudesta hallituksesta? mis sa sellest uuest valitsusest arvad?; en tunne tätä nykyistä rehtoria ma ei tunne seda praegust rektorit; on se kummallista tämä elämä on see elu ikka imelik
6 (eräissä kiteytyneissä ajanilmauksissa)
◊ ruoka tulee tässä paikassa toit tuleb otsekohe (silmapilk); lopetan tupakanpolton tähän paikkaan jätan suitsetamise paugupealt maha; tämän tästä vahetevahel, aeg-ajalt, mõnikord
7 (se — tämä) ks. se 6

vapaasti
1 (esteettä) vabalt
◊ vapaasti putoava kappale vabalt langev keha; keittiö oli vuokralaisen vapaasti käytettävissä üürnik sai vabalt kööki kasutada, köök oli vabalt üürilise kasutuses; "Voinko polttaa täällä?" — "Aivan vapaasti." "Kas ma tohin siin suitsetada?" — "Palun väga."; ääriliikkeet saavat toimia vapaasti äärmuslikud liikumised saavad vabalt tegutseda, äärmuslikel liikumistel lastakse vabalt tegutseda; hän saa vapaasti poistua maasta ta võib vabalt riigist (maalt) lahkuda
2 (oman mielensä mukaisesti) vabas vormis, vabalt
◊ hän siteerasi vapaasti opettajaansa ta andis õpetaja sõnad vabas vormis edasi
3 (liik.) vapaasti aluksen sivulla müüja annab kauba üle sadamakail; vapaasti aluksessa franko (vabalt) laevas

voida 62
1 võida ‹võima›; (pystyä) võimeline olla; (kyetä) suuta; saada
◊ en voinut olla nauramatta ma ei saanud naeru pidada; voisin melkein vannoa, että — võiksin peaaegu vanduda, et—; että voikin olla kylmä! küll ikka on külm!, küll aga võib külm olla!; en voinut kertoa hänelle koko totuutta ma ei saanud (võinud) talle täit tõtt öelda
◊  (on lupa tms. tehdä jotakin) joka pelkää, voi jäädä kotiin kes kardab, võib koju jääda
◊  (sopia) voinko mennä juhlaan tässä hameessa? kas mul sobib selle seelikuga peole minna?
◊  (jonkun on seuraamuksia pelkäämättä mahdollista tehdä jotakin) voinko puhua aivan suoraan? kas ma võin päris avameelselt rääkida?
◊  (kohteliaissa kysymyksissä) voisitteko soittaa tunnin kuluttua uudelleen? kas te saaksite (võiksite) tunni aja pärast uuesti helistada?; voinko saada kupin kahvia? palun mulle tass kohvi, kas oleks võimalik saada tass kohvi?; voisiko joku avata oven? kas keegi saaks (võiks) ukse avada?
◊  (myöntymisestä, viitsimisestä) voinhan minä kertoa siitä ma võin ju sellest rääkida
◊  (jokin on aiheellista) voisit pitää pienempää suuta sa võiksid oma suu koomal hoida
◊  (todennäköisyydestä) älä huuda, joku voi kuulla ära karju, keegi võib kuulda; voit vilustua, ellet pukeudu lämpimästi sa võid külmetada, kui sa soojalt riidesse ei pane
◊  (ilmaisemassa että jotakin tapahtuu toisinaan) tauti voi olla hyvinkin itsepintainen haigus võib olla väga visa
2 (kyetä saamaan aikaan jotakin)
◊ hän uskoo voivansa mitä vain ta usub, et saab iga asjaga hakkama, ta usub, et suudab kõike; taudille eivät lääkäritkään voineet mitään haiguse vastu ei saanud ka arstid; minkäpä luonnolleen voi! kuidas sa oma loomuse vastu saad!; minkä minä sille voin, että ihmiset juoruavat mis saan ma sinna parata, kui inimesed klatšivad
3 (terveydentilasta)
◊ "Miten voit?" — "Kiitos, voin mainiosti." "Kuidas sa end tunned?" — "Tänan, tunnen end suurepäraselt."; näkemiin, voi hyvin! nägemiseni, ela hästi!; voida huonosti end halvasti tunda
◊  (laajemmin) mitenkäs sinun liikeyrityksesi voi? no kuidas su äri ka läheb?; (kuv.) partioaate elää ja voi hyvin skautluse vaim elab ja edeneb hästi

voi·nappi 5*B või·portsjon (ümmargune, nööbikujuline)
◊ saanko voinapin? palun portsjon võid!

yhdistää 53
1 ühendada {jokin johonkin midagi millegagi} ; (kiinnittää esineet tm. toisiinsa) kokku panna {jokin johonkin midagi millegagi} ; kinnitada {jokin johonkin midagi millegagi, midagi millegi külge} ; [kinni] siduda {jokin johonkin midagi millegi külge} ; sidestada {jokin johonkin midagi millegagi}
◊ yhdistää letku vesijohtoon voolikut veejuhtmega ühendada; yhdistää liimalla liimiga kinnitada, kinni (kokku) liimida; yhdistää naulalla naelaga kinnitada, kinni naelutada; yhdistää ompelemalla kokku (kinni) õmmelda; yhdistää johdot toisiinsa juhtmeid üksteisega ühendada; saleja yhdisti käytävä saale ühendas koridor; perhettä yhdistävä harrastus perekonda ühendav hobi; vastoinkäymiset yhdistivät heitä hädad liitsid neid ühte
◊  (puh.) yhdistää puhelu [telefoni]kõnet ühendada; voisitteko yhdistää johtajalle? kas võiksite ühendada mind direktoriga?, palun ühendage mind direktoriga
2 (saattaa yhtenäiseksi kokonaisuudeksi) ühendada {jokin johonkin midagi millegagi} ; (suorittaa alueliitos) liidendada {jokin johonkin midagi millegagi} ; liita {jokin johonkin midagi millegagi} ; inkorporeerida {jokin johonkin midagi millessegi}
◊ yritykset yhdistettiin suuryhtiöksi firmad liideti suurettevõtteks; Pietari Suuri yhdisti Venäjän Peeter Suur ühendas Venemaa; yhdistetty ruokailu- ja olohuone ühendatud (kombineeritud) söögi- ja elutuba; kuntien yhdistäminen valdade ühendamine; alue yhdistettiin Helsinkiin maa-ala liidendati (liideti) Helsingiga
◊  (oik.) juttujen yhdistäminen protsesside ühendamine
3 (sijoittaa johonkin kokonaisuuteen t. yhteyteen) seostada {jokin johonkin midagi millegagi} ; seondada {jokin johonkin midagi millegagi} ; ühendada {jokin johonkin midagi millegagi}
◊ yhdistän sen laulun aina isoäitiini seostan selle laulu alati oma vanaemaga; hän ei osannut yhdistää näitä asioita ta ei suutnud neid asju [omavahel] seostada

yksin
1 (yksikseen, itsekseen)
1a (ilman seuraa) üksi, üksinda; (omissa oloissaan) oma·ette, endamisi
◊ olla yksin kotona üksinda kodus olla; yksin asuminen üksinda elamine; asua yksin üksi (omaette) elada; jättäisitkö meidät hetkeksi yksin? kas jätaksid meid korraks omaette?, palun jäta meid hetkeks üksi!; ypö yksin ihuüksi; kasvi on kaunis sekä yksin että ryhmänä see taim on ilus nii üksinda kui hulgani koos; onnettomuus tulee harvoin yksin õnnetus ei tule üksi
1b (omin päin, omin neuvoin) oma·pead, oma·päi; omal nõul; omal jõul
◊ osaan yksinkin perille saan ka omal jõul kohale; hän huolehti yksin perheen toimeentulosta ta hoolitses üksi pere toimetuleku eest; hän söi yksin koko kakun ta sõi üksinda terve koogi ära; kuntien yksin kustannettavat hankkeet omavalitsuste poolt omal jõul teostatavad projektid, ainult omavalitsuste poolt rahastatavad projektid
2 (ainoastaan, vain) ainult, vaid, üksnes, ainu·üksi; pelgalt
◊ minä yksin (yksin minä) tiedän ratkaisun ainult mina tean lahendust; ei tämä yksin sinua (sinua yksin) koske see ei käi vaid sinu kohta, see ei puuduta üksnes sind
3 (jopa, vieläpä) isegi; koguni; (jo) juba
◊ yksin viime vuonna myytiin kolme suuryritystä ainuüksi möödunud aastal müüdi kolm suurettevõtet; monelle ihottumapotilaalle yksin aurinkokin on lääkettä paljudele lööbe all kannatavatele on pelgalt päikegi raviks; asia on tärkeä jo yksin siitä syystä, että — asi on juba üksnes selle pärast tähtis, et —; yksinpä silmäripsetkin olivat jäässä isegi silmaripsmed olid jääs


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur