|
|
Leitud 1 artikkel
outo 1*F
1a (adj.) (tuntematon) tundmatu; (vieras) võõras
◊ siellä oli vain outoja ihmisiä seal olid ainult tundmatud inimesed; se on minulle täysin outo see on minu jaoks täiesti võõras; oudossa kaupungissa eksyy helposti võõras linnas võib kergesti ära eksida
1b (subst.) (vieras) võõras; (asiaa tuntematon ihminen) võhik
◊ sinne ei outo helposti osaa sinna võõras nii lihtsalt tulla ei oska; vaan panepas outo autonrattiin! no pane aga võhik autorooli!
2 (adj.)(kummallinen) kummaline, eba·tavaline; (merkillinen) oma·pärane; (omituinen) imelik, veider
◊ outo tyyppi imelik (veider) tüüp; se oli outoa puhetta poliitikon suusta see oli ebatavaline (ebaharilik) kõne poliitiku suust; moottori piti outoa ääntä mootor tegi imelikku häält, mootoris oli võõras hääl
◊
