Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

ehostaa 53
1 meikida, värvida, minkida; nägu pähe teha {jotakuta kellelegi} (kõnek) end üles lüüa (kõnek)
◊ ehostaa kasvojaan nägu meikida; sinertävällä ehostetut silmäluomet sinise tooniga värvitud silmalaud, sinisega toonitatud silmad
2 (kuv.) kaunistada, ehtida
◊ koko kaupunki ehostettiin kongressia varten kongressi pärast ehiti kogu linn

hahmo 1
1 kuju; figuur
2 (ilmenemismuoto) vorm; välja·nägemine, välimus; nägu
◊ piru ihmisen hahmossa kurat inimese kujul (näol); muuttaa hahmoaan oma kuju (vormi) muuta; surullisen hahmon ritari kurva kuju rüütel; veistos on jo hahmollaan (hahmossaan) skulptuur hakkab juba kuju võtma (saama), skulptuur hakkab juba ilmet võtma
3 (varjo) vari; (varjokuva) siluett; (haamu) kogu ‹kogu›, kuju
4a (vaikuttaja) puolueen merkittävimpiä hahmoja partei mõjuvõimsamaid tegelasi (keskseid tegelasi)
◊  (urh.) hän nousi ottelun hahmoksi temast sai mängu juhtija, ta võttis mängu enda peale (kõnek)
4b (romaanihenkilö tms.) tegelane, kangelane

ilme 48 ilme; välimus; (kuv. ulkonäkö, leima, sävy) miimika; nägu
◊ ilmeet ilmed, näovigurid; hän otti kasvoilleen juhlallisen ilmeen ta tegi piduliku näo pähe (ette); hän ei ilmeelläkään osoittanut pelkäävänsä ta ei näidanud ka näoilmega oma kartust välja; katsella asiantuntijan ilmein asjatundja näoga vaadata, asjatundlikku nägu teha
◊  (kuv.) kaupungin ilme on toinen kuin maaseudun linna nägu on teistsugune kui maa oma; puolueen nuorentunut ilme partei noorenenud välimus

irvistellä 67
1 grimasse teha, nägu moonutada; (virnistellä) nägu krimpsutada, nägu väänata
◊ irvistellä kivusta valu pärast nägu krimpsutada
◊  (kuv.) sauma irvistelee õmblus irvitab
2 (ilkkua) irvitada {jollekulle, jollekin kellegi, millegi üle} , ilkuda {jollekulle kellegi kallal} ; (pilkata) pilgata {jollekulle kedagi} ; tögada {jollekulle kedagi} ; aasida {jollekulle kedagi} ks. myös irvailla
◊ irvistellä vaimolleen tämän lihavuudesta oma naist paksuse pärast pilgata; vakava asia, josta (jolla) ei sovi irvistellä tõsine asi, mille üle ei kõlba irvitada

irvistää 53 nägu krimpsutada; nägu väänata; (eläimistä) hambaid irvi (irevile) ajada
◊ irvistää kivusta valu pärast nägu krimpsutada; koira irvistää uhkaavasti koer ajab ähvardavalt hambad irevile (irvi)
◊  (kuv.) irvistävä haava irvitav haav

julki·sivu 1
1 fassaad
◊  (kuv.) yritys kiillotti julkisivuaan firma parandas oma mainet
2 (leik. kasvot) nägu; (ark.) sihver·plaat
◊ hän tarkasteli peilistä julkisivuaan ta uuris peeglist oma sihverplaati

kasvot 1 mon nägu; (ylät.) pale; (ark., yks.) tüüp, nägu (halv.)
◊ iloinen ilme kasvoilla rõõmus ilme näol, rõõmus nägu peas; hän tuli punaiseksi kasvoiltaan ta läks näost punaseks; kasvoista hohti ilo nägu säras rõõmust; kasvot totisina tõsise näoga, tõsine nägu peas; kääntää kasvonsa johonkin [päin] oma palet kellegi poole pöörata; pestä kasvonsa nägu (silmi) pesta; lyödä (iskeä) jotakuta vasten kasvoja kellelgi vastu nägu lüüa, kellelgi vastu vahtimist anda (kõnek); sanoa vasten kasvoja näkku öelda; tavata joku kasvoista kasvoihin kellegagi silmast silma kohtuda
◊  (kuv.) hallituksen uudet kasvot valitsuse uus nägu; Jumalan kasvojen edessä Jumala palge ees; kaupungin tylyt kasvot linna morn nägu; menettää kasvonsa oma nägu kaotada; pelastaa kasvonsa oma nahka päästa; säilyttää kasvonsa oma nägu säilitada; asuntoalue on pessyt kasvonsa elamurajoon on oma ilmet parandanud; hallitus pesi kasvonsa uudistuspolitiikallaan valitsus pesi end oma reformipoliitikaga puhtaks; (yks., ark.) tunnettu televisiokasvo tuntud telenägu; kova kasvo jultunud tüüp

kurttu·naama 9 (ryppyinen naama) kortsuline nägu ks. kurttunaamainen

kuu·kasvot 1 mon kuu·nägu, sõõrik nägu

muoto 1*F
1 vorm; kuju; (muodostuma) moodustis; formatsioon; vorm; (hahmo) kuju; (ulkonäkö) välimus, välja·nägemine; (variantti) variant, teisend
◊ kasvojen muoto näo kuju; maanpinnan muodot maapinnavormid; muodoltaan kolmiomainen [oma] kujult kolmnurkne; säilyttää muotonsa oma vormi (kuju) säilitada; muuttaa muotoaan oma vormi (kuju) muuta; menettää muotoaan oma vormi (kuju) kaotada; — kun kirkko sai nykyisen muotonsa — kui kirik sai oma praeguse kuju (väljanägemise); elämä tuhansine muotoineen elu oma tuhandete esinemisvormidega; idea sai konkreettisen muodon idee sai konkreetse kuju; silakkaa monessa muodossa räime mitmel moel (viisil); muodoltaan joustava organisaatio oma vormilt paindlik organisatsioon; kolonialismi räikeimmässä muodossaan kolonialism oma kõige räigemal kujul; parlamentarismin suomalainen muoto parlamentarismi Soome (soomepärane) vorm; muodon hallinta vormi valitsemine; säännöt hyväksyttiin esitetyssä muodossa reeglid võeti esitatud kujul vastu; reeglid kinnitati esitatud sõnastuses; yhtälö sievennetään muotoon ax + by = c võrrand lihtsustatakse kujuks (vormiks) ax + by = c; sade on tullut rännän muodossa sademeid on tulnud lörtsi kujul (lörtsina)
◊  (naisen vartalosta) uhkeat muodot lopsakad vormid
◊  (kiel.) sanan murteellinen muoto sõna murdevorm (murdekuju)
◊  (fys.) parafiinia juoksevassa muodossa parafiin vedelal kujul; parafiin vedelas olekus; vedel parafiin
◊  (vakiintunut käytäntö) noudattaa lain määräämiä muotoja seadusega kindlaksmääratud formaalsustest (vorminõuetest) kinni pidada; jumalanpalveluksen vakiintuneet muodot jumalateenistuse kindlakskujunenud formaalsused (kindlakskujunenud vormitäitmine); pitää kiinni muodoista formaalsustest (vorminõuetest) kinni pidada, formaalsusi (vorminõudeid) täita (järgida); ankara muotojen noudattaminen formaalsuste (vorminõuete) range täitmine (järgimine); muodon vuoksi vormi pärast, moe pärast, vormitäiteks, pro forma
2 (sot. muodostelma) rivi; rivistus; [rivi·]kord ‹korra›
◊ järjestää komppania muotoon kompanii üles rivistada
3 (vars. ylät.) (kasvonpiirteistä) näo·jooned; (ilmeestä) ilme; (ark. kasvot) nägu, silm·nägu, sihver·plaat (kõnek) lõust (halv.)
◊ hänen muotonsa ei muuttunut ta ilme ei muutunud; ta nägu oli liikumatu; hänen muotonsa musteni ta nägu läks pilve, ta nägu tõmbus süngeks
◊  (ark.) iskeä jotakuta vasten muotoa kellelegi vastu vahtimist anda (virutada)
4 (vars. ylät. adverbista käyttöä) ei millään muotoa mitte kuidagi; mitte sugugi (põrmugi), sugugi mitte; mitte üks raas; mitte vähimalgi määral; mitte mingil juhul; "Toivottavasti en häiritse." — "Et millään muotoa!" "Loodetavasti ma ei sega." — "Mitte sugugi (põrmugi, kuidagi)!"; laiton ja niin muodoin hylättävä menettely seadusevastane ja järelikult (niisiis) vastuvõetamatu teguviis; niin muodoin, näin muodoin niisiis, nõnda, seega, järelikult
◊  (vanh.) kaikella muotoa [aga] muidugi; loomulikult; miks ka mitte; tingimata

naama 9
1 (ark.)
1a (ihmisen kasvoista) nägu; (halv.) lõust, larhv (kõnek) sihver·plaat (kõnek); (ilme) ilme
◊ synkkä ilme naamalla sünge ilme näol; pestä naamansa oma nägu pesta; iskeä jotakuta vasten naamaa kedagi vastu nägu lüüa, kellelegi vastu vahtimist anda; hänen naamansa venähti ta nägu venis pikaks; näyttää naamaansa jossakin oma nägu kuskil näidata; näyttää hapanta naamaa haput nägu teha, virilat nägu teha; pitää naama peruslukemilla nägu on tõsine
◊  (kuv.) sanoa totuus vasten naamaa tõtt näkku ütelda, tõtt suu sisse ütelda; heittää naamaansa jotakin midagi põske pista, midagi näost sisse ajada, midagi ära süüa või juua
1b (tyyppi, kasvo) nägu, tüüp
◊ siellä näkee aina uusia naamoja seal näeb alati uusi nägusid
2 (eläimen) nägu
◊ koiran naama koera nägu; linnun naama linnu pea

näkö 1*D
1 nägemine; (kyky) nägemis·võime; (aisti) nägemis·meel; (tarkkuus) nägemis·teravus
◊ hänellä on hyvä näkö tal on hea nägemine, ta näeb hästi, tal on head silmad; hänellä on heikko näkö tal on nõrk (halb) nägemine, tal on halvad silmad; näkö huononee nägemine läheb viletsamaks; menettää näkönsä toisesta silmästä ühest silmast pimedaks jääda, ühest silmast nägemist kaotada; tutkituttaa näkönsä oma nägemist uurida lasta
◊  (sananp.) on niin nälkä, että näköä haittaa nii kõva nälg on, et võtab silmanägemise ära
2 (ulkonäkö) välimus, välja·nägemine
◊ miehessä oli sekä kokoa että näköä mehel on nii nägu kui tegu; tunnen hänet vain näöltä tean teda vaid välimuse järgi; hänessä on isänsä näköä ta on välimuselt oma isa sarnane; tehdä jotakin näön vuoksi midagi moepärast (moe pärast) teha; hän esteli hiukan näön vuoksi ta tõrkus natukene moepärast vastu
3 (ark. kasvot) nägu
◊ isku päin näköä löök näkku, löök vastu vahtimist

näköinen 38 sarnane, [kellegi] nägu, moodi
◊ hän on isänsä näköinen ta on oma isa nägu, ta on oma isa sarnane; hän on aivan isänsä näköinen ta on täiesti oma isa nägu, ta on oma isa täielik koopia; kuva on aivan näköisesi pilt on täiesti sinu moodi; muotokuva on hyvin näköinen portree ja modell on väga sarnased; minkä näköinen se on? mille moodi see on?, mismoodi see välja näeb?; villapaita on lämpimän näköinen kampsun näeb soe välja, kampsun paistab soe olevat; olet jo paljon terveemmän näköinen sa oled juba palju tervema inimese moodi, sa näed juba palju tervem välja; hän ei ole juuri minkään näköinen ta näeb üpris tähtsusetu (ilmetu) välja; hän oli sen näköinen kuin aikoisi sanoa jotakin ta oli seda nägu, nagu hakkaks midagi ütlema; jos jonkin näköistä roinaa igasugune rämps
◊  (sanonta) ei hätä ole tämän näköinen pole häda midagi

näyttäytyä 52*F
1 (ilmestyä näkyviin) nähtavale ilmuda; end näidata, oma nägu näidata (kõnek)
◊ kuningaspari näyttäytyi kansalle kuningapaar näitas end rahvale; näyttäytyä gaalaillassa galaõhtul nähtavale ilmuda; älä näyttäydy täällä enää! siin ära enam oma nägu näita!; aurinko ei ole näyttäytynyt koko viikkona päikest pole terve nädala näha olnud
2 (tulla ilmi) ilmsiks tulla, avalduda; (osoittautua) osutuda; (ilmetä) ilmneda; (paljastua) paljastuda
◊ lihavuus näyttäytyy suurena ongelmana ülekaal osutub suureks probleemiks
◊  (kuv.) koko asia näyttäytyi aivan uudessa valossa kõik tuli täiesti uues valguses nähtavale

olemus 39
1 olemus; (hahmo) nägu, kuju; (luonne) ise·loom ‹loomu›, loomus ‹3.v›, karakter; (sielu) hing
◊ ulkoiselta (sisäiseltä) olemukseltaan oma väliselt olemuselt; koko olemukseltaan kogu oma olemuselt (iseloomult); hän ärsyttää pelkällä olemuksellaan ainuüksi tema olemus ärritab; puhujan olemuksessa oli voimaa ja varmuutta kõneleja olemuses oli jõudu ja meelekindlust; hän keskittyi musiikkiin koko olemuksellaan ta keskendus muusikale kogu oma olemusega (hingega)
2 (ominaislaatu) olemus, meele·laad; (perusluonne) karakter, natuur
◊ jonkin ilmiön perimmäinen olemus mingisuguse nähtuse põhiline olemus; selvittää älykkyyden olemusta intelligentsuse (intelligentsi) olemust selgitada; kansallisen kulttuurin olemus rahvuskultuuri olemus; olemukseltaan erilainen oma olemuselt (meelelaadilt) teistsugune; olemukseltaan samankaltainen oma olemuselt (meelelaadilt) samasugune

olo·muoto 1*F
1 (fys.) olek
2 (hahmo) nägu; (muoto) kuju, vorm
◊ noidan uskottiin voivan muuttaa olomuotoaan usuti, et nõid saavat oma kuju muuta

pisama·naama 9 (ark.) (pisamaiset kasvot) tedretähniline nägu, tedretäheline nägu, tedretähtedega nägu, tedretähtedes nägu; (pisamakasvoinen ihminen) tedretähniline inimene, tedretäheline inimene

pläsi 5
1 (ark.) nägu; larhv (kõnek)
◊ iskeä jotakuta päin pläsiä kedagi näkku lüüa; kellelegi vastu larhvi (molu) anda; kellelegi torusse anda
2 (läsi) lauk (looma otsaesisel)

pärstä 10 (ark.) nägu, pale, sihver·plaat (kõnek) molu (halv.) lõust (vulg)

saman·näköinen 38 sama·näoline, ühte nägu, ühte moodi; sarnane
◊ sisarukset ovat aivan samannäköiset õed-vennad on väga ühte nägu (ühte moodi); õed-vennad on väga sarnased; õed-vennad on täiesti samanäolised

toisen·näköinen 38 teise·näoline, teist nägu; erinev; teist·sugune
◊ tyttö on aivan toisennäköinen kuin äitinsä tüdruk on emast täiesti erinev, tüdruk on hoopis teistsugune kui ta ema

virkailla 67 (kans., leik.) (olla joutilaana) nägu teha, nagu teeks tööd; logelda, logeleda; (toimitella jotakin vähäpätöistä) askeldada, sekeldada

äidin·kasvot 1 mon (kuv., ylät.) ema pale, ema nägu


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur