Soome-eesti suursõnaraamat

muukalainen 38
1 (subst.) muulane, võõra·maalane; võõras; (ulkomaalainen) välis·maalane
2 (adj.) võõra·pärane, võõras, võõra päritoluga; (vierasmaalainen) võõra·maine ‹maise›, välis·maine ‹maise›; (leik.) välja·maa, välja·maine ‹maise›

vieras 41
1 (adj.)
1a (outo) võõras
◊ ajatus on minulle vieras mõte on mulle võõras; käytännölle vieras teoria praktikakauge teooria; mikään inhimillinen ei ole hänelle vierasta miski inimlik ei ole talle võõras
1b (ulkopuolinen)
◊ omat ja vieraat lapset omad ja võõrad (teiste) lapsed; vieras työvoima võõrtööjõud; vieraan maan kansalainen võõrriigi kodanik; vieraat kielet võõrkeeled; olla vieraan vallan alaisena võõra võimu all olla; ruoassa on vieras maku toidul on võõras maitse
◊  (substantiivisesti) talo joutui vieraille maja läks võõraste kätte; teettää työ vieraalla lasta võõrastel töö ära teha; vieraat voittivat ottelun külalised võitsid matši (mängu)
1c (jollekulle t. jollekin toiselle kuuluva) oma ja vieras tavara omad ja võõrad asjad; yrityksen vieras pääoma firma võõrkapital; lyödä jotakuta kuin vierasta sikaa ks. sika
2 (subst.)
2a (vieraana oleva henkilö) külaline; (vierailija) külastaja; (muukalainen) muulane
◊ tervetullut vieras teretulnud külaline; meille tulee illalla vieraita meile tulevad õhtul külalised, meile tuleb õhtul külalisi; hän pyysi vieraitaan käymään peremmälle ta palus külalistel edasi (tahapoole) astuda; (sananl.) vuoroin vieraissa käydään külas käiakse kordamööda
◊  (kuv.) talitiainen on tavallinen vieras lintulaudoilla tihane on lindude söögimajades tavaline külaline; kutsumaton vieras kutsumata külaline; kontvõõras
2b (ark. avioliiton tms. ulkopuolisista suhteista) käydä vieraissa kõrvalehüppeid teha