Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 43 artiklit

hillitsemätön 34*C taltsutamatu, ohjeldamatu; (pidäkkeetön) takistamatu, tagasi·hoidmatu, pidurdamatu; (kohtuuton) mõõdu·tundetu, piiri·pidamatu; (raju) äge, käre; (riehakas) pöörane, raevukas, meeletu, metsik

hillitön 34*C
1 (hillitsemätön) taltsutamatu, ohjeldamatu; (pidäkkeetön) takistamatu, tagasi·hoidmatu, pidurdamatu; (kohtuuton) mõõdu·tundetu, piiri·pidamatu; (raju) äge, käre; (riehakas) pöörane, raevune, meeletu, metsik
◊ hillitön luonne taltsutamatu iseloom; hillitön itku ohjeldamatu nutt; hillitön raivo pöörane raev; hän syöksyi hillittömään pakoon ta põgenes ülepeakaela
2 (ark.) (uskomaton) uskumatu; (fantastinen) fantastiline
◊ hillittömän hyvä uskumatult (fantastiliselt) hea; õudselt (jube, maru) hea (kõnek); kihvt (kõnek)

huikea 15
1 määratu, ääretu, tohutu, tohutu suur; (valtava) vägev, võimas; kole ‹koleda›, hirmus ‹hirmsa›; (yhd.) hiigel-, hiigla[-]; (hurja) metsik, meeletu, maruline; (huimaava) pead·pööritav
◊ huikean iso tohutu suur, hiiglasuur; huikea hinta pööraselt kallis (kõrge) hind; hän vetää esityksistään huikeita palkkioita ta saab oma esinemiste eest muinasjutulisi honorare
2 (ark.) (mainio) suure·pärane, võrratu, uhke, fantastiline; kihvt (kõnek) vinge (kõnek); (uskomaton) uskumatu

huima 10
1 (hurja) metsik, pöörane, maruline; (uskalias, uhkarohkea) hull·julge, kartmatu; (vallaton) vallatu, üle·annetu, üle·meelik; (hillitön) ohjeldamatu, taltsutamatu; (teosta) kaela·murdev
◊ huimaa vauhtia metsiku (peadpööritava) hooga; trapetsitaiteilijan huima numero trapetsikunstniku kaelamurdev number
2 ks. huimaava

huima·päinen 38 hull·julge, kartmatu; (hurja, raisu) metsik, pöörane; (uhkarohkea) hull·julge, tormakas; (päätön) arutu, meeletu

hurja 10
1 (raju) metsik, pöörane, äge, käre; (hillitön) taltsutamatu, ohjeldamatu; (vallaton) üle·meelik, vallatu, ohjeldamatu; (raivokas) meeletu, raevutsev, märatsev
◊ hurjana raivosta raevust pöörane (metsik); meillä oli hurjat juomingit eilen meil oli eile vägev joomapidu (võtmine); ajaa hurjaa vauhtia pöörase kiirusega sõita, kihutada; kaupungissa kiersi hurja huhu linna peal liikus ringi pöörane kuuldus; viettää hurjaa elämää priiskavalt elada, laia elu elada; prassida, pummeldada; hänellä on hurja luonto tal on taltsutamatu iseloom
2 (ark.) (hirveä) hirmus ‹hirmsa›, kole ‹koleda›, jube, kohutav, õudne; (huikea) määratu, määratu suur, tohutu, tohutu suur; (tavaton) fantastiline, enne·kuulmatu
◊ hurjat hinnat hullud (pöörased, meeletud) hinnad; hurjan jännittävä hirmus põnev; hurjan kivaa hirmus tore, õudselt vahva; voi hurja! oh sa mait (tont)!, pagana pihta!

hurja·luonteinen 38 ; hurja·luontoinen 38 metsik, ohjeldamatu, taltsutamatu

hurja·päinen 38 (rämäpäinen) metsik, pöörane, tormakas, taltsutamatu; (hullunrohkea) hull·julge
◊ hän on humalassa hurjapäinen purjuspäi on ta metsik (taltsutamatu, pöörane), purjuspäi kipub ta märatsema

jumalaton 34*C
1 (synnillinen) jumala·vallatu, jumala·kartmatu; (syntinen) patune; (maailmallinen) ilmalik
◊ hän on julki jumalaton ihminen ta on täitsa jumalakartmatu inimene; rietas ja jumalaton meno ropud ja jumalavallatud kombed
2 (ark. tavattoman suuri) hiigel-, hiigla; (tavaton) koletu; (hirmuinen) hirmus ‹hirmsa›; (kamala) kohutav; (julmettu) metsik
◊ meillä oli jumalaton kiire meil oli kohutavalt kiire; hän nosti asiasta jumalattoman metelin ta tõstis sellest koletu lärmi; jumalattoman iso huoneisto ilmatu (kole) suur korter

kesyttämätön 34*C taltsutamatu, talitsematu; (villi) metsik, kodustamata; (kuv. myös) peru
◊ villi, kesyttämätön luonto metsik [ürg]loodus; kesyttämätön koski ohjeldamata kosk

korpi·lakko 1*A metsik streik

kuriton 34*C distsiplineerimatu; (vallaton) taltsutamatu; (villi) metsik
◊ luokka on kuriton klass on distsiplineerimatu

luonnon·kasvi 5 metsik taim

luonnon·tilainen 38 looduslik, loomulik, naturaalne; (koskematon) puutumatu; (villiytynyt) metsistunud, metsik; (hoitamaton) hoolitsematu
◊ luonnontilainen metsä looduslikus olekus mets

luonnon·varainen 38 looduslik, naturaalne; metsik, aretamata; kodustamata, taltsutamata
◊ apila kasvaa siellä luonnonvaraisena ristikhein kasvab seal looduslikult

mahdoton 34*C
1 võimatu; (mahdoton ajatella) mõeldamatu
◊ mahdoton tehtävä võimatu (teostamatu) ülesanne; ikiliikkujan keksiminen on mahdotonta igiliikuri leiutamine on võimatu; sade teki sadonkorjuun mahdottomaksi vihm tegi viljakoristuse võimatuks, vihm ei võimaldanud vilja koristada; sitä on mahdoton[ta] sanoa seda on võimatu öelda; seda ei ole võimalik öelda; minun on [aivan] mahdotonta tulla mul pole kuidagi võimalik tulla, mul on täiesti võimatu tulla; matematiikka on hänelle mahdotonta oppia matemaatika õppimine käis üle tema võimiste; toivoa mahdottomia võimatut soovida (tahta); on mahdotonta, että kameli mahtuisi neulansilmästä on võimatu, et kaamel pääseks läbi nõelasilma; selitys on logiikan kannalta mahdoton [see] seletus on loogika seisukohalt võimatu (mõeldamatu); ehdotus[ta] on mahdoton hyväksyä [seda] ettepanekut on võimatu heaks kiita, [seda] ettepanekut ei saa kuidagi heaks kiita, [seda] ettepanekut ei ole kuidagi võimalik heaks kiita; oli mahdotonta jatkaa oli võimatu jätkata; polnud kuidagi võimalik jätkata; maasto oli mahdoton[ta] kulkea [sel] maastikul oli võimatu edasi liikuda
2 (mieletön) meeletu, pöörane, mõttetu, absurdne, mõistuse·vastane; (hullu) hull, hullu·meelne; rumal, loll
◊ puhua mahdottomia mõttetusi (lollusi, rumalusi) rääkida; jama ajada; ajatella mahdottomia jaburusi mõelda
3a (sopimaton) sobimatu, eba·sobiv; (kelvoton) kõlbmatu, mitte·kõlblik
◊ mahdoton väriyhdistelmä sobimatu värvikombinatsioon; hän on mahdoton opettajaksi ta ei sobi (kõlba) õpetajaks
3b (vars. ark.) (tuskastuttava) kole ‹koleda›, hirmus ‹hirmsa›, jube; (sietämätön) välja·kannatamatu, talumatu; tülikas; (toivoton) lootusetu; (villi) metsik, pöörane, taltsutamatu, ohjeldamatu
◊ Helsingissä on mahdoton liikenne Helsingis on pöörane liiklus; mahdoton asiakas tülikas klient; lapsi oli mahdoton, kiukutteli lakkaamatta laps oli talumatu, jonnis ühtepuhku; hän oli mahdottomalla tuulella ta oli üliheas (ülemeelikus, ülekeevas) tujus; ta oli särtsu täis; hän käy ihan mahdottomaksi, kun hän on juonut alkoholia kui ta on viina võtnud, muutub ta täitsa võimatuks (päris pööraseks, taltsutamatuks)
4 (vars. ark.) (suunnaton) kolossaalne, määratu [suur], tohutu [suur], päratu, vägev, võimas; (ennen kuulumaton) enne·kuulmatu; (uskomaton) uskumatu; (kauhea) hirmus ‹hirmsa›, kole ‹koleda›, jube, õudne
◊ hän sai mahdottoman kalan ta sai vägeva kala; mahdoton valehtelija õudne valetaja; hän on mahdoton juoruamaan ta on võimatu kuulujuttude levitaja; mahdottoman suuri tohutu (hirmus) suur; mahdottoman arvokas üliväärtuslik; tohutult hinnaline

orgastinen 38 orgasmi-; (ekstaattinen) ekstaatiline; (villi) tormiline, metsik
◊ orgastinen hurmio ekstaas

pahuksenmoinen 38 (ark.) kõva; tohutu; metsik; kuradi[ma] kõva (kõnek)
◊ pahuksenmoinen meteli kuradi (pagana) kõva lärm, metsik lärm

peura 9
1 (Rangifer tarandus) (villipeura) [metsik] põhja·põder
2 (saksanpeura t. jalohirvi) hirv

pidäkkeetön 34*C (estoton) pidurdamatu, ohjeldamatu; (hillitsemätön) talitsematu, taltsutamatu; (hurja) metsik; pöörane

pitelemätön 34*C pidurdamatu; tagasi·hoidmatu; takistamatu; (villi) metsik; ohjeldamatu; (mahdoton) võimatu
◊ lapsi oli kaupassa täysin pitelemätön laps oli poes täiesti ohjeldamatu
◊  (urh.) ykkösketju oli pitelemätön esiviisik oli pidurdamatu

raaka1 9*D (raa'an, raakaa, raakoja, raaoilla)
1 (adj.)
1a (ravintoaineista: joka ei ole kypsä) toores
◊ raaka omena toores õun
1b (ruoka-aineista: jota ei ole keitetty) toores; keetmata; (jota ei ole paistettu) küpsetamata; (puolikypsä) pool·toores, pool·küps
◊ syödä vihannekset raakoina köögivilju toorena süüa; raaka pihvi pooltoores biifsteek
1c (alkoholijuomista: laimentamaton) puhas; lahjendamata
1d (jalostamaton) töötlemata; (sokerista, öljystä tms.) rafineerimata; (hiomaton) viimistlemata; (parkitsematon) parkimata
◊ artikkeli on vasta raaka luonnos artikkel on veel viimistlemata (visand)
◊  (raivaamattomasta alueesta) hän teki pellon raakaan korpeen ta rajas põllu keset metsikut põlismetsa, ta rajas põllu metsikusse põlismetsa
2a (karkea, tyly) toores, jõhker; (brutaali) brutaalne; (julma) julm; (villi) metsik; (alkukantainen) primitiivne; (karkeatapainen) tahumatu; (törkeä) jultunud; (epäinhimillinen) eba·inimlik; (säälimätön) armutu, halastamatu, südametu
◊ raaka ruumiillinen työ raske füüsiline töö; raaka voima toores jõud; laskea raakaa pilaa julma nalja teha
2b (räikeä) räige, jõhker; (vihlova) lõikav; (ilkeä) julm, jäme
2c (säästä: kolea) kõle; läbi·lõikav; külm
2d (summittainen, likimääräinen) umb·kaudne; ligi·lähedane
◊ raaka arvio umbkaudne arvestus

raakalaismainen 38 (raaka) jõhkardlik; toores; (julma) julm; (petomainen) eba·inimlik; (barbaarinen) barbaarne, metsik

raaka·luonteinen 38 (raaka) toores; jõhker; (julma) julm; (petomainen) eba·inimlik; metsik; (barbaarinen) barbaarne

raikuli 6 (kans.)
1 (adj.) (riehakas) vallatu; üle·meelik; (villi) metsik; taltsutamatu
2 (subst.) (hulivili) tuisu·pea ‹pea›; nalja·vend; vembu·mees

raisu 1 (raju, hurja) metsik; pöörane; äge; käre; (meluisa) käratsev; (hillitön) ohjeldamatu; taltsutamatu; (riehakas) vallatu; lustakas
◊ raisuja lapsia vallatud lapsed; poikien raisut leikit poiste ägedad (metsikud, pöörased) mängud; olla raisulla tuulella pöörases tujus olla; siellä oli raisua menoa seal oli äge olemine; raisut otteet pöörased võtted ks. myös hurja, railakas, raju 1

raivokas 41*A
1 (raivoa ilmaiseva, silmitön) raevukas, raevune; märatsev
◊ raivokas tunteenpurkaus raevukas tundepuhang
2 (kiihkeä) äge; (innokas, ankara) innukas; (raju) pöörane; (hurja) metsik; (hillitön) meeletu
◊ raivokas myrsky metsik torm; raivokkaat kättentaputukset innukas aplaus; raivokas vastustus äge vastuseis; raivokas loppukiri äge lõpuspurt

raivo·kohtaus 39 raevu·sööst; metsik vihahoog
◊ saada raivokohtaus metsikusse raevu sattuda ks. myös raivari

raivo·päinen 38 märatsev; pöörane; metsik; hull; (silmitön, hillitön) meeletu
◊ tulla raivopäiseksi pööraseks muutuda, märatsevaks muutuda, märatsema hakata; raivopäisenä ärjyvä meri metsikult mühisev meri; raivopäinen intoilu pöörane ind

raju 1
1 (raisu, riehakas, väkivaltainen) pöörane; meeletu; (hurja, villi) metsik; äge; käre; (hillitön) taltsutamatu; ohjeldamatu; pidurdamatu; impulsiivne; (kiihkeä) kirglik, tuline
◊ raju vatsakipu äge kõhuvalu; poikien rajut leikit poiste metsikud mängud; rajut juhlat pöörane pidu
2 (ankara) tugev; kange; äge; (kova) kõva; (voimakas) võimas; (roima) märkimis·väärne; korralik; (nopea) kiire; nobe
◊ raju tuuli tugev (kange) tuul; raju verenvuoto tugev (äge) verejooks; raju hintakilpailu äge hinnakonkurents; raju tarjous korralik hinnapakkumine
3 (ark.) (rohkea) julge, vahva; (tehoava) mõjuv
◊ raju uudistus mõjuv uuendus; raju kannanotto julge seisukohavõtt
◊  (hyvä) raju elokuva hea film; rajua musiikkia äge muusika (kõnek)

rankka 9*A (ankara) äge; (kova) kõva; ränk; (raskas) raske; (raju) metsik
◊ rankka sade ks. rankkasade; rankka harjoittelu raske treening; rankka verotus ränk maksustus; rankka juhlinta metsik pidutsemine; melko rankka kannanotto päris julge seisukohavõtt

riehakas 41*A üle·meelik; kelmikas; (riemukas) rõõmus; lõbus; lustakas; (vallaton) vallatu; (raisu, villi) metsik; pöörane; äge; (meluisa) käratsev; lärmav
◊ riehakas lapsikatras ülemeelik lastekari; riehakkaat kekkerit äge pidu; olla riehakkaalla tuulella vallatus tujus olla, ülemeelik olla

rämäkkä 14*A
1 (subst.) (räminä) plärin; pahvak, pahvakas, prahvak; (meteli) kisa, kära, lärm, müra
2 (adj.)
2a (rämeä) räme; kärisev, käre; plärisev; (koliseva) kolisev; (vars. naurusta) (kaikuva) kõlav; (äänekäs) vali
2b (ark.) (raisu) läbematu, kärsimatu, tormakas; (vauhdikas) kiire, hoogne, hoogus; (raju, hurja) pöörane, pidurdamatu, taltsutamatu, äge, metsik
◊ rämäkät juhlat pöörane (metsik) pidu

siemen·puu 18
1 (metsät.) seemne·puu
2 (jalostamaton hedelmäpuu) seemnest kasvatatud pookimata viljapuu; (yleisk.) metsik viljapuu

silmitön 34*C (sokea) pime; (hillitön) taltsutamatu, ohjeldamatu; (vimmattu, raivoisa) meeletu, arutu; äge, metsik, pöörane, raevukas
◊ olla silmittömän kauhun vallassa meeletut hirmu tunda

turkasenmoinen 38 (ark.) jõletu; määratu; pöörane; metsik
◊ turkasenmoinen otus koiraksi jube elukas koeraks, koera kohta jube elukas

vallaton 34*C
1 (raisu) vallatu, üle·annetu; taltsutamatu, metsik, üle·meelik
◊ vallaton poikalauma vallatu (ülemeelik) poistekamp; vallaton ilonpito taltsutamatu lõbutsemine; olla vallattomalla tuulella ülemeelikus tujus olla
2 (harv. jolla ei ole valtaa) võimutu vallaton kuningas võimutu kuningas

vauhko 1
1 pelglik; kartlik; (helposti pillastuvasta hevosesta) peru; (kauhistunut) hirmunud; ([pelosta] suunniltaan oleva) pöörane
◊ vauhko hevonen peru hobune; vauhko karjalauma hirmunud kari; olla vauhkona pelosta hirmust pöörane olla; koira juoksi vauhkona ympäri pihaa koer jooksis paanikas mööda õue
2 (riehakas) tuline; taltsutamatu; (villi) metsik
◊ ilosta vauhkona rõõmu pärast arust ära

villi 5
1 (luonnonvarainen)
1a (eläimestä) metsik; (kesyttämätön) kodustamata
1b (kasvista) metsik, mets-
◊ villinä kasvava ruusu metsikult kasvav roos, metsroos, kibuvits
1c (alueesta tms.) metsik; (koskematon) puutumatu
◊ villi luonto metsik loodus; villinä rehottava puutarha metsikult lokkav aed; villi länsi metsik lääs
1d (subst. luonnonkansan jäsen) metslane, mets·inimene; (alkuasukas) päris·maalane
2 (raisu) metsik; (vallaton, hillitön) vallatu, taltsutamatu; äge
◊ villejä lapsia metsikud lapsed; villi varsa metsik varss, taltsutamata (tuline) varss; poikien villit leikit poiste metsikud mängud; olla villinä ilosta rõõmu pärast arust ära olla; samban villit rytmit samba metsikud rütmid
3 (ark. hurja) metsik; (mieletön) meeletu
◊ villi päähänpisto meeletu idee; villin näköiset muotivaatteet metsiku välimusega moerõivad; villi kampaus metsik soeng
4 (järjestäytymätön) organiseerimatu; (liittoutumaton) parteitu
◊ esiintyä vaaleissa villinä valimistel üksikkandidaadina esineda; ammattijärjestöön kuulumattomat villit työntekijät ametiühingutesse mittekuuluvad "metsikud" töölised

villi·minkki 5*A metsik ameerika naarits

yltiö·päinen 38
1 (fanaattinen) fanaatiline; (kiihkomielinen) tuli·hingeline, kirglik
2 (hurja) pöörane, meeletu; uljas; metsik; bravuurne

älytön 34*C
1 arutu; (mieletön) meeletu; pöörane; (typerä) rumal; loll; (hullu) totter; ogar; (tolkuton, kohtuuton) mõttetu
◊ älytön katse silmissä arutu pilk silmis; älytön idea pöörane idee; totter mõte; lopeta tuo älytön rehkiminen lõpeta see mõttetu rügamine
◊  (substantiivisesti) puhua älyttömiä rumalusi (totrusi) rääkida, totrat juttu rääkida
2 (ark.) (valtava) tohutu; (suunnaton) kolossaalne; piiritu; (tavaton) meeletu; määratu; (hirveä) hirmus ‹hirmsa›; kohutav; metsik
◊ hänellä oli älytön nälkä tal oli hirmus (tohutu) nälg; älyttömän pitkä matka meeletult pikk teekond

ärjy 1
1 (ylät.) (subst.) (ärjyntä) möirgamine; möire; (pauhu) kohin, mühin
◊ kosken ärjyt kosekohin
2 (ark.) (adj.) (ärhäkkä, äkäinen) äge; (kova) kõva; (raju) metsik; käre; (väkevä) vägev; võimas
◊ tosi ärjy mopo tõesti vägev (äge) mopeed; ärjy booli kange bool


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur