|
|
Leitud 1 artikkel
mennyt 47
1 (ajasta)
1a (taakse jäänyt, menneisyyteen kuuluva) möödunud, läinud, mööda·läinud; (kulunut) möödunud; (ylät.) ammu·möödunud
◊ mennyt aika möödaläinud aeg, möödunud aeg, minevik; mennyt maailma mineviku maailm; menneet vuodet [ammu]möödunud aastad; menneet tapahtumat minevikusündmused; se tapaus on ollutta ja mennyttä see sündmus on olnud ja unustatud; unustagem ära, mis oli
◊
1b ks. viime
2 (menetetty) kaotatud, kadunud, otsas, omadega läbi
◊ olla mennyttä läbi (otsas, untsus) olla; hänen maineensa on mennyttä ta maine (hea nimi) on rikutud; ta on oma hea nime täis teinud (kõnek); nyt hän on mennyttä miestä (kalua) ta on nüüd kadunud mees (hing), ta on nüüd omadega läbi, ta lips on läbi; (kuoleman oma) ta on varsti omadega ühel pool, tal on varsti lõpp käes
