Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

alhainen 38
1 madal (ka piltl)
◊ kylän alhainen sijainti laaksossa küla asukoht all orus; alhainen eläkeikä madal pensioniiga; alhainen hinta madal hind
◊  (fys.) alhainen paine madal rõhk
2 (kehittymätön) arenematu, vähe·arenenud; (alkeellinen) algeline, primitiivne
◊ alhaisimmat eliöt alamad loomad; alhaisimmat vaistot primitiivseimad instinktid
3 (halpamainen) alatu, labane; (katala) närune, nurjatu
◊ alhainen kiipijä alatu karjerist; alhaiset vaikuttimet alatud ajendid; kaikki ruma ja alhainen kõik inetu ja labane; alhainen panettelu alatu laim
4 (halpa-arvoinen) tühine, lihtne, vähe·väärtuslik; (arvoasemasta) madal
◊ alhainen virka-asema madal ametikoht (ametiseisund); olla alhaista sukua madalast (alamast) soost [pärit] olla; maan ylhäiset ja alhaiset nii ülemad kui alamad
5 (kans. sellainen, joka ei viero tavallisia ihmisiä) nöyrä ja alhainen pappi vähenõudlik ja lihtne vaimulik

alkeellinen 38
1 (alkukantainen) algeline, ürgne, primitiivne
2 (yksinkertainen) lihtne, algeline
◊ alkeellinen soittotekniikka algeline mängutehnika; perin alkeellinen käsitys ydinfysiikasta päris primitiivne arusaam tuumafüüsikast; alkeellisimmat elinehdot kõige algelisemad elutingimused

arkinen 38
1 (arkipäiväinen) argine, argi·päevane, töö·päevane, äri·päevane; (yhd.) argi-
◊ arkiset askareet argiaskeldused, igapäevased toimetused
2 (jokapäiväinen) iga·päevane; (yksinkertainen) lihtne; (tavallinen) harilik, tavaline; (lattea) lame, labane; (proosallinen) proosaline; (banaali) banaalne
◊ arkiselta tuntuva ilmaus labasena tunduv väljend; arkinen todellisuus argine (igapäevane) tegelikkus

arki·päiväinen 38 argi·päevane, töö·päevane, äri·päevane, argine; (jokapäiväinen) iga·päevane; (yksinkertainen) lihtne; (tavallinen) harilik, tavaline

eleetön 34*C vaos·hoitud; (asiallinen) asjalik; (yksinkertainen) lihtne; (vaatimaton) tagasi·hoitud
◊ eleetön olemus vaoshoitud olemus

halpa 9*E
1 odav; (kohtuuhintainen) soodsa (mõõduka, mõistliku) hinnaga
◊ halpaa tavaraa odav kaup; halvat hinnat odavad hinnad; halpa vuokra odav üür; halpa hotelli odav hotell, soodsate hindadega hotell; matka tuli halvaksi reis oli odav, reis ei läinud kalliks maksma; sain sen halvalla sain selle odavalt [kätte]; myydä jotakin halvalla midagi odavalt ära müüa (ära anda); halpaa työvoimaa odav tööjõud
2 (vähäarvoinen) vähe·väärtuslik, väärtusetu; (vähäpätöinen) tühine, tähtsusetu; (vaatimaton, yksinkertainen) lihtne, lihtsa·koeline, liht·labane, vähe·nõudlik; (alhainen) odav, madal, ala·väärtuslik, labane
◊ halpaa rihkamaa väheväärtuslik pudi-padi; vain halpa sotamies ainult lihtne soldat
◊  (ark.) tykätä halpaa midagi pahaks panna (loukkaantua) millegi pärast solvuda, midagi südamesse võtta; panna (pistää) jotakuta halvalla kedagi narrida (pilgata, lollitada); mennä halpaan end tüssata (alt vedada, ninapidi vedada) lasta
◊ taas se meni halpaan! jälle ta laskis end tüssata (alt vedada)!

3 (katala, kurja) madal, vääritu, nurjatu, närune, väiklane; (ilkeä) inetu, vastik; (halpamainen) alatu, labane

iisi 5 (ark.) lihtne
◊ iisi juttu lihtne lugu

kansan·ihminen 38 lihtne inimene; liht·inimene

koruton 34*C (yksinkertainen) lihtne, loomulik; (vaatimaton) tagasi·hoidlik; (koristelematon) kaunistamata, ilustamata; (kuv.) alasti
◊ koruton totuus ilustamata (alasti) tõde; koruton kertomus elämästä ilustamata jutustus elust

koti·ruoka 10*D (kotona laitettu) kodune toit; (arkiruoka) argipäevane (tavaline, lihtne) toit, igapäine söök

mutkaton 34*C
1 (suora) otsene, sirge
◊ mutkaton tie sirge tee, otsetee
2 (yksinkertainen) lihtne; (selkeä) selge; (selväpiirteinen) selge·jooneline; (suora) sirge, otsene; (suorasukainen) sirg·jooneline, otse·kohene; (vilpitön) ava·meelne, otse·kohene, siiras; (vaatimaton) lihtne, tagasi·hoidlik, vähe·nõudlik
◊ helppo ja mutkaton tehtävä kerge ja lihtne ülesanne; hän antoi mutkattoman vastauksen ta andis selge vastuse; ta vastas ilma keerutamata; mutkaton luonne lihtne loomus

niukka·eleinen 38 (luonnollinen) loomulik; (yksinkertainen) lihtne, selge
◊ niukkaeleinen esiintyminen loomulik esinemine

oikoinen 38
1 (suora) sirge, õige ‹õige›
2 (kuv.) (suoraviivainen) sirg·jooneline, sirge; (suorasukainen) otse·kohene, otse·sõnaline; (yksinkertainen) lihtne, tavaline; (yksioikoinen) lihtsa·meelne; (tyhmä) rumal
◊ hänen käsityksensä asiasta on kovin oikoinen tema arusaam asjast on väga sirgjooneline

ongelmaton 34*C probleemideta; (mutkaton) kerge; (helppo) lihtne, keerukuseta; (itsestään selvä) ise·enesest·mõistetav, loomulik
◊ ongelmaton valinta lihtne valik

primitiivinen 38 primitiivne, algeline; (kehittymätön) vähe·arenenud; (yksinkertainen) lihtne
◊ elää primitiivisissä oloissa lihtsates oludes elada; ihmisen primitiiviset vaistot inimese primitiivsed vaistud; primitiiviset kansat primitiivsed rahvad, primitiivrahvad

selko·kieli 26
1 (yksinkertainen kieli) lihtne keel, kergesti arusaadav keel; kergesti loetav keel, kergloetav keel
2 ks. selväkieli 2

simppeli 6 (ark.) (yksinkertainen) lihtne; (helppo) kerge, hõlpus; (tyhmä) lihtsa·meelne, naiivne; rumal; (typerä) loll, juhm

suora 10
1 sirge; otsene
◊ suora ja käyrä viiva sirge ja kõver joon; suora jakaus sirge juukselahk; suora puunrunko sirge puutüvi; suorat kadut sirged tänavad; suora tukka sirged juuksed; ojentaa käsivarsi suoraksi kätt sirgeks (sirgu) ajada, kätt välja sirutada; oikaista matto suoraksi põrandavaipa sirgeks seada (kohendada); höylätä lauta suoraksi [sae]lauda sirgeks hööveldada; seistä suorana (suorassa) sirgelt (sirgu) seista; seistä selkä suorana seista, selg sirge (sirgu); seista sirge seljaga; hän istui suorana kuin kynttilä ta istus sirgelt nagu tikk, ta istus tikksirgelt
◊  (erik.) hänellä on suora nenä tal on sirge nina; suora hame sirge (sirgelõikeline) seelik; suorat housut sirged (sirgelõikelised) püksid
◊  (urh.) hyppy taaksepäin suorin vartaloin hüpe tahapoole sirge kehaga
◊  (kuv.) hän tyrmäsi ehdotuksen suoralta kädeltä ta lükkas ettepaneku otsekohe (pikemalt mõtlemata, ilma pikemata, ilma pikema jututa, paugupealt) tagasi; sitä en osaa sanoa suoralta kädeltä seda ma ei oska nii äkki öelda; seda ma ei oska paugupealt (käigupealt) öelda; seistä tumput suorana (suorina) (laiskana) tegevuseta olla; seista, käed külgedel rippu, pöidlaid keerutada, käed rüpes (süles) istuda, käsi rüpes hoida; (neuvottomana) nõutult (segaduses) seista; kõrvatagust kratsida; huutaa kurkku suorana täiest kõrist hüüda (karjuda); ajaa mutkat suoraksi (suoriksi) sõita suure kiirusega, kihutada
◊  (leik.) juosta tukka (häntä) suorana joosta nii, et juuksed tõmbuvad sirgu; joosta nii, et saba tõmbub sirgu; joosta nii, et üks jalg ei näe teist; joosta tulisi jalu (tulistjalu); tuhatnelja kihutada
◊  (liikkeestä, kulkutiestä tms.) (suunnastaan poikkeamaton) suoraa tietä otse, otseteed; hän meni suorinta tietä kotiin ta läks koju kõige otsemat teed; maalata suorin vedoin maalida sirgete pintslitõmmetega; ommella suorin pistoin õmmelda sirgete pistetega; sirget õmblust õmmelda
◊  (urh.) suora syöttö otsesööt, vindita serv
◊  (kuv.) lausunto oli suora hyökkäys hallitusta vastaan avaldus oli otsene (selge) rünnak valitsuse vastu; se on suorin tie sotaan see viib kõige otsemat teed sõjani; suoraa päätä (suoraan) otse, otseteed; (aikailematta, heti) kohe, otsekohe, viivitamatult, jalamaid, paugupealt; hän marssi suoraa päätä johtajan huoneeseen ta marssis otseteed direktori kabinetti ks. myös oikopäätä
2 (suoraan jotakin kohti oleva t. tapahtuva) suorat ja kaltevat pinnat püst- ja kaldpinnad; oikaista vino seinä suoraksi viltust (kaldu olevat) seina sirgeks (otse) seada; onko tämä suorassa? kas see on otse?; tarkistaa, onko solmio suorassa kontrollida, kas lips on otse (sirgu); panna taulu suoraan maali [seinal] otse (õigeks) seada
◊  (geom.) suora kulma täisnurk; suorassa kulmassa toisensa leikkaavat suorat sirged, mis lõikavad teineteist täisnurga all; suora lieriö püstsilinder
3 (välitön) otsene, otse-; vahetu
◊ suora yhteys otsekontakt, otsene kokkupuude; suora toiminta vahetu tegevus (mööda minnes tavapärastest otsustavatest instantsidest); suorat neuvottelut valtioiden kesken otseläbirääkimised riikide vahel, riikidevahelised otseläbirääkimised; suora kansanvaali otsesed valimised; suora auringonvalo otsene päikesevalgus; suora liikenneyhteys otseühendus; suora lento vahemaandumiseta lend; suora [puhelin]numero otsevalimisnumber; suora lähetys otsesaade, otseülekanne; ohjelma tulee suorana lähetyksenä programm kantakse üle otseülekandena; suora radiolähetys raadio otsesaade; suora sähkölämmitys otsene elekterküte
4 (selvä, suoranainen) otsene, selge; (silkka) puhas
◊ suora viittaus hänen menneisyyteensä otsene (selge) viide tema minevikule; sanonta on suora käännös saksasta väljend on otsetõlge (otsene tõlge) saksa keelest; huutaa suoraa huutoa kõvasti (täiest kõrist) karjuda (kisendada)
5 (suorasukainen, vilpitön) otse·kohene, siiras, ava·meelne; (rehti, reilu) usaldus·väärne; korralik, tubli; (rehellinen) aus, ausa·meelne; õiglane; (peittelemätön, avoin) aval; avatud; (kaunistelematon) ilustamata; kaunistamata; (selvä) selge; (yksinkertainen) lihtne, vähe·nõudlik
◊ suora ja rehellinen ihminen otsekohene ja aus inimene; suora luonne sirgjooneline iseloom; olla suora jollekulle kellegi vastu avameelne (siiras, otsekohene) olla; suora totuus alasti tõde; suora arvostelu otsekohene kriitika; ilustamata kriitika; sanoa suorat sanat otse välja öelda; kõike välja öelda; avameelselt välja öelda; sõnu mitte valida; suoraan kysymykseen suora vastaus avameelsele küsimusele tuleb avameelselt vastata; selge küsimus nõuab selget vastust; suorin ja selvin tapa olisi — kõige lihtsam ja selgem viis oleks selline —
6 (kiel.) suora sanajärjestys sõnade otsejärg, sõnade otsejärjestus; suora esitys otsene kõne; suora kysymyslause otsene küsimus (küsilause)
7 (verrannollisuudesta) suora verrannollisuus võrdelisus, proportsionaalsus; olla suorassa suhteessa johonkin millegagi võrdeline (proportsionaalne) olla
8 (subst.)
8a (geom.) sirge, sirg·joon
◊ samalla suoralla olevat pisteet samal sirgel olevad (asuvad) punktid
8b (kilparadan, tien tms. suora osa) sirge teelõik, sirge
◊ ohitukseen sopiva pitkä suora möödumiseks sobiv pikk sirge; hän jätti suoralla muita sirgel jättis ta teisi seljataha
8c (urh. nyrkkeilyssä) otse·löök, sirge
◊ oikea suora parem sirge, paremsirge; vasen suora vasak sirge, vasaksirge
8d (korttip.) sekvents

suora·viivainen 38
1 sirg·jooneline; (suora) sirge, otsene; (lineaarinen) lineaarne
◊ suoraviivainen kuvio sirgjooneline kujund; puiston pitkät suoraviivaiset käytävät pargi pikad sirged kõnniteed
◊  (fys.) suoraviivainen liike lineaarne (sirgjooneline) liikumine
2 (kuv.) (mutkaton) sirge, otsene; sirg·jooneline; otse·kohene, ava·meelne, siiras; (selkeä) selge; (yksinkertainen) lihtne, tavaline; tagasi·hoidlik, vähe·nõudlik; lihtsa·meelne; (yksioikoinen) ühe·külgne, ühe·ülbaline; lihtsa·koeline; lihtsustatud; piiratud
◊ hän on suoraviivainen luonne tal on otsekohene (avameelne, sirgjooneline) iseloom; ta on lihtne (loomulik, mittekomplitseeritud) inimene; suoraviivainen käsitys jostakin lihtsustatud arusaam millestki; suoraviivainen ratkaisu lihtne (selge) lahendus; selitys tuntuu liian suoraviivaiselta [see] seletus tundub liiga lihtsana; [see] seletus tundub olevat liialt lihtsustatud (ühekülgne, üheülbaline)

tuskaton 34*C
1 (kivuton) valutu
2 (helppo) lihtne; hõlpus
◊ (kuv.) tuskaton ratkaisu lihtne (valutu) lahendus

vaatimaton 34*C
1 vähe·nõudlik, tagasi·hoidlik
◊ ruoan suhteen vaatimaton toidu suhtes vähenõudlik; hiljainen ja vaatimaton ahertaja vaikne ja tagasihoidlik töörügaja
2 (yksinkertainen, koruton) lihtne; napp ‹napi›
◊ vaatimaton ateria tagasihoidlik eine; kasvi, jolla on vaatimattoman näköiset kukat taim, millel on tagasihoidliku välimusega õied; vaatimaton esiintyminen tagasihoidlik esinemine; vaatimattomat tulot tagasihoidlikud sissetulekud; kilpailun taso jäi vaatimattomaksi võistluse tase jäi tagasihoidlikuks

vaivaton 34*C hõlbus, hõlpus; kerge, lihtne; (kivuton) valutu; (sujuva) sujuv, takistusteta
◊ tietokoneella tekstin korjailu on vaivatonta arvutiga on teksti korrigeerimine hõlpus (lihtne); se oli hyvin vaivatonta see oli väga kerge (lihtne); vaivaton kotieläin koduloom, kellega ei ole palju vaeva; vaivaton synnytys kerge sünnitus; pitkä ja vaivaton hyppy pikk ja kerge (pingutuseta) hüpe

vähä·eleinen 38 (luonnollinen) pretensioonitu; žestideta; (yksinkertainen) lihtne

yksi·niitinen 38 (ark.) (yksinkertainen) lihtne; labane, liht·labane; (typerä) juhm, kohtlane, totakas, opakas, tobe; lihtsa·meelne

yksin·kertainen 38
1 (jossa on vain yksi kerros tms. osa) ühe·kordne
◊ yksinkertainen ikkuna ühekordne aken; yksinkertainen kirjanpito lihtraamatupidamine, ühekordne raamatupidamine
2 (tavallinen) tavaline, harilik; (mutkaton) selge, lihtne; (helppo) hõlpus, hõlbus, kerge
◊ yksinkertaista ruokaa lihtne [tavaline] toit; yksinkertaiset yksisoluiset eliöt lihtsad ainuraksed organismid; olisi yksinkertaisinta menetellä seuraavasti kõige lihtsam oleks teha (toimida) niimoodi; tämä ei käy siitä yksinkertaisesta syystä, että — see ei kõlba (ei lähe) sel lihtsal põhjusel, et —; yksinkertainen enemmistö liht[häälte]enamus; siirtyä yksinkertaiseen päiväjärjestykseen arupärimise arutamiselt seisukohavõtuta valitsuse tegevuse suhtes päevakorras edasi minna (parlamendis)
3 (vaatimaton, koruton) tagasi·hoidlik, vähe·nõudlik; tähtsusetu, eba·oluline
4 (tyhmä) juhm, kohtlane, totakas, opakas, tobe; (naiivi) lihtsa·meelne, naiivne

yksi·oikoinen 38
1 (suoraviivainen) sirg·jooneline, otse·kohene; ühe·külgne, ühe·ülbaline; lihtne, selge; (vivahteeton) must-valge
2 ks. yksinkertainen 4

yksi·viivainen 38
1 (mus.) yksiviivainen oktaavi esimese oktavi a (la)
2 (suoraviivainen, yksioikoinen) ühe·külgne, ühe·ülbaline; (yksinkertainen) lihtsa·koeline, lihtne, labane; (vivahteeton) ühe·tooniline, must-valge


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur