Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit

alku·muoto 1*F alg·kuju, alg·vorm, [esi]algne kuju; lähte·kuju, lähte·vorm

esineistyä 52 esemestuda, asjastuda, materiaalseks (esemeliseks) muutuda; (aineellistua, konkreettistua) konkretiseeruda, materialiseeruda, ainelist (esemelist, materiaalset, konkreetset) kuju saada
◊ idea esineistyy veistoksessa idee konkretiseerub skulptuuris, idee saab esemelise (konkreetse) väljenduse skulptuuris

esineistää 53 esemestada, asjastada, materiaalseks (esemeliseks) muuta; (aineellistaa, konkreettistaa) konkretiseerida, materialiseerida, ainelist (esemelist, materiaalset, konkreetset) kuju anda
◊ sairaalalaitos esineistää potilaan haiglad asjastavad patsiendi

haamu 1
1 vaim; (kummitus) kummitus, viirastus, tont
◊ nähdä haamuja [keskellä kirkasta päivää] [päise päeva ajal] vaime (tonte) näha
◊  (kuv.) kalpea kuin haamu kahvatu kui koolnu (nagu surnu, nagu vahakuju), koolnukahvatu, surnukahvatu, lubikahvatu; menneisyyden haamut mineviku varjud
2 (hahmo) kuju; (varjo) vari
◊ hän oli vain haamu entisestään temast oli järele jäänud ainult kahvatu vari

hahmo 1
1 kuju; figuur
2 (ilmenemismuoto) vorm; välja·nägemine, välimus; nägu
◊ piru ihmisen hahmossa kurat inimese kujul (näol); muuttaa hahmoaan oma kuju (vormi) muuta; surullisen hahmon ritari kurva kuju rüütel; veistos on jo hahmollaan (hahmossaan) skulptuur hakkab juba kuju võtma (saama), skulptuur hakkab juba ilmet võtma
3 (varjo) vari; (varjokuva) siluett; (haamu) kogu ‹kogu›, kuju
4a (vaikuttaja) puolueen merkittävimpiä hahmoja partei mõjuvõimsamaid tegelasi (keskseid tegelasi)
◊  (urh.) hän nousi ottelun hahmoksi temast sai mängu juhtija, ta võttis mängu enda peale (kõnek)
4b (romaanihenkilö tms.) tegelane, kangelane

hahmotella 67*C kujundada, vormida, {millelegi} kuju (vormi) anda; (luonnostella) visandada, skitseerida; (kaavailla) kavandada, planeerida; (esittää pääpiirteissään) üldjoontes kujutada

hahmottelu 2 kujundamine, vormimine, {millelegi} kuju (vormi) andmine; (luonnostelu) visandamine, skitseerimine; (kaavailu) kavandamine, planeerimine, planeering; (pääpiirteissään esittäminen) üldjoontes kujutamine

hahmottua 52*C (muotoutua) moodustuda, vormuda; (saada hahmo) kujuneda, kuju võtta, [lõplikku] kuju (vormi) saada
◊ säännöt hahmottuivat nykymuotoonsa reeglid said lõpuks praeguse formuleeringu

hahmotus 39 kujundamine, vormimine, {millelegi} kuju (vormi) andmine; (luonnostelu) visandamine, skitseerimine; (kaavailu) kavandamine, planeerimine; (pääpiirteissään esittäminen) üldjoontes kujutamine

harmaa·varpunen 38 (kuv.) kahvatu kuju, hall hiireke

hiippari 6 (ark.) kahtlane (kummaline) tüüp (kuju), veidrik
◊ olipa ihme hiippari! oli üks isevärki veidrik!

hyypiö 3
1 (halv.) tüüp, kuju, veidrik
◊ kumma hyypiö imelik tüüp, kummaline kuju; vanha hyypiö vana veidrik
2 (kans. huuhkaja) öö·kull

häiskä 10 (ark.) tegelane, tüüp, kuju, kutt
◊ kumma häiskä imelik tüüp, kummaline kuju

kaveri 6 (ark.)
1 kaaslane, sõber, seltsi·mees
2 (heppu, kundi) tegelane, tüüp, kuju
◊ kumma kaveri tuo bussikuski! imelik kuju see bussijuht!; onpa kaverilla pirunmoinen kunnianhimo! on aga sellel tüübil kuradi moodi auahnust!

kuosi 5
1 mood ‹moe›; kuju, vorm; (tyyli) stiil; (muotoilu) fassong; (leikkaus) lõige
◊ vaate on menettänyt kuosinsa rõivas (riie) on kaotanud vormi
2 (kuvio) muster

linja 9
1 joon; (reitti) liin, trass; marsruut
◊ suora linja sirge joon; maastoon on avattu uuden tien linja maastikule on rajatud uue tee trass; viitoittaa (pyykittää) linja trassi märgistada (maha märkida, tähistada); vetää linja joont tõmmata
◊  (rivi, jono) samassa linjassa olevat kolme pistettä kolm ühel joonel asetsevat punkti; linjan Pori—Tampere—Imatra pohjoispuolella Pori—Tampere—Imatra joonest põhja pool
◊  (säännöllinen liikenne- tm. yhteys) linja-autoyhtiön Helsingin-Lahden linja autobussifirma Helsingi-Lahti liin; liikennöidä Helsingin—Turun linjaa Helsingi—Turu liinil liigelda (sõita)
◊  (puhelinlinja) linja on poikki ühendus on katkenud; kuuma linja kuum liin
◊  (tullissa) tullin vihreä linja tolli roheline liin (tee)
◊  (sot.) murtautua vihollisen linjojen läpi vaenlase [kaitse]liinidest läbi murda
2 (kuv. kauttaaltaan) tulokset ovat kautta linjan tyydyttäviä tulemused on igas mõttes (iga kandi pealt, üleüldiselt) head
3a (muoto, muodot) liin, joon, kuju, vorm; (leikkaus) lõige; (kehosta) figuur, vorm
◊ auton vauhdikkaat linjat auto voolujooneline kuju; arkkitehtuurin selkeät linjat arhitektuuri selged jooned
◊  (leik.) pitää huolta linjoistaan oma figuuri eest hoolitseda
◊  (puvusta tms.) päällystakin tämänkeväinen linja tänavukevadine mantlimood
3b (toiminnan suunta, periaatteet) maamme ulkopoliittinen linja meie maa välispoliitiline liin; lehti hakee vielä linjaansa leht otsib veel oma suunda; olla samoilla linjoilla kuin muut teistega ühistel seisukohtadel olla; hän on kovan linjan poliitikko ta on range suuna (kõva liini) poliitik
4 (opintosuunta) [õpingute] kallak, [õpingute] suund, eri·haru
◊  (kuv.) hän on pitkän linjan poliitikko ta on pika arengutee läbi teinud poliitik

materiaalistaa 53 materialiseerida, materiaalseks muuta, ainelist kuju anda, ainestada, kehastada

materiaalistua 52 materialiseeruda, materiaalseks muutuda, ainelist kuju saada, ainestuda, kehastuda

materialisaatio 3 materialiseerumine, materiaalseks muutumine, ainelise kuju saamine (omandamine), ainestumine, kehastumine

miekkonen 38 (leik.) mees, vend, vennike; (halv.) mehike, vennike; (tyyppi) tüüp, kuju
◊ millainen miekkonen hän oikein on? mis mees ta õieti on?; mis see vend (tüüp) endast õige kujutab?

miniatyyri·koko 1*D miniatuur; vähendatud kuju, pisi·kuju
◊ miniatyyrikokoa oleva muotokuva miniatuurne portree, miniatuurportree

muodostaa 53
1 (tehdä) teha, valmistada; koostada; moodustada; (saattaa jokin johonkin muotoon) kujundada; vormida, formeerida, lõplikku kuju anda; välja töötada; (luoda) luua; (synnyttää) tekitada, esile kutsuda; põhjustada, ajendada; (kehittää) arendada; (saada aikaan) teha, teostada, {millegagi} toime tulla, {millegagi} hakkama saada; (valmistaa) valmistada, teha, toota; koostada, kokku panna; (muodostaa uuteen muotoon) ümber kujundada, ümber vormida; muuta, ümber teha
◊ laatikoista muodostettu hyllykkö kastidest tehtud (kokku pandud) riiul; Länsi-Saksasta muodostettiin liittovaltio Lääne-Saksamaast moodustati liitvabariik; yritys muodostettiin osakeyhtiöksi ettevõte kujundati ümber aktsiaseltsiks; säästöpankista muodostettiin liikepankki hoiupangast tehti äripank; hoiupank tehti ümber äripangaks; verta muodostavat kudokset verd loovad (tekitavad) koed; kahden alkuaineen muodostama yhdiste kahe algaine poolt tekitatud ühend; hallituksen muodostaminen valitsuse moodustamine; muodostaa lauseita lauseid moodustada (koostada); muodostaa [itselleen] mielipide jostakin kujundada oma arvamust {millegi kohta}
2a (olla jossakin muodossa) moodustada
◊ sulat muodostavat kauniin kuvion suled moodustavad ilusa mustri
2b (kokonaisuudesta ja sen osista) osien muodostama kokonaisuus osadest koosnev tervik; johtokunnan muodostavat puheenjohtaja ja viisi jäsentä juhatuse moodustavad juhataja ja viis liiget; juhatus koosneb juhatajast ja viiest liikmest ks. myös muodostua
2c (olla, toimia jonakin) olla ‹olema›, endast kujutada; moodustada
◊ järvi muodosti ylipääsemättömän esteen järv oli ülepääsmatuks takistuseks; järv kujutas endast ülepääsmatut takistust; järv moodustas ülepääsmatu takistuse; aineiston muodosti kymmenen koehenkilöä materjaliks oli kümme katseisikut; matkan kohokohdan muodosti käynti teatterissa reisi kõrgpunktiks kujunes teatrikülastus
3 ks. muotoilla
◊ taikina muodostetaan pyöreiksi leiviksi taigen vormitakse ümmargusteks pätsideks

muoto 1*F
1 vorm; kuju; (muodostuma) moodustis; formatsioon; vorm; (hahmo) kuju; (ulkonäkö) välimus, välja·nägemine; (variantti) variant, teisend
◊ kasvojen muoto näo kuju; maanpinnan muodot maapinnavormid; muodoltaan kolmiomainen [oma] kujult kolmnurkne; säilyttää muotonsa oma vormi (kuju) säilitada; muuttaa muotoaan oma vormi (kuju) muuta; menettää muotoaan oma vormi (kuju) kaotada; — kun kirkko sai nykyisen muotonsa — kui kirik sai oma praeguse kuju (väljanägemise); elämä tuhansine muotoineen elu oma tuhandete esinemisvormidega; idea sai konkreettisen muodon idee sai konkreetse kuju; silakkaa monessa muodossa räime mitmel moel (viisil); muodoltaan joustava organisaatio oma vormilt paindlik organisatsioon; kolonialismi räikeimmässä muodossaan kolonialism oma kõige räigemal kujul; parlamentarismin suomalainen muoto parlamentarismi Soome (soomepärane) vorm; muodon hallinta vormi valitsemine; säännöt hyväksyttiin esitetyssä muodossa reeglid võeti esitatud kujul vastu; reeglid kinnitati esitatud sõnastuses; yhtälö sievennetään muotoon ax + by = c võrrand lihtsustatakse kujuks (vormiks) ax + by = c; sade on tullut rännän muodossa sademeid on tulnud lörtsi kujul (lörtsina)
◊  (naisen vartalosta) uhkeat muodot lopsakad vormid
◊  (kiel.) sanan murteellinen muoto sõna murdevorm (murdekuju)
◊  (fys.) parafiinia juoksevassa muodossa parafiin vedelal kujul; parafiin vedelas olekus; vedel parafiin
◊  (vakiintunut käytäntö) noudattaa lain määräämiä muotoja seadusega kindlaksmääratud formaalsustest (vorminõuetest) kinni pidada; jumalanpalveluksen vakiintuneet muodot jumalateenistuse kindlakskujunenud formaalsused (kindlakskujunenud vormitäitmine); pitää kiinni muodoista formaalsustest (vorminõuetest) kinni pidada, formaalsusi (vorminõudeid) täita (järgida); ankara muotojen noudattaminen formaalsuste (vorminõuete) range täitmine (järgimine); muodon vuoksi vormi pärast, moe pärast, vormitäiteks, pro forma
2 (sot. muodostelma) rivi; rivistus; [rivi·]kord ‹korra›
◊ järjestää komppania muotoon kompanii üles rivistada
3 (vars. ylät.) (kasvonpiirteistä) näo·jooned; (ilmeestä) ilme; (ark. kasvot) nägu, silm·nägu, sihver·plaat (kõnek) lõust (halv.)
◊ hänen muotonsa ei muuttunut ta ilme ei muutunud; ta nägu oli liikumatu; hänen muotonsa musteni ta nägu läks pilve, ta nägu tõmbus süngeks
◊  (ark.) iskeä jotakuta vasten muotoa kellelegi vastu vahtimist anda (virutada)
4 (vars. ylät. adverbista käyttöä) ei millään muotoa mitte kuidagi; mitte sugugi (põrmugi), sugugi mitte; mitte üks raas; mitte vähimalgi määral; mitte mingil juhul; "Toivottavasti en häiritse." — "Et millään muotoa!" "Loodetavasti ma ei sega." — "Mitte sugugi (põrmugi, kuidagi)!"; laiton ja niin muodoin hylättävä menettely seadusevastane ja järelikult (niisiis) vastuvõetamatu teguviis; niin muodoin, näin muodoin niisiis, nõnda, seega, järelikult
◊  (vanh.) kaikella muotoa [aga] muidugi; loomulikult; miks ka mitte; tingimata

muotoilla 67 vormida, kujundada; (antaa lopullinen muoto) lõplikku kuju anda; välja töötada; (formuloida) formuleerida; sõnastada; (työstää) töödelda; (muotoilijan työstä) kujundada, kujustada, disainida
◊ muotoilla taikinasta pullia taignast saiu vormida; muotoilla tekstiä näyttöruudussa arvutiekraanil teksti töödelda; muotoilla kysymys uudestaan küsimust uuesti formuleerida (sõnastada)

muotoutua 52*F vormuda, [välja] kujuneda; kuju võtta, kuju saada; (kiteytyä) kristalliseeruda
◊ kirjoitus muotoutui lopulliseen asuunsa kirjutis sai lõpliku kuju; hallituspohja muotoutui kapeaksi valitsuse baas (aluspõhi) kujunes (jäi) kitsaks; se on muotoutumassa see on kujunemas (vormumas), see alles võtab kuju, see on alles kuju saamas; vasta muotoutumassa oleva suunnitelma alles kujunemisjärgus olev plaan

muotoutuma 10 vorm, kuju

muovautua 52*F vormuda, [välja] kujuneda; kuju võtta, kuju saada; (kehkeytyä) [välja] areneda

nominatiivi·muoto 1*F (kiel.) nimetavaline kuju

olemus 39
1 olemus; (hahmo) nägu, kuju; (luonne) ise·loom ‹loomu›, loomus ‹3.v›, karakter; (sielu) hing
◊ ulkoiselta (sisäiseltä) olemukseltaan oma väliselt olemuselt; koko olemukseltaan kogu oma olemuselt (iseloomult); hän ärsyttää pelkällä olemuksellaan ainuüksi tema olemus ärritab; puhujan olemuksessa oli voimaa ja varmuutta kõneleja olemuses oli jõudu ja meelekindlust; hän keskittyi musiikkiin koko olemuksellaan ta keskendus muusikale kogu oma olemusega (hingega)
2 (ominaislaatu) olemus, meele·laad; (perusluonne) karakter, natuur
◊ jonkin ilmiön perimmäinen olemus mingisuguse nähtuse põhiline olemus; selvittää älykkyyden olemusta intelligentsuse (intelligentsi) olemust selgitada; kansallisen kulttuurin olemus rahvuskultuuri olemus; olemukseltaan erilainen oma olemuselt (meelelaadilt) teistsugune; olemukseltaan samankaltainen oma olemuselt (meelelaadilt) samasugune

olo·muoto 1*F
1 (fys.) olek
2 (hahmo) nägu; (muoto) kuju, vorm
◊ noidan uskottiin voivan muuttaa olomuotoaan usuti, et nõid saavat oma kuju muuta

pakkaus 39
1 (pakkaaminen) pakkimine
2 (laatikko tms. johon pakataan) pakend
◊ laseja tehtaan pakkauksessa tehase pakendis klaasid; sikareita 5 kpl:n pakkauksissa viie sigariga pakend
3 (sot.) (kantamus) koorem; varustus
◊ marssia täyspakkaus selässä täisvarustusega marssida, täis koorem seljas marssida
4 (ark.) (erikoisesta ihmisestä) tüüp, tegelane, kuju
◊ olipa omituinen pakkaus! oli alles omapärane tüüp!

paska·pää 18 ; paskiainen 38 (halv.) sita·pea ‹pea›, vastik tüüp, ebameeldiv kuju

piirre 48*K
1 (ääriviiva) piir·joon, kontuur, joon; (mon) (ulkomuoto, hahmo) kuju; (ulkonäkö) välimus
◊ vuoriston terävät piirteet mäestiku teravad piirjooned; laivan piirteet kävivät yhä selvemmiksi laeva piirjooned muutusid järjest selgemaks; maalauksissa on selviä naivistisia piirteitä maalil on selgeid naivistlikke jooni
◊  (erik. kasvojen ulkonäkö, kasvot) säännölliset piirteet korrapärased näojooned; tytön piirteissä oli jotakin tuttua tüdruku näojoontes oli midagi tuttavat
2 ([olennainen] ominaisuus) omadus, joon; (erikoisuus) eri·pära; (puoli) pool ‹poole›
◊ miellyttävin piirre hänessä on vaatimattomuus tema meeldivaim omadus (pool) on lihtsus; pojan käytöksessä ilmeni huolestuttavia piirteitä poisi käitumises tulid ilmsiks murettekitavad jooned; Sibeliuksen musiikin kansalliset piirteet Sibeliuse muusika rahvuslikud jooned; kaupan kilpailu on saanut epäterveitä piirteitä konkurents kaubanduses on muutunud ebaterveks
3 (rakenteessa) suurin piirtein üldjoontes, üldiselt

pysti 5 (ark.) büst; (kuvapatsas) rinna·kuju, kuju

sankari·hahmo 1 kangelaslik (sangarlik) kuju; vägilane

soikeus 40 ovaalne kuju, ovaalsus; (elliptinen muoto) elliptiline kuju, elliptilisus; (pitkulainen muoto) piklik kuju

sommitella 67*C (muodostella) kujundada, vormida; lõplikku kuju anda; vormistada; formuleerida; välja töötada; valmistada; (järjestellä) korraldada; (laatia) kokku seada, kokku panna, [kokku] põimida; koostada; klapitada (kõnek)
◊ orvokeista ja kieloista sommiteltu kimppu kannikestest ja maikellukestest kokku pandud kimp; sommitella kirje kirja koostada; (kirjall.) taitavasti sommiteltu juoni osavalt loodud intriig

sommittelu 2 (sommitteleminen) kujundamine, vormimine; lõpliku kuju andmine; vormistamine; formuleerimine; välja·töötamine; valmistamine; (järjestely) korraldamine; (laatiminen) kokku·seadmine, kokku·panek, [kokku·]põimimine; koostamine; (sommitelma) kompositsioon; seade ‹seade›; (suunnittelu) planeerimine; planeering; (luonnostelu) kavandamine, visandamine, skitseerimine

surkimus 39 hale kuju; vilets vennike; häda·vares; rääbakas
◊ oikea surkimus mieheksi meherääbakas; niru mees; mees nagu hunnik õnnetust

tekijä 12
1 (kirjan, taideteoksen tms.) autor, looja, tegija; (rikoksen tekijä) kurja·tegija
◊ ruumiillisen työn tekijä kehalise töö tegija
◊  (sananl.) työ tekijäänsä neuvoo harjutus teeb meistriks; työ tekijäänsä kiittää töö kiidab tegijat; siinä näkijä, missä tekijä kus tegijaid, seal nägijaid
2 (taituri, mestari) meister; autoriteet; tegelane; tegija; kuju
◊ hän on vanha tekijä ta on vana tegija (tegelane); hän on tunnettu tekijä ta on tuntud kuju (tegelane); hän on tekijä alallaan ta on autoriteet (meister) omal alal
3 (kiel.) tegija, agent
◊ suomen passiivi ilmoittaa tekijäksi epämääräisen persoonan soome passiiv esitab agendiks umbmäärase (määramata) isiku
4 (mat.) tegur
◊ tulon tekijä korrutise tegur; suurin yhteinen tekijä suurim ühistegur
5 ([muun ohella] vaikuttava seikka) tegur, faktor
◊ liikenneyhteydet taloudellisina tekijöinä liiklusolud (ühendusteed) majandusliku tegurina; maisemaa rumentava tekijä maastikupilti rikkuvad tegurid (asjaolud)

tylsimys 39 (ikävystyttävä ihminen) igav tüüp, hall kuju, puu·pakk ‹paku›, tüütuse·hunnik ks. myös typerys

tyyppi 5*B
1 tüüp
◊ tyypiltään pohjalainen rakennus Pohjanmaa tüüpi hoone; jakaa jotakin tyyppeihin midagi tüüpideks jagada; tämä talo poikkeaa tyypistä see maja on erandiks omas tüübis, sellel majal on ebatüüpilisi jooni; äidillinen tyyppi emalik tüüp; hän ei ole minun tyyppiäni ta ei ole minu tüüp
◊  (ark.) ottaa tyypit (koeajaa) proovisõitu teha; (kokeilla) proovida, katsetada
2 (ark. ihmisestä) tüüp, kuju, tegelane, eksemplar
◊ kumma tyyppi veider tüüp; hyvä tyyppi lahe kuju

veistos 39 skulptuur; ([näköis]patsas) kuju
◊ merenneitoa esittävä veistos merineitsi kuju

äänne·asu 1 häälik·kuju, häälikuline kuju
◊ äänneasu ja kirjoitusasu häälikkuju ja kirjapilt


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur