Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit

ero·vuoro 1 kord lahkuda, lahkumis·voor ‹vooru›
◊ olla erovuorossa johtokunnasta juhatusest lahkumise voorus olla

erä 10
1 (määrä) partii, kogus; (tavaraerä) [kauba·]partii; (rahamäärä) summa; (kertamäärä) kord ‹korra›, järk, jagu ‹jao›; (osa) osa; (kirjanp.) summa; kauba·saadetis; (maksu) osa·maks ‹maksu›, osa·makse, ositi·makse, makse·osa, osa·maksu·summa
◊ erä viljaa partii vilja; betoni valettiin kahdessa erässä (kahtena eränä) betoon valati kahes jaos (järgus); ostaa jotakin pienissä erissä midagi väikeste partiide kaupa osta, midagi väikeste partiidena (osadena) osta; sopeutua johonkin vähin erin millegagi vähehaaval kohaneda; maksaa vähin erin jaokaupa (vähehaaval) maksta
2 (urh.) (jääkiekossa) kolmandik·aeg; (jalkapallossa) pool·aeg; (nyrkkeilyssä) raund; (juoksussa) eel·jooks, vahe·jooks; (tenniksessä tms.) geim, sett; (shakissa) partii
3 (kerta) kord ‹—›
◊ en nyt tällä erää kerkiä ma seekord ei jõua; jääköön päätös tältä erää las seekord jääb asi otsustamata, jäägu otsus seekord veel tegemata
4 (pyynti-, metsästysretki) kalal·käik, jahil·käik
◊ käydä erällä kalal käia, jahil käia

huki 5 (ark.) kord ‹korra›
◊ kenen huki jakaa kortit? kelle kord on kaarte jagada?

jumalan·palvelus·järjestys 39 jumalateenistuse kord

järjestys 39 kord ‹korra›; (esineiden tms. keskinäinen suhde) järje·kord ‹korra›
◊ noudattaa jotakin järjestystä mingist korrast kinni pidada; muuttaa huonekalujen järjestystä mööblit ümber tõsta; järjestyksessä seuraava järjekorras järgmine; luetella järjestyksessä järjest loendada; järjestyksessä suurimmasta pienimpään järjekorras suurimast väikseimani
◊  (käytäntö) taloon tuli uusi järjestys majas hakkas maksma (kehtima) uus kord, majas seati sisse uus kord; laillisessa järjestyksessä seaduslikus korras; jättää valitus säädetyssä (asianmukaisessa) järjestyksessä sätestatud (ettenähtud) korras kaebust esitada
◊  (esineiden, asioiden tms. säännöllisyyden tila) kirjat ovat järjestyksessä hyllyssä raamatud on korralikult riiulil, raamatud on riiulil reas; pitää tavaransa järjestyksessä oma asju korras hoida (pidada); saada asia järjestykseen asja korda saada; panna paikat järjestykseen korda panna (seada), koristada; järjestyksen mies korda armastav mees, punktipealne mees; järjestystä noudattava korrast kinni pidaja; järjestystä häiritsevä korrarikkuja; järjestystä rakastava korraarmastaja; pitää tiukkaa järjestystä ranget korda pidada; asia on järjestyksessä asi on korras, asi on aetud; panna kaikki järjestykseen kõike korda seada, kõike ära korraldada
◊  (lakien tms. mukainen tila) laki ja järjestys seadus ja kord; palauttaa järjestys maahan riigis taas korda jalule seada; poliisi valvoo järjestystä politsei valvab korra järele; luokkaan on saatava järjestys klassis tuleb kord jalule seada; palauttaa puhuja järjestykseen kõnelejat korrale kutsuda

kaste·kaava 9 ristimistalituse kord

kerran [üks] kord ‹—›
◊ kerran päivässä [üks] kord päevas; sellaista sattuu vain kerran elämässä niisugust asja juhtub ainult kord elus; kerran viikossa [üks] kord nädalas; useammin kuin kerran rohkem kui korra; vielä kerran veel [üks] kord; kerran viime kesänä ükskord möödunud suvel; kerran vielä kadut tekoasi ükskord sa veel kahetsed oma tegu; olipa kerran kuningas oli kord kuningas; mitä kerran on tapahtunut, se on tapahtunut mis kord on juhtunud, on juhtunud; kerran alkuun päästyämme kui me kord oleme otsa peale saanud; puhutpa kerrankin totta! ometi kordki räägid sa tõtt!; kerrankos sellaista sattuu! sellist asja juhtub ju sageli!

kerros 39
1 kord ‹korra›, kiht, lade
◊ kerros kiviä kiht kive; kerros maata mullakiht; kakun kerrosten väliin pannaan hilloa koogi kihtide vahele pannakse moosi; latoa kerros kerroksen päälle laduda kiht kihi peale
2 (rakennuksen) korrus; (ark.) kord ‹korra›; (hyppytelineen) vettehüppetorni tasand
◊ ylin kerros ülemine korrus; asun ylimmässä kerroksessa elan ülemisel korrusel; asua ensimmäisessä kerroksessa esimesel korrusel elada; kolmas kerros kolmas korrus; missä (monennessako) kerroksessa asut? mitmendal korrusel sa elad?
3 (yhteiskunnan) kiht
◊ yhteiskunnan eri kerroksissa erinevais ühiskonnakihtides
4 (kerrostuma) kihistis, kihistus
◊ kansanrunojen vanhimmat kerrokset rahvalaulude vanimad kihistised

kerta 9*K
1 kord ‹korra›
◊ ensimmäinen kerta on aina vaikein esimene kord on alati (ikka) kõige raskem; muistan hyvin sen kerran, kun — mäletan hästi seda korda, kui —; (sananp.) kolmas kerta toden sanoo kolmas kord otsustab; tule toinen kerta! tule teine kord!; jätetään loppu toiseen kertaan jätame lõpu teiseks korraks; olkoon tämän kerran olgu seekord; tekisit sen nyt edes tämän kerran! võiksid seda nüüd vähemalt see kord teha!; näytelmä esitetään tänään viimeisen kerran näidendit esitatakse täna viimast korda; kello soi kolmannen kerran kell heliseb (helises) kolmandat korda; häntä ei tarvinnut kahta kertaa käskeä teda ei olnud vaja (tarvis) kaks korda paluda; yhdellä kertaa ühekorraga; tällä kertaa seekord; samalla kertaa ühtlasi; toisella kertaa teine kord; kahteen kertaan kaks korda; monta kertaa on tullut mieleeni, että — mitu korda on mulle meelde tulnud, et —; palju kordi on mulle meenunud, et —; joka kerta kun — iga kord kui —; niinä kertoina, kun — neil kordadel kui —; kerran, pari vuodessa kord või paar aastas; kerta kerran jälkeen kord korra järel; kerta kerralta minua harmitti yhä enemmän kord-korralt sain ikka enam pahaseks, kord-korralt läks mu hing üha enam täis; hän erehtyi pahan kerran ta eksis väga
◊  (ark.) siinä saa toisenkin kerran yrittää seda peab mitu korda katsetama; se on sitten kerrasta poikki, jos vielä petät! kui sa veel valetad, on lool lühike lõpp!; voi yhden kerran! oh armas aeg!
2 (ark.) korvatkoon, kun kerta rikkoikin hüvitagu, kui ta kord juba lõhkus; kerta et tullut ajoissa, lähdimme ilman sinua kui sa õigel ajal ei tulnud, läksime ilma sinuta
3 (kertolaskua ilmaisemassa) kaksi kertaa kolme on kuusi kaks korda kolm on kuus
4 (vertailussa) kaksi kertaa niin suuri kuin kaks korda nii suur kui; kaksi kertaa suurempi kaks korda suurem; viisi kertaa pienempi viis korda väiksem
5 ks. kerros

komento 1*J
1 käsklus
◊ "Seis!" kuului terävä komento "Seis!" kostis terav käsklus; antaa komento käsklust anda, anda käsklus; tehdä voimisteluliikkeitä komentojen mukaan käskluste järgi võimlemisharjutusi teha
2 (vars. sot. päällikkyys) juhatus, juhtimine
◊ prikaati on eversti N:n komennossa brigaad on kolonel N-i juhtimise all; ottaa jokin komentoonsa midagi oma juhtimise alla võtta
3 (kuri) kord ‹korra›, distsipliin; (elämänmeno) elu·korraldus
◊ pitää kovaa komentoa kõva korda pidada; uusi hallitus muutti komennon maassa uus valitsus pani riigis uue korra maksma

kondis 39 (slg.) seisund; (yleiskunto) vorm; (järjestys) kord ‹korra›
◊ olla kondiksessa [heas] vormis olla; panna jokin kondikseen midagi korda panna, midagi ära sättida

koti·kuri 5 kord kodus; (hist.) kodu·kari ‹kari›

kukahtaa 53*F [kord või paar] kukkuda (käo kohta)
◊ käki kukahti pari kertaa kägu kukkus mõned korrad (paar korda)

kunto 1*J (tila) [seisu·]kord ‹korra›, seisund; (urheilijan) vorm; (järjestys) kord ‹korra›
◊ olla hyvässä kunnossa heas korras olla; heas vormis olla; kaikki on kunnossa kõik on korras; ovatko asiasi kunnossa? kas sul on kõik korras?, kas su asjad on korras?; panna kuntoon korda teha, korrastada; saada jokin kuntoon midagi korda saada, millegagi toime saada; laittaa mökki kesäkuntoon suvilat suveks korda seada; korjata auto käyttökuntoon autot sõidukõlblikuks parandada

kuri 5
1 kord ‹korra›, distsipliin; (ark.) ornung; (ankara järjestys) kari ‹kari›
◊ tiukka kuri kõva (range) kord; höllä kuri nõrk distsipliin; totuttaa kuriin (myös) korraga (distsipliiniga) harjutada; pitää oppilaat kurissa õpilasi ohjes hoida; saada itsensä kuriin ennast ohjeldada; panna joku kuriin midagi korda panna; palauttaa kuriin korda majja lüüa
◊  (kuv.) pitää inflaatio kurissa inflatsiooni kontrolli all hoida; pidä kielesi kurissa! hoia oma keel hammaste taga!, taltsuta oma keelt!; pitää kilonsa kurissa oma kilosid kontrolli all hoida; (sananp.) kasvaa kurissa ja Herran nuhteessa kasinuses ja jumalakartuses üles kasvada
◊  (sananl.) joka kuritta kasvaa, se kunniatta kuolee kes hirmuta kasvab, see auta sureb
2 (kepponen) temp, vemp ks. myös kepponen
3 (erik. keino, tapa) jollakin kurilla mingi nipiga; ei millään kurilla mitte mingi nipiga; selittää asiat nurin kurin asju pea peale pöörata

kuu·kausittain (joka kuukausi) iga kuu; (kerran kuukaudessa) [üks] kord kuus, korra kuus; (kuukausien mukaan) kuude viisi; (kuukausi kuukaudelta) kuust kuusse
◊ lehti ilmestyy kuukausittain leht ilmub [üks] kord kuus

meininki 5*G (ark.)
1 (suunnitelma) plaan, kavatsus; mõte
◊ "Aiotteko lähteä elokuviin?" — "Sellainen on meininki." "Kas kavatsete kinno minna?" — "Selline kavatsus (mõte) oli jah."; "Aiotteko lähteä Ruotsiin?" — "Sellainen on meininki." "Kas peate plaani Rootsi minna (sõita)?" — "Oli jah selline plaan."
2 (meno, järjestys) kord ‹korra›, kombed, elu·laad
◊ tutustua vieraan maan meininkiin võõra maa kommetega (elulaadiga) tutvuda; meillä on maailmanlopun meininki meil valitsevad maailmalõpu meeleolud; meil on [siin] õudne segadus; pojalla on jo miehen meiningit poisil on juba mehe kombed; poiss käitub juba nagu mees

muodostelma 10
1 (sot.) [kindel] rivi; [kindel] rivistus; [rivi·]kord ‹korra›; paigutus; kindlas rivistuses väeüksus
◊ lentää muodostelmassa kindlas rivis lennata
2 (kuvio) muster; kujund

muoto 1*F
1 vorm; kuju; (muodostuma) moodustis; formatsioon; vorm; (hahmo) kuju; (ulkonäkö) välimus, välja·nägemine; (variantti) variant, teisend
◊ kasvojen muoto näo kuju; maanpinnan muodot maapinnavormid; muodoltaan kolmiomainen [oma] kujult kolmnurkne; säilyttää muotonsa oma vormi (kuju) säilitada; muuttaa muotoaan oma vormi (kuju) muuta; menettää muotoaan oma vormi (kuju) kaotada; — kun kirkko sai nykyisen muotonsa — kui kirik sai oma praeguse kuju (väljanägemise); elämä tuhansine muotoineen elu oma tuhandete esinemisvormidega; idea sai konkreettisen muodon idee sai konkreetse kuju; silakkaa monessa muodossa räime mitmel moel (viisil); muodoltaan joustava organisaatio oma vormilt paindlik organisatsioon; kolonialismi räikeimmässä muodossaan kolonialism oma kõige räigemal kujul; parlamentarismin suomalainen muoto parlamentarismi Soome (soomepärane) vorm; muodon hallinta vormi valitsemine; säännöt hyväksyttiin esitetyssä muodossa reeglid võeti esitatud kujul vastu; reeglid kinnitati esitatud sõnastuses; yhtälö sievennetään muotoon ax + by = c võrrand lihtsustatakse kujuks (vormiks) ax + by = c; sade on tullut rännän muodossa sademeid on tulnud lörtsi kujul (lörtsina)
◊  (naisen vartalosta) uhkeat muodot lopsakad vormid
◊  (kiel.) sanan murteellinen muoto sõna murdevorm (murdekuju)
◊  (fys.) parafiinia juoksevassa muodossa parafiin vedelal kujul; parafiin vedelas olekus; vedel parafiin
◊  (vakiintunut käytäntö) noudattaa lain määräämiä muotoja seadusega kindlaksmääratud formaalsustest (vorminõuetest) kinni pidada; jumalanpalveluksen vakiintuneet muodot jumalateenistuse kindlakskujunenud formaalsused (kindlakskujunenud vormitäitmine); pitää kiinni muodoista formaalsustest (vorminõuetest) kinni pidada, formaalsusi (vorminõudeid) täita (järgida); ankara muotojen noudattaminen formaalsuste (vorminõuete) range täitmine (järgimine); muodon vuoksi vormi pärast, moe pärast, vormitäiteks, pro forma
2 (sot. muodostelma) rivi; rivistus; [rivi·]kord ‹korra›
◊ järjestää komppania muotoon kompanii üles rivistada
3 (vars. ylät.) (kasvonpiirteistä) näo·jooned; (ilmeestä) ilme; (ark. kasvot) nägu, silm·nägu, sihver·plaat (kõnek) lõust (halv.)
◊ hänen muotonsa ei muuttunut ta ilme ei muutunud; ta nägu oli liikumatu; hänen muotonsa musteni ta nägu läks pilve, ta nägu tõmbus süngeks
◊  (ark.) iskeä jotakuta vasten muotoa kellelegi vastu vahtimist anda (virutada)
4 (vars. ylät. adverbista käyttöä) ei millään muotoa mitte kuidagi; mitte sugugi (põrmugi), sugugi mitte; mitte üks raas; mitte vähimalgi määral; mitte mingil juhul; "Toivottavasti en häiritse." — "Et millään muotoa!" "Loodetavasti ma ei sega." — "Mitte sugugi (põrmugi, kuidagi)!"; laiton ja niin muodoin hylättävä menettely seadusevastane ja järelikult (niisiis) vastuvõetamatu teguviis; niin muodoin, näin muodoin niisiis, nõnda, seega, järelikult
◊  (vanh.) kaikella muotoa [aga] muidugi; loomulikult; miks ka mitte; tingimata

muulloin (muulla kertaa) teine kord, teine·kord ‹—›, teisel korral; (muuna aikana) muul ajal, teisel ajal, muidu; (muina aikoina) muidu, tavaliselt, harilikult; (muissa tilanteissa) muidu, muul puhul
◊ nyt en ehdi, mutta tulen joskus muulloin ma praegu ei jõua, aga tulen mõni teine kord; muulloin kuin työaikana muul ajal kui tööajal; muulloin hän on hyvin rauhallinen muidu (tavaliselt) on ta väga rahulik

ojennus 39
1 (suoristus) sirutus, sirutamine; (oikaisu) sirgeks·tegemine, sirgestamine; (suuntaaminen) suunamine; (sot.) joondumine; (järjestys) kord ‹korra›
◊ nilkan koukistus ja ojennus hüppeliigese kõverdus ja sirutus; kirjat ovat hyllyssä hyvässä ojennuksessa raamatud on riiulil ilusti korras; kaikki paikat olivat ojennuksessa siivouksen jälkeen kõik kohad olid peale koristamist korras
◊  (sot.) ottaa (tehdä) ojennus joonduda; asento, ojennus! valvel, joondu!
2 (nuhteet) laitus; (moite) noomitus, hoiatus; (ark.) pea·pesu, nahutamine
◊ opiksi ja ojennukseksi õpetuseks ja hoiatuseks; hän on ankaran ojennuksen tarpeessa talle on vaja karmi noomitust
◊  (kuri) hän pani lapset ojennukseen ta distsiplineeris lapsi

ote 48*C
1 haare ‹haarde›, võte
◊ tiukka ote raudne haare; saada pitävä ote jostakin midagi tugevasse haardesse saada; tiukentaa otettaan jostakin oma haaret tugevdada; irrottaa otteensa oma haaret lahti lasta; hänen otteensa heltisi ta haare nõrgenes (andis järele); hiiri yritti päästä irti kissan otteesta hiir püüdis kassi haardest lahti pääseda; pyörien ote tiestä (tiehen) rataste haardumine teega
◊  (kuv.) vanhempien ote lapsiinsa lastevanemate kontakt oma lastega; hän ei saanut otetta elämään (elämästä) ta jäi eluvõõraks; hänellä oli hyvä ote kuulijoihin tal oli kuulajatega hea kontakt; hänen kirjoituksissaan on omintakeinen ote tema kirjutistes on omapärane haare; inflaatio kiristää otettaan inflatsioon tõmbab oma haaret pingule; inflatsiooni mõju suureneb
2 (toimintatapa, toimenpide) võte, abi·nõu, meede
◊ käyttää kovia otteita karme võtteid (meetmeid) kasutada; hän on määrätietoinen otteissaan (otteiltaan) ta on oma võtetes sihikindel; presidentti puuttui hallituksen muodostamiseen kovin ottein president sekkus valitsuse moodustamisse karmide võtetega; hänellä on hyvä ote lapsiin ta saab lastega hästi hakkama
3 (kokonaisuudesta jäljennetty osa) välja·võte
◊ ote pöytäkirjasta väljavõte protokollist
◊  (erik.) äänestää otteella hääletamistõendi alusel hääletada
4 (kerta) kord ‹korra›
◊ pariin otteeseen paar korda, mitmeid kordi; hän oli hoidettavana sairaalassa kahteenkin otteeseen ta oli isegi paar korda haiglas ravil

preussilaisuus 40 preisi kord, range kord; preisilikkus

satsi 5 (ark.) (annos) portsjon, ports (kõnek) annus; (erä) [kauba·]partii; (kerta) kord ‹korra›, voor ‹vooru›; (sarja) [toodangu·]seeria

siirrellä 67*K (frekv.) < siirtää ümber paigutada; ümber asetada; nihutada; paigast lükata; teisaldada; (edestakaisin) pidevalt ümber paigutada; kord siia, kord sinna paigutada; edasi-tagasi nihutada (lükata); [korduvalt] ühest kohast teise nihutada (paigutada)
◊ helposti siirreltävä kergesti ümberpaigutatav (nihutatav, teisaldatav) ks. myös siirtää

siivo 1
1 (adj.) puhas, korras; (kunnollinen) korralik; (hyvätapainen) kombekas, kombeline; heade kommetega, viisakas, hästi·kasvatatud, siivus; (kiltti) hea, lahke, armas, kena, sõna·kuulelik, viks, pai
◊ siivo käytös viisakas käitumine; viettää siivoa elämää elada korralikku elu
2 (subst.) (järjestys) kord ‹korra›; (kielt.) (epäjärjestys, sotku) korratus, korra·lagedus, segadus
◊ huoneessa on paha siivo tuba on väga segamini; toas valitseb suur korralagedus; tuba on täiesti koristamata; täällähän on kauhea siivo! kohutav segadus!; segi nagu sealaut!; mikä siivo! misuke korralagedus!; on alles tohuvabohu!

säätämis·järjestys 39 (oik.) seadusandlik kord
◊ perustuslain säätämisjärjestyksessä põhiseaduslikus korras; lakiehdotus on käsiteltävä 66. §:n mukaisessa säätämisjärjestyksessä seaduseelnõu tuleb käsitleda vastavalt 66. paragrahvile

toistamiseen (toiseen kertaan) teist korda; (uudestaan) uuesti; (vielä kerran) veel kord
◊ hän katsoi elokuvan toistamiseen ta vaatas filmi teist korda; minun piti käskeä toistamiseen ma pidin uuesti käskima

toiste1 teine kord; (myöhemmin) hiljem
◊ puhutaan siitä joskus toiste räägime sellest mõni teine kord, räägime sellest kunagi hiljem

tunneittain (joka tunti) tunniti, tunni·viisi, tunni·kaupa, tundide kaupa; (kerran tunnissa) iga tunni järel, kord tunnis; (tuntien mukaan) tundide pealt
◊ lääkettä annettiin tunneittain rohtu anti iga tunni tagant; palkat lasketaan tunneittain palgad arvestatakse tundide pealt, palgad arvestatakse tunnitasuna

tuuri 5 (ark.)
1 (onni, säkä) õnn, vedamine, näkkamine
◊ huono tuuri halb õnn; huonolla tuurilla menetät rahasi halvamal juhul jääd oma rahast ilma; kui ei vea, jääd oma rahast ilma; kävipä pojalla tuuri! küll aga poisil vedas (näkkas)!
2 (vuoro) kord ‹korra›, järje·kord ‹korra›, järg ‹järje›; voor ‹vooru›; (työvuoro) vahetus
◊ kenen tuuri on jakaa kortit? kelle kord on kaarte jagada?; työtä tehtiin kahdessa tuurissa töötati kahes vahetuses

varvi 5 (ark.) (kerros, kierros) trett, ring; (kerta) kord ‹korra›
◊ pullo kiersi jo toista varvia pudel käis juba teist korda ringi

vihki·kaava 9 laulatuse kord
◊ heidät vihittiin pitemmän vihkikaavan mukaan nad laulatati pikema variandi järgi

viikoittain (joka viikko) iga nädal, nädaliti; (kerran viikossa) kord nädalas; (viikko viikolta) nädal nädalalt
◊ viikoittain vaihteleva työaika iga nädal muutuv tööaeg

vuoro 1
1 järje·kord ‹korra›, kord ‹korra›
◊ odottaa vuoroaan oma [järje]korda oodata; nyt on sinun vuorosi nüüd on sinu kord; kuka nyt on vuorossa? kelle kord nüüd on?, kes nüüd järjekorras on?; kenen vuoro on pestä astiat? kelle kord on nõusid pesta; kukin vuorollaan kõik kordamööda; tuli minun vuoroni esittää ehdotus tuli minu kord ettepanekut teha; seuraavana vuorossa oleva potilas järgmisena järjekorras olev patsient; hän sai käydä saunassa naapurin vuorolla ta sai endale naabri saunakorra; nyt oli Suomen vuoro voittaa nüüd oli Soome kord võita; nyt on toiminnan vuoro nüüd on aeg tegutseda; vuoroin ks. vuoroittain; vuoroin satoi, vuoroin paistoi vaheldumisi sadas ja paistis päike; vuoron perään kordamööda, kordamisi; minä vuorostani mina omakorda; hän oppi taidon isältään, joka vuorostaan oli saanut oppinsa isoisältä ta õppis oma oskuse isalt, kes omakorda oli saanud õpetust vanaisalt
◊  (sananl.) vuoroin vieraissa käydään külas käiakse kordamööda
◊  (erik. kuolemaan viitaten) jokainen lähtee vuorollaan igaüks lahkub (sureb) omal ajal
2 (työvuoro) vahetus
◊ työtä tehtiin kolmessa vuorossa tööd tehti kolmes vahetuses, töö käis kolmes vahetuses; tehdä kahta vuoroa kaks vahetust järjest töötada, pikki päevi teha; tehdä työtä vuorotta vahetuseta töötada (väga pikki tööpäevi teha); ensimmäinen vuoro tulee töihin kello 6 esimene vahetus tuleb tööle kell 6
3 (pelin jakso) voor ‹vooru› (pesapallis)
◊ vuoron vaihto vooru vahetus
4 (kulkuvuoro) reis ‹reisi›
◊ kello 16:n vuoro kella 16 reis; Mikkelin-vuoro Mikkeli reis; bussi ajaa neljä vuoroa tunnissa buss käib neli korda tunnis; linjalle lisättiin vuoroja liinile pandi lisareise
5 (tanssin t. piirileikin osa) tuur ‹tuuri›
◊ tangon vuorot tango tuurid

yhdesti üks kord

yhteis·kunta·järjestys 39 ühiskonna·kord ‹korra›, ühiskondlik kord


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur