Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

hirveä 15
1 (pelottava) hirmu·äratav, hirmus ‹hirmsa›; (kammottava, kamala, kauhistuttava) kole ‹koleda›, jube, õudne, kohutav; (julma) julm
◊  (ark.) voi hirveää (hirveätä)! oi õudust!
2 (vastenmielinen) vastik, jälk; (ruma, tyylitön) jõle
3 (ark.) (suunnaton, valtava) tohutu, hirmus ‹hirmsa›, kohutav; (yhd.) hiigel-, hiigla[-]

huikea 15
1 määratu, ääretu, tohutu, tohutu suur; (valtava) vägev, võimas; kole ‹koleda›, hirmus ‹hirmsa›; (yhd.) hiigel-, hiigla[-]; (hurja) metsik, meeletu, maruline; (huimaava) pead·pööritav
◊ huikean iso tohutu suur, hiiglasuur; huikea hinta pööraselt kallis (kõrge) hind; hän vetää esityksistään huikeita palkkioita ta saab oma esinemiste eest muinasjutulisi honorare
2 (ark.) (mainio) suure·pärane, võrratu, uhke, fantastiline; kihvt (kõnek) vinge (kõnek); (uskomaton) uskumatu

hurja 10
1 (raju) metsik, pöörane, äge, käre; (hillitön) taltsutamatu, ohjeldamatu; (vallaton) üle·meelik, vallatu, ohjeldamatu; (raivokas) meeletu, raevutsev, märatsev
◊ hurjana raivosta raevust pöörane (metsik); meillä oli hurjat juomingit eilen meil oli eile vägev joomapidu (võtmine); ajaa hurjaa vauhtia pöörase kiirusega sõita, kihutada; kaupungissa kiersi hurja huhu linna peal liikus ringi pöörane kuuldus; viettää hurjaa elämää priiskavalt elada, laia elu elada; prassida, pummeldada; hänellä on hurja luonto tal on taltsutamatu iseloom
2 (ark.) (hirveä) hirmus ‹hirmsa›, kole ‹koleda›, jube, kohutav, õudne; (huikea) määratu, määratu suur, tohutu, tohutu suur; (tavaton) fantastiline, enne·kuulmatu
◊ hurjat hinnat hullud (pöörased, meeletud) hinnad; hurjan jännittävä hirmus põnev; hurjan kivaa hirmus tore, õudselt vahva; voi hurja! oh sa mait (tont)!, pagana pihta!

hurjan·näköinen 38 hirmus ‹hirmsa›, kole ‹koleda›, jube, hirmu·äratav

ilkeän·näköinen 38 (ruma) inetu, kole ‹koleda›
◊ ilkeännäköinen ruhje kole muljumishaav

julmettu 1*C (ark.) (kova) koletu; (ankara) äge; (valtava) vägev; (hirmuinen) kole ‹koleda›, hirmus ‹hirmsa›
◊ minulla on julmettu nälkä mul on kohutav nälg, mu kõht on kole tühi; julmettu kuri väga range distsipliin, kord nagu Viiburi sõjakoolis; julmetun iso kala kole suur kala; julmetun paljon koletu palju

kaamea 15 õudne, kohutav, kole ‹koleda›; hirmus ‹hirmsa›, hirmu·äratav
◊ kaamea onnettomuus hirmus (kohutav) õnnetus; kaamea verityö õudne veretöö; kertoa kaameita kummitusjuttuja õudseid kummituslugusid rääkida; tuliaseet tekivät kaameaa jälkeä tulirelvad tegid kohutavat hävitustööd
◊  (ark.) kaamea hattu õudne (jube) kübar; on kaamean kylmä on kohutavalt (hirmus) külm

kamala 10 kole ‹koleda›; (hirveä) hirmus ‹hirmsa›, kohutav; õudne, jube; (hirmuinen) tohutu
◊ kamala tilanne õudne olukord; hän kirkaisi kamalalla äänellä ta karjatas koleda häälega; voi kamalaa! oi õudust!, oh jubedust!; puhut kamalia! sa räägid jubedusi!
◊  (ruma, tyylitön) kamala hattu õudne kübar
◊  (suunnaton, kova) kamala meteli kohutav lärm; kamalan paljon õudselt palju

karsea 15 (ark.) kole ‹koleda› ks. myös kaamea

kauhea 15
1 kole ‹koleda›, koletu; hirmus ‹hirmsa›, jube, hirmu·äratav; (kaamea) õudne, võigas; kohutav
◊ kauhea onnettomuus hirmus õnnetus; kuului kauhea kirkaisu kostis kohutav karjatus; kauheinta oli epätietoisuus kõige kohutavam oli teadmatus; voi kauheaa! oo jubedust!, oh õudust!; (substantiivisesti) sinusta kerrotaan kauheita sinust räägitakse jubedusi
2a (vars. ark.) kole ‹koleda›, hirmus ‹hirmsa›, jube, õudne
◊ ruoka oli kauhean makuista toit oli kohutava (jubeda) maitsega; hän tuli töihin kauheassa kunnossa ta tuli tööle kohutavas seisundis
◊  (ruma, tyylitön) kauhea hattu kohutav (jube) kübar; kauhea esitys õudne ettekanne
2b väga, kole ‹—›, hirmus ‹—›
◊ kauhean paljon väkeä hirmus (väga) palju rahvast; kauhean kuuma hirmus (kole) palav

mahdoton 34*C
1 võimatu; (mahdoton ajatella) mõeldamatu
◊ mahdoton tehtävä võimatu (teostamatu) ülesanne; ikiliikkujan keksiminen on mahdotonta igiliikuri leiutamine on võimatu; sade teki sadonkorjuun mahdottomaksi vihm tegi viljakoristuse võimatuks, vihm ei võimaldanud vilja koristada; sitä on mahdoton[ta] sanoa seda on võimatu öelda; seda ei ole võimalik öelda; minun on [aivan] mahdotonta tulla mul pole kuidagi võimalik tulla, mul on täiesti võimatu tulla; matematiikka on hänelle mahdotonta oppia matemaatika õppimine käis üle tema võimiste; toivoa mahdottomia võimatut soovida (tahta); on mahdotonta, että kameli mahtuisi neulansilmästä on võimatu, et kaamel pääseks läbi nõelasilma; selitys on logiikan kannalta mahdoton [see] seletus on loogika seisukohalt võimatu (mõeldamatu); ehdotus[ta] on mahdoton hyväksyä [seda] ettepanekut on võimatu heaks kiita, [seda] ettepanekut ei saa kuidagi heaks kiita, [seda] ettepanekut ei ole kuidagi võimalik heaks kiita; oli mahdotonta jatkaa oli võimatu jätkata; polnud kuidagi võimalik jätkata; maasto oli mahdoton[ta] kulkea [sel] maastikul oli võimatu edasi liikuda
2 (mieletön) meeletu, pöörane, mõttetu, absurdne, mõistuse·vastane; (hullu) hull, hullu·meelne; rumal, loll
◊ puhua mahdottomia mõttetusi (lollusi, rumalusi) rääkida; jama ajada; ajatella mahdottomia jaburusi mõelda
3a (sopimaton) sobimatu, eba·sobiv; (kelvoton) kõlbmatu, mitte·kõlblik
◊ mahdoton väriyhdistelmä sobimatu värvikombinatsioon; hän on mahdoton opettajaksi ta ei sobi (kõlba) õpetajaks
3b (vars. ark.) (tuskastuttava) kole ‹koleda›, hirmus ‹hirmsa›, jube; (sietämätön) välja·kannatamatu, talumatu; tülikas; (toivoton) lootusetu; (villi) metsik, pöörane, taltsutamatu, ohjeldamatu
◊ Helsingissä on mahdoton liikenne Helsingis on pöörane liiklus; mahdoton asiakas tülikas klient; lapsi oli mahdoton, kiukutteli lakkaamatta laps oli talumatu, jonnis ühtepuhku; hän oli mahdottomalla tuulella ta oli üliheas (ülemeelikus, ülekeevas) tujus; ta oli särtsu täis; hän käy ihan mahdottomaksi, kun hän on juonut alkoholia kui ta on viina võtnud, muutub ta täitsa võimatuks (päris pööraseks, taltsutamatuks)
4 (vars. ark.) (suunnaton) kolossaalne, määratu [suur], tohutu [suur], päratu, vägev, võimas; (ennen kuulumaton) enne·kuulmatu; (uskomaton) uskumatu; (kauhea) hirmus ‹hirmsa›, kole ‹koleda›, jube, õudne
◊ hän sai mahdottoman kalan ta sai vägeva kala; mahdoton valehtelija õudne valetaja; hän on mahdoton juoruamaan ta on võimatu kuulujuttude levitaja; mahdottoman suuri tohutu (hirmus) suur; mahdottoman arvokas üliväärtuslik; tohutult hinnaline

pahan·näköinen 38 kole ‹koleda›, kohutav; inetu, hirmus ‹hirmsa›
◊ haava on pahannäköinen haav on kole


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur