Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit

ankara 10
1 range; (tarkka) nõudlik, põhjalik; (tuima) karm ‹karmi›, vali; (voimakas) jõuline, tugev; (jyrkkä, terävä) järsk, terav; (raskas) ränk; (kova) kõva, jäme, jõhker; (raju) äge, käre; (katkera) mõru, kibe; (vaikea) raske
◊ ankara katse ranke pilk; ankara ääni range hääl; ankara rangaistus range karistus; ankarat vaatimukset karmid nõudmised; ankara arvostelu ränk kriitika; olla ankara jollekulle (jotakuta kohtaan) kellegi vastu range olla; saada ankarat nuhteet saada vali noomitus; terroriteko sai ankaran tuomion YK:ssa terroriakt mõisteti ÜRO-s rangelt hukka; ankara talvi karm (kõva) talv; ankara kipu tugev valu; ankara päänsärky äge peavalu; sota oli ankara isku maalle sõda oli maale rängaks löögiks; ongelma vaati ankaraa aivotyötä probleem nõudis kõva mõttetööd; ankarat ponnistukset jõuliset pingutused; ankara vastarinta tugev vastupanu; ankara hyökkäys jõuline rünnak; elämän ankara todellisuus karm elutõde; elää ankarissa oloissa rasketes oludes elada; ankara taistelu äge võitlus
2 (ehdoton) tingimatu; (tinkimätön) järele·andmatu, järje·kindel; (järkähtämätön, horjumaton) kõikumatu, kõrvale·kaldumatu
◊ ankara johdonmukaisuus kõikumatu järjekindlus; ankaran looginen esitys kõrvalekaldumatult loogiline ettepanek

ankea 15 (ikävä) nukker, kurb; eba·meeldiv; (masentava) masendav, rõhuv, rusuv, ängistav; (apea) tusane; (surumielinen) kurblik; (surullinen) murelik; (lohduton) lohutu, trööstitu; (alakuloinen) longus, norgus; (synkkä) sünge; (kolkko) kõle; (vaikea) vaevaline, raske, karm ‹karmi›
◊ ankea tunnelma sünge meeleolu; ankeat ajat rasked ajad; lohduttoman ankea lokakuun ilta lõpmatult lohutu oktoobriõhtu; ankea ympäristö rusuv (kõle) ümbrus; ankeat ajatukset muremõtted; nykypäivän ankeassa taloudellisessa tilanteessa tänapäeva kitsas majanduslikus olukorras

armoton 34*C
1 armutu, armu·heitmatu; (säälimätön) halastamatu, hoolimatu; (kova) vali, kalk; (ankara) range, karm ‹karmi›
◊ armoton tuomari range kohtunik; olla armoton voitettuja kohtaan võidetute vastu halastamatu olla; armoton kohtalo karm saatus; elämän armoton laki elu karm seadus; metsien armoton hakkuu metsade hoolimatu mahavõtmine
2 (suunnaton, tavaton) tohutu, määratu, meeletu; (ark.) röögatu; (uskomaton) uskumatu, võimatu; (kauhea) õudne, jube, kohutav
◊ minulla oli armoton jano mul oli kohutav janu; armoton loppukiri meeletu lõpuspurt; hän on armottoman hidas ta on võimatult aeglane
◊  (ark.) hänellä on armoton kiire aamusta iltaan tal on meeletu rutt hommikust õhtuni

häkä 10*D ving, karm ‹karmu›; (kem.) vingu·gaas; (polttoaineena) generaatori·gaas
◊ saunassa oli häkää saunas oli karmu (vingu); hään vaara vingu oht; kuolla häkään surra vingumürgitusse
◊  (kuv.) juttu meni kansaan kuin häkä [päähän] lugu läks rahvale peale nagu ving [pähe]; täyttä häkää täie hooga, täie vaardiga; ohjelmaa suunniteltiin jo täyttä häkää kavandamine käis juba täistuuridel

jylhä 10 (mahtava) võimas, vägev, massiivne; (karuudellaan t. autiudellaan vaikuttava) üksildane ja karm; (juhlallinen) pühalik
◊ jylhä vuoristo võimas mäestik; linnan jylhät muurit linnuse võimsad müürid; jylhän totinen ilme pühalikult tõsine ilme

jyrkkä 10*A
1 järsk; (valok.) kontrastne
2 (terävä) terav
◊ jyrkkiä lämpötilan vaihteluja järsud temperatuurikõikumised; jyrkkä ero järsk (suur) erinevus
3 (taipumaton) järele·andmatu, paindumatu; (ankara) range; (tiukka) karm ‹karmi›; (ehdoton) kategooriline; (voimakkaasti vaikuttava) drastiline; (radikaali) radikaalne; (ääri-) äärmus-
◊ jyrkkä kielto karm keeld; jyrkkä vastaus järsk vastus; jyrkkä ei järsk ei, kategooriline ei; ryhtyä jyrkkiin toimenpiteisiin võtta radikaalseid meetmeid; puuttua jyrkin ottein johonkin järsult sekkuda; jyrkkä uudistus radikaalne reform; jyrkät mielipiteet teravad arvamused; hän on jyrkkä oikeistolainen ta on äärmusparempoolne

jyrkkä·luonteinen 38 järsu·loomuline, äkilise loomuga, käre; (ankara) range; (tiukka) karm ‹karmi›; (ehdoton) kategooriline

jäyhä 10 kare; (karu) karm ‹karmi›; (jäykkä) jäik

kalsea 15
1 (kolea) kõle; (kylmä) külm; (ilmasta myös) vilu
◊ kalsea tuuli kõle tuul; kalsea ja sumuinen sää kõle ja udune ilm; kalsea syysaamu vilu sügishommik; lämmittämätön, kalsea huone kõle, kütmata tuba
2 (kolkko, karu) karm ‹karmi›; (ihmisestä) kalk
◊ kalseat värit külmad värvid; kalsea loistevalo kõle halogeenlamp; kalsea sisustus range sisustus; hänen äänensä oli kalsea ta hääl oli kalk; kalsea suhtautuminen kalk suhtumine

karhea 15
1 kare, karm ‹karmi›; (rosoinen) krobeline; (jäykkä, kankea) puine, kange
◊ karhea pinta krobeline (kare) pind; karheat kädet karedad käed; karhea pyyhe kare käterärik; karhea parransänki kare habemetüügas; villapusero tuntui karhealta villane džemper tundus karm (kare)
2 (äänestä) räme, kare
◊ kurkku tuntuu karhealta kurk oleks nagu kare; hän puhui liikutuksesta karhealla äänellä ta rääkis liigutusest kareda häälega; karhea yskä krõbisev köha

karski 5 robustne; (jämerä) jäme; (ankara, tiukka) vali; (pelkäämätön) uljas, julge; (kovaluonteinen) karm ‹karmi›
◊ kapteenin karskit komennot kapteni karmid korraldused
◊  (kuv.) karski vanha merikarhu karm vana merekaru

karu 1
1 (maaperästä) vilja·kandmatu, viljatu; (köyhä) lahja
2 (paljas) tühi; (niukka) kehv; vilets; (askeettinen) askeetlik; (ankara) range; (juro, jäyhä) karm ‹karmi›
◊ luostarin karu ruokasali kloostri askeetlik söögisaal; karun yksinkertainen tyyli askeetlikult lihtne stiil; herätä karuun todellisuuteen ärgata karmi tegelikkusse

kireä 15
1 (pingotettu, jännitetty) pingul, pinguldatud, pingule tõmmatud; (ahdas) kitsas, pigistav, trammis; (tiivis) tihe
◊ kireä rummunkalvo pinguletõmmatud trumminahk; kireä side pingul (pigistav) side; pusero on kutistunut kireäksi pluus on kokku tõmbunud ja kitsaks jäänud; kireä solmu tihe sõlm
2 (kuv.) (jännittynyt) pinev; (jäykkä) jäik; (jämerä) range, karm ‹karmi›; (vaativa) nõudlik; kriitiline
◊ kireä tunnelma pingeline õhkkond; kireät välit terav vahekord; kireä ilme range ilme; hän vaikuttaa kireältä ta näib range (karm); puhua kireässä äänilajissa rangel toonil rääkida; kireä käsky kõva käsk; tehdä jotakin kireässä tahdissa teha midagi ägeda tempoga
2a (äänestä) kireä, kouluttamaton lauluääni seadmata, koolitamata lauluhääl
2b (säästä) krõbe; (kelistä) halva libisemisega
◊ kireä pakkanen krõbe (kange) pakane; kireä pakkaskeli reetee v suusarada, kus kange külmaga on halb libisemine
3 (vaikea) karm ‹karmi›, vali; (hankala) raske, vaevaline
◊ kauppaliikkeiden kireä kilpailu äride (kaupluste) karm konkurents; näinä kireän rahan aikoina neil aegadel, kui raha on vähe; kireän paikan tullen voin auttaa sinua kui sul raskeks läheb, võin sind aidata

kitku 1 ving, karm ‹karmu›

kitsas 41
1 ihne, ihnus ‹ihnsa›, kitsi
2 (kuv. säästeliäs) kokku·hoidlik, kooner
◊ hän on kitsas antamaan kiitosta ta on kiitusega kitsi; pankkien kitsas luottopolitiikka pankade kokkuhoidlik laenupoliitika
3 (kuv. karu) karm ‹karmi›

kova 10
1 kõva; (kiinteä) tahke
◊ kovaa leipää tahke (kõva) leib; kova harja kõva hari; kuivua kovaksi kõvaks kuivada; kova kuin kivi kõva kui (nagu) kivi; kärsiä kovasta vatsasta kõhukinnisuse all kannatada; kovaksi keitetty muna kõvaks keedetud muna
◊  kova pähkinä jollekulle kõva pähkel kellelegi; hänellä on kova pää tal on kõva pea; seurata jotakin silmä kovana midagi pingsalt (silm punnis) jälgida
◊  (erik.) hänellä oli kovat kaulassa tal oli kõva krae kaelas ja lips ees
◊  (ark.) ampua kovilla lahingumoonaga tulistada; (kuv.) raskekahureid käiku lasta
2 (kuv.) vali, range, karm ‹karmi›; (tunteeton) tundetu; (sydämetön) südametu; (säälimätön) kalk
◊ pelata kovaa peliä karmi mängu mängida; kovan linjan politiikka karmi (range) joone poliitika; tuo oli kovaa puhetta see oli karm jutt; panna kova kovaa vastaan sõrgu vastu ajada; olla kovana kange (järeleandmatu) olla, mitte sammugi taganeda; kova tuomio karm kohtuotsus; kovat ehdot rasked tingimused; kovia otteita karmid meetmed
3 (vaikea) raske; (rasittava) väsitav; (ankara) karm ‹karmi›, kuri; (katkera) kibe
◊ kovat ajat rasked ajad; kova talvi karm talv; kova kohtalo kuri (raske) saatus; kova työ raske töö; on kovaa joutua työttömäksi töötuks jäämine on raske; se on kova paikka vasta-alkajalle see on algajale raske asi; tässä on kovat paikat ennen kuin voitto on meidän sellega on palju vaeva, enne kui võit on meie
◊  (substantiivisesti) hän on monta kovaa kokenut ta on mitmeid raskusi üle elanud; joutua koville raskustesse (plindrisse) sattuda; olla kovilla raskustes (plindris) olla
4 (vaikutukseltaan voimakas) tugev, kõva, vägev; (äänestä myös) vali
◊ kova isku kõva löök; kova jännitys suur pinge, kõva närveerimine; kova huuto kõva kisa; kova liikenne intensiivne liiklus; kova pakkanen käre pakane; kova sade kõva (tugev) vihm; kova aallokko tugev lainetus; aallokko käy kovana laine peksab ägedalt; kova myrsky kõva (tugev) torm; myrsky riehui kovimmillaan torm möllas ägedalt; kovan tuulen varoitus tormihoiatus; kova kipu tugev valu; kova kuume suur palavik; kova nälkä suur (kõva) nälg; minulla on kova nälkä mul on kõht kole (kohutavalt, kangesti) tühi, mul on hirmus nälg; kova jano kange janu; kova halu hirmus tahtmine; kova hätä kibe häda; kovat huumeet kangetoimelised narkootikumid; kova teknologia loodus- ja keskkonnavaenulik tehnoloogia; kovat arvot materiaalsele heaolule orienteeritud väärtused
5 (suuri, runsas) suur
◊ kovat suunnitelmat vägevad plaanid; kova kysyntä suur nõudlus; kova hinta kõrge hind; kova tarjous suur pakkumine
6 (innokas) kõva, äge ks. myös kiihkeä
◊ hän on kova kerskailemaan ta on kange (suur) kiidukukk; hän on kova kiroilemaan ta on äge vanduja; hän on kova valehtelemaan ta on suur valevorst; hän on kova ryyppymies ta on kõva kärakavend (kärakapanija); hän on kova tupakkamies ta on kange suitsumees; hella on kova savuttamaan pliit ajab hirmsasti suitsu sisse
7 tugev, hea, tubli
◊ kova työmies kõva töömees
8 (tasoltaan hyvä) hea; (ark.) kõva
◊ olla kovassa kunnossa heas vormis olla; kova nimi kõva nimi
9 (rahasta, valuutasta)
◊ kova valuutta kindel (konverteeritav) valuuta (ark.) kõva valuuta
◊  (Suom.) kovan rahan asunto korter, mille üürimist v ostmist ei ole doteerinud riik ega kohalik omavalitsus
10 (valosta) ere, terav
11 (vedestä) kare, kõva
12
◊ kova p kõva (tugev) p

kova·kourainen 38 (myös kuv.) kõva (karmi) käega, kõva·käeline, karmi·käeline; (karkea) karm ‹karmi›, vali

murjoa 52 {kedagi} halvasti (julmalt) kohelda; {kellegi vastu} karm olla; {kellegi suhtes} vägivaldne olla; (ruhjoa) {kedagi} läbi peksta; {kedagi} vaeseomaks (oimetuks) peksta; (pidellä pahoin) {kellegi kallal} vägivalda tarvitada; {kellegi kallal} vägi·vallatseda; {kedagi} julmalt (jõhkralt) kohelda; (hakata) lüüa, peksta, taguda, materdada; (murskata) purustada, puruks lüüa; (kolhia) ära rikkuda; vigastada; (pahasti) puruks lüüa, ära lõhkuda
◊ murjoa joku mustelmille kedagi vaeseomaks peksta; myrskyn murjoma metsä tormi poolt räsitud mets
◊  (kuv.) maailman murjoma ihminen elust vintsutatud (muserdatud) inimene

nuiva 10 (penseä) morn; (nyrpeä) kalk; (tyly) vastu·tulematu, vaenulik; (kalsea) külm; (töykeä) eba·sõbralik; (kova) karm ‹karmi›
◊ nuiva ilme kalk ilme; nuiva arvostelu halastamatu kriitika

pureva 10
1 hammustav
2 (terävä) terav; (leikkaava) lõikav
◊ pureva viikate terav vikat
3 (kuv.) (säästä tms.) külm, vali, karm ‹karmi›; (viiltävä) läbi·lõikav; (pistävä) näpistav
◊ pureva viima külm, läbilõikav tuul; pureva pakkanen näpistav (vali) pakane; oli purevan kylmä oli läbilõikavalt külm
4 (kuv.) (kritiikistä tms.) õel; (terävä) terav; (pisteliäs) torkav; (ivallinen) irooniline; (ilkeä) kuri
◊ pureva iva õel iroonia; pureva satiiri torkav satiir; pureva huomautus torkav märkus; purevan ivallinen artikkeli õelalt irooniline artikkel

rakkaudeton 34*C armastuseta; (sydämetön) südametu; (kylmä) külm, jäine, kalk; (kova) karm ‹karmi›; (tyly) eba·sõbralik

raskas 41
1 (painava) raske
◊ raskas ajoneuvo raskeveoauto; raskas liikenne raskeveoliiklus; laukku oli raskas kantaa kotti oli raske tassida (kanda); raskasta kuin lyijy raske nagu tina, tinaraske; raskaat askeleet rasked sammud; raskaat moukariniskut rasked vasaralöögid; raskaat pilvet rasked pilved
◊  (väsymyksen tms. tunteesta) minulla on raskas olo mul on raske olla; pää tuntuu raskaalta pea on raske
◊  (tunkkainen) huoneessa on raskas ilma toas on umbne, toas on raske õhk
◊  (tuoksusta) raskas tuoksu raske lõhn
◊  (ankea, synkkä) raskaat ajatukset rasked mõtted, sünged mõtted; raskas tunnelma raske meeleolu; olla raskaalla mielellä sünges meeleolus olla; raskas huokaus raske ohe
◊  (kuv.) raskas taakka putosi hänen harteiltaan raske koorem langes tema õlgadelt; raskas teollisuus rasketööstus
◊ (ark.) raskas ruoka raske toit, rasvane toit, raskesti seeditav toit; ampua raskaalla tykistöllä kõva käega tegutseda

◊  (sot.) raskas aseistus raskerelvastus; raskas konekivääri raskekuulipilduja, suurekaliibriline kuulipilduja; raskas kranaatinheitin raskegranaadiheitja; raskas tykki raskesuurtükk; raskas tykistö raskesuurtükivägi
◊  (kem., fys.) raskas vesi raske vesi; raskas vety raske vesinik, deuteerium
2 (vankka) tugev; (massiivinen) massiivne; kogukas; (kömpelö) kohmakas; saamatu; (kankea, jähmeä) kange
◊ raskas ruumiinrakenne tugev kehaehitus; barokin raskaat muodot baroki tugevad vormid; hän on raskas liikkeissään ta liigub raskelt; raskas meikki tugev meik
3 (ankara, kova) raske; karm ‹karmi›; ränk; tugev; (vaikea, rasittava) väsitav
◊ raskas onnettomuus raske õnnetus; raskas isku tugev löök; raskas syyllisyys raske süü; raskas tappio raske kaotus; hän oli raskaan surun murtama ränk mure rõhus teda, ta oli rängast murest murtud; raskaat sotavuodet rasked sõja-aastad; raskas verotus rängad maksud; raskas velvollisuus raske kohustus; raskas vastuu raske vastutus; tehdä raskasta työtä rasket tööd teha, ränka tööd teha; rata oli raskas [juosta] [jooksu]rada oli raske; kirja oli raskasta luettavaa raamatut oli raske lugeda; raskas uni raske (sügav) uni
4 (törkeä, karkea) jõhker; ränk; julm; (raskauttava) raskendav; (vakava) tõsine
◊ raskas rikos jõhker kuritegu; raskas erehdys ränk eksitus; raskas syytös raske süüdistus
5 (raskaudentilasta) rase, raske·jalgne, raske (van)
◊ hän on raskaana ta on rase, ta ootab last; tulla raskaaksi rasedaks jääda, rasestuda; olla seitsemättä kuukautta raskaana seitsmendat kuud rase olla

rosoinen 38 konarlik; krobeline, krobe; (epätasainen) eba·tasane, eba·ühtlane; (hiomaton) lihvimata; (karkea) kare; karm ‹karmi›; tahumatu; (kuv. tyylistä tms.) konarlik, eba·ühtlane
◊ rosoinen kallio krobeline kalju; rosoinen lasitus ebaühtlane glasuur
◊  (kuv.) rosoinen luonne karune (karm, tahumatu) iseloom

sievistelemätön 34*C (hienostelematon) mitte·peenutsev, peenutsematu; (kaunistelematon) ilustamata, kaunistamata; ilustamatu, kaunistamatu; (karhea) kare, karm ‹karmi›; (kuv.) ilustamata, lakeerimata
◊ sievistelemätön totuus ilustamata tõde

spartalainen 38
1 (adj.) sparta; (ankaran yksinkertainen) spartalik, range, karm ‹karmi›, askeetlik; (niukka) napp ‹napi›, kasin
2 (hist., subst.) spartalane; (naisesta myös) spartalanna

säälimätön 34*C halastamatu, julm; (armoton myös) armutu, armu·heitmatu; (kova, ankara) karm ‹karmi›, range; (häikäilemätön) hoolimatu, jultunud, jõhker
◊ säälimätön kilpailu johtoasemasta armutu (äge) võitlus juhtpositsiooni pärast; laji on uhanalainen säälimättömän pyynnin vuoksi liik on ohustatud armutu (halastamatu) püügi pärast

tiukka 9*A
1 (lujasti kiinni oleva) kõvasti kinniolev; kõvasti kinnitõmmatud; kõvasti kinnikeeratud; tugev
◊ tiukka kansi tihke kaas, kõvasti kinniolev kaas; tiukka solmu tugev (kõvasti kinnitõmmatud) sõlm
2 (kiristävä, pingottunut) pingul, pinguli, pingul·olev; pingutatud; (ahdas) kitsas, ahas; (vars. vaatteesta) pigistav, pitsitav; liibuv
◊ tiukka side pingul side; tiukka pipo pingul (tihedalt istuv) kootud müts; kiristää köysi tiukaksi köit pingule tõmmata
3 (rakenteeltaan tiivis) tihe; tihke; kokku·surutud; plink
◊ tiukaksi tallattu maa tihkeks (plingiks) trambitud maa; neuloa tiukkaa neulosta tihedalt (kõvasti) kududa; he etenivät tiukassa muodostelmassa nad liikusid tihedas rivis
4 (ankara) range; (jäykkä) jäik; paindumatu; (vaativa) nõudlik; (kova) karm ‹karmi›; vali; (tinkimätön) järele·andmatu; tingimatu; (jyrkkä) järsk; äkiline; jõnk; terav
◊ tiukka opettaja nõudlik õpetaja; tiukka kuri range distsipliin; tiukka linja range suund, järsk liin; tiukka rajoitus karm piirang; tiukka sääntö range reegel; tiukka käsky karm käsk; tiukka valvonta range järelevalve; hänen tiukka ilmeensä lientyi tema vali ilme pehmenes; vaatia jotakin tiukassa äänilajissa midagi teravas toonis nõuda
5 (vaikea, kova) raske; ränk; kõva; pingne; (hankala) tüütu, tüütav; tülikas; (rasittava) kurnav; väsitav; (työläs) vaevaline; vaeva·rikas
◊ tiukka ottelu raske mäng; tiukka harjoitus kõva (pingne) treening; siinä oli tosi tiukat paikat see oli tõepoolest täbar lugu, siis oli tõepoolest kitsas käes, siis läks asi tõepoolest ohtlikuks; olipa se tiukka paikka see oli küll raske juhus (keeruline lugu); tiukan paikan tullen voit kääntyä puoleeni kui asi kibedaks läheb, võid minu poole pöörduda
◊  (substantiivisesti) jokin tekee tiukkaa miski tekitab (valmistab) raskusi, miski kujuneb keeruliseks; teki tiukkaa mahtua mukaan oli raske kohta saada, oli problemaatiline kaasa saada (pääseda); ottelun voitto ei tehnyt kotijoukkueelle tiukkaakaan mängu võitmine oli kohalikule meeskonnale mänguasi, mängu võitmine polnud kohalikule meeskonnale mingi küsimus
6 (jyrkkä, kiperä) järsk; terav; äkiline
◊ tiukka käänne järsk pööre, äkiline muutus
7 (tiivis, intensiivinen) tihe; intensiivne
◊ tiukka ohjelma tihe programm
8 (ark. väkevä, tulinen, kirpeä) kange; terav; vägev; vänge
◊ tiukkaa viinaa kange viin; tiukka maku vänge maitse; tiukka mauste terav maitseaine
9 (slg. hyvä) kihvt, äge, vinge, vahva, lahe ‹laheda›, tore
◊ tiukkaa musaa vinge muusika; lahe musa

tuikea 15
1 (tiukka) äge; käre; järsk; äkiline; (ankara) karm ‹karmi›; range; vali ks. myös tuima
2 (väkevä, voimakas) tugev; jõuline; vägev; (kova) kõva; kange; (mausta myös) terav, terava·maitseline ks. myös tuima
◊ tuikea pakkanen kõva pakane; tuikea tuuli vinge tuul; tuikeaa sinappia kange sinep

tuima 10
1 (ankara, kova) karm ‹karmi›; range; vali; jäik; (voimakas) tugev; jõuline; vägev; (raju) äge; käre; kärts; (kipakka) äkiline; järsk; (pureva) lõikav, purev
◊ tuima tuuli lõikav tuul; tuima taistelu äge võitlus; hän lähti tuimaan loppukiriin ta alustas jõulist lõpuspurti
2 (ilmeestä tms.) (tyly) morn; pahur; pahane; kale; (vihainen) vihane; kuri; (ankara) karm ‹karmi›; range; vali
◊ tuima katse pahane vaade, morn pilk
3 (kans.)
3a (liian suolainen) üle·soolatud, liiga soolane; tuli·soolane; (väkevä) kange; (kirpeä) kibe; mõru, mõrkjas
3b (suolaton) mage; (laimea, mieto) nõrk; maitsetu; lääge

turski 5 (karski) karm ‹karmi›; vali; järsk; (tyly) pahur; sünge, morn; pahane

tyly 1 pahur, tõre; morn; jõnk; (ynseä) eba·sõbralik; vastu·tulematu; turtsakas; (töykeä) osa·võtmatu; kale, kalk; (kopea) kõrk; suureline; (kova) karm ‹karmi›; järsk
◊ tyly vastaus pahur vastus; hän sai tylyn kohtelun ta sai jõnga kohtlemise osaliseks; tuomio oli tyly kohtuotsus oli karm; tyly kohtalo karm saatus
◊  (kuv.) taistelu tylyä luontoa vastaan võitlus karmi loodusega

töykeä 15 pahur, tusane; morn, tõre, pire, järsk; karm ‹karmi›, kale; (epäystävällinen) eba·sõbralik; tõrjuv; (epäkohtelias) eba·viisakas
◊ olla töykeä jollekulle (jotakuta kohtaan) kellegi vastu karm olla; kellegi suhtes tõrjuv olla; hän sai töykeän vastaanoton ta sai ebasõbraliku vastuvõtu osaliseks

vakava 10
1 tõsine; tõsi·meelne; kindel, vankumatu; (ylen vakava) üli·tõsine
◊ hänen kasvonsa olivat vakavat ta nägu oli tõsine; vakavassa mielessä tehty ehdotus tõsiselt mõeldud ettepanek; vakava aika karm aeg; vakava sana kindel sõna; vakava varoitus tõsine hoiatus; elämän vakavat puolet elu tõsised küljed; näytelmän vakava sanoma näidendi tõsine sõnum; kiinnittää johonkin vakavaa huomiota millelegi tõsist tähelepanu pöörata; ottaa asia vakavalta kannalta asja tõsiselt võtta; vakava musiikki tõsine muusika; vakava arvokkuus tõsine väärikus
2 (paha, ankara) raske, karm ‹karmi›; tõsine; (vaarallinen) ohtlik; (kohtalokas) saatuslik
◊ vakava erehdys tõsine eksimus, suur viga; vakava syytös raske süüdistus; vakava välikohtaus ohtlik vahejuhtum; vakava huomautus karm märkus; vakava sairaus raske (tõsine) haigus; tilanne on muuttunut yhä vakavammaksi olukord on muutunud üha karmimaks; tästä voi olla vakavia seurauksia sellel võib olla tõsiseid tagajärgi, sellel võivad olla tõsised tagajärjed
3 ks. vakaa 1


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur