|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 89 artiklit, väljastan 50
edes
1 (vars. toivomuslauseissa) (ainakin) vähemalt, kas·või ‹—›; (vähintään) vähemalt; (kumminkin) ometi; (sentään) ometi[gi]
◊ saanko kymmenen tai edes viisi markkaa? kas ma saan kümme või siis vähemalt viis marka?, kas ma saaksin kas või viis marka?; välittäisit minusta edes vähän! kui sa minust kasvõi natukenegi hooliksid!; voisitte edes kiittää võiksite vähemalt tänadagi; hyvä, että edes ilma oli kaunis hea, et vähemalt ilm oli ilus
2 (kielt. yhteyksissä) isegi, isegi mitte, üldse[gi]
◊ asunto, jossa ei ole edes vesijohtoa korter, kus ei ole isegi [mitte] veevärki; hän ei maininnut asiasta edes vaimolleen ta ei maininud seda isegi oma naisele; enhän edes tunne häntä ma ju isegi ei tunne teda, ma ju ei tunne teda üldse; oletko edes yrittänyt? kas sa oled üldse proovinud?; ei edes sen vertaa isegi mitte niivõrd
ehtiä 61*F
1 jõuda, areneda; (tulla ajoissa) jõuda
◊ en ehdi tehdä sitä ma ei jõua seda teha; hän ei ehtinyt syödä ta ei jõudnud süüa, tal ei olnud aega süüa; hän ehti ensimmäisenä perille ta jõudis esimesena kohale; ehdimme satamaan vasta keskiyöllä jõudsime sadamasse alles kesköösel; ehtiihän tässä jõuab ju veel; hän tulee kun ehtii ta tuleb siis, kui jõuab; tauti oli ehtinyt pitkälle haigus oli arenenud (läinud) kaugele; kuta pitemmälle kesä ehtii mida edasi suvi läheb; hän yritti ehtiä aamujunaan ta üritas jõuda hommikuse rongi peale
2 (runok. tulla, saapua) tulla; läheneda
ei (kieltoverbi: en, et, ei, emme, ette, eivät; imperatiivi: älä, älköön, älkäämme, älkää, älkööt) ks. myös älä
1 ei
◊ en tiedä ma ei tea; hän sanoi, ettei tiedä ta ütles, et ei tea; ei — eikä ei — ega; hän ei halunnut matkustaa Italiaan eikä Espanjaan ta ei tahtnud reisida ei Itaaliasse ega Hispaaniasse; sinun on mentävä, tahdoit tai et sa pead minema, tahad või mitte; ei hätää! ei ole viga midagi!, pole midagi!; ei saa! ei saa!, ei või!, ei tohi!; ei siinä kyllin siin pole piisavalt; kun ei niin ei kui ei siis ei
◊
◊
◊
◊
2 (kielt. vastauksissa) ei
3 (yllättymistä tms. ilmaisemassa) eihän! ära parem räägi!; eihän toki! ei või olla!; ei, mutta sehän on hirveää! ei, aga see on ju õudne!
entise(nsä
◊ sinähän olet aivan entisesi sa oled ju täpselt samasugune nagu varem
että (kieltoverbiin liittyvänä usein etten, -et, -ei, -emme, -ette, -eivät)
1 et
◊ on hauskaa, että tulit tore, et tulid
◊
◊
2 (muunlaisissa sivulausetyypeissä) (seurausta ilmaisevissa sivulauseissa) hän huusi [niin], että oli pakahtua ta karjus nii, et hing jäi kinni; mitä olen tehnyt, että noin murjotat? mis ma olen teinud, et sa nii vingus (mossis) oled?; hän oli niin sairas, ettei jaksanut lukea ta oli nii haige, et ei jaksanud lugeda; tulos oli sellainen, että se tyydytti kaikkia tulemus oli selline, et see rahuldas kõiki, tulemus oli selline, et kõik jäid sellega rahule; kello on viisi, niin että voimme lähteä kell on viis, nii et võime minna; kell on viis, järelikult võime minna
◊
◊
◊
◊
◊
◊
3 (keskustelussa) etteikö täällä saisi laulaa? et siin ei tohi laulda või?; "Missä isä on?" — "ettäkö isä?" "Kus isa on?" — "Ah et isa või?"
◊
◊
◊
◊
hei
1 hei!, tervitus!; (hyvästeltäessä) hei!, tsau! (kõnek) tsauki! (kõnek) tsauka! (kõnek) nägudeni! (kõnek)
◊ hei hei! hei hei!; heipä hei! hei hei!, hei hopsti! (nalj); [no] hei, näkee sinuakin! ohoo, keda ma näen!, ets kae, sind ka näha!; hei vain! nägemist!; hei sitten! nägemist!
2 (kehotuksissa, toteamuksissa ym.) hei kuule! kuule!; hei, odottakaa! hei, oodake mind ka!, pidage kinni, oodake mind!; hei, mitä te oikein aiotte? hei, teie seal, mis te tegema hakkate?, kuulge, mis teil plaanis on?
3 (ilmaisemassa riemua) ohoo!; hurraa!
◊ hei, tämähän on mukavaa! ohoo, küll on vahva!, kuulge, see on ju tore!; hip hei! hip-hip-hurraa!
4 ks. eläköön
5 (ark. vinksahtanut) hän on hiukan hei hei ta on natuke ohoh, ta on nupust nikastanud, ta on pisut metsa poole
helppo 1*B kerge, hõlpus, hõlbus
◊ on jo helpompi olo juba on kergem (parem) olla; helppo sinun on sanoa, kun et tiedä mis sul viga öelda (sul on kerge öelda), sina ju ei tea; ei ole helppoa kellään ei ole kerge kellelgi; hankkia helppoa rahaa kergelt saadud raha peal väljas olla; käyttää tilaisuutta hyväkseen helppojen voittojen saavuttamiseksi olukorda hõlptulu saamiseks ära kasutada; päästä helpoille päiville kerge elu peale pääseda; tuo on helppo homma see on väike asi, see on kerge töö, kukepea! (kõnek); (ark.) leipä ei ollut helpossa leiba tuli teenida raske tööga; mennä helppoon end tüssata (ninapidi vedada, alt vedada) lasta; A narrasi B:tä, ja B meni helppoon A lollitas B-d ja B läks õnge; päästä helpolla kerge vaevaga asjast välja tulla, kergelt pääseda; voittaa helpolla kergesti (hõlpsasti, ilma suurema vaevata) võita; tuo kone menee helpolla rikki see masin läheb kergesti rikki; hän ei luovu helpolla ta ei loobu kergesti, ta ei anna kergesti alla
hyvä 10 (komp.: parempi, superl.: paras)
1 hea
◊ hyvä auto hea auto; hyvä tie hea tee; hyvä palkka hea palk; hyvä laatu hea (kõrge) kvaliteet; hyvä maku hea maitse; hyvä neuvo hea nõu; hyvä kirja hea (väärt) raamat; talo on hyvässä kunnossa maja on heas korras; suunnitelmassa on paljon hyvää kavas on palju head; siinä on se hyvä puoli, että — selles on niipalju head, et —; he ovat yhtä hyviä molemmat nad on paras paar
2 (etevä) võimekas; (taitava) osav; (kelpo) tubli
◊ hyvä maalari, uimari, hiihtäjä hea maaler, ujuja, suusataja; ei ole kovinkaan hyvä puhuja ei ole kuigi hea (suurem asi) kõnemees, ei oska just hästi kõnelda; hyvä oppimaan tubli õppija; hyvä keksimään selityksiä osav seletusi leidma; hyvä kielissä keelte peale andekas; hyvä käsistään lahtiste kätega; (näppärä) osav; hyvä suustaan ei ole suu peale kukkunud; suu paraja koha peal; tuli maaliin hyvänä kakkosena saavutas tubli teise koha
3 (miellyttävä, mukava) hea
◊ hyvät uutiset head uudised; hyvä käytös hea käitumine; hyvä sää hea (ilus) ilm; hyvä sää ikkunanpesuun kena aknapesuilm; tehdä hyvä vaikutus johonkuhun kellelegi head muljet jätta; olla hyvissä väleissä jonkun kanssa kellegagi hästi läbi saada; heillä on hyvät suhteet nad saavad hästi läbi; hän on hyvä ystäväni ta on mu hea sõber; hyvällä tuulella heas tujus, rõõmsas meeleolus; hyvillä mielin hea meelega, meelsasti, meeleldi; hyvän näköinen kena, ilus; hyvän makuinen hea maitsega, maitsev; hyvän tuoksuinen hea lõhnaga; maistuu hyvältä (hyvälle) maitseb hea (hästi); keitto on hyvää supp on hea (maitsev); vanhaan hyvään aikaan vanal heal ajal; hyvää tekevä meeldiv, kosutav; he saivat hyvän vastaanoton neid võeti hästi vastu; täällä meidän on hyvä olla siin on meil hea olla; hyvähän sinun on puhua sul on ju hea rääkida, mis sul viga rääkida
◊
4 (edullinen, otollinen) hea, kasulik; (suotuisa) soodne
◊ hyvä onni hea õnn; teki hyvät kaupat tegi kasuliku (hea) kauba; jättää hyvä tilaisuus käyttämättä jätta hea võimalus kasutamata; ei ole hyvä tehdä niin nii ei peaks tegema, nii ei ole hea teha; sinne ei ole hyvä mennä parem ei maksa sinna minna, sinna ei ole hea minna; olla hyväksi jollekulle kellelegi kasuks tulla; tee mitä hyväksi näet tee, mida paremaks pead; hän katsoi hyväksi häipyä ta pidas paremaks kaduda; teltta on hyvä olemassa hea, kui telk on igaks juhuks olemas (kaasas), telgiga on kindlam; menetelmällä on hyvätkin puolensa meetodil on ka omad head küljed; pääsi hyviin naimisiin tegi hea partii
5 (voinnista, voimista tms.)
◊ hyvä terveys hea tervis; olla hyvissä voimissa olla hea tervise juures; olla hyvässä kunnossa olla heas vormis
6 (eettisesti hyvä)
◊ hyvä ihminen hea inimene; hyvä teko hea tegu, heategu; päivän hyvä työ päeva hea tegu; näyttää hyvää esimerkkiä head eeskuju näidata; olla hyvä eläimille loomade vastu hea olla
◊
7 (hieno, arvostettu)
◊ hyvästä perheestä heast perekonnast; hyvä nimi tiedemiehenä nimega (nimekas) teadlane
8 (aikamoinen, melkoinen) hea, tubli, korralik
◊ hän ansaitsi hyvät rahat ta teenis head raha; hän sai hyvän hinnan autostaan sai oma auto eest korraliku hinna; hyvän joukon toista sataa kõvasti üle saja; hyvän aikaa tükk aega; hyvän matkaa tükk maad, tükike teed; hyvissä ajoin aegsasti, õigel ajal
9 (kohteliaisuuksissa) hyvät naiset ja herrat! austatud (lugupeetud) daamid ja härrad!; ole hyvä ja auta! aita palun!, ole nii hea, aita!; ole (olkaa) hyvä! palun!, võta (võtke) heaks!; olkaa hyvät! olge lahked!
◊
◊
◊
◊
10
◊
◊
◊
härski 5
1 (härskiintynyt) rääs[t]unud
◊ härski voi rääs[t]unud või; härskejä silakoita rääsunud räimed
2 (ark.) (häikäilemätön) hoolimatu; (röyhkeä) jõhker, häbematu; (ruokoton) riivatu, ropp
◊ härski tyyppi jultnud tüüp; tuo on jo härskiä! no on vast jultumus!, see on ju lausa häbematus!; kertoa härskejä vitsejä nilbeid anekdoote (riivatuid lugusid) rääkida; härskit puheet ropud jutud; puhua härskejä riivatusi rääkida
hölmö 1 (typerä) tobe; (lapsellinen) lapsik, kohtlane; (älytön) arutu; (höperö) loll, totakas, ohmu, tohman; (tollo) juhm, juhmakas, juhmard
◊ hän jäi hölmönä tuijottamaan ta jäi juhmi näoga vahtima; sehän on aivan hölmö juttu see oli ju täitsa tobe lugu; senkin hölmö igavene juhmard, vana loll
ian·kaiken igavesti; (loputtomiin) lõpmatult; (aina) alati
◊ ei lomakaan iankaiken kestä ega ju puhkus ka igavesti ei kesta
ihan
1 päris; (täysin) täiesti, lausa; (juuri) just; (suorastaan) suisa
◊ ihan tavallinen päris harilik; ihan oikein täiesti õige(sti); ihan väärin päris vale(sti); ihan lyhyesti päris lühidalt; ihan heti otsekohe; ihan lähellä päris lähedal; ihan joka päivä iga jumala päev; ihan sama just seesama; olet ihan hullu! sa oled päris (täitsa) hull!, sa oled peast päris segane!; ihan niin kuin haluat just nii, nagu sa soovid; ihanko totta? kas tõesti?; en tarkoittanut ihan tätä ma ei mõelnud just seda, ma ei mõelnud päris niiviisi; ihan pelästyin ma kohe ehmatasin; kansa ihan ulvoi rahvas lausa ulgus; ihanko sata markkaa? kas tervelt sada marka?; ihanhan tässä nuortuu! siin muutud ju suisa nooreks!
2 (ark.) (melko) täitsa
◊ ihan hyvä kone täitsa hea masin; ihan kiva täitsa maru (kihvt)
ihme [48]
1 (subst.)
1a ime; (ihmetystä herättävä esine t. asia, ihmeteko) ime·tegu
◊ Jeesuksen tekemät ihmeet Jeesuse imeteod; ihmeitä tekevä imettegev; kuin ihmeen kautta nagu ime läbi, nagu imekombel; ei ihme, että minua väsyttää pole ime, et ma olen väsinud; ehdimme ajoissa, ihme kyllä ime küll, jõudsime õigel ajal; ihme ja kumma vaata imet, oh imet; ihme, ettei hän sairastunut ime, et ta haigeks ei jäänud; maailman seitsemän ihmettä seitse maailmaimet; tekniikan ihmeet tehnika imed
1b (ihmetys) imestus; (hämmästys) hämmastus
◊ kuulin ihmeekseni, että — kuulsin oma [suureks] imestuseks, et —
1c (pula) olla ihmeessä hädas (kimpus) olla; olimme ihmeessä rikkaruohojen takia olime umbrohuga hädas
1d (vahvistussanana) kuka ihme[essä]? kes küll ometi?; kes, pagan küll?; mitä ihmeen järkeä siinä on! mis pagana[ma] mõtet sellel on!; älä ihmeessä herätä toisia! ära sa jumala pärast teisi üles aja!
2 (adj.) (kummallinen) imelik, imeline; (merkillinen) ise·äralik; (ihmeteltävä) ime-
◊ hän ei ole ei muita ihmeempi ta ei ole parem kui teised; sepä ihme! see on ju lausa ime!; ihmeen hyvin hän oppi ta õppis imehästi selgeks; ihmeen kaunis imeilus, imekaunis
◊
◊
ihminen 38 inimene
◊ enhän minä ole kuin ihminen! ma olen ju ka ainult inimene!; ihmiset eivät ole tietoisia tästä inimesed ei tea seda, inimesed ei ole sellest teadlikud; (sananl.) ihminen päättää, Jumala säätää inimene mõtleb, Jumal juhib; ihmisen Poika Inimese Poeg; ihmisten keksintö inimeste väljamõeldis; mennä nukkumaan ihmisten aikoihin viisakal (inimlikul) ajal magama minna; oppia ihmisten tavoille viisakalt (inimese moodi) käituma õppida; olla ihmisiksi inimese moodi käituda; oppiikohan hän milloinkaan olemaan ihmisiksi? ei tea kas ta kunagi peaks ka inimese moodi käituma õppima?; itkeä ihmisten nähden inimeste nähes (teiste ees) nutta; älä sekaannu ihmisten asioihin! ära topi oma nina teiste asjadesse!
◊
ikävä 10
1 (adj.)
1a (pitkäveteinen) igav, üks·luine; (tylsä) nüri, nõme; (kuiva) kuiv; (mielenkiinnoton) eba·huvitav
◊ kuolettavan ikävä surmavalt igav
1b (alakuloinen) nukker; (haikea) kurb
◊ tuntuu ikävältä meel on kurb
1c (harmillinen) pahandav; (hankala) tülikas; (epämiellyttävä) eba·meeldiv; (valitettava) kahetsus·väärne
◊ ikäviä uutisia kurvad (ebameeldivad) uudised; siitä on ikävät seuraukset sellel on ebameeldivad tagajärjed; se oli ikävä juttu see oli kahetsusväärne (ebameeldiv) lugu; ikävä asiakas tülikas klient; ikävää, että et voi tulla kahju, et sa ei saa tulla; "Olen sairaana" — "Sepä ikävää!" "Olen haige" — "Kahju küll!"; ikävä sanoa, mutta olet väärässä paha lugu, aga sul ei ole õigus; ikävä kyllä kurb küll, kahjuks
2 (subst.)
2a (ikävystyneisyys) igavus; kurvastus; (viihtymättömyys) eba·mugavus
◊ täällähän kuolee ikävään! siin võib ju igavuse kätte ära surra!, siin kasvõi sure igavusest!; ikäväkseni huomasin, että — oma kurvastuseks märkasin, et —
2b (kaipuu) igatsus; (haikea olo) nukrus
◊ tuntea ikävää igatsust tunda; minun on ikävä sinua ma igatsen sind (su järele); hänellä on kova ikävä kotiin ta igatseb kangesti koju; lapsella (lapsen) oli ikävä äitiään laps tundis ema järele igatsust, laps igatses ema [järele]
jaa
1 (tav. ark.) (interjektio) jaa, vai sillä lailla? ah soo, või niimoodi?; jaa mutta minähän vallan unohdin nojaa, aga ma ju unustasin täiesti; jaa, en nyt oikein tiedä nojah, ma nüüd ei tea õieti; no jaa, miksei se voi onnistuakin nojaa, miks see ei võiks ka õnnestuda; "Tule aamulla!" — "Jaa mihin aikaan?" "Tule hommikul!" — "Ahah, mis kell?"; jaa jaa, kaikkea ne keksivätkin! jaa-jaa, igasugu asju nad ka välja mõtlevad!; (substantiivisesti) hän ei sanonut juuta eikä jaata ta ei öelnud jah ega noh
2 (myöntävänä vastauksena) jaa, jah
◊ äänestää jaata poolt hääletada; jaa vai ei? jah või ei?, ei või jaa?
jo juba
◊ joko posti tuli? kas post tuli juba?; johan se irtosi! see tuligi juba lahti!; (ark.) suu kiinni niin kuin olis jo! silmapilk suu kinni!; anna nyt jo! anna nüüd juba!
◊
joo (ark.)
1 jaa, jah
◊ "Tuletko?" — "Joo!" "Kas tuled?" — "Jaa!"; "Etkö tulekaan?" — "Joo, tulen kyllä!" "Kas sa ei tulegi?" — "Tulen küll!"; "Mene nyt jo!" — "No joo joo." "Mine nüüd juba!" — "Jaa, jaa."
2 (ilmaisemassa muistamista tms.) ja·jah
◊ joo joo, niinhän se olikin jajah, just nii see oligi
3 (ilmaisemassa harmistusta, ivaa tms.) no·jaa
◊ joopa joo, pitihän se arvata! nojaa, seda oleks pidanud arvama!
4 (suostuttelevissa kysymyksissä) tuuthan, eiks joo? sa ju tuled, eks ju?, eks ole, sa tuled?
joutessa(an)
◊ sen voisi joskus joutessa tehdä seda võiks kunagi teha, kui jõuaks; keittäisitkö joutessasi kahvit? ehk keedaksid kohvi, muud ametit sul ju parajasti ei ole?
joutilas 41
1 (toimeton) tegevuseta, tööta; (vapaa) vaba
◊ maata joutilaana tegevusetult vedelda (vedeleda); olisiko sinulla joutilasta aikaa? kas sul oleks vaba aega?; kuljeskella joutilaana tegevusetult ringi lonkida
2 (käyttämätön, liikenevä) üle·arune, vaba
◊ pankissahan sitä on joutilasta rahaa pangas on ju seda vaba raha küllalt
joutua 52*F
1 (päätyä johonkin paikkaan) sattuda
◊ joutua sairaalaan haiglasse sattuda; joutua putkaan arestikambrisse sattuda; joutua helvettiin põrgusse minna; typpeä ja fosforia joutuu mereen merre satub lämmastikku ja fosforit; mihin kirja on joutunut? kuhu raamat on saanud?; joutua eksyksiin ära eksida, eksiteele sattuda; joutua hukkaan kaotsi minna
◊
2 (päätyä johonkin olotilaan) sattuda
◊ joutua haaksirikkoon laevaõnnetusse sattuda; joutua naimisiin abielluda, abiellu astuda; joutua ahtaalle kitsikusse sattuda; joutua epäkuntoon rikki minna; hän joutui pois työpaikastaan ta sai töölt lahti, ta kaotas töökoha; joutua riitaan riidu minna; he joutuivat riitaan keskenään nad läksid teineteisega riidu; joutua jonkun hampaisiin kellegi hammaste vahele sattuda; joutua epätoivoon meeleheitesse sattuda; joutua leikkaukseen (leikattavaksi) operatsioonile minna, noa alla sattuda; joutua vihollisen valtaan vaenlase kätte (meelevalda) sattuda; joutua tulen saaliiksi tuleroaks langeda; talo joutui velkojille maja läks võlausaldajaile; joutua kiinni tabatud saada
◊ joutua jonkin uhriksi kellegi ohvriks langeda; joutua edesvastuuseen jostakin {kedagi} vastutusele võtta millegi eest (pärast); hänen rehellisyytensä joutui koetukselle tema ausus pandi proovile; joutua poliisin huostaan politsei kätte sattuda; joutua sotavangiksi sõjavangi langeda; joutua naurunalaiseksi naerualuseks jääda, {kellegi} naeru alla sattuda; joutua korvausvelvolliseksi muutuda kompensatsioonikohuslaseks; joutua kiusattavaksi kiusu alla langeda; tila joutui perinnönjaossa pojalle pärandusejagamisel sai talu pojale
3 (välttämättömyydestä) sunnitud olla
◊ jouduin lähtemään ennen tuloasi pidin enne su tulekut lahkuma; hän joutui asumaan alivuokralaisena ta pidi elama allüürilisena; tätä joudumme kyllä miettimään selle üle me peame küll järele mõtlema, seda peame kaaluma
4a (ehtiä) jõuda
◊ joutua ajoissa õigel ajal jõuda; hän joutui apuun ta jõudis appi
4b (päästä valmiiksi, edistyä) koettaa joutua ennen muita proovida jõuda enne kui teised; työ joutui töö edenes; matka joutui tee lühenes
4c (pitää kiirettä) rutata; (kiirehtiä) kiirustada
◊ koeta joutua! katsu rutem teha!, püüa kiiremini!
5 (vars. runok.) (lähestyä) kätte jõuda, läheneda, saabuda
◊ joulu joutuu jõulud jõuavad kätte
◊
jäätyä 52*F jäätada, jäätuda; (järvestä tms.) [kinni] külmuda
◊ jäätyä pohjaan asti põhjani kinni külmuda; suksenpohjat jäätyivät suusatallad läksid jäässe; jäätynyt ikkuna jäätunud aken; tunnusomaista tundralle on syvältä jäätynyt maa tundrat iseloomustab sügavalt külmunud pinnas; täällähän jäätyy! siin võib ju ära külmuda!
kai
1 vist ‹—›, võib-olla ‹—›; vahest; (varmaankin) vist küll
◊ ei kai hän kauan viivy ega ta vist kaua ei viibi; tulee kai sade hakkab vist sadama; [kyllä] kai sinä suostut? sa ju oled nõus?; "Lasseko tämän rikkoi?" — "Niin kai." "Kas Lasse lõhkus selle ära?" — "Ju vist."
2 (iron.) "Luulisi hänen osaavan." — "Kyllä kai!" "Võiks arvata, et ta oskab." — "Küllap vist! ("Ju vist!")
3 (vahvistavana sanana) küllap
◊ totta kai minä sinua uskon igatahes usun ma sind; [kyllä] kai sinä tämän tiedät! küllap sa seda juba tead!
kerran [üks] kord ‹—›
◊ kerran päivässä [üks] kord päevas; sellaista sattuu vain kerran elämässä niisugust asja juhtub ainult kord elus; kerran viikossa [üks] kord nädalas; useammin kuin kerran rohkem kui korra; vielä kerran veel [üks] kord; kerran viime kesänä ükskord möödunud suvel; kerran vielä kadut tekoasi ükskord sa veel kahetsed oma tegu; olipa kerran kuningas oli kord kuningas; mitä kerran on tapahtunut, se on tapahtunut mis kord on juhtunud, on juhtunud; kerran alkuun päästyämme kui me kord oleme otsa peale saanud; puhutpa kerrankin totta! ometi kordki räägid sa tõtt!; kerrankos sellaista sattuu! sellist asja juhtub ju sageli!
kertyä 52*K koguneda, korjuda, kuhjuda; (rahasta, tuloista) laekuda, sisse tulla, akumuleeruda
◊ kiukaan taakse kertyi roskaa ahju taha kogunes prahti; mustia pilviä kertyi taivaalle musti pilvi kogunes taevasse; rahaa kertyi miljoonia raha laekus miljoneid; vuosien varrella heille oli kertynyt monenlaista tavaraa aastate jooksul oli neile kogunenud mitmesugust vara; hänelle kertyi runsaasti kokemuksia talle kogunes rohkesti kogemusi; kun sinulle on kertynyt lisää vuosia sulle on ju aastaid juurde tulnud; hänelle ehti kertyä kymmenen palvelusvuotta talle jõudis koguneda kümme aastat teenistust; tapahtumasta kertyi ainesta kokonaiseen romaaniin sündmusest kogunes materjali terve romaani jagu; pienistä kustannusleikkauksista kertyi suuri säästö kulutuste väikestest kärbetest kogunes suur kokkuhoid
◊
ketterästi (sukkelasti, vikkelästi) kergelt, kergesti; (nopeasti) käbedalt, kärmelt, väledalt, kebjalt
◊ vene kulkee nopeasti ja ketterästi paat liigub kiiresti ja kergelt; kiivetä portaat ketterästi kergelt trepist üles ronida; sehän kävi ketterästi see käis ju käbedasti
kohti
1 (adv. [suoraan] päin) poole
◊ katsoa kohti otse [sinnapoole] vaadata; nehän ampuvat kohti! nad lasevad ju pihta!; tämä oli varoituslaukaus, seuraava tulee kohti see oli hoiatuslask, järgmine tuleb pihta
2 (kohdassa, kohdin) käsivarsi oli kolmesta kohti poikki käevars oli kolmest kohast katki; missä kohti se vika on? kus kohas see rike (viga) on?
3 (postp., prep.)
3a (johonkin suuntaan) poole, suunas
◊ kääntyä valoa kohti pöörduda valguse poole; ollaan menossa kesää kohti liigume suve poole, suvi hakkab tulema; kohti pohjoista põhja poole; torni kohoaa kohti korkeutta torn tõuseb kõrgusse; huutaa kohti kurkkuaan täiest kõrist karjuda
3b (yksiköltä) kohta, peale
◊ kymppi miestä kohti kümnekas mehe peale; kustannukset neliömetriä kohti kulutused ruutmeetri kohta
korjaantua 52*J paraneda; korda saada
◊ vika korjaantui viga parandati, rike kõrvaldati; sillä se asia korjaantuu sellega saab see asi korda; epäkohdat eivät korjaannu itsestään puudused ei kao iseenesest, vead ei parane ise; kyllä kai tilanne korjaantuu ennen pitkää küllap olukord üsna varsti paraneb, ju see asi läheb varsti paremaks
kuulostaa 53
1 näida; (tuntua) tunduda
◊ sehän kuulostaa pahalta see näib ju halvasti olevat; kuulostaa siltä kuin (että) — tundub (näib) nii nagu (et) —; tuo alkaa jo kuulostaa joltakin! see hakkab juba ilmet võtma!
2 (kuunnella) kuulata, kuulatada, kuulatleda
3 ks. kuulostella
kyllä
1 (interj.) jaa, jah; (kielteiseen kysymykseen) küll; (kyllä vain) jah muidugi
◊ "Voisitko tehdä sen?" — "kyllä." "Kas sa võiksid seda teha?" — "Jah"; "Eiköhän tämä ole sinun?" — "kyllä." "Kas see ei ole sinu oma?" — "On küll."; kyllä kai (varmaan) küllap vist; "Onkohan kauppa vielä auki?" — "kyllä kai." "Ei tea, kas pood on veel lahti?" — "Küllap on."
2a (kaiketi) küll
2b (tosin) küll, jah
◊ totta kyllä, mutta — tõsi küll (jah), aga —; kyllähän siitä oli puhetta sellest oli ju juttu küll; kyllä se minulle sopii mulle sobib see küll
3 (irrallisen luonteisissa huomautuksissa) küll
◊ ikävä kyllä kahju küll; kumma kyllä imelik küll, tõesti imelik; syystä kyllä põhjusega igatahes, igal juhul põhjusega
4 (tehostamassa väitettä: varmaan) küllap, küll
◊ me tulemme kyllä toimeen küllap me saame hakkama, me saame hakkama küll; ei juuri nyt, mutta myöhemmin kyllä mitte just praegu, kuid hiljem küll; "En osaa tätä." — "kyllä osaat, jos vain tahdot." "Ma ei oska seda." — "Küllap oskad, kui sa aga tahad."; niinpä kyllä nii jah, igatahes nii
5 (epäuskoisuutta ilmaisemassa) küll
◊ "Vielä ilma tästä paremmaksi muuttuu." — "kyllä kai." "Küllap ilm läheb veel paremaks." — "Võib-olla küll."
6 (huudahduslauseissa) küll, aga
◊ minä kyllä näytän hänelle küll (aga) ma talle alles näitan; kyllä tuo meidän poika osaa! küllap meie poiss oskab!, meie poiss oskab küll!; kylläpä oli omituinen tapaus! oli alles imelik lugu!; kyllä maailmanmestarin kelpaa nyt hymyillä nüüd on maailmameistril küll põhjust naeratada; kyllä pitää miehen olla raukkamainen! küll võib üks mees ikka nadikael (närukael) olla!
7 ks. kyllin
käydä 65
1 (kävellä) käia
◊ käydä jalan jala käia; paikalla käyden mars! paigalsammu marss!
2 (mennä, tulla)
◊ käykää sisään! astuge sisse!, tulge sisse!; käykää peremmälle vain! astuge aga edasi (tahapoole)!; kala liikkuu ja käy pyydykseen kala liigub ja läheb püünisesse; käydä kaupalla midagi müüa üritades ringi käia; käydä kerjuulla kerjates ringi käia, kerjamas käia; kohahdus kävi läpi katsomon publikust käis kahin läbi; pullo kävi kädestä käteen pudel käis käest kätte; matka kävi yli vuorten tee läks üle mägede; käydä koulua koolis käia; käydä toista luokkaa teises klassis käia; käydä toista kertaa samaa luokkaa teist aastat ühes klassis istuda; yliopiston käynyt ülikooli lõpetanud; tyttö käy kuudettatoista tüdruk käib kuueteistkümnendat aastat; käydä rajaa piiri tõmmata; käydä voitosta voittoon sammuda võidult võidule; mielipiteet käyvät eri suuntiin arvamused lähevad lahku; asia käy yli ymmärrykseni asi käib üle minu mõistuse
◊
◊
◊
3 (käväistä, asioida jossakin) olen täällä vain käymässä ma olen siin ainult käimas; näyttely jäi minulta käymättä mul jäi näitusel käimata; kävin eilen Helsingissä käisin eile Helsingis; minun ei ole tullut siellä käydyksi mul ei ole juhust olnud seal käia; käydä apteekissa apteegis käia; käydä hoidossa ravil käia; käydä kaupassa poes käia; käydä kirkossa kirikus käia; käydä kylässä jonkun luona kellegi juures külas käia; käydä sukulaisissa sugulaste juures käia; käydä lääkärissä arsti juures käia; käydä teatterissa teatris käia; käydä satamassa sadamas käia
4 (suorittaa jokin toimitus) käydä kahvilla kohvil (kohvi joomas) käia; käydä kalassa, marjassa, metsällä kalal, marjul, metsas käia; käydä tupakalla suitsu tegemas käia; käydä kaljalla õlut joomas käia; käydä ostamassa lippuja pileteid ostmas käia; talossa on käynyt kuolema majas on surm käinud
◊
5 (ylät. lähteä) käydä matkaan teele asuda
◊
6 (asettua) käydä istumaan istuda, istet võtta; käydä jonoon järjekorda asuda, sappa võtta; käydä makuulle pikali heita; käydä vuoteeseen voodisse minna (pugeda); käydä vatsalleen kõhuli heita; käydä pöytään lauda istuda; käydä taloksi end sisse seada, öömajale jääda; elama asuda
7 (olla liikkeessä, olla käynnissä)
◊ kello käy kell käib; moottori käy bensiinillä mootor käib (töötab) bensiiniga; saha käy vesivoimalla saeveski töötab (käib) veejõul; (kuv., ark.) käydä kuumana ärritatud olla; suu käy suu käib; leuat käyvät lõuad käivad; ovi käy uks käib; meri käy korkeana merellä käy korkea aallokko merel on kõrged lained; tuuli käy tuul puhub; rannassa kävi pureva viima rannas oli läbilõikav külm tuul; ukkonen käy müristab; huoneessa käy veto toas on tuuletõmbus, toas tuul tõmbab; salmessa käy kova virta väinas on kõva vool; kadulla kävi kuhina kuin muurahaispesässä tänav kihas nagu sipelgapesa; hän tuli portaita alas että kolina kävi ta tuli trepist alla, nii et kolin taga
8 (työstä, toiminnasta) käydä neuvotteluja nõu pidada; käydä kauppaa kaubelda; käydä sotaa sõdida, sõda pidada; käydä taistelu võidelda, võitlust pidada; käydä oikeutta kohut käia
9 (sujua) minna, käia
◊ sehän kävi loistavasti! see läks ju hiilgavalt!; pullotus käy koneellisesti villimine käib (toimub) mehhaniseeritult; renkaanvaihto kävi häneltä nopeasti rattavahetus käis tema käes kähku; kauppa käy kuin siimaa äri läheb nagu õlitatult; työ ei ottanut käydäkseen töö ei istunud (edenenud)
10 (sattua, tapahtua) hänellä kävi hyvä onni tal oli hea õnn; kävi miten kävi läheb nagu läheb, saagu mis saab; kävipä hyvin! küll läks aga hästi!; hänelle (hänen) oli käydä huonosti tal oleks äärepealt halvasti läinud
◊
11 (ryhtyä toimeen) käydä kiinni johonkin mingi asja kallale asuda; käydä työhön tööle hakata; käydä suoraan asiaan otse asja juurde minna; käydä hyökkäykseen rünnakule minna; käydä kilpasille võistlema hakata; käydä kauppoihin jonkun kanssa kellegagi kaupa tegema hakata; käydä ongelmaan käsiksi probleemi lahendama asuda; yksityiskohtiin käymättä üksikasjadesse laskumata; käydä käsiksi ateriaan toidu kallale asuda; käydä airoihin aerud pihku võtta; hän kävi heti sinuttelemaan ta hakkas kohe sinatama; käydä päälle rünnata, kallale tulla; (leik.) hän käy päälle kuin yleinen syyttäjä ta ründab nagu riiklik süüdistaja
12 (osua, kohdistua) pää kävi ovenkamanaan pea käis vastu uksepiita; kivääri käy hyvin püss laseb täpselt; käydä kipeästi haiget (valu) teha; käydä voimille üle jõu käia; käydä hermoille närvidele käia; käydä luonnolle südame peale hakata; käydä sisulle hinge täis ajada; käydä jonkun kunnialle kellegi au pihta käia; (ark.) jonottaminen käy jaloille sabas seismine hakkab jalgade peale; käydä nenään ninna hakata; kävi läheltä! palju ei puudunud!; syvälle käypiä (käyviä) muutoksia sügavale ulatuvad muudatused
13 (sopia)
◊ käydä päinsä sobida, kõlvata; avain kävi lukkoon võti sobis lukku; käteen käyvä (käypä) työkalu käepärane (käe järgi) tööriist; pusero käy hiusten väriin pluus sobib juuste värviga; todistajien lausunnot eivät käyneet yksiin [toistensa kanssa] tunnistajate ütlused ei klappinud omavahel; Suomen raha käy turistikaupoissa Soome raha maksab turistipoodides; käydä kaupaksi hästi ostetav olla; sellainen peli ei täällä käy niisugune nipp ei lähe siin läbi, sellist mängu siin ei mängita; totuutta ei käy kieltäminen tõde ei saa eitada; kävisikö pieni drinkki? kas sooviksid väikest drinki?
◊
14 (kelvata)
◊ naula kävi kädensijasta nael aitab käepideme eest; poika käy jo miehestä poiss on juba mehe eest väljas; heinänteko käy kyllä työstä! heinategu on töö mis töö!; hän yrittää käydä sivistyneestä ta püüab haritud inimese muljet jätta; antaa armon käydä oikeudesta hukkamõistmise asemel andeks anda
◊
15 (tulla joksikin)
◊ käydä vähiin väheks jääda; käydä toteen täide minna; käydä ilmi ilmneda, välja tulla; tämä käy sinulle vielä kalliiksi! see läheb sulle veel kalliks maksma!; aika kävi pitkäksi aeg läks igavaks; vaatteet olivat käyneet hänelle pieniksi riided olid talle väikseks jäänud, ta oli riietest välja kasvanud; minun käy häntä sääli[ksi] mul hakkas temast kahju; hänen alkoi käydä kateeksi tal hakkas kade, ta läks kadedaks; ihan vihaksi käy, kun — lausa viha teeb, kui —
16 (biol.) käia, käärida
◊
leikki 5*A
1 mäng
2a (helposta toiminnasta) nalja·asi, lapse·mäng
◊ työ sujui kuin leikki töö läks libedalt (mängeldes), töö läks ludinal (kõnek); tämä ei ole leikin asia see pole naljaasi; tästä on leikki kaukana asi on naljast kaugel
2b (voimia kysyvästä toiminnasta) politiikka on kovaa leikkiä poliitika on julm (kõva, karm) mäng; luopua leikistä lahti ütelda, järele jätta; tykistö yhtyi leikkiin suurtükivägi lõi kaasa, suurtükituli hakkas pihta
◊
2c (sattumanvaraisesta toiminnasta) mielikuvituksen leikki fantaasia mäng
2d (leikinlasku) naljatamine, nalja·tegemine, nalja·heitmine
◊ viatonta leikkiä süütu nali; laskea leikkiä jostakin millegi üle nalja teha (heita); laskea leikkiä jonkun kustannuksella kellegi kulul nalja teha (heita); leikki sijansa saakoon natuke nalja võib ikka teha; kääntää jokin leikiksi midagi naljaks pöörata; kai sinä leikkiä ymmärrät? kas sa naljast aru ei saa?; no, leikki leikkinä [noh,] see oli ju nali; leikki sikseen! nali naljaks!, ilma naljata!; leikin vuoksi naljapärast, naljaviluks, naljaks
leppyä 52*B {kellegagi, millegagi} [ära] leppida; (heltyä) {kellelegi, millelegi} järele anda; lahtuda, leebuda; (rauhoittua) [maha] rahuneda
◊ olethan jo leppynyt hänelle? oled ju temaga juba ära leppinud?; hän suuttuu helposti mutta leppyy nopeasti ta vihastab kergesti, aga lepib ruttu
lie
◊ "Mikä tämä on?" — "Mikä lie työkalu." "Mis see on?" — "Eks ta mingi tööriist ole." ("Ju ta mingi tööriist on.") ks. myös lienee
lupa 10*E
1 luba; nõus·olek
◊ pyytää lupa johonkin joltakulta kelleltki millekski luba paluda (küsida); myöntää lupa luba anda; hän epäsi luvan ta ei andnud luba, ta keeldus luba andmast; hän lähti lupaa kysymättä ta lahkus luba küsimata; meillä on viranomaisten lupa meil on ametivõimude luba; lääkärin luvalla arsti loal (loaga); tehdä jotakin luvatta midagi ilma loata teha; täällä ei ole lupa tupakoida siin ei tohi suitsetada, siin on suitsetamine keelatud; on kai lupa kysyä? küsida ju ikka võib (tohib)?; siihen saimme luvan tyytyä! sellega tuli meil leppida!; luvalla sanoen otse öeldes; esitys oli luvalla sanoen huono esinemine oli ausalt öeldes kehv; parempaa säätä on luvassa lubatakse ilma paranemist (paremat ilma)
◊
◊
2 (asiakirja, jolla myönnetään suostumus, oikeus johonkin) luba; tõend; (viranomaisen myöntämä käyttöoikeus) litsents
3 (vanh. koululaisten vapaasta) vaba tund (koolis) vaba päev (koolis)
◊ tunti lupaa koulusta vaba tund koolis
mikä 0 (minkä, mitä; mon.nom: mitkä; muut sijat yksikössä ja monikossa samanlaiset; puhekielessä myös: mihinkä, millekä, minnekä jne.)
1 (interr.pron.) (substantiivisesti) mis; (adjektiivisesti) milline, mis·sugune
◊ mikä kirja sinua kiinnostaa? (minkä alan) mis raamat sind huvitab? (tietystä ryhmästä) missugune (milline) raamat sind huvitab? (ominaisuuksiltaan; sisällöltään) missugune (milline) raamat sind huvitab?; missä kaupungeissa kävitte? millistes linnades te käisite?; mikä kiire sinulla on? mis rutt (kiire) sul on?, mis sa ruttad (kiirustad)?; mikä hän on miehiään? mis mees ta on?, mis ta endast kujutab?; miksi minua oikein luulet? kelleks sa mind õige pead?; mikä hätänä? mis viga?, mis lahti on?, mis juhtus?; mitä kuuluu? mis uudist?, mis kuulukse?; minkä arvoinen tämä on? mis väärtusega see on?, mida see väärt on?; minkä ikäinen hän on? kui vana ta on?; minkä näköinen hän on? milline ta välja näeb?, kuidas ta välja näeb?; minkä takia? miks?, mispärast?; mistä syystä? mis põhjusel?; mistä johtuu, että —? millest see tuleb, et —?; mikä sinua vaivaa? mis sind vaevab?, mis sulle muret teeb?; mistä te puhutte? millest te räägite?; mitä kello on? mis kell on?; mitä tämä maksaa? mis see maksab?, kui palju see maksab?
◊
2 (huudahduksissa) mitä ihmettä! mis imeasi!, oh imet küll!; mitkä silmät! missugused (millised) silmad!; mikä vahinko! [ah] kui kahju!, küll on kahju!; voi sinua, mitä teit! oh sind küll, mis sa ometi tegid!; vaat mis sa tegid!, oh sind küll, millega sa hakkama said!
3 (myönnytystä ilmaisevissa ilmauksissa) mikäs hänen on ollessa mis temal viga; mikä ettei miks [ka] mitte; "Tuletko?" — "mikäpä[s] siinä." "Kas sina tuled?" — "Miks ka mitte." ("Võiks ju ka.")
4 (torjuvissa tms. ilmauksissa) mitä vielä! see veel puudus!; mitä se minuun kuuluu mis see minu asi on; see ei puutu minusse; mikäs kiire teillä on mis rutt (kiire) teil on, kuhu teil nii kiire on; mikä sinä olet minua komentamaan kes sina oled, et teisi käsutad; minkäs asialle mahtaa mis sinna parata, mis teha
5 (epävarmuutta ilmaisevissa yhteyksissä) mikä lie ollut kulkuri ei tea, oli ta mingi hulkur või —; mitä niitä mahtaa olla viisi neid on vist (ehk) viie ümber; mitä[hän] jos — mis [õige] oleks, kui —, vaat kui [õige] —; mitähän jos myisin auton mis õige oleks, kui müüksin auto maha, müüks õige (ehk) auto maha, võtaks õige kätte ja müüks auto maha; mitäpä jos menisimme uimaan? kui läheks õige ujuma?, võiksime ehk ujuma minna
6 (kiinnittämässä puhuteltavan huomiota) tiedätkö mitä! tead mis!; ja arvaa mitä! kujuta ette!
7 (rel.pron.) mis; ([kaikki] se mikä) mis ks. myös joka, missä
◊
◊
◊
◊
◊
◊
8 (vertailua ilmaisevassa relatiivilauseessa) hän huusi minkä jaksoi ta karjus mis jaksas; ta karjus täiest kõrist (kõigest jõust); lapset poimivat kukkia minkä ennättivät lapsed noppisid nii palju lilli, kui [vähegi] jõudsid; väkeä tuli juhlaan enemmän kuin mihin oli varauduttu rahvast tuli peole rohkem, kui oli oodatud; työ oli vaikeampaa kuin miksi sen kuvittelin töö oli raskem, kui olin ette kujutanud
9 (indef.pron.) (rajoituksettomuutta ilmaisemassa) olkoon mikä hyvänsä olgu mis tahes (mis iganes), olgu ükskõik mis; työ mikä työ, kaikki kelpaa ükskõik milline töö, kõik on vastuvõetav; tuli mikä tuli tulgu mis tuleb; tulgu (juhtugu) mis tahes; mihin hintaan tahansa ükskõik mis hinna eest, iga hinna eest; keinolla millä hyvänsä ükskõik mismoodi, ükskõik mil (millisel) viisil, ükskõik kuidas; tämä ei ole mikä tahansa auto see pole ükskõik milline auto, see pole mistahes auto; sanoopa hän mitä hyvänsä öelgu ta mida tahes, öelgu ta ükskõik mida; jäätelöä, karamelleja ja vaikka mitä jäätist, kompvekke ja mida iganes; kaloja tuli vaikka millä mitalla kalu tuli tohutult [palju]; en anna periksi, vaikka mikä olisi ma ei anna järele, tulgu (olgu) mis tahes, ma ei anna järele, tulgu mis tuleb ja saagu mis saab
◊
◊
◊
milloinkaan (kielt. yhteyksissä) [mitte] kunagi
◊ ei milloinkaan mitte kunagi, ei kunagi; ei milloinkaan ennen mitte kunagi varem; eihän sitä milloinkaan tiedä, mitä tapahtuu ega seda ju kunagi tea, mis võib juhtuda; oletko milloinkaan ajatellut erota? oled sa kunagi mõelnud lahkumineku (lahutamise) peale?; oled sa kunagi kavatsenud lahutada?
◊
miten
1 kuidas, kuis (kõnek); (millä tavalla) mil viisil, mis·moodi
◊ miten matka onnistui? kuidas reis läks?; (ark.) miten menee? kuidas [elu] läheb?; kuidas käbarad käivad? (kõnek); kerro, miten asiat oikein ovat räägi, kuidas asjalood õieti on; miten ihmeessä sinä onnistuit! kuidas see sul küll õnnestus (korda läks)!; miten ollakaan auto pysähtyi ühtäkki jäi auto seisma; aga siis, ole lahke, jäi auto seisma; aga siis, ennäe, jäi auto seisma; aga siis, vaat kus lugu, jäi auto seisma; miten saatoittekin! kuidas te [ometi] võisite!; hänhän on sinua nuorempi, vai miten? ta on sinust noorem, või kuidas?; ta on sinust noorem, eks ole (eks ju)?
2 (relatiivisena) sen mukaan, miten päätämme selle järgi, kuidas otsustame; nii nagu otsustame; kukin voi tehdä miten haluaa igaüks võib teha nii, kuidas tahab; igaüks võib teha oma tahtmise järgi; oli miten oli oli kuidas oli, oli mis oli; tee miten haluat tee nii nagu tahad (soovid)
3 (indefiniittisenä) saat tehdä miten hyvänsä võid teha nii nagu soovid; võid teha oma tahtmise järgi; võid teha ükskõik kuidas; he menettelivät miten milloinkin nad tegutsesid iga kord isemoodi; nad tegutsesid kord nii, kord naa; hän ei tullut, vaikka miten olisi houkutellut ta ei tulnud, kuidas ka ei oleks meelitatud (ahvatletud)
4 (määrästä t. ominaisuuden asteesta) kui; (niin kuin) nii kui
◊ miten suuri? kui suur?; miten kauan viivyt? kui kaua sa ära oled?; ota miten paljon haluat võta nii palju kui tahad; miten usein tahansa kui sageli (tihti) tahes; ükskõik kui sageli (tihti); vaikka miten monta kertaa ükskõik kui palju kordi; kui palju kordi tahes (iganes); voi, miten mukavaa! ah, kui meeldiv (kena, mõnus, armas)!; miten [paljon] hän ikävöikään kotiin! kuidas ta küll igatses koju!
5 (miksi) miten sinä nyt noin erehdyit? kuidas (mismoodi) sa küll seekord nii eksisid (mööda panid)?; miten sinä vielä täällä olet? miks (mispärast) sina veel siin oled?; "Etkö voi hyvin?" — "miten niin?" "On sul halb olla?" — "Miks sa nii arvad?"
6 (että t. kun) kuulin, miten tuuli vinkui kuulsin, kuidas tuul ulus; kuulsin tuule ulgumist
mutta (kieltoverbiin liittyneenä usein mutten, -et, -ei, -emme, -ette, -eivät t. -eivat)
1 (rinnastuskonjunktio) aga, kuid; ent
◊ ei hän lahjaton ole mutta laiska ta ei ole andetu, aga laisk küll; ta pole andetu, kuid on laisk; ei vielä tänään mutta huomenna täna veel mitte, aga homme [küll]; hän on matkoilla mutta palaa pian ta on reisil (ära sõitnud), kuid (aga) tuleb varsti tagasi; odotin häntä mutta turhaan ootasin teda, ent asjata; mutta vaikka kuinka yritin selittää asiaa, minua ei uskottu kuidas ma ka poleks asja selgitada püüdnud, mind ei usutud; pieni mutta siitä huolimatta tehokas väike, aga [sellest hoolimata] tubli (tõhus); uskomatonta mutta totta uskumatu, aga (kuid) tõsi; hän uhkaili muttei kumminkaan lyönyt ta ähvardas, kuid (aga) ei löönud siiski; kaikesta oli puutetta mutta varsinkin elintarvikkeista kõike nappis, aga eriti suur puudus oli toiduaineist; hauska mutta myös hyödyllinen harraste tore (mõnus), aga ühtlasi kasulik harrastus
◊
◊
◊
◊
2a (substantiivina vastaväitettä, vastahakoisuutta ilmaisemassa) aga
◊ Ei mitään muttia! Ei (mitte) mingeid agasid!
2b (estettä, hankaluutta ilmaisemassa) aga
◊ hankkeen tiellä on yksi iso mutta: rahapula projekti takistab üks suur aga: rahapuudus; monta muttaa palju agasid
nenä 10
1 nina
◊ nenän selkä ninaselg; nenän pää ninaots; hän istui silmälasit nenällä ta istus prillid ninal; nenä vuotaa nina tilgub, nina jookseb vett; niistää nenänsä nina nuusata; pyyhkiä nenänsä nina pühkida; hänen nenästään vuotaa verta ta ninast jookseb verd, tal jookseb nina verd; kaivaa nenäänsä nina nokkida; puhua nenäänsä läbi nina rääkida; jollakulla on nenä tukossa kellelgi on nina kinni, kellegi nina on nohune; pidellä nenäänsä nina kinni hoida (pidada)
2 (kuv.) on niin pimeä, ettei näe nenäänsä pitemmälle nii pime, et ei näe oma ninaotsastki kaugemale; hän ei ajattele nenäänsä pitemmälle ta oma ninast kaugemale ei mõtle; tuossahan se on aivan nenäsi alla see on ju sul päris nina all, see on ju sul täitsa nina ees; hänellä on tarkka nenä tal on [mingi asja peale] hea nina; hän on aina nenä kirjassa tal on alati nina raamatus, ta on alati ninapidi raamatus; ei uskalla nenäänsä ulos pistää ei julge ninagi välja pista; sopii kuin nenä päähän sobib nagu rusikas silmaauku; paiskata ovi kiinni toisen nenän edessä teise nina ees uks kinni virutada; hän pääsi pakoon ihan nenän edestä ta põgenes otse nina eest (alt); lentää nenälleen ninali kukkuda (lennata); hän on aina nenä solmussa tal on alati nina kirtsus (vingus); kulkea nenä pystyssä nina püsti käia; nyrpistää nenäänsä jollekin millegi peale nina krimpsutada; työntää nenänsä joka paikkaan oma nina igale poole toppida; näyttää jollekulle pitkää nenää kellelegi pikka nina näidata; saada pitkä nenä pika ninaga jääda, pikka nina saada; vetää jotakuta nenästä kedagi ninapidi vedada; hyppiä jonkun nenälle kellelegi näkku hüpata (karata); antaa jotakuta nenälle kellelegi nina pihta anda; saada nenälleen nina pihta saada; mennä sinne, mihin nenä näyttää minna sinna, kuhu jalad viivad
◊
3 (kärki) nina, tipp, ots
◊ niemennenässä neemetipus; istua kannon nenässä kännu otsas istuda; paistaa makkaraa tikun nenässä orgi otsas vorsti küpsetada; seipään nenässä teibaotsas
niin
1 (siten) nii, nõnda, nii·moodi
◊ tee niin tee nii, tee niimoodi; "Ei siitä mitään tule." — "Niinkö luulet?" "Sellest ei tule midagi." — "Kas sa arvad nii?"; "Sellest ei saa asja." — "Kas sa tõesti arvad niimoodi?"; niin käy kun rehkii liikaa nii juhtub, kui liialt rassida; niin se aika kuluu nii see aeg kulub, sinna see aeg läheb; niin päin nõnda, niimoodi; niin sitä pitää! nii see käib!, just nii!; niin [kertoo] Homeros nii ütleb Homeros; niin on asia asi on nii, asi on sedaviisi (sedapsi (kõnek)); hän on aina hyvin perusteellinen; niin nytkin ta on alati väga põhjalik; nii nagu nüüdki; päätettiin niin, että — otsustati nii, et —; sakko tuli niin että paukahti trahv tuli, nii et paukus; trahv tuli nagu plaksti; hän lähti niin, ettei kukaan aavistanut mitään ta lahkus nii, et keegi ei aimanud midagi; ei niin, ettei se kelpaisi ei, see kõlbab küll; seda nüüd mitte, et see ei kõlbaks
2 (sanonnoissa) hyvä niinkin nii on kah hea, käib kah; tilanne on niin sanoakseni arkaluonteinen situatsioon on nii-öelda delikaatne, situatsioon on ausalt öeldes delikaatne; asia ratkesi niin sanotusti jo kättelyssä situatsioon lahenes nõnda-öeldes juba kätlemisel; niin sanottu (kutsuttu) keskiluokka niinimetatud keskklass; tämä tuote on yrityksemme lippulaiva, jos niin voi sanoa see toode on meie ettevõtte lipulaev (visiitkaart), kui nii võib öelda; niin ikään niisamuti; olin sairas ja sisareni niin ikään ma olin haige ja mu õde niisamuti; asia on selvä, voitte niin ollen lähteä kõik on selge, te võite niisiis lahkuda; on niin ja näin, ehditkö on kahtlane, kas sa jõuad, pole kindel, kas sa jõuad; olipa asia niin tai näin asi võib olla nii või naa, olgu kuidas tahes; ei täältä niin vain lähdetä siit lihtsalt niisama ära ei minda; ja niin edelleen ja nii edasi (lyh.) jne
3 (liittokonjunktion osana)
3a (niin kuin) hän on kalju niin kuin isänsä ta on kiilakas [nii] nagu ta isagi; niin kuin alussa mainitsin nii nagu ma alguses mainisin; se koskee niin sinua kuin muitakin see käib nii sinu kui ka teiste kohta, see puudutab nii sind kui teisi; niin kuin et sitä muka tietäisi nii nagu sa seda [justkui] ei teaks; niin kuin ei mitään nii nagu polekski midagi, nii muuseas, kergesti
◊
3b (niin että) tule jo, niin että ehditään tule juba, nii et me veel jõuame
4 (määrää ilmaisemassa)
4a "Viivyn huomiseen." — "Niin kauan!" "Ma olen seal homseni." — "Nii kaua!"; "Se maksoi vain 100 mk." — "niin vähän!" "See maksis ainult 100 marka." — "Nii vähe!"; onko hän jo niin vanha! kas ta on juba nii vana!; aidan piti olla niin ja niin korkea aed pidi olema nii ja nii kõrge
4b (yhtä) niin pian kuin mahdollista nii ruttu kui võimalik; ota niin monta kuin haluat võta nii palju kui tahad; se oli hauskaa niin kauan kuin sitä kesti see oli tore nii kaua, kui seda oli; see oli tore nii kaua, kui see kestis; niin kauas kuin silmä kantaa nii kaugele kui silm ulatab; niinkin iso kaupunki kuin Helsinki juba niigi suur linn kui Helsingi; hän ymmärsi kaiken niin lapsi kuin olikin ta sai kõigest aru, kuigi ta oli veel laps; niin mukavaa kuin olisikin, jos — nii tore, kui see ka poleks, kui —; ja niin kuin minä yritin nii kuidas ma ka ei proovinud
4c (että-lauseen yhteydessä) niin kiiltävä, että häikäisee nii särav, et [lausa] pimestab; niin vähän, ettei kannata mainita nii vähe, et ei tasu mainidagi; nii vähe, et ei ole mainimisväärnegi; hän oli niin sairas, ettei jaksanut syödä ta oli nii haige, et ei jaksanud süüagi
4d (kovin, erittäin, paljon) minua väsyttää niin ma olen nii väsinud; sehän tapahtui niin kauan sitten see juhtus nii kaua aega tagasi; olen niin iloinen ma olen nii rõõmus; ei se ole niinkään varmaa see pole mitte sugugi nii kindel; ei sillä ole niin väliä see pole nii tähtis; ei niin mitään mitte kui midagi; hän ei niin sanan sanaa puhunut ta ei öelnud sõnakestki; sitä ollaan nyt [olevinaan] niin johtajaa nii ollakse siis nüüd oma arust (justkui) ülemus
5 (keskustelussa)
5a (myönteisenä vastauksena) "Olen ollut lomalla." — "niin minäkin." "Ma olin puhkusel." — "Mina ka."; "Täytyy vain jatkaa." — "niin [juuri]." "Tuleb aga edasi minna." — "Loomulikult."; "Peab edasi minema." — "Seda minagi [räägin]."; "Kannattaa kuitenkin yrittää." — "Aivan niin." "Proovida tasub ikkagi." — "Just täpselt."; "Taidat olla sairas?" — "niin olen." "Sa oled vist haige?" — "Jah, olen küll."; "Kotonako se tapahtui?" — "niin." "Kas see juhtus kodus?" — " Jah."
◊
5b (selitystä tms. kysyttäessä) "Oli vaikea päästä perille." — "Kuinka niin?" "Raske oli kohale jõuda." — "Kuidas nii?"; "Haluaisin kysyä teiltä erästä asiaa." — "niin?" "Ma tahaksin teilt ühte asja küsida." — "Jah? Ma kuulan."
5c (ihmettelevästi vastattaessa)
◊ "He tulevat jo huomenna." — "niinkö?" ("Vai niin.") "Nad tulevad juba homme." — "Kas tõesti?" ("Ah nii."); "Nad tulevad juba homme." — "Tõsi või?"
5d (ivallisesti t. epäuskoisesti) niin kai, sinä sanot vain sa niikuinii ainult ütled nõnda; palkankorotus, niin kai palgatõus, niikuinii vale puha; niinköhän? kas tõesti või?
6 (vahvistusta odotettaessa: niinhän)
◊ itse pitää maksaa, eikö niin (niinhän)? ise peab maksma, kas on nii? (on ju nii?; eks ole?); sinä tulet mukaan, eikö niin? sa tuled kaasa, on ju nii?
7 (todettaessa, pääteltäessä; konj.:n tapaan) niin tulimme vihdoin kotiin nii tulimegi lõpuks koju; niin oli mennyt sekin päivä nii oli seegi päev mööda läinud; ja niin hänestä tuli pappi ja nii saigi temast pastor; työtä siinä on ollut, mutta niinpä siitä tulikin hyvä tööd on selle kallal tehtud küllalt, kuid siis see tuligi nii hea välja; jos kenessä niin hänessä on sisua kui kellelgi, siis just temal on sisu (pealehakkamist); jos ei muualla, niin ainakin täällä kui mitte kuskil mujal, siis vähemalt siin; kun et kerran tullut, niin me aloimme syödä kuna sa ei tulnud, siis me hakkasime sööma; vaikka tekisit mitä, niin en suostu mida [iganes] sa ka ei teeks, ma ei ole nõus; tule tänne, niin saat jotakin tule siia, siis sa saad midagi; saatpa nähdä, niin hän tulee küll sa näed, siis ta tuleb; viikko vielä, niin ollaan joulussa veel nädal aega, siis ongi jõulud
8 (huudahdus- ja täydennyssanana) ai niin, nyt muistan ah jaa, nüüd tuleb meelde; suu auki, kas niin! suu lahti, vaat nii!; no niin, mitäs minä sanoin! no nii, mis ma ütlesin!; niin no, tavallaan noh nii, teatud mõttes; no niin, rauhoitutaanpas nyt no nii, rahuneme nüüd maha; no niin no, mitä varten sitten väität vastaan? no miks sa siis vastu vaidled?
no
1 (ihmetystä ilmaisemassa) no kaikkea sitä kuuleekin no kuuleb siin ka kõiksugust, no mida kõike ma veel kuulma pean; no se nyt vielä puuttui no see siit veel puudus; no johan nyt jotakin no vaat kus; no johan nyt on ihme no on vast ime, no vaata aga vaata
2 (muiden huudahdussanojen yhteydessä) no voi voi! noo, noo!; no voi hitto! no kurat võtaks!; no terve terve! no tere-tere!; no terekest kah!; no hei sitten! no nägemist siis!
3 (kysymyksissä) noh, no
◊ no, kuinkas kävi? noh, kuidas läks?; no, miltäs tuntuu? noh, kuidas on?; noh, kuidas tundub?; no entäs sitten? no ja siis?; noh ja mis siis?; "Kuulehan!" — "No [mitä]?" "Kuule!" — "Noh [mida]?"; "Matti!" — "No?" "Matti!" — "Noh?"; "Arvaa, kuka tuli." — "No?" "Arva ära, kes tuli." — "Noh?"
4 (myöntymistä, kehotusta tms. ilmaisemassa) "Saanko vielä toisen?" — "No totta kai!" "Kas ma saaksin veel ühe?" — "No loomulikult"; no niin niin no nii; no se on varmaa no see on kindel, no kindel see; "Eipä olisi kannattanut tulla." — "No ei!" "Ei oleks pidanud tulema." — "No ei!"; no ala tulla jo! no tule juba!; no [pian nyt]! no ruttu-ruttu!
5 (varoitusta, hillitsemistä tms. ilmaisemassa, so so) noo noo
◊ no no, eipäs tönitä! noo noo, ei trügi siin midagi!; no no Pekka! noo noo, Pekka!; no no, olkaahan nyt hiljaa! noo noo, olge siis nüüd tasa!; no, nyt riittää no nüüd küll aitab, no nüüd on küll kõik; no mutta Kalle! no aga, Kalle!
6 (uuteen asiaan siirryttäessä)
◊ no, sitten sattui niin, että — noh jah, siis juhtus nii, et —; no, siitä ei sitten enempää noh, sellega on siis lõpp; no nüüd on siis kõik; no, nyt sitä sitten mentiin noh, nüüd on siis minek; no nüüd tuleb [küll] minna; no mutta asiahan on ihan selvä no aga asi on ju täiesti selge
7 (no niin) no nii; (myönnyteltäessä: niin no, no jaa) no·jah
◊ no niin, mihinkäs minä jäinkään? no nii, kuhu ma siis jäingi?; no niin, se siitä nojah, see selleks; no niin, siinä sitä ollaan! nojah, siin me siis nüüd oleme!; niin no, tavallaan kylläkin no jaa, teatud mõttes muidugi; niin no, mitäpä se minulle kuuluu noh ja mis see minu asi on; no jaa, sopiihan se niinkin nojah, võib ka nii
nokka 10*A
1 nokk
◊ linnunpojat odottavat ruokaa nokka ammollaan linnupojad ootavad nokad ammuli toitu
2 (ark. nenä) nina
◊ niistää nokkansa nina nuusata; nyrpistää nokkaansa jollekin millegi peale nina krimpsutada; tuossahan se on ihan nokkasi alla see on ju seal otse su nina all
◊
3 (astiassa: putkimainen; kourumainen) osa
4 (kärki) tipp, ots; (keula) vöör; (autossa; lentokoneessa) nina
◊ makkara tikun nokassa vorst tiku otsas; niemen nokka neemetipp; lentokoneen nokka lennukinina
nuo 0 (noiden t. noitten, noita; vastaava yks., pron.: tuo)
1 need; nood
◊ otatko nuo? kas sa võtad need?; otatko nuo kengät? ka sa võtad need kingad?; eikö sinulla ole muita kenkiä kuin nuo? kas sul muid kingi ei ole kui need?; keitä nuo tytöt ovat? kes need (nood) tüdrukud on?
◊
2 (viittaamassa johonkin edellä mainittuun) mitä nuo mainitsemasi ehdot sitten olisivat? mis need sinu nimetatud tingimused siis oleksid?; ikäviähän sellaiset asiat ovat, mutta mitäpä noista sellised asjad on muidugi ebameeldivad, kuid mis siis sellest; "Koska pojat tulevat?" — "Johan nuo näkyvät olevan tulossa." "Millal poisid tulevad?" — "Aga sealt nad on ju juba tulemas."
3 (viittaamassa johonkin jäljessä seuraavaan)
3a (viittaamassa sivulauseeseen) hän on yksi noita harvoja ja onnellisia, jotka — ta on üks nendest vähestest ja õnnelikest, kes —
3b (viittaamassa sanaan) tuollahan nuo näkyvät tulevan toisetkin näha on, et sealt need teisedki tulevad
4 (viittaamassa johonkin yleisesti tunnettuun) ne olivat fiksuja nuo vanhat kreikkalaiset need vanad kreeklased olid ikka targad küll
5 (ark. subjektin tapaan ja täytesanana) "Hän on kuulemma rikaskin." — "Niinhän nuo sanovat." "Kuuldavasti on ta rikaski." — "Nii nad räägivad."
nyt
1 nüüd, praegu
◊ nyt sataa nüüd (praegu) sajab; nytpä keksin! nüüd mõtlesingi välja!, just nüüd mõtlesin välja!; juuri nyt just nüüd, just praegu; vasta nyt alles nüüd, alles praegu; vielä nytkin veel nüüdki, veel praegugi; nyt tai ei koskaan nüüd või mitte kunagi; ennen ja nyt enne ja nüüd; nyt ja vastedes nüüd ja edaspidi; eräs nyt jo kuollut säveltäjä üks nüüdseks juba surnud helilooja; eipä nyt enempää see oli selleks korraks kõik; nyt kuluneena kesänä sellel möödunud suvel
◊
◊
2 (edellä sanottuun liittyen) kun se nyt kerran on tapahtunut — no kui see nüüd juba on juhtunud —; jos nyt kerran olet sitä mieltä, niin — no kui sa kord nüüd juba nii arvad, siis —; nyt on huomattava, että — nüüd tuleb märkida, et —; antud hetkel tuleb ära märkida, et —; nythän on niin, että — nüüd on ju nii, et —
3 (vähättelevissä ilmauksissa) ei se nyt hyväkään ollut, mutta välttävä ega see nüüd päris hea ka polnud, aga rahuldav; ei heillä paljon vieraita käynyt, mitä nyt naapuri neil ei käinud palju külalisi, kui ehk naaber; mitä nyt kympin maksavat need maksavad sul ehk (umbes) kümneka
4 (täytesanana) ole nyt hiljaa! ole nüüd tasa!, ole siis nüüd kuss!; olisit nyt vielä nukkunut sa oleksid võinud veel magada; jopa nyt jotakin! vaata aga vaata!, no ütle nüüd!; se nyt on valhe see on nüüd küll vale; katsotaan nyt vaatame nüüd; siinä se nyt on, uusi televisio siin see nüüd on, uus televiisor; kuinkas siinä nyt noin kävi? kuidas see siis nüüd niimoodi läks?; kuka nyt tuollaista pötyä uskoisi kes nüüd küll sellist rumalat juttu usuks; kes nüüd sellist jama (jampsi) küll usuks; sinä nyt pystyt mihin vain sina oled [küll] suuteline ükskõik mida tegema; no hei nyt sitten! no head aega siis!; "He ovat menneet kihloihin." — "Älä nyt!" "Nad kihlusid." — "Ah, mis sa nüüd [jutustad]!", "Nad kihlusid" — "Ära sa räägi!"; älä nyt viitsi! ah, ole nüüd normaalne!, ah, mis sa nüüd jutustad!, ole nüüd!
nähdä 71
1 näha ‹nägema›
◊ nähdä selvästi selgesti näha; kissa näkee hyvin pimeässä kass näeb pimedas hästi; vasen silmäni näkee paremmin kuin oikea minu vasak silm näeb paremini kui parem; oli niin valoisaa, että näki lukea oli nii valge, et nägi lugeda; kaupunki ilmasta nähtynä linn õhust nähtuna, linnulennult nähtud linn; asettaa jotakin nähtäväksi midagi nähtavale panna (asetada); hän antoi kirjan nähdäkseni ta andis raamatu mulle näha; hän näki salaman iskevän ta nägi, kuidas välk lõi; hän ei ollut meitä näkevinään ta tegi, nagu ei näekski (tunnekski) meid; ta ei teinud meist välja; tehdä jotakin kaikkien nähden midagi kõigi nähes teha; tehdä jotakin kenenkään näkemättä midagi salaja teha; älä osta asuntoa näkemättä ära osta korterit [ise] seda nägemata; hyväksyä jotakin näkemättä midagi [ise] nägemata vastu võtta; põrsast kotis osta; toistakin nimitystä siitä näkee käytettävän näib, et selle kohta kasutatakse ka teist nimetust; ilme oli näkemisen arvoinen ilme oli nägemist väärt; olla näkemisen arvoinen vaatamist väärt olla
◊
2a (oivaltaa, huomata) märgata, leida, näha ‹nägema›
◊ nähdä jotakin omin silmin midagi oma silmadega näha; hän on silmin nähden edistynyt ta on silmnähtavalt (märgatavalt) edenenud; avata jonkun silmät näkemään kellegi silmad lahti teha; nähdä omat vikansa oma vigu näha (märgata); hän ei näe kokonaisuutta ta ei näe tervikut; mitä hän oikein on näkevinään siinä tytössä? mida ta õieti (õigupoolest) selles tüdrukus näeb (leiab)?; edellisestä näemme, että — eelnevast näeme, et —; nähdä kaikki mustana kõike mustades värvides näha; siinä nyt näet! näed nüüd!; siitä näkee, miten vähän tiedät sellest on näha, kui vähe sa tead; saatpa nähdä, että —! küll sa veel näed, et —!; "Et onnistu." — "Saadaanpa nähdä." "See sul ei õnnestu." — "Seda me veel näeme (vaatame)."; hän näki parhaaksi lähteä ta nägi, et parem on lahkuda; tee niin kuin hyväksi näet tee nii, nagu heaks arvad; näkisin, että päätös on tehtävä jo tänä vuonna minu arust tuleb otsus vastu võtta juba sel aastal; näen muutoksen aiheelliseksi arvan, et muutus on põhjendatud
◊
2b (aavistaa, ennustaa) hän näki suurten mullistusten olevan tulossa ta nägi, et suur pööre on tulekul; nähdä tulevaisuuteen tulevikku ette näha; hänellä on näkemisen lahja tal on selgeltnägemise and
3 (tavata) näin Pekan kadulla ma nägin tänaval Pekkat; näen häntä vain harvoin ma näen teda harva; nähdään illalla! õhtul näeme!
◊
4 (unen näkemisestä) nähdä unta und näha; nähdä unta, että — näha unes, et —
5 (kuv.) nähdä punaista vihastuda; nähdä ensi kerran päivänvalo esimest korda ilmavalgust näha; hän on nähnyt parempiakin päiviä ta on paremaidki päevi näinud, tal on paremaidki päevi olnud; hän ei ole viikkoon nähnyt selvää päivää ta pole nädal aega selget päeva näinud; kun vielä näkisi sen päivän, että — et ma näeksin veel seda päeva, mil —; kui näeks veel selle päeva, kui —; lattia ei ole harjaa nähnytkään põrand pole harja näinudki
6 (kokea) nähdä nälkää nälga näha, nälgida; nähdä vaivaa vaeva näha; hän on joutunut elämässään näkemään yhtä ja toista ta on oma elus nii ühte kui teist näinud; elämää nähnyt mies elu näinud mees; nähtäväksi jää, miten asiat kehittyvät eks näe, kuidas asjad arenevad; onhan se jo nähty, ettei hänestä ole siihen seda oli ju näha, et ta ei saa sellega hakkama; saa nähdä, miten selviämme saab näha, kuidas me toime tuleme; eks näe, kuidas me hakkama saame; huvitav on jälgida, kuidas me sellest välja tuleme; "Tuletko?" — "Saa nyt nähdä." "Kas sa tuled?" — "Eks me näe."
7 (päivittelyssä) herra nähköön! issand halasta!
näppärästi
1 (helppokäyttöisesti) lihtsalt, mugavalt; libedalt
2 (taitavasti) osavalt, oskuslikult, meisterlikult; (kekseliäästi, neuvokkaasti) leidlikult, taibukalt, nõukalt, teraselt
◊ sehän meni näppärästi see läks ju libedalt; vastata näppärästi taibukalt vastata
näpsäkästi kärmelt, tragilt; (kätevästi) osavalt, mugavalt; (nokkelasti) taibukalt, teraselt, leidlikult; (somasti) kenasti; (nopeasti) nobedalt, ruttu
◊ sehän kävi näpsäkästi see läks ju kenasti, kus läks alles libedalt; hän vastasi näpsäkästi tunkeileviin kysymyksiin ta vastas taibukalt (teraselt) pealetükkivatele küsimustele
olla 67 (olen, olet, on, olemme, olette, ovat; ark., runok. oon, oot, oomme, ootte; vanhemmassa runok. yks.3.p usein ompi)
1 olla ‹olema›; (olla olemassa myös) olemas olla, eksisteerida
◊ mitä se on suomeksi? mis see soome keeles tähendab?; "Ei se ole totta!" — "Onpas!" "See pole tõsi!" — "On küll!"; olipa kerran oli kord; talossa oli häät majas olid pulmad
◊
◊
◊
◊
◊
◊
2 (jollekulle kuulumisesta, hallussapidosta tms.)
◊ jollakulla on jotakin kellelgi on midagi; olisipa minulla viulu kui mul vaid oleks viiul; kirja on hänellä, ei minulla raamat on tema, mitte minu käes; raamat on temal, mitte minul; sellainen kapine on hyvä olemassa hea, kui selline asi on olemas; minulla ei ole antaa sinulle mitään mul ei ole sulle midagi anda; onko teillä jotain kysyttävää? kas teil on midagi küsida?, kas teil on mingi küsimus?; oravalla on pitkä häntä oraval on pikk saba; hänellä on astma tal on astma
3 (ajasta) oli jo melkein aamu oli juba peaaegu hommik; on lauantai on laupäev; ne ajat ovat olleet ja menneet need ajad on tulnud ja läinud, need ajad olid ja läksid; siitä on toista vuotta sellest on üle aasta möödas; palkkapäivään on vielä viikko palgapäevani on veel üks (terve) nädal; päivä on illassa päev on õhtus, õhtu on käes; ollaan keskiviikossa käes on kolmapäev; ollaan joulussa käes on jõulud; ollapa kesä oleks nüüd suvi; olimme jo kahvissa ja konjakissa me olime juba kohvi ja konjakit joomas
4 (tilasta t. tuntemuksista) mikä sinulla on? mis sul [viga] on?; hänellä oli paha olla tal oli paha olla, ta ei tundnud ennast hästi
5 (sijainnista, asennosta tms.)
◊ olla esillä nähtaval olla; talo on mäellä maja on mäe peal; Tampere on Hämeen läänissä Tampere on Häme läänis; onko hattuni hyvin? kas mu müts on ilusasti?; hattu on naulassa müts on naela otsas; hänellä on hattu päässä tal on müts peas; ulos niin kuin olisit jo! silmapilk välja!; tee, et sa kaod!
6 (oleilla, oleskella) olla ‹olema›, veeta; (asua) elada; (viipyä) viibida
◊
◊
◊
7 (olla tekemässä jotakin)
◊ olla tulossa tulekul olla, teel olla; olla menossa minekul (minemas) olla; vieraat olivat jo lähdössä külalised olid juba minekul (lahkumas)
8 (asiaintilasta, olosuhteista)
◊ kaikki on kuten olla pitää kõik on nii kuis peab, kõik on nii nagu olema peab; tavallisesti on niin, että — tavaliselt on nii, et —; voi olla, että — võib olla, et —; ei sillä [ole] väliä sel pole tähtsust, see pole tähtis; kuinkas onkaan: poltatko sinä? kuidas siis on: kas sa suitsetad?; näin ollen niisiis; jokin on oikein miski on õige; se oli oikein sinulle see oli sulle paras, sa olid selle ära teeninud
9a (substantiivipredikatiivin yhteydessä)
◊ tuo on veljeni see on mu vend; Pekka ja Matti ovat veljekset Pekka ja Matti on vennad (vennaksed); olipa hävytön mies! kus oli alles häbematu mees!; ennakkoluulot olivat uudistuksen pahin este eelarvamused olid uuenduse halvimaks takistuseks; olipa komea talo! kus oli alles ilus maja!, küll oli ilus maja!; hän on liikemies ta on ärimees; hänen on sanottu olevan luotettava räägitakse, et ta on usaldatav isik; tämä vasta kevättä on on see vast kevad; ne olivat aikoja ne vaat need olid ajad
◊
◊
◊
9b (vars. adjektiivipredikatiivin yhteydessä)
◊ hän on hoikka ta on kõhn; komea on talo ilus maja on; sepä [on] ikävää küll on kahju; sellaista on elämä selline on elu, selline see elu on; tarkoituksen pitäisi olla selvä tähendus peaks olema selge; isä käski pojan olla ahkera isa käskis pojal usin olla; hän kertoi tilanteen olleen vaikea ta rääkis, et olukord oli raske; hän on minua olkapäähän ta on mulle õlani (õlast saadik)
◊
◊
◊
9c (iästä)
◊ hän on 20-vuotias ta on 20-aastane; lapsi on toisella kuukaudella laps on rohkem kui kuune; laps käib juba teist kuud, laps on üle ühe kuu vana; hän oli vähän toisella kymmenellä ta oli natuke üle kümne [aasta vana]
10 (genetiivin kanssa [omistamisesta])
◊ kenen tämä on? kelle oma see on?; syy on teidän see on teie süü; auto on yhtiön see on firma auto, auto on firma oma
11 (jokin on tarkoitettu t. osoitettu jollekulle)
◊ tämä on sinulle see on sinule (sulle); eikö minulle ole kirjettä? kas mulle ei ole kirja [tulnud]?
◊
12 (kelvottomuudesta, sopimattomuudesta johonkin)
◊ jostakusta ei ole johonkin keegi ei kõlba millekski, kellestki pole millekski asja; hänestä ei ole mihinkään tema ei kõlba millekski, tema ei saa millegagi hakkama; minusta ei ole neuvomaan minust ei saa nõuandjat, mina pole mingi nõuandja; pojasta ei ollut maanviljelijäksi poiss ei kõlvanud põllumeheks, poisist ei saanud põllumeest, poisist polnud põllumeest; mikä minä olen toisia komentelemaan kes olen mina, et hakkan teisi kamandama; minust pole teiste kamandajat; mikä hän on toisia komentelemaan? mis kamandaja tema on?; kes on tema, et tuleb teisi kamandama?
13 (ilmaisemassa kuuluvuutta johonkin kokonaisuuteen)
◊ Ruovesi on Hämettä Ruovesi on Hämes; hän on vanhaa sukua ta on vanast suguvõsast; hän on viipurilaisia ta viiburilane, ta on Viiburist pärit; hän on Heinisiä ta on üks Heiniseid, ta on üks Heininenidest
◊
◊
14 (alkuperästä)
◊ olen Helsingistä ma olen Helsingist [pärit]; hän on syntyisin Ruotsista ta on sündinud Rootsis; hän on [lähtöisin] suomenkielisestä kodista ta on pärit soomekeelsest kodust; suku on Savosta suguvõsa on Savost [pärit]; perustamiskirja on vuodelta 1869 asutamisleping on aastast 1869; lainaus on Kiveltä tsitaat pärineb Kivilt; keneltä tämä kortti on? kellelt see kaart on (tuli)?
15 (jonkun (jonkin) tilasta t. asemasta)
◊ olla sairaana haige olla; olla kuumeessa palavikus olla; olla opettajan sijaisena õpetaja asendaja olla, õpetajat asendada; olla huonoissa vaatteissa viletsates riietes olla; vene on vielä hyvässä maalissa paadil on veel korralik värvikord peal; talo on myytävänä maja on müüa
16 (suhteesta t. suhtautumisesta johonkin)
◊ se olisi avuksi see oleks abiks, see aitaks; sade ei olisi haitaksi vihm kuluks ära; poleks paha, kui hakkaks sadama; miten olisi kupillinen kahvia? kuidas oleks tassikese kohviga?; olkoon tämä sinulle opiksi olgu see sulle õpetuseks; jokin on hyväksi miski on kasuks
17 (erik.)
◊ onneksi olkoon! palju õnne!; hyi (hui) olkoon! fuih!
18 (havaittavuudesta, käytettävyydestä, mahdollisuudesta t. aiheellisuudesta)
◊ oras on näkyvissä oras on väljas; talo ei ole vielä näkyvissä maja ei paista veel; asiakirjat ovat nähtävissä dokumendid on nähtaval, dokumendid on vaatamiseks väljas; kirjaa ei ollut saatavissa raamatut ei olnud saadaval; apua ei ollut saatavissa abi ei olnud saadaval; sairaus ei ollut parannettavissa haigus ei olnud ravitav; talo ei ollut pelastettavissa maja ei suudetud päästa, maja ei olnud võimalik päästa
19 (verbirakenteissa)
19a (täytyä tms.)
◊ työ on tehtävä töö on vaja ära teha, töö tuleb teha; on otettava huomioon, että — tuleb arvesse võtta, et —; hänen oli kiirehdittävä ta pidi kiirustama, tal oli vaja kiirustada; sinne ei ole menemistä sinna ei peaks minema
◊
19b (olla tekevinään)
◊ olla tekevinään jotakin millegi tegemist teeselda; olla lukevinaan lugemist teeselda; hän ei ollut kuulevinaan ta tegi, nagu ei kuuleks; ta ei teinud kuulmagi; hän ei ollut tietävinään asiasta ta teeskles, et ei olnud asjast teadlik; lapset olivat olevinaan intiaaneja lapsed mängisid indiaanlasi; hän ei ollut tietääkseenkään koko asiasta ta teeskles, et ei olnud kogu asjast teadlik; ta tegi, nagu ei teakski ta kogu asjast midagi; mitäs tämä on olevinaan? mis see tähendab?, mis siin toimub?; olin näkevinäni hänet ma vist nägin teda; olin ymmärtävinäni hänen puheestaan, että — [ma] arvan, et sain ta jutust nii aru, et —; olen ollut huomaavinani, että — ma olen märganud, et —; hän on niin ollakseen ta on nii hirmus tähtis, ta on nii tähtsust täis
19c (olla tekemäisillään)
◊ olla tekemäisillään jotakin midagi tegemas olla; olin pudota ma pidin peaaegu kukkuma; tuoli oli särkyä tool pidi äärepealt katki minema, tool oleks peaaegu katki läinud; häneltä oli päästä itku ta oli kohe nutma puhkemas, ta oli nutu äärel; olin putoamaisillani ma olin kukkumise äärel, ma olin kohe kukkumas; olla kuolemaisillaan suremas olla, surivoodis olla
19d (olla tekemässä)
◊ olla tekemässä jotakin midagi tegemas olla; olin juuri palaamassa kotiin ma olin just koju tagasi tulemas, olin just koju naasmas; se on menettämässä merkitystään see on oma tähendust kaotamas; ei kukaan ollut estämässä keegi ei olnud takistamas; puolue on saamassa vaaleissa läpi viidennen kansanedustajan partei on saavutamas valimistel ka viiendat rahvasaadikukohta
◊
19e (olla tekemättä)
◊ olla tekemättä jotakin midagi tegemata jätta; olin koko päivän syömättä ma olin terve päeva söömata; ole valehtelematta ära valeta; uskokaa tai olkaa uskomatta uskuge või ärge uskuge, uskuge või mitte; en voinut olla nauramatta ma ei suutnud olla [ilma] naermata, ma ei saanud naeru tagasi hoida
◊
19f (myönnytyksissä)
◊ menköön, jos on mennäkseen mingu, kui kord minema peab; tulee, jos on tullakseen see tuleb, mis tulema peab; rahat menevät, jos ovat mennäkseen raha läheb nii, nagu läheb; sade tulee, jos on tullakseen vihm tuleb siis, kui tuleb; tulee maisteri tyhmemmästäkin, jos on tullakseen! kui peab saama, siis saab veel rumalamastki magister!; siitä voi tulla oikein hyvä, jos on tullakseen sellest võib midagi head tulla, kui juba midagi tulema peab; olkoon hän kuinka taitava tahansa olgu ta nii osav kui tahes; olkoon vain professori, siitä en välitä! olgu pealegi professor, mind see ei huvita!; olkoon menneeksi olgu pealegi
20 (kannanotoissa ja päätelmissä)
◊ oli miten oli oli kuidas (mis) oli; lõppude lõpuks; olipa tämän asian laita miten tahansa olgu selle asjaga kuidas tahes; olkoonkin, että panostus ei kannata olgugi, et panus ei tasu end ära; samaa aherrusta aina vain, oli sitten arki tai pyhä aina samad askeldused, olgu siis argipäev või püha; tänne voivat tulla kaikki, oli heillä työtä tai ei siia võivad tulla kõik, kas neil oli tööd või ei; kaikki tehtävät, olivatpa ne millaisia tahansa kõik ülesanded, olid need siis millised tahes; kuinka (miten, annas) ollakaan, niin — no vaat, nii —; kuinka ollakaan, samassa tuli poliisi paikalle no vaata (ennäe), samas tuli politsei kohale; mutta miten ollakaan, vaimo ei muuttanutkaan mieltään aga no vaata, naine ei otsustanudki ümber
21 (kohteliasta sävyä tavoiteltaessa)
◊ oliko sinulla niitä voileipiä? kas sul oli veel neid võileibu?; kenen talo tuo taas olikaan? kelle maja see nüüd oligi?; mis sa ütlesid, kelle maja see oli?
◊
22 (apuverbinä)
◊
◊
◊
◊
paha 9
1 (eettisesti ala-arvoinen) paha, halb, kuri, paheline; (syntinen) patune; (tunnoton) südametu, tundetu; (sopimaton) sobimatu, eba·sobiv
◊ paha ihminen paha inimene; pahat aikeet kurjad kavatsused; maailma on paha maailm on kuri; hän tottui pahoille tavoille ta harjus halbade kommetega [ära]
◊
◊
◊
◊
2 (ilkeä, häijy) kuri, halb, paha
◊ iso paha susi suur, kuri hunt; olla paha jollekulle kellegi vastu halb olla; olla pahana tige (pahane, vihane) olla; olla pahalla tuulella halvas tujus olla; olla paha suustaan terava keelega olla; hän ei tahtonut olla pekkaa pahempi ta ei tahtnud olla teistest halvem; pahat kielet kertovat, että — kurjad keeled kõnelevad, et —; hän ei sanonut koskaan pahaa sanaa läheisistään ta ei ütelnud kordagi ühtegi halba sõna oma lähedaste kohta
◊
3 (epäedullinen) paha, halb; (uhkaava) ohtlik; (vaikea, ankara) raske; (kiusallinen) eba·sobiv; (voimakas) tugev
◊ paha ilma paha (halb) ilm; paha merkki halb märk; hyvinä ja pahoina päivinä headel ja halbadel päevadel; tulla pahaan aikaan halval (ebasobival) ajal tulla; siitä oli pahat seuraukset sellel olid halvad (kurvad) tagajärjed; pahaksi onneksi tuuli kääntyi õnnetuseks tuul pöördus; paha taipumus pureskella kynsiä halb (inetu) komme küüsi närida; käänne pahempaan päin pööre halvemuse poole; pahimmassa tapauksessa halvimal juhul; sen pahempi itsellesi, jos valehtelet seda halvem sulle endale, kui valetad; paha kyllä, taisin erehtyä kahju küll, ma vist eksisin; paha mutka ohtlik kurv; paha este halb takistus; paha yskä paha köha; paha ristiriita raske konflikt; pahin kilpailijani minu peamine (ohtlikem) konkurent; minulle sattui paha virhe ma tegin paha vea; pyörremyrsky aiheutti pahaa jälkeä keeristorm tegi puhta töö, keeristormil olid kohutavad tagajärjed; olla pahassa pulassa täbaras olukorras olla; paha juttu, että — paha lugu, et —; paha myrsky tugev torm; kesän pahimmat helteet kõige hullem suvekuumus; erehdyit pahan kerran sa eksisid täielikult, sa eksisid kapitaalselt (kõnek)
◊
◊
◊
4 (epämiellyttävä) paha, halb, eba·meeldiv; (pilaantunut) riknenud
◊ paha haju paha (halb, ebameeldiv) lõhn; pahan hajuinen paha (halva) lõhnaga; pahan makuinen paha (halva) maitsega; maistua pahalta halvasti maitseda; ruoka on mennyt pahaksi toit on halvaks (pahaks) läinud, toit on riknenud; nukkua pahassa asennossa halvas asendis magada; minulla on paha mieli ma olen kurb; minulla on paha olo mul on paha olla, ma ei tunne end hästi; ma olen kurb
◊
5 (parka, rukka) voi tyttö paha! sa vaene tüdruk!