Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 89 artiklit, väljastan 50

edes
1 (vars. toivomuslauseissa) (ainakin) vähemalt, kas·või ‹—›; (vähintään) vähemalt; (kumminkin) ometi; (sentään) ometi[gi]
◊ saanko kymmenen tai edes viisi markkaa? kas ma saan kümme või siis vähemalt viis marka?, kas ma saaksin kas või viis marka?; välittäisit minusta edes vähän! kui sa minust kasvõi natukenegi hooliksid!; voisitte edes kiittää võiksite vähemalt tänadagi; hyvä, että edes ilma oli kaunis hea, et vähemalt ilm oli ilus
2 (kielt. yhteyksissä) isegi, isegi mitte, üldse[gi]
◊ asunto, jossa ei ole edes vesijohtoa korter, kus ei ole isegi [mitte] veevärki; hän ei maininnut asiasta edes vaimolleen ta ei maininud seda isegi oma naisele; enhän edes tunne häntä ma ju isegi ei tunne teda, ma ju ei tunne teda üldse; oletko edes yrittänyt? kas sa oled üldse proovinud?; ei edes sen vertaa isegi mitte niivõrd

ehtiä 61*F
1 jõuda, areneda; (tulla ajoissa) jõuda
◊ en ehdi tehdä sitä ma ei jõua seda teha; hän ei ehtinyt syödä ta ei jõudnud süüa, tal ei olnud aega süüa; hän ehti ensimmäisenä perille ta jõudis esimesena kohale; ehdimme satamaan vasta keskiyöllä jõudsime sadamasse alles kesköösel; ehtiihän tässä jõuab ju veel; hän tulee kun ehtii ta tuleb siis, kui jõuab; tauti oli ehtinyt pitkälle haigus oli arenenud (läinud) kaugele; kuta pitemmälle kesä ehtii mida edasi suvi läheb; hän yritti ehtiä aamujunaan ta üritas jõuda hommikuse rongi peale
2 (runok. tulla, saapua) tulla; läheneda

ei (kieltoverbi: en, et, ei, emme, ette, eivät; imperatiivi: älä, älköön, älkäämme, älkää, älkööt) ks. myös älä
1 ei
◊ en tiedä ma ei tea; hän sanoi, ettei tiedä ta ütles, et ei tea; ei — eikä ei — ega; hän ei halunnut matkustaa Italiaan eikä Espanjaan ta ei tahtnud reisida ei Itaaliasse ega Hispaaniasse; sinun on mentävä, tahdoit tai et sa pead minema, tahad või mitte; ei hätää! ei ole viga midagi!, pole midagi!; ei saa! ei saa!, ei või!, ei tohi!; ei siinä kyllin siin pole piisavalt; kun ei niin ei kui ei siis ei
◊  (kysymyslauseissa) eikö totta? eks ole tõsi?; enkö saisi auttaa? kas ma ei saaks aidata?
◊  (usein ark. painokkaana kieltona) etkä mene! ega sa ikka ei lähe küll!; ja enkä maksa! ega ma ikka ei maksa küll!, ja ei maksa ma midagi!
◊  (huudahduksissa) eikös se olekin vanha tuttu! kas see pole mitte vana tuttav!; enkö[s] sitä jo sanonut! kas ma seda siis juba ei ütelnud!, ma ju ütlesin seda!, eks ma öelnud; enkös arvannut! kas ma siis ei arvanud seda!, seda ma ju arvasingi!
◊  (suostuttelevissa, myönnyttelevissä t. epäröivissä ilmauksissa) eiköhän ole parasta, että — kas ei oleks kõige parem, et —; kõige parem oleks ju, et —; eipä silti, hän on kyllä hoitanut tehtävänsä — siiski mitte, ta on oma ülesandega toime tulnud; eipä tietenkään loomulikult mitte
2 (kielt. vastauksissa) ei
3 (yllättymistä tms. ilmaisemassa) eihän! ära parem räägi!; eihän toki! ei või olla!; ei, mutta sehän on hirveää! ei, aga see on ju õudne!

entise(nsä
◊ sinähän olet aivan entisesi sa oled ju täpselt samasugune nagu varem

että (kieltoverbiin liittyvänä usein etten, -et, -ei, -emme, -ette, -eivät)
1 et
◊ on hauskaa, että tulit tore, et tulid
◊  (kielteisen sivulauseen alussa) varo, ettet putoa vaata, et sa ei kuku; en lainkaan epäile, ettet puhu[isi] totta ma ei kahtle sugugi selles, et sa tõtt räägid, ma usun kindlasti, et sa räägid tõtt, ma ei pea seda sugugi valeks, mis sa räägid
◊  (epäsuorassa esityksessä) hän sanoi, että hän odottaa meitä ta ütles, et ootab meid; hän huusi meille, että odottaisimme hetken ta hüüdis meile, et me ootaksime pisut
2 (muunlaisissa sivulausetyypeissä) (seurausta ilmaisevissa sivulauseissa) hän huusi [niin], että oli pakahtua ta karjus nii, et hing jäi kinni; mitä olen tehnyt, että noin murjotat? mis ma olen teinud, et sa nii vingus (mossis) oled?; hän oli niin sairas, ettei jaksanut lukea ta oli nii haige, et ei jaksanud lugeda; tulos oli sellainen, että se tyydytti kaikkia tulemus oli selline, et see rahuldas kõiki, tulemus oli selline, et kõik jäid sellega rahule; kello on viisi, niin että voimme lähteä kell on viis, nii et võime minna; kell on viis, järelikult võime minna
◊  (sivulauseissa, jotka korostavat päälauseen merkitystä) niin hyvä, ettei paremmasta väliä nii hea, et paremat ei tea tahtagi, nii hea, et paremat pole vajagi; kovat, etten sanoisi mahdottomat ehdot rasked, et mitte [välja] öelda: võimatud tingimused, rasked, tegelikult lausa võimatud tingimused
◊  (ark.) tappio tuli että paukahti kaotus tuli nii et mürtsus; on siinä sellainen mies, että! see on selline mees, et hoia ja keela!, see on selline mees, et hoia piip ja prillid!
◊  (tarkoitusta ilmaisevissa sivulauseissa) syö pian, että ehdit mukaan söö kiiresti, et jõuaksid meiega kaasa tulla; lainaatko rahaa, että pääsen elokuviin? kas sa laena[ksi]d raha, et ma saaksin kinno minna?; kysyin sen tähden, että saisin varmuuden ma küsisin selleks, et saada täit kindlust; että[s] sen tiedät pea meeles; olgu see sul teada
◊  (syytä ilmaisevissa sivulauseissa) siksi että sellepärast et, seepärast et; [siitä] syystä että sel põhjusel et, sellepärast et
◊  (ark. kysymyslauseissa) mieleen tulee ajatus, että mitähän tässä on takana [vägisi] kipub meelde mõte, et mis selle taga on
◊  (muodoltaan kielt. virkkeissä) ei ole vielä sanottu, ettei[kö] tulisi hyväkin vuosi pole veel öeldud, et ei võiks tulla päris hea aasta, pole veel kindel, et ei võiks tulla päris hea aasta, pole kusagil kirjas, et ei võiks tulla päris hea aasta; tuskin on syytä epäillä, ettet[kö] olisi oikeassa vaevalt on põhjust kahelda [selles], et sul on õigus
3 (keskustelussa) etteikö täällä saisi laulaa? et siin ei tohi laulda või?; "Missä isä on?" — "ettäkö isä?" "Kus isa on?" — "Ah et isa või?"
◊  (päätelmän ilmaisevassa lauseessa) jaha, että kaikki ovat kotona ah soo, nii et kõik on kodus; vai että ollaan jo niin pitkällä! või siis ollakse juba niikaugel!, ah et ollakse juba niikaugel!
◊  (ihmettelevissä kysymyksissä t. myöntävänä vastauksena) mikä ettei tämä koskaan onnistu? mis see küll tähendab, et see kunagi ei õnnestu?; "Otatko ryypyn?" — "No mikä ettei." "Kas võtad ka ühe lonksu (napsi)?" — "Miks ka mitte." ("Võiks ju võtta kah.")
◊  (aloittamassa epäilyä t. epäröintiä ilmaisevaa lausetta) ettei vain taas alkaisi sataa et ometi jälle sadama ei hakkaks
◊  (huudahduksissa) että kehtaatkin! kas sul häbi pole!; voi etten sitä muistanut! et see mul ka meelde ei tulnud!, oh kuidas ma küll seda ei mäletanud!; voi että! pagana pihta!, pagan võtaks!; kukas sieltä tulee — ettei vain vanha tuttu! keda ma näen — see on ju vana tuttav!; kes sealt tuleb — ega ometi vana tuttav!

hei
1 hei!, tervitus!; (hyvästeltäessä) hei!, tsau! (kõnek) tsauki! (kõnek) tsauka! (kõnek) nägudeni! (kõnek)
◊ hei hei! hei hei!; heipä hei! hei hei!, hei hopsti! (nalj); [no] hei, näkee sinuakin! ohoo, keda ma näen!, ets kae, sind ka näha!; hei vain! nägemist!; hei sitten! nägemist!
2 (kehotuksissa, toteamuksissa ym.) hei kuule! kuule!; hei, odottakaa! hei, oodake mind ka!, pidage kinni, oodake mind!; hei, mitä te oikein aiotte? hei, teie seal, mis te tegema hakkate?, kuulge, mis teil plaanis on?
3 (ilmaisemassa riemua) ohoo!; hurraa!
◊ hei, tämähän on mukavaa! ohoo, küll on vahva!, kuulge, see on ju tore!; hip hei! hip-hip-hurraa!
4 ks. eläköön
5 (ark. vinksahtanut) hän on hiukan hei hei ta on natuke ohoh, ta on nupust nikastanud, ta on pisut metsa poole

helppo 1*B kerge, hõlpus, hõlbus
◊ on jo helpompi olo juba on kergem (parem) olla; helppo sinun on sanoa, kun et tiedä mis sul viga öelda (sul on kerge öelda), sina ju ei tea; ei ole helppoa kellään ei ole kerge kellelgi; hankkia helppoa rahaa kergelt saadud raha peal väljas olla; käyttää tilaisuutta hyväkseen helppojen voittojen saavuttamiseksi olukorda hõlptulu saamiseks ära kasutada; päästä helpoille päiville kerge elu peale pääseda; tuo on helppo homma see on väike asi, see on kerge töö, kukepea! (kõnek); (ark.) leipä ei ollut helpossa leiba tuli teenida raske tööga; mennä helppoon end tüssata (ninapidi vedada, alt vedada) lasta; A narrasi B:tä, ja B meni helppoon A lollitas B-d ja B läks õnge; päästä helpolla kerge vaevaga asjast välja tulla, kergelt pääseda; voittaa helpolla kergesti (hõlpsasti, ilma suurema vaevata) võita; tuo kone menee helpolla rikki see masin läheb kergesti rikki; hän ei luovu helpolla ta ei loobu kergesti, ta ei anna kergesti alla

hyvä 10 (komp.: parempi, superl.: paras)
1 hea
◊ hyvä auto hea auto; hyvä tie hea tee; hyvä palkka hea palk; hyvä laatu hea (kõrge) kvaliteet; hyvä maku hea maitse; hyvä neuvo hea nõu; hyvä kirja hea (väärt) raamat; talo on hyvässä kunnossa maja on heas korras; suunnitelmassa on paljon hyvää kavas on palju head; siinä on se hyvä puoli, että — selles on niipalju head, et —; he ovat yhtä hyviä molemmat nad on paras paar
2 (etevä) võimekas; (taitava) osav; (kelpo) tubli
◊ hyvä maalari, uimari, hiihtäjä hea maaler, ujuja, suusataja; ei ole kovinkaan hyvä puhuja ei ole kuigi hea (suurem asi) kõnemees, ei oska just hästi kõnelda; hyvä oppimaan tubli õppija; hyvä keksimään selityksiä osav seletusi leidma; hyvä kielissä keelte peale andekas; hyvä käsistään lahtiste kätega; (näppärä) osav; hyvä suustaan ei ole suu peale kukkunud; suu paraja koha peal; tuli maaliin hyvänä kakkosena saavutas tubli teise koha
3 (miellyttävä, mukava) hea
◊ hyvät uutiset head uudised; hyvä käytös hea käitumine; hyvä sää hea (ilus) ilm; hyvä sää ikkunanpesuun kena aknapesuilm; tehdä hyvä vaikutus johonkuhun kellelegi head muljet jätta; olla hyvissä väleissä jonkun kanssa kellegagi hästi läbi saada; heillä on hyvät suhteet nad saavad hästi läbi; hän on hyvä ystäväni ta on mu hea sõber; hyvällä tuulella heas tujus, rõõmsas meeleolus; hyvillä mielin hea meelega, meelsasti, meeleldi; hyvän näköinen kena, ilus; hyvän makuinen hea maitsega, maitsev; hyvän tuoksuinen hea lõhnaga; maistuu hyvältä (hyvälle) maitseb hea (hästi); keitto on hyvää supp on hea (maitsev); vanhaan hyvään aikaan vanal heal ajal; hyvää tekevä meeldiv, kosutav; he saivat hyvän vastaanoton neid võeti hästi vastu; täällä meidän on hyvä olla siin on meil hea olla; hyvähän sinun on puhua sul on ju hea rääkida, mis sul viga rääkida
◊  (substantiivisesti) se ei tiedä hyvää see ei tähenda head; nyt tekisi hyvää päästä lomalle nüüd oleks hea, kui saaks puhkusele; se teki hänelle hyvää see mõjus talle hästi; tekee mieli jotain hyvää tahaks midagi head; tahdon sinulle pelkkää hyvää soovin sulle ainult head; hyvää tarkoittava head tähendav; tehdä jotakin hyvää tarkoittaen teha midagi hea tagamõttega; aineellinen hyvä materiaalne hüve
4 (edullinen, otollinen) hea, kasulik; (suotuisa) soodne
◊ hyvä onni hea õnn; teki hyvät kaupat tegi kasuliku (hea) kauba; jättää hyvä tilaisuus käyttämättä jätta hea võimalus kasutamata; ei ole hyvä tehdä niin nii ei peaks tegema, nii ei ole hea teha; sinne ei ole hyvä mennä parem ei maksa sinna minna, sinna ei ole hea minna; olla hyväksi jollekulle kellelegi kasuks tulla; tee mitä hyväksi näet tee, mida paremaks pead; hän katsoi hyväksi häipyä ta pidas paremaks kaduda; teltta on hyvä olemassa hea, kui telk on igaks juhuks olemas (kaasas), telgiga on kindlam; menetelmällä on hyvätkin puolensa meetodil on ka omad head küljed; pääsi hyviin naimisiin tegi hea partii
5 (voinnista, voimista tms.)
◊ hyvä terveys hea tervis; olla hyvissä voimissa olla hea tervise juures; olla hyvässä kunnossa olla heas vormis
6 (eettisesti hyvä)
◊ hyvä ihminen hea inimene; hyvä teko hea tegu, heategu; päivän hyvä työ päeva hea tegu; näyttää hyvää esimerkkiä head eeskuju näidata; olla hyvä eläimille loomade vastu hea olla
◊  (substantiivisesti) kaikki hyvä elämässä kõik hea, mis elus on; toimia yhteisen hyvän puolesta üldise heaolu nimel tegutseda; uskoa ihmisistä vain hyvää uskuda inimestest ainult head; palkita paha hyvällä kurja heaga tasuda; puhua jostakusta hyvää kellestki head rääkida
7 (hieno, arvostettu)
◊ hyvästä perheestä heast perekonnast; hyvä nimi tiedemiehenä nimega (nimekas) teadlane
8 (aikamoinen, melkoinen) hea, tubli, korralik
◊ hän ansaitsi hyvät rahat ta teenis head raha; hän sai hyvän hinnan autostaan sai oma auto eest korraliku hinna; hyvän joukon toista sataa kõvasti üle saja; hyvän aikaa tükk aega; hyvän matkaa tükk maad, tükike teed; hyvissä ajoin aegsasti, õigel ajal
9 (kohteliaisuuksissa) hyvät naiset ja herrat! austatud (lugupeetud) daamid ja härrad!; ole hyvä ja auta! aita palun!, ole nii hea, aita!; ole (olkaa) hyvä! palun!, võta (võtke) heaks!; olkaa hyvät! olge lahked!
◊  (kehotuksissa) olkaa hyvä ja sulkekaa ovi! palun pange uks kinni!
◊  (tervehdyksissä yms.) hyvää huomenta tere hommikust; hyvää päivää tere päevast; hyvää yötä head ööd
◊  oikein hyvä! väga hea!, suurepärane!; hyvä Matti! Armas Matti!; hyvä on, lähdetään sitten hea küll, lähme siis; no hyvä niinkin hea seegi
◊  (substantiivisesti) toivotan sinulle kaikkea hyvää! soovin sulle kõike head!
10
◊  (muissa sanonnoissa) hyvällä syyllä voi sanoa, että — on küllalt põhjust öelda, et —; työ on hyvällä alulla töö on hästi käima läinud; hyvässä uskossa heas usus; juttu on näin ja sillä hyvä nii see on ja asi nudi; eikä sillä hyvä see polegi veel kõik; vai vielä opastamaan, hyvä jos osaa itsekään! või veel õpetama, hea kui isegi oskab!; hyvä jos hän pystyy maksamaan puolet hea, kui ta jaksab poole ära maksta; hyvä, etten pudonnut hea, et ma ei kukkunud, õnneks ma ei kukkunud; mistä hyvästä sinä tuon sait? mis hea eest sa selle said?; sai palata niine hyvineen pidi niisama targalt tagasi tulema (minema); ei hyvällä eikä pahalla ei hea ega kurjaga, mitte kuidagi; sopia hyvällä heaga kokku leppida; sitä ei katsota hyvällä seda ei vaadata hea pilguga; uskotko hyvällä vai haluatko selkääsi? kas usud heaga või tahad naha peale saada?; voi hyvät ihmiset! oh, kulla inimesed!, oh, (armas rahvas)!; älä hyvä mies huuda! kulla mees, ära karju!
◊  (hyväksi) peli on 3—2 kotijoukkueen hyväksi mängu seis on 3:2 väljakuperemeeste kasuks; tehdä jotakin jonkin hyväksi midagi kellegi heaks teha; käyttää jotakin hyväkseen midagi (kedagi) ära kasutada
◊  (hyvänä) pitää jotakuta hyvänä kedagi hellitada, kellegi vastu hea olla, kellegi eest hästi hoolitseda; "Kiitos!" — "Eipä kestä, pidä hyvänäsi." "Tänan!" — "Pole tänu väärt, võta heaks."

härski 5
1 (härskiintynyt) rääs[t]unud
◊ härski voi rääs[t]unud või; härskejä silakoita rääsunud räimed
2 (ark.) (häikäilemätön) hoolimatu; (röyhkeä) jõhker, häbematu; (ruokoton) riivatu, ropp
◊ härski tyyppi jultnud tüüp; tuo on jo härskiä! no on vast jultumus!, see on ju lausa häbematus!; kertoa härskejä vitsejä nilbeid anekdoote (riivatuid lugusid) rääkida; härskit puheet ropud jutud; puhua härskejä riivatusi rääkida

hölmö 1 (typerä) tobe; (lapsellinen) lapsik, kohtlane; (älytön) arutu; (höperö) loll, totakas, ohmu, tohman; (tollo) juhm, juhmakas, juhmard
◊ hän jäi hölmönä tuijottamaan ta jäi juhmi näoga vahtima; sehän on aivan hölmö juttu see oli ju täitsa tobe lugu; senkin hölmö igavene juhmard, vana loll

ian·kaiken igavesti; (loputtomiin) lõpmatult; (aina) alati
◊ ei lomakaan iankaiken kestä ega ju puhkus ka igavesti ei kesta

ihan
1 päris; (täysin) täiesti, lausa; (juuri) just; (suorastaan) suisa
◊ ihan tavallinen päris harilik; ihan oikein täiesti õige(sti); ihan väärin päris vale(sti); ihan lyhyesti päris lühidalt; ihan heti otsekohe; ihan lähellä päris lähedal; ihan joka päivä iga jumala päev; ihan sama just seesama; olet ihan hullu! sa oled päris (täitsa) hull!, sa oled peast päris segane!; ihan niin kuin haluat just nii, nagu sa soovid; ihanko totta? kas tõesti?; en tarkoittanut ihan tätä ma ei mõelnud just seda, ma ei mõelnud päris niiviisi; ihan pelästyin ma kohe ehmatasin; kansa ihan ulvoi rahvas lausa ulgus; ihanko sata markkaa? kas tervelt sada marka?; ihanhan tässä nuortuu! siin muutud ju suisa nooreks!
2 (ark.) (melko) täitsa
◊ ihan hyvä kone täitsa hea masin; ihan kiva täitsa maru (kihvt)

ihme [48]
1 (subst.)
1a ime; (ihmetystä herättävä esine t. asia, ihmeteko) ime·tegu
◊ Jeesuksen tekemät ihmeet Jeesuse imeteod; ihmeitä tekevä imettegev; kuin ihmeen kautta nagu ime läbi, nagu imekombel; ei ihme, että minua väsyttää pole ime, et ma olen väsinud; ehdimme ajoissa, ihme kyllä ime küll, jõudsime õigel ajal; ihme ja kumma vaata imet, oh imet; ihme, ettei hän sairastunut ime, et ta haigeks ei jäänud; maailman seitsemän ihmettä seitse maailmaimet; tekniikan ihmeet tehnika imed
1b (ihmetys) imestus; (hämmästys) hämmastus
◊ kuulin ihmeekseni, että — kuulsin oma [suureks] imestuseks, et —
1c (pula) olla ihmeessä hädas (kimpus) olla; olimme ihmeessä rikkaruohojen takia olime umbrohuga hädas
1d (vahvistussanana) kuka ihme[essä]? kes küll ometi?; kes, pagan küll?; mitä ihmeen järkeä siinä on! mis pagana[ma] mõtet sellel on!; älä ihmeessä herätä toisia! ära sa jumala pärast teisi üles aja!
2 (adj.) (kummallinen) imelik, imeline; (merkillinen) ise·äralik; (ihmeteltävä) ime-
◊ hän ei ole ei muita ihmeempi ta ei ole parem kui teised; sepä ihme! see on ju lausa ime!; ihmeen hyvin hän oppi ta õppis imehästi selgeks; ihmeen kaunis imeilus, imekaunis
◊  (substantiivisesti) ei matka ihan ihmeitä maksa ega see reis teab kui palju ei maksa; lepo teki ihmeitä puhkus tegi imet
◊  (ark., taipum.) jollakin ihme tempulla mingi imenipiga; kaikenlaisia ihme tyyppejä igasugu imelikke (veidraid) tüüpe

ihminen 38 inimene
◊ enhän minä ole kuin ihminen! ma olen ju ka ainult inimene!; ihmiset eivät ole tietoisia tästä inimesed ei tea seda, inimesed ei ole sellest teadlikud; (sananl.) ihminen päättää, Jumala säätää inimene mõtleb, Jumal juhib; ihmisen Poika Inimese Poeg; ihmisten keksintö inimeste väljamõeldis; mennä nukkumaan ihmisten aikoihin viisakal (inimlikul) ajal magama minna; oppia ihmisten tavoille viisakalt (inimese moodi) käituma õppida; olla ihmisiksi inimese moodi käituda; oppiikohan hän milloinkaan olemaan ihmisiksi? ei tea kas ta kunagi peaks ka inimese moodi käituma õppima?; itkeä ihmisten nähden inimeste nähes (teiste ees) nutta; älä sekaannu ihmisten asioihin! ära topi oma nina teiste asjadesse!
◊  (huudahduksissa) auttakaa nyt hyvät ihmiset! aidake, armas rahvas!; voi hyvät ihmiset sitä touhua! oh, armas aeg, missugune jama!

ikävä 10
1 (adj.)
1a (pitkäveteinen) igav, üks·luine; (tylsä) nüri, nõme; (kuiva) kuiv; (mielenkiinnoton) eba·huvitav
◊ kuolettavan ikävä surmavalt igav
1b (alakuloinen) nukker; (haikea) kurb
◊ tuntuu ikävältä meel on kurb
1c (harmillinen) pahandav; (hankala) tülikas; (epämiellyttävä) eba·meeldiv; (valitettava) kahetsus·väärne
◊ ikäviä uutisia kurvad (ebameeldivad) uudised; siitä on ikävät seuraukset sellel on ebameeldivad tagajärjed; se oli ikävä juttu see oli kahetsusväärne (ebameeldiv) lugu; ikävä asiakas tülikas klient; ikävää, että et voi tulla kahju, et sa ei saa tulla; "Olen sairaana" — "Sepä ikävää!" "Olen haige" — "Kahju küll!"; ikävä sanoa, mutta olet väärässä paha lugu, aga sul ei ole õigus; ikävä kyllä kurb küll, kahjuks
2 (subst.)
2a (ikävystyneisyys) igavus; kurvastus; (viihtymättömyys) eba·mugavus
◊ täällähän kuolee ikävään! siin võib ju igavuse kätte ära surra!, siin kasvõi sure igavusest!; ikäväkseni huomasin, että — oma kurvastuseks märkasin, et —
2b (kaipuu) igatsus; (haikea olo) nukrus
◊ tuntea ikävää igatsust tunda; minun on ikävä sinua ma igatsen sind (su järele); hänellä on kova ikävä kotiin ta igatseb kangesti koju; lapsella (lapsen) oli ikävä äitiään laps tundis ema järele igatsust, laps igatses ema [järele]

jaa
1 (tav. ark.) (interjektio) jaa, vai sillä lailla? ah soo, või niimoodi?; jaa mutta minähän vallan unohdin nojaa, aga ma ju unustasin täiesti; jaa, en nyt oikein tiedä nojah, ma nüüd ei tea õieti; no jaa, miksei se voi onnistuakin nojaa, miks see ei võiks ka õnnestuda; "Tule aamulla!" — "Jaa mihin aikaan?" "Tule hommikul!" — "Ahah, mis kell?"; jaa jaa, kaikkea ne keksivätkin! jaa-jaa, igasugu asju nad ka välja mõtlevad!; (substantiivisesti) hän ei sanonut juuta eikä jaata ta ei öelnud jah ega noh
2 (myöntävänä vastauksena) jaa, jah
◊ äänestää jaata poolt hääletada; jaa vai ei? jah või ei?, ei või jaa?

jo juba
◊ joko posti tuli? kas post tuli juba?; johan se irtosi! see tuligi juba lahti!; (ark.) suu kiinni niin kuin olis jo! silmapilk suu kinni!; anna nyt jo! anna nüüd juba!
◊  (päivittelyissä, ihmetellyn, ihailun ym. ilmauksissa) johan nyt on kumma! on vast alles imelik!; jo nyt on ihme, jollei — on vast ime, kui ei —; jopas nyt jotakin! egas midagi!; eiköhän se jo riitä kas sellest ei aita juba; jo on lääniä! on aga palju ruumi!; jo pitää olla! ära sa märgi!; johan nyt on ihme kakara! on vast imelik jõmpsikas!; johan minä sanoin, ettei onnistuisi! ma ju ütlesin juba, et ei lähe läbi! ks. myös joko, jopa

joo (ark.)
1 jaa, jah
◊ "Tuletko?" — "Joo!" "Kas tuled?" — "Jaa!"; "Etkö tulekaan?" — "Joo, tulen kyllä!" "Kas sa ei tulegi?" — "Tulen küll!"; "Mene nyt jo!" — "No joo joo." "Mine nüüd juba!" — "Jaa, jaa."
2 (ilmaisemassa muistamista tms.) ja·jah
◊ joo joo, niinhän se olikin jajah, just nii see oligi
3 (ilmaisemassa harmistusta, ivaa tms.) no·jaa
◊ joopa joo, pitihän se arvata! nojaa, seda oleks pidanud arvama!
4 (suostuttelevissa kysymyksissä) tuuthan, eiks joo? sa ju tuled, eks ju?, eks ole, sa tuled?

joutessa(an)
◊ sen voisi joskus joutessa tehdä seda võiks kunagi teha, kui jõuaks; keittäisitkö joutessasi kahvit? ehk keedaksid kohvi, muud ametit sul ju parajasti ei ole?

joutilas 41
1 (toimeton) tegevuseta, tööta; (vapaa) vaba
◊ maata joutilaana tegevusetult vedelda (vedeleda); olisiko sinulla joutilasta aikaa? kas sul oleks vaba aega?; kuljeskella joutilaana tegevusetult ringi lonkida
2 (käyttämätön, liikenevä) üle·arune, vaba
◊ pankissahan sitä on joutilasta rahaa pangas on ju seda vaba raha küllalt

joutua 52*F
1 (päätyä johonkin paikkaan) sattuda
◊ joutua sairaalaan haiglasse sattuda; joutua putkaan arestikambrisse sattuda; joutua helvettiin põrgusse minna; typpeä ja fosforia joutuu mereen merre satub lämmastikku ja fosforit; mihin kirja on joutunut? kuhu raamat on saanud?; joutua eksyksiin ära eksida, eksiteele sattuda; joutua hukkaan kaotsi minna
◊  (kuv.) joutua kadulle peavarjuta jääda; joutua umpikujaan ummikusse sattuda
2 (päätyä johonkin olotilaan) sattuda
◊ joutua haaksirikkoon laevaõnnetusse sattuda; joutua naimisiin abielluda, abiellu astuda; joutua ahtaalle kitsikusse sattuda; joutua epäkuntoon rikki minna; hän joutui pois työpaikastaan ta sai töölt lahti, ta kaotas töökoha; joutua riitaan riidu minna; he joutuivat riitaan keskenään nad läksid teineteisega riidu; joutua jonkun hampaisiin kellegi hammaste vahele sattuda; joutua epätoivoon meeleheitesse sattuda; joutua leikkaukseen (leikattavaksi) operatsioonile minna, noa alla sattuda; joutua vihollisen valtaan vaenlase kätte (meelevalda) sattuda; joutua tulen saaliiksi tuleroaks langeda; talo joutui velkojille maja läks võlausaldajaile; joutua kiinni tabatud saada {jostakin millegi pärast, eest} (myös ark.) vahele jääda {jostakin millegagi}
◊ joutua jonkin uhriksi kellegi ohvriks langeda; joutua edesvastuuseen jostakin {kedagi} vastutusele võtta millegi eest (pärast); hänen rehellisyytensä joutui koetukselle tema ausus pandi proovile; joutua poliisin huostaan politsei kätte sattuda; joutua sotavangiksi sõjavangi langeda; joutua naurunalaiseksi naerualuseks jääda, {kellegi} naeru alla sattuda; joutua korvausvelvolliseksi muutuda kompensatsioonikohuslaseks; joutua kiusattavaksi kiusu alla langeda; tila joutui perinnönjaossa pojalle pärandusejagamisel sai talu pojale
3 (välttämättömyydestä) sunnitud olla {tekemään jotakin millekski} ; pidada ‹pidi›
◊ jouduin lähtemään ennen tuloasi pidin enne su tulekut lahkuma; hän joutui asumaan alivuokralaisena ta pidi elama allüürilisena; tätä joudumme kyllä miettimään selle üle me peame küll järele mõtlema, seda peame kaaluma
4a (ehtiä) jõuda
◊ joutua ajoissa õigel ajal jõuda; hän joutui apuun ta jõudis appi
4b (päästä valmiiksi, edistyä) koettaa joutua ennen muita proovida jõuda enne kui teised; työ joutui töö edenes; matka joutui tee lühenes
4c (pitää kiirettä) rutata; (kiirehtiä) kiirustada
◊ koeta joutua! katsu rutem teha!, püüa kiiremini!
5 (vars. runok.) (lähestyä) kätte jõuda, läheneda, saabuda
◊ joulu joutuu jõulud jõuavad kätte
◊  (virressä) jo joutui armas aika ju jõudis [kätte] armas aeg

jäätyä 52*F jäätada, jäätuda; (järvestä tms.) [kinni] külmuda
◊ jäätyä pohjaan asti põhjani kinni külmuda; suksenpohjat jäätyivät suusatallad läksid jäässe; jäätynyt ikkuna jäätunud aken; tunnusomaista tundralle on syvältä jäätynyt maa tundrat iseloomustab sügavalt külmunud pinnas; täällähän jäätyy! siin võib ju ära külmuda!

kai
1 vist ‹—›, võib-olla ‹—›; vahest; (varmaankin) vist küll
◊ ei kai hän kauan viivy ega ta vist kaua ei viibi; tulee kai sade hakkab vist sadama; [kyllä] kai sinä suostut? sa ju oled nõus?; "Lasseko tämän rikkoi?" — "Niin kai." "Kas Lasse lõhkus selle ära?" — "Ju vist."
2 (iron.) "Luulisi hänen osaavan." — "Kyllä kai!" "Võiks arvata, et ta oskab." — "Küllap vist! ("Ju vist!")
3 (vahvistavana sanana) küllap
◊ totta kai minä sinua uskon igatahes usun ma sind; [kyllä] kai sinä tämän tiedät! küllap sa seda juba tead!

kerran [üks] kord ‹—›
◊ kerran päivässä [üks] kord päevas; sellaista sattuu vain kerran elämässä niisugust asja juhtub ainult kord elus; kerran viikossa [üks] kord nädalas; useammin kuin kerran rohkem kui korra; vielä kerran veel [üks] kord; kerran viime kesänä ükskord möödunud suvel; kerran vielä kadut tekoasi ükskord sa veel kahetsed oma tegu; olipa kerran kuningas oli kord kuningas; mitä kerran on tapahtunut, se on tapahtunut mis kord on juhtunud, on juhtunud; kerran alkuun päästyämme kui me kord oleme otsa peale saanud; puhutpa kerrankin totta! ometi kordki räägid sa tõtt!; kerrankos sellaista sattuu! sellist asja juhtub ju sageli!

kertyä 52*K koguneda, korjuda, kuhjuda; (rahasta, tuloista) laekuda, sisse tulla, akumuleeruda
◊ kiukaan taakse kertyi roskaa ahju taha kogunes prahti; mustia pilviä kertyi taivaalle musti pilvi kogunes taevasse; rahaa kertyi miljoonia raha laekus miljoneid; vuosien varrella heille oli kertynyt monenlaista tavaraa aastate jooksul oli neile kogunenud mitmesugust vara; hänelle kertyi runsaasti kokemuksia talle kogunes rohkesti kogemusi; kun sinulle on kertynyt lisää vuosia sulle on ju aastaid juurde tulnud; hänelle ehti kertyä kymmenen palvelusvuotta talle jõudis koguneda kümme aastat teenistust; tapahtumasta kertyi ainesta kokonaiseen romaaniin sündmusest kogunes materjali terve romaani jagu; pienistä kustannusleikkauksista kertyi suuri säästö kulutuste väikestest kärbetest kogunes suur kokkuhoid
◊  (tal.) kertynyt korko laekunud intress

ketterästi (sukkelasti, vikkelästi) kergelt, kergesti; (nopeasti) käbedalt, kärmelt, väledalt, kebjalt
◊ vene kulkee nopeasti ja ketterästi paat liigub kiiresti ja kergelt; kiivetä portaat ketterästi kergelt trepist üles ronida; sehän kävi ketterästi see käis ju käbedasti

kohti
1 (adv. [suoraan] päin) poole
◊ katsoa kohti otse [sinnapoole] vaadata; nehän ampuvat kohti! nad lasevad ju pihta!; tämä oli varoituslaukaus, seuraava tulee kohti see oli hoiatuslask, järgmine tuleb pihta
2 (kohdassa, kohdin) käsivarsi oli kolmesta kohti poikki käevars oli kolmest kohast katki; missä kohti se vika on? kus kohas see rike (viga) on?
3 (postp., prep.)
3a (johonkin suuntaan) poole, suunas
◊ kääntyä valoa kohti pöörduda valguse poole; ollaan menossa kesää kohti liigume suve poole, suvi hakkab tulema; kohti pohjoista põhja poole; torni kohoaa kohti korkeutta torn tõuseb kõrgusse; huutaa kohti kurkkuaan täiest kõrist karjuda
3b (yksiköltä) kohta, peale
◊ kymppi miestä kohti kümnekas mehe peale; kustannukset neliömetriä kohti kulutused ruutmeetri kohta

korjaantua 52*J paraneda; korda saada
◊ vika korjaantui viga parandati, rike kõrvaldati; sillä se asia korjaantuu sellega saab see asi korda; epäkohdat eivät korjaannu itsestään puudused ei kao iseenesest, vead ei parane ise; kyllä kai tilanne korjaantuu ennen pitkää küllap olukord üsna varsti paraneb, ju see asi läheb varsti paremaks

kuulostaa 53
1 näida; (tuntua) tunduda
◊ sehän kuulostaa pahalta see näib ju halvasti olevat; kuulostaa siltä kuin (että) — tundub (näib) nii nagu (et) —; tuo alkaa jo kuulostaa joltakin! see hakkab juba ilmet võtma!
2 (kuunnella) kuulata, kuulatada, kuulatleda
3 ks. kuulostella

kyllä
1 (interj.) jaa, jah; (kielteiseen kysymykseen) küll; (kyllä vain) jah muidugi
◊ "Voisitko tehdä sen?" — "kyllä." "Kas sa võiksid seda teha?" — "Jah"; "Eiköhän tämä ole sinun?" — "kyllä." "Kas see ei ole sinu oma?" — "On küll."; kyllä kai (varmaan) küllap vist; "Onkohan kauppa vielä auki?" — "kyllä kai." "Ei tea, kas pood on veel lahti?" — "Küllap on."
2a (kaiketi) küll
2b (tosin) küll, jah
◊ totta kyllä, mutta — tõsi küll (jah), aga —; kyllähän siitä oli puhetta sellest oli ju juttu küll; kyllä se minulle sopii mulle sobib see küll
3 (irrallisen luonteisissa huomautuksissa) küll
◊ ikävä kyllä kahju küll; kumma kyllä imelik küll, tõesti imelik; syystä kyllä põhjusega igatahes, igal juhul põhjusega
4 (tehostamassa väitettä: varmaan) küllap, küll
◊ me tulemme kyllä toimeen küllap me saame hakkama, me saame hakkama küll; ei juuri nyt, mutta myöhemmin kyllä mitte just praegu, kuid hiljem küll; "En osaa tätä." — "kyllä osaat, jos vain tahdot." "Ma ei oska seda." — "Küllap oskad, kui sa aga tahad."; niinpä kyllä nii jah, igatahes nii
5 (epäuskoisuutta ilmaisemassa) küll
◊ "Vielä ilma tästä paremmaksi muuttuu." — "kyllä kai." "Küllap ilm läheb veel paremaks." — "Võib-olla küll."
6 (huudahduslauseissa) küll, aga
◊ minä kyllä näytän hänelle küll (aga) ma talle alles näitan; kyllä tuo meidän poika osaa! küllap meie poiss oskab!, meie poiss oskab küll!; kylläpä oli omituinen tapaus! oli alles imelik lugu!; kyllä maailmanmestarin kelpaa nyt hymyillä nüüd on maailmameistril küll põhjust naeratada; kyllä pitää miehen olla raukkamainen! küll võib üks mees ikka nadikael (närukael) olla!
7 ks. kyllin

käydä 65
1 (kävellä) käia
◊ käydä jalan jala käia; paikalla käyden mars! paigalsammu marss!
2 (mennä, tulla)
◊ käykää sisään! astuge sisse!, tulge sisse!; käykää peremmälle vain! astuge aga edasi (tahapoole)!; kala liikkuu ja käy pyydykseen kala liigub ja läheb püünisesse; käydä kaupalla midagi müüa üritades ringi käia; käydä kerjuulla kerjates ringi käia, kerjamas käia; kohahdus kävi läpi katsomon publikust käis kahin läbi; pullo kävi kädestä käteen pudel käis käest kätte; matka kävi yli vuorten tee läks üle mägede; käydä koulua koolis käia; käydä toista luokkaa teises klassis käia; käydä toista kertaa samaa luokkaa teist aastat ühes klassis istuda; yliopiston käynyt ülikooli lõpetanud; tyttö käy kuudettatoista tüdruk käib kuueteistkümnendat aastat; käydä rajaa piiri tõmmata; käydä voitosta voittoon sammuda võidult võidule; mielipiteet käyvät eri suuntiin arvamused lähevad lahku; asia käy yli ymmärrykseni asi käib üle minu mõistuse
◊  (Suom.) hän on kauppaopiston käynyt ta on kaubandustehnikumi lõpetanud
◊  (kuv.) käydä elämän koulua elukoolis käia; hän on käynyt kovan koulun ta on palju kannatanud
◊  (sananl.) ylpeys käy lankeemuksen edellä uhkus tuleb enne langemist
3 (käväistä, asioida jossakin) olen täällä vain käymässä ma olen siin ainult käimas; näyttely jäi minulta käymättä mul jäi näitusel käimata; kävin eilen Helsingissä käisin eile Helsingis; minun ei ole tullut siellä käydyksi mul ei ole juhust olnud seal käia; käydä apteekissa apteegis käia; käydä hoidossa ravil käia; käydä kaupassa poes käia; käydä kirkossa kirikus käia; käydä kylässä jonkun luona kellegi juures külas käia; käydä sukulaisissa sugulaste juures käia; käydä lääkärissä arsti juures käia; käydä teatterissa teatris käia; käydä satamassa sadamas käia
4 (suorittaa jokin toimitus) käydä kahvilla kohvil (kohvi joomas) käia; käydä kalassa, marjassa, metsällä kalal, marjul, metsas käia; käydä tupakalla suitsu tegemas käia; käydä kaljalla õlut joomas käia; käydä ostamassa lippuja pileteid ostmas käia; talossa on käynyt kuolema majas on surm käinud
◊  (kans.) hän kävi kaupasta korin olutta ta tõi poest kasti õlut
5 (ylät. lähteä) käydä matkaan teele asuda
◊  (kuv.) hallitus ei voi käydä sanelupolitiikan tielle valitsus ei saa minna diktaadipoliitika teed
6 (asettua) käydä istumaan istuda, istet võtta; käydä jonoon järjekorda asuda, sappa võtta; käydä makuulle pikali heita; käydä vuoteeseen voodisse minna (pugeda); käydä vatsalleen kõhuli heita; käydä pöytään lauda istuda; käydä taloksi end sisse seada, öömajale jääda; elama asuda
7 (olla liikkeessä, olla käynnissä)
◊ kello käy kell käib; moottori käy bensiinillä mootor käib (töötab) bensiiniga; saha käy vesivoimalla saeveski töötab (käib) veejõul; (kuv., ark.) käydä kuumana ärritatud olla; suu käy suu käib; leuat käyvät lõuad käivad; ovi käy uks käib; meri käy korkeana merellä käy korkea aallokko merel on kõrged lained; tuuli käy tuul puhub; rannassa kävi pureva viima rannas oli läbilõikav külm tuul; ukkonen käy müristab; huoneessa käy veto toas on tuuletõmbus, toas tuul tõmbab; salmessa käy kova virta väinas on kõva vool; kadulla kävi kuhina kuin muurahaispesässä tänav kihas nagu sipelgapesa; hän tuli portaita alas että kolina kävi ta tuli trepist alla, nii et kolin taga
8 (työstä, toiminnasta) käydä neuvotteluja nõu pidada; käydä kauppaa kaubelda; käydä sotaa sõdida, sõda pidada; käydä taistelu võidelda, võitlust pidada; käydä oikeutta kohut käia {jostakin millegi pärast} ; maassa käytiin vaalit riigis korraldati (viidi läbi) valimised; käydä läpi läbi võtta, läbi vaadata
9 (sujua) minna, käia
◊ sehän kävi loistavasti! see läks ju hiilgavalt!; pullotus käy koneellisesti villimine käib (toimub) mehhaniseeritult; renkaanvaihto kävi häneltä nopeasti rattavahetus käis tema käes kähku; kauppa käy kuin siimaa äri läheb nagu õlitatult; työ ei ottanut käydäkseen töö ei istunud (edenenud)
10 (sattua, tapahtua) hänellä kävi hyvä onni tal oli hea õnn; kävi miten kävi läheb nagu läheb, saagu mis saab; kävipä hyvin! küll läks aga hästi!; hänelle (hänen) oli käydä huonosti tal oleks äärepealt halvasti läinud
◊  (ark.) lähdettiin, kun käsky kävi läksime, kui käsk oli antud; nyt kävi käry! nüüd jäime vahele!, nüüd kukkusime kinni!
11 (ryhtyä toimeen) käydä kiinni johonkin mingi asja kallale asuda; käydä työhön tööle hakata; käydä suoraan asiaan otse asja juurde minna; käydä hyökkäykseen rünnakule minna; käydä kilpasille võistlema hakata; käydä kauppoihin jonkun kanssa kellegagi kaupa tegema hakata; käydä ongelmaan käsiksi probleemi lahendama asuda; yksityiskohtiin käymättä üksikasjadesse laskumata; käydä käsiksi ateriaan toidu kallale asuda; käydä airoihin aerud pihku võtta; hän kävi heti sinuttelemaan ta hakkas kohe sinatama; käydä päälle rünnata, kallale tulla; (leik.) hän käy päälle kuin yleinen syyttäjä ta ründab nagu riiklik süüdistaja
12 (osua, kohdistua) pää kävi ovenkamanaan pea käis vastu uksepiita; kivääri käy hyvin püss laseb täpselt; käydä kipeästi haiget (valu) teha; käydä voimille üle jõu käia; käydä hermoille närvidele käia; käydä luonnolle südame peale hakata; käydä sisulle hinge täis ajada; käydä jonkun kunnialle kellegi au pihta käia; (ark.) jonottaminen käy jaloille sabas seismine hakkab jalgade peale; käydä nenään ninna hakata; kävi läheltä! palju ei puudunud!; syvälle käypiä (käyviä) muutoksia sügavale ulatuvad muudatused
13 (sopia)
◊ käydä päinsä sobida, kõlvata; avain kävi lukkoon võti sobis lukku; käteen käyvä (käypä) työkalu käepärane (käe järgi) tööriist; pusero käy hiusten väriin pluus sobib juuste värviga; todistajien lausunnot eivät käyneet yksiin [toistensa kanssa] tunnistajate ütlused ei klappinud omavahel; Suomen raha käy turistikaupoissa Soome raha maksab turistipoodides; käydä kaupaksi hästi ostetav olla; sellainen peli ei täällä käy niisugune nipp ei lähe siin läbi, sellist mängu siin ei mängita; totuutta ei käy kieltäminen tõde ei saa eitada; kävisikö pieni drinkki? kas sooviksid väikest drinki?
◊  (sananp.) tasan ei käy onnen lahjat õnn ei naerata kõigile ühtmoodi
14 (kelvata)
◊ naula kävi kädensijasta nael aitab käepideme eest; poika käy jo miehestä poiss on juba mehe eest väljas; heinänteko käy kyllä työstä! heinategu on töö mis töö!; hän yrittää käydä sivistyneestä ta püüab haritud inimese muljet jätta; antaa armon käydä oikeudesta hukkamõistmise asemel andeks anda
◊  (sananp.) täydestä käy kuin väärä raha ehtne nagu valeraha
15 (tulla joksikin)
◊ käydä vähiin väheks jääda; käydä toteen täide minna; käydä ilmi ilmneda, välja tulla; tämä käy sinulle vielä kalliiksi! see läheb sulle veel kalliks maksma!; aika kävi pitkäksi aeg läks igavaks; vaatteet olivat käyneet hänelle pieniksi riided olid talle väikseks jäänud, ta oli riietest välja kasvanud; minun käy häntä sääli[ksi] mul hakkas temast kahju; hänen alkoi käydä kateeksi tal hakkas kade, ta läks kadedaks; ihan vihaksi käy, kun — lausa viha teeb, kui —
16 (biol.) käia, käärida
◊  (kuv.) kansan keskuudessa kävi ja kuohui rahvas kääris ja kobrutas

leikki 5*A
1 mäng
2a (helposta toiminnasta) nalja·asi, lapse·mäng
◊ työ sujui kuin leikki töö läks libedalt (mängeldes), töö läks ludinal (kõnek); tämä ei ole leikin asia see pole naljaasi; tästä on leikki kaukana asi on naljast kaugel
2b (voimia kysyvästä toiminnasta) politiikka on kovaa leikkiä poliitika on julm (kõva, karm) mäng; luopua leikistä lahti ütelda, järele jätta; tykistö yhtyi leikkiin suurtükivägi lõi kaasa, suurtükituli hakkas pihta
◊  (sananl.) joka leikkiin ryhtyy, se leikin kestäköön kui oled peale hakanud, pea lõpuni vastu
2c (sattumanvaraisesta toiminnasta) mielikuvituksen leikki fantaasia mäng
2d (leikinlasku) naljatamine, nalja·tegemine, nalja·heitmine
◊ viatonta leikkiä süütu nali; laskea leikkiä jostakin millegi üle nalja teha (heita); laskea leikkiä jonkun kustannuksella kellegi kulul nalja teha (heita); leikki sijansa saakoon natuke nalja võib ikka teha; kääntää jokin leikiksi midagi naljaks pöörata; kai sinä leikkiä ymmärrät? kas sa naljast aru ei saa?; no, leikki leikkinä [noh,] see oli ju nali; leikki sikseen! nali naljaks!, ilma naljata!; leikin vuoksi naljapärast, naljaviluks, naljaks

leppyä 52*B {kellegagi, millegagi} [ära] leppida; (heltyä) {kellelegi, millelegi} järele anda; lahtuda, leebuda; (rauhoittua) [maha] rahuneda
◊ olethan jo leppynyt hänelle? oled ju temaga juba ära leppinud?; hän suuttuu helposti mutta leppyy nopeasti ta vihastab kergesti, aga lepib ruttu

lie
◊ "Mikä tämä on?" — "Mikä lie työkalu." "Mis see on?" — "Eks ta mingi tööriist ole." ("Ju ta mingi tööriist on.") ks. myös lienee

lupa 10*E
1 luba; nõus·olek
◊ pyytää lupa johonkin joltakulta kelleltki millekski luba paluda (küsida); myöntää lupa luba anda; hän epäsi luvan ta ei andnud luba, ta keeldus luba andmast; hän lähti lupaa kysymättä ta lahkus luba küsimata; meillä on viranomaisten lupa meil on ametivõimude luba; lääkärin luvalla arsti loal (loaga); tehdä jotakin luvatta midagi ilma loata teha; täällä ei ole lupa tupakoida siin ei tohi suitsetada, siin on suitsetamine keelatud; on kai lupa kysyä? küsida ju ikka võib (tohib)?; siihen saimme luvan tyytyä! sellega tuli meil leppida!; luvalla sanoen otse öeldes; esitys oli luvalla sanoen huono esinemine oli ausalt öeldes kehv; parempaa säätä on luvassa lubatakse ilma paranemist (paremat ilma)
◊  (pyydettäessä tanssiin) saanko luvan? kas tohin paluda?
◊  (iron.) missäs herra on hummannut, jos saan luvan kysyä? kus siis härra on pidu pidanud, kui küsida tohib?
2 (asiakirja, jolla myönnetään suostumus, oikeus johonkin) luba; tõend; (viranomaisen myöntämä käyttöoikeus) litsents
3 (vanh. koululaisten vapaasta) vaba tund (koolis) vaba päev (koolis)
◊ tunti lupaa koulusta vaba tund koolis

mikä 0 (minkä, mitä; mon.nom: mitkä; muut sijat yksikössä ja monikossa samanlaiset; puhekielessä myös: mihinkä, millekä, minnekä jne.)
1 (interr.pron.) (substantiivisesti) mis; (adjektiivisesti) milline, mis·sugune
◊ mikä kirja sinua kiinnostaa? (minkä alan) mis raamat sind huvitab? (tietystä ryhmästä) missugune (milline) raamat sind huvitab? (ominaisuuksiltaan; sisällöltään) missugune (milline) raamat sind huvitab?; missä kaupungeissa kävitte? millistes linnades te käisite?; mikä kiire sinulla on? mis rutt (kiire) sul on?, mis sa ruttad (kiirustad)?; mikä hän on miehiään? mis mees ta on?, mis ta endast kujutab?; miksi minua oikein luulet? kelleks sa mind õige pead?; mikä hätänä? mis viga?, mis lahti on?, mis juhtus?; mitä kuuluu? mis uudist?, mis kuulukse?; minkä arvoinen tämä on? mis väärtusega see on?, mida see väärt on?; minkä ikäinen hän on? kui vana ta on?; minkä näköinen hän on? milline ta välja näeb?, kuidas ta välja näeb?; minkä takia? miks?, mispärast?; mistä syystä? mis põhjusel?; mistä johtuu, että —? millest see tuleb, et —?; mikä sinua vaivaa? mis sind vaevab?, mis sulle muret teeb?; mistä te puhutte? millest te räägite?; mitä kello on? mis kell on?; mitä tämä maksaa? mis see maksab?, kui palju see maksab?
◊  (epäsuorassa kysymyslauseessa) en tiedä, mitä tekisin ma ei tea, mida teha; näytä, mitä olet saanut aikaan näita, millega sa oled hakkama saanud (toime tulnud), näita, mis sa oled valmis saanud (teinud), näita, mis sa oled ära teinud
2 (huudahduksissa) mitä ihmettä! mis imeasi!, oh imet küll!; mitkä silmät! missugused (millised) silmad!; mikä vahinko! [ah] kui kahju!, küll on kahju!; voi sinua, mitä teit! oh sind küll, mis sa ometi tegid!; vaat mis sa tegid!, oh sind küll, millega sa hakkama said!
3 (myönnytystä ilmaisevissa ilmauksissa) mikäs hänen on ollessa mis temal viga; mikä ettei miks [ka] mitte; "Tuletko?" — "mikäpä[s] siinä." "Kas sina tuled?" — "Miks ka mitte." ("Võiks ju ka.")
4 (torjuvissa tms. ilmauksissa) mitä vielä! see veel puudus!; mitä se minuun kuuluu mis see minu asi on; see ei puutu minusse; mikäs kiire teillä on mis rutt (kiire) teil on, kuhu teil nii kiire on; mikä sinä olet minua komentamaan kes sina oled, et teisi käsutad; minkäs asialle mahtaa mis sinna parata, mis teha
5 (epävarmuutta ilmaisevissa yhteyksissä) mikä lie ollut kulkuri ei tea, oli ta mingi hulkur või —; mitä niitä mahtaa olla viisi neid on vist (ehk) viie ümber; mitä[hän] jos — mis [õige] oleks, kui —, vaat kui [õige] —; mitähän jos myisin auton mis õige oleks, kui müüksin auto maha, müüks õige (ehk) auto maha, võtaks õige kätte ja müüks auto maha; mitäpä jos menisimme uimaan? kui läheks õige ujuma?, võiksime ehk ujuma minna
6 (kiinnittämässä puhuteltavan huomiota) tiedätkö mitä! tead mis!; ja arvaa mitä! kujuta ette!
7 (rel.pron.) mis; ([kaikki] se mikä) mis ks. myös joka, missä
◊  (korrelaattina lause) hänet valittiin virkaan, mikä olikin odotettavaa ta valiti ametisse, mida võiski oodata (mis oligi ootuspärane); paras pelaaja oli poissa, mikä vaikutti peliin parimat mängijat ei olnud, mis [muidugi] mõjutas mängu; mikä oli todistettava mida pidigi tõestama; tilanteesta ei annettu tietoja, mistä syystä pelko vain kasvoi olukorrast ei antud informatsiooni, mistõttu hirm muudkui kasvas; satoi, minkä takia lähtö lykkääntyi sadas, mistõttu teeleminek lükkus edasi; pysähdyimme aterioimaan, minkä jälkeen jatkoimme matkaa tegime söögipeatuse, misjärel jätkasime teed; lapsi on kaunis ja mikä tärkeintä täysin terve laps on ilus ja mis kõige tähtsam, täiesti terve
◊  (korrelaattina pron.) se, mitä sanoit, ei ole totta see, mis sa ütlesid, ei vasta tõele; sen lisäksi, mitä on säädetty lisaks sellele, mis on ette nähtud; kaupungin väkiluku on kasvanut siitä, mitä se oli vuosi sitten linna elanike arv on kasvanud suuremaks, kui see oli aasta tagasi; en tehnyt mitään sellaista, mitä joutuisin katumaan ma ei teinud midagi sellist, mida peaksin kahetsema; kaikki, mitä sanot, on totta kõik, mis sa räägid, on tõsi; nuoriso tarvitsee jotakin, mistä (josta) kiinnostua noored vajavad midagi sellist, mis pakuks huvi (millest huvituda)
◊  (korrelaatti puuttuu) saat mitä haluat saad, mida soovid (tahad); hänellä ei ole millä maksaa velkansa tal ei ole, millega oma võlga tasuda; mitä edellä on sanottu puusta, koskee muitakin raaka-aineita mis on eespool puidu kohta öeldud, puudutab teisigi tooraineid
◊  (lopullisuutta tms. ilmaisevissa rakenteissa) kauppa mikä kauppa, ei se siitä muutu tehing on tehing, ega see muutu; kuollut mikä kuollut surnud mis surnud
◊  (korrelaattina superlatiivinen ilmaus) parasta, mitä tiedän parim, mida tean, parim, mis ma tean; vaikein tehtävä, mitä ajatella saattaa kõige raskem ülesanne, mida mõelda võib; parasta apua, mitä rahalla saa parim abi, mida raha eest saada võib; hän on parhaita työntekijöitä, mitä meillä on ollut ta on parimaid töötajaid, kes meil on olnud; paras kirja, minkä (mitä) (jonka) olen lukenut parim raamat, mida olen lugenud; ainoa asia, minkä (jonka) muistan tarkkaan ainus asi, mida ma täpselt mäletan
◊  (paikallissijoissa) paikka, missä (jossa) talo sijaitsee koht, kus maja asub; hän pääsi kauniin tytön viereen, missä näkyi hyvin viihtyvän ta pääses nägusa tüdruku kõrvale, kus paistis end hästi tundvat; pallo vieri kaapin alle, mistä sitä oli vaikea tavoittaa pall veeres kapi alla, kust seda oli raske kätte saada ks. myös missä, mistä
8 (vertailua ilmaisevassa relatiivilauseessa) hän huusi minkä jaksoi ta karjus mis jaksas; ta karjus täiest kõrist (kõigest jõust); lapset poimivat kukkia minkä ennättivät lapsed noppisid nii palju lilli, kui [vähegi] jõudsid; väkeä tuli juhlaan enemmän kuin mihin oli varauduttu rahvast tuli peole rohkem, kui oli oodatud; työ oli vaikeampaa kuin miksi sen kuvittelin töö oli raskem, kui olin ette kujutanud
9 (indef.pron.) (rajoituksettomuutta ilmaisemassa) olkoon mikä hyvänsä olgu mis tahes (mis iganes), olgu ükskõik mis; työ mikä työ, kaikki kelpaa ükskõik milline töö, kõik on vastuvõetav; tuli mikä tuli tulgu mis tuleb; tulgu (juhtugu) mis tahes; mihin hintaan tahansa ükskõik mis hinna eest, iga hinna eest; keinolla millä hyvänsä ükskõik mismoodi, ükskõik mil (millisel) viisil, ükskõik kuidas; tämä ei ole mikä tahansa auto see pole ükskõik milline auto, see pole mistahes auto; sanoopa hän mitä hyvänsä öelgu ta mida tahes, öelgu ta ükskõik mida; jäätelöä, karamelleja ja vaikka mitä jäätist, kompvekke ja mida iganes; kaloja tuli vaikka millä mitalla kalu tuli tohutult [palju]; en anna periksi, vaikka mikä olisi ma ei anna järele, tulgu (olgu) mis tahes, ma ei anna järele, tulgu mis tuleb ja saagu mis saab
◊  (jonkin ominaisuuden runsasta määrää tähdentäen) maa oli kovaa kuin mikä maa oli kivikõva; totinen kuin mikä hirmus tõsine; kahvi jos mikä piristää kohv ergutab kindla peale
◊  (vaihtelevuutta ilmaisevissa rakenteissa) he tekivät mikä mitäkin kõik nad tegelesid oma asjadega, igaüks neist tegi midagi (tegeles millegagi); kengät olivat mikä missäkin kingad olid laiali (pilla-palla); syötiin mitä milloinkin söödi, mis (mida) juhtus; söödi, mida kätte saadi; söödi, mis käepärast juhtus olema
◊  (usein ark. vähättelyä ilmaisevissa rakenteissa) mitäs siitä mis sellest, sellest pole midagi, õige mul asi, tühja kah!, ära pane tähele!, noh, ja mis siis?; mitä[pä]s pienistä asi pole nii hull, see pole nii tähtis; en ole mikään pianisti, mitä nyt omaksi ilokseni soittelen ma ei ole mingi klaverikunstnik (pianist), mängin niisama oma lõbuks

milloinkaan (kielt. yhteyksissä) [mitte] kunagi
◊ ei milloinkaan mitte kunagi, ei kunagi; ei milloinkaan ennen mitte kunagi varem; eihän sitä milloinkaan tiedä, mitä tapahtuu ega seda ju kunagi tea, mis võib juhtuda; oletko milloinkaan ajatellut erota? oled sa kunagi mõelnud lahkumineku (lahutamise) peale?; oled sa kunagi kavatsenud lahutada?
◊  (sananp.) parempi myöhään kuin ei milloinkaan parem hilja kui mitte kunagi

miten
1 kuidas, kuis (kõnek); (millä tavalla) mil viisil, mis·moodi
◊ miten matka onnistui? kuidas reis läks?; (ark.) miten menee? kuidas [elu] läheb?; kuidas käbarad käivad? (kõnek); kerro, miten asiat oikein ovat räägi, kuidas asjalood õieti on; miten ihmeessä sinä onnistuit! kuidas see sul küll õnnestus (korda läks)!; miten ollakaan auto pysähtyi ühtäkki jäi auto seisma; aga siis, ole lahke, jäi auto seisma; aga siis, ennäe, jäi auto seisma; aga siis, vaat kus lugu, jäi auto seisma; miten saatoittekin! kuidas te [ometi] võisite!; hänhän on sinua nuorempi, vai miten? ta on sinust noorem, või kuidas?; ta on sinust noorem, eks ole (eks ju)?
2 (relatiivisena) sen mukaan, miten päätämme selle järgi, kuidas otsustame; nii nagu otsustame; kukin voi tehdä miten haluaa igaüks võib teha nii, kuidas tahab; igaüks võib teha oma tahtmise järgi; oli miten oli oli kuidas oli, oli mis oli; tee miten haluat tee nii nagu tahad (soovid)
3 (indefiniittisenä) saat tehdä miten hyvänsä võid teha nii nagu soovid; võid teha oma tahtmise järgi; võid teha ükskõik kuidas; he menettelivät miten milloinkin nad tegutsesid iga kord isemoodi; nad tegutsesid kord nii, kord naa; hän ei tullut, vaikka miten olisi houkutellut ta ei tulnud, kuidas ka ei oleks meelitatud (ahvatletud)
4 (määrästä t. ominaisuuden asteesta) kui; (niin kuin) nii kui
◊ miten suuri? kui suur?; miten kauan viivyt? kui kaua sa ära oled?; ota miten paljon haluat võta nii palju kui tahad; miten usein tahansa kui sageli (tihti) tahes; ükskõik kui sageli (tihti); vaikka miten monta kertaa ükskõik kui palju kordi; kui palju kordi tahes (iganes); voi, miten mukavaa! ah, kui meeldiv (kena, mõnus, armas)!; miten [paljon] hän ikävöikään kotiin! kuidas ta küll igatses koju!
5 (miksi) miten sinä nyt noin erehdyit? kuidas (mismoodi) sa küll seekord nii eksisid (mööda panid)?; miten sinä vielä täällä olet? miks (mispärast) sina veel siin oled?; "Etkö voi hyvin?" — "miten niin?" "On sul halb olla?" — "Miks sa nii arvad?"
6 (että t. kun) kuulin, miten tuuli vinkui kuulsin, kuidas tuul ulus; kuulsin tuule ulgumist

mutta (kieltoverbiin liittyneenä usein mutten, -et, -ei, -emme, -ette, -eivät t. -eivat)
1 (rinnastuskonjunktio) aga, kuid; ent
◊ ei hän lahjaton ole mutta laiska ta ei ole andetu, aga laisk küll; ta pole andetu, kuid on laisk; ei vielä tänään mutta huomenna täna veel mitte, aga homme [küll]; hän on matkoilla mutta palaa pian ta on reisil (ära sõitnud), kuid (aga) tuleb varsti tagasi; odotin häntä mutta turhaan ootasin teda, ent asjata; mutta vaikka kuinka yritin selittää asiaa, minua ei uskottu kuidas ma ka poleks asja selgitada püüdnud, mind ei usutud; pieni mutta siitä huolimatta tehokas väike, aga [sellest hoolimata] tubli (tõhus); uskomatonta mutta totta uskumatu, aga (kuid) tõsi; hän uhkaili muttei kumminkaan lyönyt ta ähvardas, kuid (aga) ei löönud siiski; kaikesta oli puutetta mutta varsinkin elintarvikkeista kõike nappis, aga eriti suur puudus oli toiduaineist; hauska mutta myös hyödyllinen harraste tore (mõnus), aga ühtlasi kasulik harrastus
◊  (aloittamassa vastaväitettä) "En nyt viitsi siivota." — "mutta sinähän lupasit." "Ma ei viitsi praegu koristada." — "Aga sa ju lubasid."; niin, niin, mutta mistäs rahat otetaan? seda küll, aga kust see raha võetakse?
◊  (anteeksipyynnössä) anteeksi, mutta saisinko tulta vabandust, kas ma saaksin tuld; suokaa anteeksi, mutta tämä paikka on varattu andke andeks, aga see koht on kinni; anteeksi vain, mutta olet täysin väärässä ära pane pahaks, kuid sa eksid (kuid sul pole õigus)
◊  (liittämässä edellä esitettyyn uutta) mutta ensiksi hieman asian taustaa kuid alguses [rääkigem] pisut asja taustast; mutta minähän vallan unohdin varsinaisen asiani aga tegelik asi läks mul päris meelest ära; ei mutta otetaanpas välillä pienet! noh, võtame vahepeal väikse napsu!
◊  (kysymyksissä ja huudahduksissa) mutta tämäpä oli yllätys! oli see alles üllatus!; no mutta Maija, eipä ole tavattu pitkiin aikoihin! see oled ju sina, Maija, me pole ammu näinud!; ei mutta sehän on ennenkuulumatonta! see on [ju] ennekuulmatu!; paljon se maksaa, mutta maksakoon! see maksab küll palju, kuid (aga) maksku pealegi
2a (substantiivina vastaväitettä, vastahakoisuutta ilmaisemassa) aga
◊ Ei mitään muttia! Ei (mitte) mingeid agasid!
2b (estettä, hankaluutta ilmaisemassa) aga
◊ hankkeen tiellä on yksi iso mutta: rahapula projekti takistab üks suur aga: rahapuudus; monta muttaa palju agasid

nenä 10
1 nina
◊ nenän selkä ninaselg; nenän pää ninaots; hän istui silmälasit nenällä ta istus prillid ninal; nenä vuotaa nina tilgub, nina jookseb vett; niistää nenänsä nina nuusata; pyyhkiä nenänsä nina pühkida; hänen nenästään vuotaa verta ta ninast jookseb verd, tal jookseb nina verd; kaivaa nenäänsä nina nokkida; puhua nenäänsä läbi nina rääkida; jollakulla on nenä tukossa kellelgi on nina kinni, kellegi nina on nohune; pidellä nenäänsä nina kinni hoida (pidada)
2 (kuv.) on niin pimeä, ettei näe nenäänsä pitemmälle nii pime, et ei näe oma ninaotsastki kaugemale; hän ei ajattele nenäänsä pitemmälle ta oma ninast kaugemale ei mõtle; tuossahan se on aivan nenäsi alla see on ju sul päris nina all, see on ju sul täitsa nina ees; hänellä on tarkka nenä tal on [mingi asja peale] hea nina; hän on aina nenä kirjassa tal on alati nina raamatus, ta on alati ninapidi raamatus; ei uskalla nenäänsä ulos pistää ei julge ninagi välja pista; sopii kuin nenä päähän sobib nagu rusikas silmaauku; paiskata ovi kiinni toisen nenän edessä teise nina ees uks kinni virutada; hän pääsi pakoon ihan nenän edestä ta põgenes otse nina eest (alt); lentää nenälleen ninali kukkuda (lennata); hän on aina nenä solmussa tal on alati nina kirtsus (vingus); kulkea nenä pystyssä nina püsti käia; nyrpistää nenäänsä jollekin millegi peale nina krimpsutada; työntää nenänsä joka paikkaan oma nina igale poole toppida; näyttää jollekulle pitkää nenää kellelegi pikka nina näidata; saada pitkä nenä pika ninaga jääda, pikka nina saada; vetää jotakuta nenästä kedagi ninapidi vedada; hyppiä jonkun nenälle kellelegi näkku hüpata (karata); antaa jotakuta nenälle kellelegi nina pihta anda; saada nenälleen nina pihta saada; mennä sinne, mihin nenä näyttää minna sinna, kuhu jalad viivad
◊  (ark.) antaa (lyödä, vetää) jotakuta neniin (nenälle) kellegi nina lömmi lüüa, kellelegi vastu molu (tatti) anda; hän tuli kotiin nenä poskella ta tuli koju, nina viltu löödud; ta tuli nina lömmis koju; kaivaa verta nenästään tüli norida, kaklust provotseerida; markka per nenä 1 mark nina peale; voihan nenä! tont võtaks!, oh sa mait!
3 (kärki) nina, tipp, ots
◊ niemennenässä neemetipus; istua kannon nenässä kännu otsas istuda; paistaa makkaraa tikun nenässä orgi otsas vorsti küpsetada; seipään nenässä teibaotsas

niin
1 (siten) nii, nõnda, nii·moodi
◊ tee niin tee nii, tee niimoodi; "Ei siitä mitään tule." — "Niinkö luulet?" "Sellest ei tule midagi." — "Kas sa arvad nii?"; "Sellest ei saa asja." — "Kas sa tõesti arvad niimoodi?"; niin käy kun rehkii liikaa nii juhtub, kui liialt rassida; niin se aika kuluu nii see aeg kulub, sinna see aeg läheb; niin päin nõnda, niimoodi; niin sitä pitää! nii see käib!, just nii!; niin [kertoo] Homeros nii ütleb Homeros; niin on asia asi on nii, asi on sedaviisi (sedapsi (kõnek)); hän on aina hyvin perusteellinen; niin nytkin ta on alati väga põhjalik; nii nagu nüüdki; päätettiin niin, että — otsustati nii, et —; sakko tuli niin että paukahti trahv tuli, nii et paukus; trahv tuli nagu plaksti; hän lähti niin, ettei kukaan aavistanut mitään ta lahkus nii, et keegi ei aimanud midagi; ei niin, ettei se kelpaisi ei, see kõlbab küll; seda nüüd mitte, et see ei kõlbaks
2 (sanonnoissa) hyvä niinkin nii on kah hea, käib kah; tilanne on niin sanoakseni arkaluonteinen situatsioon on nii-öelda delikaatne, situatsioon on ausalt öeldes delikaatne; asia ratkesi niin sanotusti jo kättelyssä situatsioon lahenes nõnda-öeldes juba kätlemisel; niin sanottu (kutsuttu) keskiluokka niinimetatud keskklass; tämä tuote on yrityksemme lippulaiva, jos niin voi sanoa see toode on meie ettevõtte lipulaev (visiitkaart), kui nii võib öelda; niin ikään niisamuti; olin sairas ja sisareni niin ikään ma olin haige ja mu õde niisamuti; asia on selvä, voitte niin ollen lähteä kõik on selge, te võite niisiis lahkuda; on niin ja näin, ehditkö on kahtlane, kas sa jõuad, pole kindel, kas sa jõuad; olipa asia niin tai näin asi võib olla nii või naa, olgu kuidas tahes; ei täältä niin vain lähdetä siit lihtsalt niisama ära ei minda; ja niin edelleen ja nii edasi (lyh.) jne
3 (liittokonjunktion osana)
3a (niin kuin) hän on kalju niin kuin isänsä ta on kiilakas [nii] nagu ta isagi; niin kuin alussa mainitsin nii nagu ma alguses mainisin; se koskee niin sinua kuin muitakin see käib nii sinu kui ka teiste kohta, see puudutab nii sind kui teisi; niin kuin et sitä muka tietäisi nii nagu sa seda [justkui] ei teaks; niin kuin ei mitään nii nagu polekski midagi, nii muuseas, kergesti
◊  (ark.) vähän niin kuin nolona natukene nagu piinlik olukord; minulla olisi [vähän noin] niin kuin asiaa mul oleks nii natukene nagu asja kah; minä niin kuin haluaisin sanoa, että — ma vist tahaksin ütelda, et —
3b (niin että) tule jo, niin että ehditään tule juba, nii et me veel jõuame
4 (määrää ilmaisemassa)
4a "Viivyn huomiseen." — "Niin kauan!" "Ma olen seal homseni." — "Nii kaua!"; "Se maksoi vain 100 mk." — "niin vähän!" "See maksis ainult 100 marka." — "Nii vähe!"; onko hän jo niin vanha! kas ta on juba nii vana!; aidan piti olla niin ja niin korkea aed pidi olema nii ja nii kõrge
4b (yhtä) niin pian kuin mahdollista nii ruttu kui võimalik; ota niin monta kuin haluat võta nii palju kui tahad; se oli hauskaa niin kauan kuin sitä kesti see oli tore nii kaua, kui seda oli; see oli tore nii kaua, kui see kestis; niin kauas kuin silmä kantaa nii kaugele kui silm ulatab; niinkin iso kaupunki kuin Helsinki juba niigi suur linn kui Helsingi; hän ymmärsi kaiken niin lapsi kuin olikin ta sai kõigest aru, kuigi ta oli veel laps; niin mukavaa kuin olisikin, jos — nii tore, kui see ka poleks, kui —; ja niin kuin minä yritin nii kuidas ma ka ei proovinud
4c (että-lauseen yhteydessä) niin kiiltävä, että häikäisee nii särav, et [lausa] pimestab; niin vähän, ettei kannata mainita nii vähe, et ei tasu mainidagi; nii vähe, et ei ole mainimisväärnegi; hän oli niin sairas, ettei jaksanut syödä ta oli nii haige, et ei jaksanud süüagi
4d (kovin, erittäin, paljon) minua väsyttää niin ma olen nii väsinud; sehän tapahtui niin kauan sitten see juhtus nii kaua aega tagasi; olen niin iloinen ma olen nii rõõmus; ei se ole niinkään varmaa see pole mitte sugugi nii kindel; ei sillä ole niin väliä see pole nii tähtis; ei niin mitään mitte kui midagi; hän ei niin sanan sanaa puhunut ta ei öelnud sõnakestki; sitä ollaan nyt [olevinaan] niin johtajaa nii ollakse siis nüüd oma arust (justkui) ülemus
5 (keskustelussa)
5a (myönteisenä vastauksena) "Olen ollut lomalla." — "niin minäkin." "Ma olin puhkusel." — "Mina ka."; "Täytyy vain jatkaa." — "niin [juuri]." "Tuleb aga edasi minna." — "Loomulikult."; "Peab edasi minema." — "Seda minagi [räägin]."; "Kannattaa kuitenkin yrittää." — "Aivan niin." "Proovida tasub ikkagi." — "Just täpselt."; "Taidat olla sairas?" — "niin olen." "Sa oled vist haige?" — "Jah, olen küll."; "Kotonako se tapahtui?" — "niin." "Kas see juhtus kodus?" — " Jah."
◊  (myönnettäessä) "Eihän tästä mitään tule." — "Ei niin." "Sellest ei tule ju midagi välja." — "Ega vist"; "Sellaista on elämä." — "niinpä niin." "Selline see elu on." — " Just nii."; "Sinä lupasit." — "niinhän minä lupasin." "Sa lubasid." — "Lubasin küll."; (ark.) "Kylläpä tänään tuulee." — "niin tekee." "Küll on täna alles tuuline." — "On küll."
5b (selitystä tms. kysyttäessä) "Oli vaikea päästä perille." — "Kuinka niin?" "Raske oli kohale jõuda." — "Kuidas nii?"; "Haluaisin kysyä teiltä erästä asiaa." — "niin?" "Ma tahaksin teilt ühte asja küsida." — "Jah? Ma kuulan."
5c (ihmettelevästi vastattaessa)
◊ "He tulevat jo huomenna." — "niinkö?" ("Vai niin.") "Nad tulevad juba homme." — "Kas tõesti?" ("Ah nii."); "Nad tulevad juba homme." — "Tõsi või?"
5d (ivallisesti t. epäuskoisesti) niin kai, sinä sanot vain sa niikuinii ainult ütled nõnda; palkankorotus, niin kai palgatõus, niikuinii vale puha; niinköhän? kas tõesti või?
6 (vahvistusta odotettaessa: niinhän)
◊ itse pitää maksaa, eikö niin (niinhän)? ise peab maksma, kas on nii? (on ju nii?; eks ole?); sinä tulet mukaan, eikö niin? sa tuled kaasa, on ju nii?
7 (todettaessa, pääteltäessä; konj.:n tapaan) niin tulimme vihdoin kotiin nii tulimegi lõpuks koju; niin oli mennyt sekin päivä nii oli seegi päev mööda läinud; ja niin hänestä tuli pappi ja nii saigi temast pastor; työtä siinä on ollut, mutta niinpä siitä tulikin hyvä tööd on selle kallal tehtud küllalt, kuid siis see tuligi nii hea välja; jos kenessä niin hänessä on sisua kui kellelgi, siis just temal on sisu (pealehakkamist); jos ei muualla, niin ainakin täällä kui mitte kuskil mujal, siis vähemalt siin; kun et kerran tullut, niin me aloimme syödä kuna sa ei tulnud, siis me hakkasime sööma; vaikka tekisit mitä, niin en suostu mida [iganes] sa ka ei teeks, ma ei ole nõus; tule tänne, niin saat jotakin tule siia, siis sa saad midagi; saatpa nähdä, niin hän tulee küll sa näed, siis ta tuleb; viikko vielä, niin ollaan joulussa veel nädal aega, siis ongi jõulud
8 (huudahdus- ja täydennyssanana) ai niin, nyt muistan ah jaa, nüüd tuleb meelde; suu auki, kas niin! suu lahti, vaat nii!; no niin, mitäs minä sanoin! no nii, mis ma ütlesin!; niin no, tavallaan noh nii, teatud mõttes; no niin, rauhoitutaanpas nyt no nii, rahuneme nüüd maha; no niin no, mitä varten sitten väität vastaan? no miks sa siis vastu vaidled?

no
1 (ihmetystä ilmaisemassa) no kaikkea sitä kuuleekin no kuuleb siin ka kõiksugust, no mida kõike ma veel kuulma pean; no se nyt vielä puuttui no see siit veel puudus; no johan nyt jotakin no vaat kus; no johan nyt on ihme no on vast ime, no vaata aga vaata
2 (muiden huudahdussanojen yhteydessä) no voi voi! noo, noo!; no voi hitto! no kurat võtaks!; no terve terve! no tere-tere!; no terekest kah!; no hei sitten! no nägemist siis!
3 (kysymyksissä) noh, no
◊ no, kuinkas kävi? noh, kuidas läks?; no, miltäs tuntuu? noh, kuidas on?; noh, kuidas tundub?; no entäs sitten? no ja siis?; noh ja mis siis?; "Kuulehan!" — "No [mitä]?" "Kuule!" — "Noh [mida]?"; "Matti!" — "No?" "Matti!" — "Noh?"; "Arvaa, kuka tuli." — "No?" "Arva ära, kes tuli." — "Noh?"
4 (myöntymistä, kehotusta tms. ilmaisemassa) "Saanko vielä toisen?" — "No totta kai!" "Kas ma saaksin veel ühe?" — "No loomulikult"; no niin niin no nii; no se on varmaa no see on kindel, no kindel see; "Eipä olisi kannattanut tulla." — "No ei!" "Ei oleks pidanud tulema." — "No ei!"; no ala tulla jo! no tule juba!; no [pian nyt]! no ruttu-ruttu!
5 (varoitusta, hillitsemistä tms. ilmaisemassa, so so) noo noo
◊ no no, eipäs tönitä! noo noo, ei trügi siin midagi!; no no Pekka! noo noo, Pekka!; no no, olkaahan nyt hiljaa! noo noo, olge siis nüüd tasa!; no, nyt riittää no nüüd küll aitab, no nüüd on küll kõik; no mutta Kalle! no aga, Kalle!
6 (uuteen asiaan siirryttäessä)
◊ no, sitten sattui niin, että — noh jah, siis juhtus nii, et —; no, siitä ei sitten enempää noh, sellega on siis lõpp; no nüüd on siis kõik; no, nyt sitä sitten mentiin noh, nüüd on siis minek; no nüüd tuleb [küll] minna; no mutta asiahan on ihan selvä no aga asi on ju täiesti selge
7 (no niin) no nii; (myönnyteltäessä: niin no, no jaa) no·jah
◊ no niin, mihinkäs minä jäinkään? no nii, kuhu ma siis jäingi?; no niin, se siitä nojah, see selleks; no niin, siinä sitä ollaan! nojah, siin me siis nüüd oleme!; niin no, tavallaan kylläkin no jaa, teatud mõttes muidugi; niin no, mitäpä se minulle kuuluu noh ja mis see minu asi on; no jaa, sopiihan se niinkin nojah, võib ka nii

nokka 10*A
1 nokk
◊ linnunpojat odottavat ruokaa nokka ammollaan linnupojad ootavad nokad ammuli toitu
2 (ark. nenä) nina
◊ niistää nokkansa nina nuusata; nyrpistää nokkaansa jollekin millegi peale nina krimpsutada; tuossahan se on ihan nokkasi alla see on ju seal otse su nina all
◊  (kuv.) hän ei ajattele nokkaansa pitemmälle oma ninaotsast kaugemale ta ei mõtle; kulkea nokka pystyssä nina püsti käia, nokk taeva poole käia; pistää nokkansa toisten asioihin oma nina teiste asjadesse toppida; ottaa nokkiinsa jostakin millegi peale solvuda, midagi pahaks panna; saada nokilleen pilke alla sattuda, piinlikus olukorras olla; hän makasi maassa nokallaan ta lamas ninuli maas, ta lamas maas kõhuli; tulla toimeen omine nokkineen ise kõigega toime tulla, iseseisvalt hakkama saada; jos tehdään näin, niin ei kenelläkään ole nokan koputtamista kui me nii teeme, siis pole kellelgi kobisemist; siinä ei meillä kauan nokka tuhissut sellega saime niuhti hakkama; markka per nokka üks mark nina pealt
3 (astiassa: putkimainen; kourumainen) osa
4 (kärki) tipp, ots; (keula) vöör; (autossa; lentokoneessa) nina
◊ makkara tikun nokassa vorst tiku otsas; niemen nokka neemetipp; lentokoneen nokka lennukinina

nuo 0 (noiden t. noitten, noita; vastaava yks., pron.: tuo)
1 need; nood
◊ otatko nuo? kas sa võtad need?; otatko nuo kengät? ka sa võtad need kingad?; eikö sinulla ole muita kenkiä kuin nuo? kas sul muid kingi ei ole kui need?; keitä nuo tytöt ovat? kes need (nood) tüdrukud on?
◊  (ihmettelevissä tms. ilmauksissa) nuo tytöt ne jaksavat leikkiä küll need tüdrukud alles jaksavad (võivad) mängida; aijai noita lapsia! oh neid lapsi küll!
2 (viittaamassa johonkin edellä mainittuun) mitä nuo mainitsemasi ehdot sitten olisivat? mis need sinu nimetatud tingimused siis oleksid?; ikäviähän sellaiset asiat ovat, mutta mitäpä noista sellised asjad on muidugi ebameeldivad, kuid mis siis sellest; "Koska pojat tulevat?" — "Johan nuo näkyvät olevan tulossa." "Millal poisid tulevad?" — "Aga sealt nad on ju juba tulemas."
3 (viittaamassa johonkin jäljessä seuraavaan)
3a (viittaamassa sivulauseeseen) hän on yksi noita harvoja ja onnellisia, jotka — ta on üks nendest vähestest ja õnnelikest, kes —
3b (viittaamassa sanaan) tuollahan nuo näkyvät tulevan toisetkin näha on, et sealt need teisedki tulevad
4 (viittaamassa johonkin yleisesti tunnettuun) ne olivat fiksuja nuo vanhat kreikkalaiset need vanad kreeklased olid ikka targad küll
5 (ark. subjektin tapaan ja täytesanana) "Hän on kuulemma rikaskin." — "Niinhän nuo sanovat." "Kuuldavasti on ta rikaski." — "Nii nad räägivad."

nyt
1 nüüd, praegu
◊ nyt sataa nüüd (praegu) sajab; nytpä keksin! nüüd mõtlesingi välja!, just nüüd mõtlesin välja!; juuri nyt just nüüd, just praegu; vasta nyt alles nüüd, alles praegu; vielä nytkin veel nüüdki, veel praegugi; nyt tai ei koskaan nüüd või mitte kunagi; ennen ja nyt enne ja nüüd; nyt ja vastedes nüüd ja edaspidi; eräs nyt jo kuollut säveltäjä üks nüüdseks juba surnud helilooja; eipä nyt enempää see oli selleks korraks kõik; nyt kuluneena kesänä sellel möödunud suvel
◊  (silloin) nyt oli kaikki jo kunnossa nüüd oli kõik juba korras; hän sairastui influenssaan, nyt jo toisen kerran ta jäi grippi nüüd juba teist korda; nytkös ilo alkoi! kus nüüd läks lust lahti!
◊  (näissä oloissa) mitäs nyt sanot? mis sa nüüd ütled?; tässä sitä nyt ollaan siin me nüüd siis oleme, siia me siis nüüd omadega jõudsime; nyt on vain pidettävä huolta siitä, että — nüüd tuleb vaid selle eest hoolitseda, et —; nüüd peab vaid hoolitsema selle eest, et —
2 (edellä sanottuun liittyen) kun se nyt kerran on tapahtunut — no kui see nüüd juba on juhtunud —; jos nyt kerran olet sitä mieltä, niin — no kui sa kord nüüd juba nii arvad, siis —; nyt on huomattava, että — nüüd tuleb märkida, et —; antud hetkel tuleb ära märkida, et —; nythän on niin, että — nüüd on ju nii, et —
3 (vähättelevissä ilmauksissa) ei se nyt hyväkään ollut, mutta välttävä ega see nüüd päris hea ka polnud, aga rahuldav; ei heillä paljon vieraita käynyt, mitä nyt naapuri neil ei käinud palju külalisi, kui ehk naaber; mitä nyt kympin maksavat need maksavad sul ehk (umbes) kümneka
4 (täytesanana) ole nyt hiljaa! ole nüüd tasa!, ole siis nüüd kuss!; olisit nyt vielä nukkunut sa oleksid võinud veel magada; jopa nyt jotakin! vaata aga vaata!, no ütle nüüd!; se nyt on valhe see on nüüd küll vale; katsotaan nyt vaatame nüüd; siinä se nyt on, uusi televisio siin see nüüd on, uus televiisor; kuinkas siinä nyt noin kävi? kuidas see siis nüüd niimoodi läks?; kuka nyt tuollaista pötyä uskoisi kes nüüd küll sellist rumalat juttu usuks; kes nüüd sellist jama (jampsi) küll usuks; sinä nyt pystyt mihin vain sina oled [küll] suuteline ükskõik mida tegema; no hei nyt sitten! no head aega siis!; "He ovat menneet kihloihin." — "Älä nyt!" "Nad kihlusid." — "Ah, mis sa nüüd [jutustad]!", "Nad kihlusid" — "Ära sa räägi!"; älä nyt viitsi! ah, ole nüüd normaalne!, ah, mis sa nüüd jutustad!, ole nüüd!

nähdä 71
1 näha ‹nägema›
◊ nähdä selvästi selgesti näha; kissa näkee hyvin pimeässä kass näeb pimedas hästi; vasen silmäni näkee paremmin kuin oikea minu vasak silm näeb paremini kui parem; oli niin valoisaa, että näki lukea oli nii valge, et nägi lugeda; kaupunki ilmasta nähtynä linn õhust nähtuna, linnulennult nähtud linn; asettaa jotakin nähtäväksi midagi nähtavale panna (asetada); hän antoi kirjan nähdäkseni ta andis raamatu mulle näha; hän näki salaman iskevän ta nägi, kuidas välk lõi; hän ei ollut meitä näkevinään ta tegi, nagu ei näekski (tunnekski) meid; ta ei teinud meist välja; tehdä jotakin kaikkien nähden midagi kõigi nähes teha; tehdä jotakin kenenkään näkemättä midagi salaja teha; älä osta asuntoa näkemättä ära osta korterit [ise] seda nägemata; hyväksyä jotakin näkemättä midagi [ise] nägemata vastu võtta; põrsast kotis osta; toistakin nimitystä siitä näkee käytettävän näib, et selle kohta kasutatakse ka teist nimetust; ilme oli näkemisen arvoinen ilme oli nägemist väärt; olla näkemisen arvoinen vaatamist väärt olla
◊  (huomata, päätellä näkemästään) kellosta näkee ajan kell näitab aega; kasvoistasi näkee, että valehtelet sinu näost on näha, et sa valetad; sul on näkku kirjutatud, et sa valetad; näin lehdestä, että olet mennyt kihloihin nägin lehest, et sa oled kihlunud; näethän, ettei lapsi ole terve sa ju näed, et laps pole terve
2a (oivaltaa, huomata) märgata, leida, näha ‹nägema›
◊ nähdä jotakin omin silmin midagi oma silmadega näha; hän on silmin nähden edistynyt ta on silmnähtavalt (märgatavalt) edenenud; avata jonkun silmät näkemään kellegi silmad lahti teha; nähdä omat vikansa oma vigu näha (märgata); hän ei näe kokonaisuutta ta ei näe tervikut; mitä hän oikein on näkevinään siinä tytössä? mida ta õieti (õigupoolest) selles tüdrukus näeb (leiab)?; edellisestä näemme, että — eelnevast näeme, et —; nähdä kaikki mustana kõike mustades värvides näha; siinä nyt näet! näed nüüd!; siitä näkee, miten vähän tiedät sellest on näha, kui vähe sa tead; saatpa nähdä, että —! küll sa veel näed, et —!; "Et onnistu." — "Saadaanpa nähdä." "See sul ei õnnestu." — "Seda me veel näeme (vaatame)."; hän näki parhaaksi lähteä ta nägi, et parem on lahkuda; tee niin kuin hyväksi näet tee nii, nagu heaks arvad; näkisin, että päätös on tehtävä jo tänä vuonna minu arust tuleb otsus vastu võtta juba sel aastal; näen muutoksen aiheelliseksi arvan, et muutus on põhjendatud
◊  (leik.) näinhän se on nähtävä nii tuleks ju asjasse suhtuda
2b (aavistaa, ennustaa) hän näki suurten mullistusten olevan tulossa ta nägi, et suur pööre on tulekul; nähdä tulevaisuuteen tulevikku ette näha; hänellä on näkemisen lahja tal on selgeltnägemise and
3 (tavata) näin Pekan kadulla ma nägin tänaval Pekkat; näen häntä vain harvoin ma näen teda harva; nähdään illalla! õhtul näeme!
◊  (joutua tekemisiin jonkun kanssa) hän ei ole nähnyt vertaistaan ta ei ole endale võrdset näinud (kohanud); en halua enää nähdä sinua ma ei taha enam sind näha
4 (unen näkemisestä) nähdä unta und näha; nähdä unta, että — näha unes, et —
5 (kuv.) nähdä punaista vihastuda; nähdä ensi kerran päivänvalo esimest korda ilmavalgust näha; hän on nähnyt parempiakin päiviä ta on paremaidki päevi näinud, tal on paremaidki päevi olnud; hän ei ole viikkoon nähnyt selvää päivää ta pole nädal aega selget päeva näinud; kun vielä näkisi sen päivän, että — et ma näeksin veel seda päeva, mil —; kui näeks veel selle päeva, kui —; lattia ei ole harjaa nähnytkään põrand pole harja näinudki
6 (kokea) nähdä nälkää nälga näha, nälgida; nähdä vaivaa vaeva näha; hän on joutunut elämässään näkemään yhtä ja toista ta on oma elus nii ühte kui teist näinud; elämää nähnyt mies elu näinud mees; nähtäväksi jää, miten asiat kehittyvät eks näe, kuidas asjad arenevad; onhan se jo nähty, ettei hänestä ole siihen seda oli ju näha, et ta ei saa sellega hakkama; saa nähdä, miten selviämme saab näha, kuidas me toime tuleme; eks näe, kuidas me hakkama saame; huvitav on jälgida, kuidas me sellest välja tuleme; "Tuletko?" — "Saa nyt nähdä." "Kas sa tuled?" — "Eks me näe."
7 (päivittelyssä) herra nähköön! issand halasta!

näppärästi
1 (helppokäyttöisesti) lihtsalt, mugavalt; libedalt
2 (taitavasti) osavalt, oskuslikult, meisterlikult; (kekseliäästi, neuvokkaasti) leidlikult, taibukalt, nõukalt, teraselt
◊ sehän meni näppärästi see läks ju libedalt; vastata näppärästi taibukalt vastata

näpsäkästi kärmelt, tragilt; (kätevästi) osavalt, mugavalt; (nokkelasti) taibukalt, teraselt, leidlikult; (somasti) kenasti; (nopeasti) nobedalt, ruttu
◊ sehän kävi näpsäkästi see läks ju kenasti, kus läks alles libedalt; hän vastasi näpsäkästi tunkeileviin kysymyksiin ta vastas taibukalt (teraselt) pealetükkivatele küsimustele

olla 67 (olen, olet, on, olemme, olette, ovat; ark., runok. oon, oot, oomme, ootte; vanhemmassa runok. yks.3.p usein ompi)
1 olla ‹olema›; (olla olemassa myös) olemas olla, eksisteerida
◊ mitä se on suomeksi? mis see soome keeles tähendab?; "Ei se ole totta!" — "Onpas!" "See pole tõsi!" — "On küll!"; olipa kerran oli kord; talossa oli häät majas olid pulmad
◊  (jossakin on jotakin) siellä oli vanhoja ja nuoria seal oli vanu ja noori; pakkauksessa on käyttöohjeet pakendis on kasutamisõpetus
◊  (jollakulla (jollakin) on jotakin jossakin) rakennuksessa on kaksi sisäänkäyntiä hoones on kaks sissepääsu; hänessä on hieman runoilijaa temas on natuke poeeti; hänen housuissaan oli tahra ta pükstel oli plekk; kirjat ovat laukussani raamatud on minu kotis
◊  (olla olemassa) häntä ei enää ole teda ei ole enam; on ihmisiä, jotka — on inimesi, kes —; tuskin on autoa, joka ei koskaan oikuttele vaevalt eksisteerib (on) autot, mis kunagi ei jupsi (jukerda); onko joulupukkia olemassa? kas jõuluvana on olemas?; dinosauruksia ei enää ole dinosauruseid ei ole enam, dinosauruseid ei eksisteeri enam
◊  (esiintymisestä) kangasta on useaa väriä [seda] kangast on mitut värvi; kirjaa on myös nahkaselkäisenä [see] raamat on ka nahkseljaga
◊  (mat.) olkoon jana AB olgu sirglõik AB
◊  (sanonta) ollako vai eikö olla, kas siinä pulma olla või mitte olla, selles on küsimus
2 (jollekulle kuulumisesta, hallussapidosta tms.)
◊ jollakulla on jotakin kellelgi on midagi; olisipa minulla viulu kui mul vaid oleks viiul; kirja on hänellä, ei minulla raamat on tema, mitte minu käes; raamat on temal, mitte minul; sellainen kapine on hyvä olemassa hea, kui selline asi on olemas; minulla ei ole antaa sinulle mitään mul ei ole sulle midagi anda; onko teillä jotain kysyttävää? kas teil on midagi küsida?, kas teil on mingi küsimus?; oravalla on pitkä häntä oraval on pikk saba; hänellä on astma tal on astma
3 (ajasta) oli jo melkein aamu oli juba peaaegu hommik; on lauantai on laupäev; ne ajat ovat olleet ja menneet need ajad on tulnud ja läinud, need ajad olid ja läksid; siitä on toista vuotta sellest on üle aasta möödas; palkkapäivään on vielä viikko palgapäevani on veel üks (terve) nädal; päivä on illassa päev on õhtus, õhtu on käes; ollaan keskiviikossa käes on kolmapäev; ollaan joulussa käes on jõulud; ollapa kesä oleks nüüd suvi; olimme jo kahvissa ja konjakissa me olime juba kohvi ja konjakit joomas
4 (tilasta t. tuntemuksista) mikä sinulla on? mis sul [viga] on?; hänellä oli paha olla tal oli paha olla, ta ei tundnud ennast hästi
5 (sijainnista, asennosta tms.)
◊ olla esillä nähtaval olla; talo on mäellä maja on mäe peal; Tampere on Hämeen läänissä Tampere on Häme läänis; onko hattuni hyvin? kas mu müts on ilusasti?; hattu on naulassa müts on naela otsas; hänellä on hattu päässä tal on müts peas; ulos niin kuin olisit jo! silmapilk välja!; tee, et sa kaod!
6 (oleilla, oleskella) olla ‹olema›, veeta; (asua) elada; (viipyä) viibida
◊  (elää, asua, vierailla jossakin) hän oli pitkään Amerikassa ta oli (viibis) pikka aega Ameerikas; olla yötä jonkun luona kellegi juures ööd olla, kellegi juures öösel olla, kellegi juures ööbida; hän oli meillä viikon ta oli meie juures nädal aega, ta elas nädal aega meil; hän oli koko kesän lasten kanssa ta oli (veetis) terve suve koos lastega; Pekka on nykyisin Liisan kanssa Pekka käib nüüd Liisaga
◊  (laiskotella, levätä) lomalla haluaisin vain olla puhkuse ajal tahaksin lihtsalt puhata; "Mitä aiotte tehdä lomalla?" — "Ei mitään erikoista, ollaan vain." "Mida te puhkuse ajal teha kavatsete?" — "Mitte midagi erilist, lihtsalt oleskleme."; hänen ei tarvinnut muuta kuin olla ja kääriä rahaa ta ei pidanud midagi muud tegema, kui olemas olema ja raha kokku ajama; tal ei olnud vaja muud teha, kui olemas olla ja raha kokku ajada
◊  (pysyä rauhassa, häiritsemättä) en saanut enää olluksi, vaan raotin ovea ma ei saanud enam rahulikult olla, vaid praotasin ust; anna minun olla! lase mul olla!, jäta mind rahule!; taikinan annetaan olla jonkin aikaa lämpimässä tainal lastakse mingi (mõni) aeg soojas olla; politiikka saa minun puolestani olla minu pärast võib see poliitika ju olla; teki mieli sanoa suorat sanat, mutta ajattelin sitten, että olkoon tahtsin oma arvamuse otse välja öelda, kuid siis mõtlesin, et olgu pealegi
7 (olla tekemässä jotakin)
◊ olla tulossa tulekul olla, teel olla; olla menossa minekul (minemas) olla; vieraat olivat jo lähdössä külalised olid juba minekul (lahkumas)
8 (asiaintilasta, olosuhteista)
◊ kaikki on kuten olla pitää kõik on nii kuis peab, kõik on nii nagu olema peab; tavallisesti on niin, että — tavaliselt on nii, et —; voi olla, että — võib olla, et —; ei sillä [ole] väliä sel pole tähtsust, see pole tähtis; kuinkas onkaan: poltatko sinä? kuidas siis on: kas sa suitsetad?; näin ollen niisiis; jokin on oikein miski on õige; se oli oikein sinulle see oli sulle paras, sa olid selle ära teeninud
9a (substantiivipredikatiivin yhteydessä)
◊ tuo on veljeni see on mu vend; Pekka ja Matti ovat veljekset Pekka ja Matti on vennad (vennaksed); olipa hävytön mies! kus oli alles häbematu mees!; ennakkoluulot olivat uudistuksen pahin este eelarvamused olid uuenduse halvimaks takistuseks; olipa komea talo! kus oli alles ilus maja!, küll oli ilus maja!; hän on liikemies ta on ärimees; hänen on sanottu olevan luotettava räägitakse, et ta on usaldatav isik; tämä vasta kevättä on on see vast kevad; ne olivat aikoja ne vaat need olid ajad
◊  (erik. luvuista, mitoista tms.) maili on 1609,3 metriä [üks] miil on 1609,3 meetrit; kaksi plus kolme on viisi kaks pluss kolm on viis
◊  (toistorakenteissa) sota on sotaa sõda on sõda; käsky on käsky käsk on käsk; pojat ovat poikia poisid on poisid
◊  (vertailuissa) talo on kuin linna maja on kui loss; tytön sanottiin olevan kuin enkeli räägiti, et [see] tüdruk olevat [kui] ingel; laki on niin kuin se luetaan seadus on nii (selline), nagu seda loetakse; hän oli ikään kuin ei olisi asiasta kuullutkaan ta oli nii, nagu ei oleks asjast kuulnudki; ta tegi, nagu poleks asjast kuulnudki
9b (vars. adjektiivipredikatiivin yhteydessä)
◊ hän on hoikka ta on kõhn; komea on talo ilus maja on; sepä [on] ikävää küll on kahju; sellaista on elämä selline on elu, selline see elu on; tarkoituksen pitäisi olla selvä tähendus peaks olema selge; isä käski pojan olla ahkera isa käskis pojal usin olla; hän kertoi tilanteen olleen vaikea ta rääkis, et olukord oli raske; hän on minua olkapäähän ta on mulle õlani (õlast saadik)
◊  (erik. kohteliaisuuksissa) tässä on tuoli, ole hyvä siin on tool, ole hea, istu; olkaa hyvä palun, olge hea; olge lahke; olkaa hyvät palun, olge lahked; olge nii hea; olkaa hyvä ja sulkekaa ovi olge nii hea ja pange uks kinni, palun pange uks kinni; ole kiltti ja unohda tämä ole kallis ja unusta see ära
◊  (ark.) oletpa sinä, kun et parastasi ymmärrä oled sina ikka kah, sa ei taipa ju, mis sinu jaoks parim on; on se, kun ei ihminen sen vertaa ymmärrä see on imelik, kui inimene niipaljustki aru ei saa
◊  (infinitiivi- t. sivulausesubjektin sisältävissä lauseissa) on hyvä olla hea on olla; on mahdoton[ta] ymmärtää häntä võimatu on temast aru saada; on hauskaa, että tulitte see on tore, et [te] tulite; tärkeintä on, että — kõige tähtsam on, et —
9c (iästä)
◊ hän on 20-vuotias ta on 20-aastane; lapsi on toisella kuukaudella laps on rohkem kui kuune; laps käib juba teist kuud, laps on üle ühe kuu vana; hän oli vähän toisella kymmenellä ta oli natuke üle kümne [aasta vana]
10 (genetiivin kanssa [omistamisesta])
◊ kenen tämä on? kelle oma see on?; syy on teidän see on teie süü; auto on yhtiön see on firma auto, auto on firma oma
11 (jokin on tarkoitettu t. osoitettu jollekulle)
◊ tämä on sinulle see on sinule (sulle); eikö minulle ole kirjettä? kas mulle ei ole kirja [tulnud]?
◊  (erik. kohteliaasti kysyttäessä) mitä (teille) saisi olla? mida teile?, mida ma teile võin pakkuda?, mida teile võiks olla?; saako (saisiko) olla kuppi kahvia? kas te sooviksite tassi kohvi?; kas võiks teile pakkuda tassi kohvi?
12 (kelvottomuudesta, sopimattomuudesta johonkin)
◊ jostakusta ei ole johonkin keegi ei kõlba millekski, kellestki pole millekski asja; hänestä ei ole mihinkään tema ei kõlba millekski, tema ei saa millegagi hakkama; minusta ei ole neuvomaan minust ei saa nõuandjat, mina pole mingi nõuandja; pojasta ei ollut maanviljelijäksi poiss ei kõlvanud põllumeheks, poisist ei saanud põllumeest, poisist polnud põllumeest; mikä minä olen toisia komentelemaan kes olen mina, et hakkan teisi kamandama; minust pole teiste kamandajat; mikä hän on toisia komentelemaan? mis kamandaja tema on?; kes on tema, et tuleb teisi kamandama?
13 (ilmaisemassa kuuluvuutta johonkin kokonaisuuteen)
◊ Ruovesi on Hämettä Ruovesi on Hämes; hän on vanhaa sukua ta on vanast suguvõsast; hän on viipurilaisia ta viiburilane, ta on Viiburist pärit; hän on Heinisiä ta on üks Heiniseid, ta on üks Heininenidest
◊  (sanonta) he ovat samaa (yhtä) maata nad on ühest puust, nad on sama masti
◊  (koostumuksesta t. materiaalista) sormus on kultaa sõrmus on kullast
14 (alkuperästä)
◊ olen Helsingistä ma olen Helsingist [pärit]; hän on syntyisin Ruotsista ta on sündinud Rootsis; hän on [lähtöisin] suomenkielisestä kodista ta on pärit soomekeelsest kodust; suku on Savosta suguvõsa on Savost [pärit]; perustamiskirja on vuodelta 1869 asutamisleping on aastast 1869; lainaus on Kiveltä tsitaat pärineb Kivilt; keneltä tämä kortti on? kellelt see kaart on (tuli)?
15 (jonkun (jonkin) tilasta t. asemasta)
◊ olla sairaana haige olla; olla kuumeessa palavikus olla; olla opettajan sijaisena õpetaja asendaja olla, õpetajat asendada; olla huonoissa vaatteissa viletsates riietes olla; vene on vielä hyvässä maalissa paadil on veel korralik värvikord peal; talo on myytävänä maja on müüa
16 (suhteesta t. suhtautumisesta johonkin)
◊ se olisi avuksi see oleks abiks, see aitaks; sade ei olisi haitaksi vihm kuluks ära; poleks paha, kui hakkaks sadama; miten olisi kupillinen kahvia? kuidas oleks tassikese kohviga?; olkoon tämä sinulle opiksi olgu see sulle õpetuseks; jokin on hyväksi miski on kasuks
17 (erik.)
◊ onneksi olkoon! palju õnne!; hyi (hui) olkoon! fuih!
18 (havaittavuudesta, käytettävyydestä, mahdollisuudesta t. aiheellisuudesta)
◊ oras on näkyvissä oras on väljas; talo ei ole vielä näkyvissä maja ei paista veel; asiakirjat ovat nähtävissä dokumendid on nähtaval, dokumendid on vaatamiseks väljas; kirjaa ei ollut saatavissa raamatut ei olnud saadaval; apua ei ollut saatavissa abi ei olnud saadaval; sairaus ei ollut parannettavissa haigus ei olnud ravitav; talo ei ollut pelastettavissa maja ei suudetud päästa, maja ei olnud võimalik päästa
19 (verbirakenteissa)
19a (täytyä tms.)
◊ työ on tehtävä töö on vaja ära teha, töö tuleb teha; on otettava huomioon, että — tuleb arvesse võtta, et —; hänen oli kiirehdittävä ta pidi kiirustama, tal oli vaja kiirustada; sinne ei ole menemistä sinna ei peaks minema
◊  (ylät.) meidän on lähteminen meil tuleb minna, me peame minema
19b (olla tekevinään)
◊ olla tekevinään jotakin millegi tegemist teeselda; olla lukevinaan lugemist teeselda; hän ei ollut kuulevinaan ta tegi, nagu ei kuuleks; ta ei teinud kuulmagi; hän ei ollut tietävinään asiasta ta teeskles, et ei olnud asjast teadlik; lapset olivat olevinaan intiaaneja lapsed mängisid indiaanlasi; hän ei ollut tietääkseenkään koko asiasta ta teeskles, et ei olnud kogu asjast teadlik; ta tegi, nagu ei teakski ta kogu asjast midagi; mitäs tämä on olevinaan? mis see tähendab?, mis siin toimub?; olin näkevinäni hänet ma vist nägin teda; olin ymmärtävinäni hänen puheestaan, että — [ma] arvan, et sain ta jutust nii aru, et —; olen ollut huomaavinani, että — ma olen märganud, et —; hän on niin ollakseen ta on nii hirmus tähtis, ta on nii tähtsust täis
19c (olla tekemäisillään)
◊ olla tekemäisillään jotakin midagi tegemas olla; olin pudota ma pidin peaaegu kukkuma; tuoli oli särkyä tool pidi äärepealt katki minema, tool oleks peaaegu katki läinud; häneltä oli päästä itku ta oli kohe nutma puhkemas, ta oli nutu äärel; olin putoamaisillani ma olin kukkumise äärel, ma olin kohe kukkumas; olla kuolemaisillaan suremas olla, surivoodis olla
19d (olla tekemässä)
◊ olla tekemässä jotakin midagi tegemas olla; olin juuri palaamassa kotiin ma olin just koju tagasi tulemas, olin just koju naasmas; se on menettämässä merkitystään see on oma tähendust kaotamas; ei kukaan ollut estämässä keegi ei olnud takistamas; puolue on saamassa vaaleissa läpi viidennen kansanedustajan partei on saavutamas valimistel ka viiendat rahvasaadikukohta
◊  (erik.) pojat ovat uimassa poisid on ujumas; (ark.) vai sitä ollaan oltu juhlimassa koko yö ah või et kogu öö on pidutsemas oldud; olin silloin juuri kahvia keittämässä ma olin just siis kohvi keetmas; ei ollut kukaan kuulemassa keegi ei olnud kuulamas; kuulmas ei olnud kedagi
19e (olla tekemättä)
◊ olla tekemättä jotakin midagi tegemata jätta; olin koko päivän syömättä ma olin terve päeva söömata; ole valehtelematta ära valeta; uskokaa tai olkaa uskomatta uskuge või ärge uskuge, uskuge või mitte; en voinut olla nauramatta ma ei suutnud olla [ilma] naermata, ma ei saanud naeru tagasi hoida
◊  (kans.) "Oletpa sinä kaunis." — "Ole nyt!" "Küll sa oled ilus." — "Mis sa nüüd!" ("Ole nüüd!")
19f (myönnytyksissä)
◊ menköön, jos on mennäkseen mingu, kui kord minema peab; tulee, jos on tullakseen see tuleb, mis tulema peab; rahat menevät, jos ovat mennäkseen raha läheb nii, nagu läheb; sade tulee, jos on tullakseen vihm tuleb siis, kui tuleb; tulee maisteri tyhmemmästäkin, jos on tullakseen! kui peab saama, siis saab veel rumalamastki magister!; siitä voi tulla oikein hyvä, jos on tullakseen sellest võib midagi head tulla, kui juba midagi tulema peab; olkoon hän kuinka taitava tahansa olgu ta nii osav kui tahes; olkoon vain professori, siitä en välitä! olgu pealegi professor, mind see ei huvita!; olkoon menneeksi olgu pealegi
20 (kannanotoissa ja päätelmissä)
◊ oli miten oli oli kuidas (mis) oli; lõppude lõpuks; olipa tämän asian laita miten tahansa olgu selle asjaga kuidas tahes; olkoonkin, että panostus ei kannata olgugi, et panus ei tasu end ära; samaa aherrusta aina vain, oli sitten arki tai pyhä aina samad askeldused, olgu siis argipäev või püha; tänne voivat tulla kaikki, oli heillä työtä tai ei siia võivad tulla kõik, kas neil oli tööd või ei; kaikki tehtävät, olivatpa ne millaisia tahansa kõik ülesanded, olid need siis millised tahes; kuinka (miten, annas) ollakaan, niin — no vaat, nii —; kuinka ollakaan, samassa tuli poliisi paikalle no vaata (ennäe), samas tuli politsei kohale; mutta miten ollakaan, vaimo ei muuttanutkaan mieltään aga no vaata, naine ei otsustanudki ümber
21 (kohteliasta sävyä tavoiteltaessa)
◊ oliko sinulla niitä voileipiä? kas sul oli veel neid võileibu?; kenen talo tuo taas olikaan? kelle maja see nüüd oligi?; mis sa ütlesid, kelle maja see oli?
◊  (ark.) ja nimi oli? mis nimi oli?; ollaanko sitä naimisissa? kas te olete abielus?
22 (apuverbinä)
◊  (konditionaalin pluskvamperfektissä) olisin antanut sen, jos olisit sanonut oleksin selle andnud, kui sa oleksid öelnud; ei olisi pitänyt sanoa mitään poleks (ei oleks) pidanud midagi ütlema; ei tällaista ennen olisi hyväksytty sellist asja poleks enne heaks kiidetud
◊  (imperatiivin perfektissä) olkoon hän sanonut mitä tahansa, asia on näin olgu ta öelnud mida tahes, asjalood on nii; tämä olkoon sanottu vain meidän kesken olgu see [välja] öeldud vaid omavahel; olkoon sovittu olgu nii
◊  (usein ylät.) (liittopreesensissä) hän on sen tekevä ta teeb seda veel [üks] kord; on tuleva aika, jolloin — tuleb aeg, mil —
◊  (liittoimperfektissä) ei kukaan tiennyt, milloin sota oli syttyvä keegi ei teadnud, millal sõda võis puhkeda ks. myös lienee

paha 9
1 (eettisesti ala-arvoinen) paha, halb, kuri, paheline; (syntinen) patune; (tunnoton) südametu, tundetu; (sopimaton) sobimatu, eba·sobiv
◊ paha ihminen paha inimene; pahat aikeet kurjad kavatsused; maailma on paha maailm on kuri; hän tottui pahoille tavoille ta harjus halbade kommetega [ära]
◊  (substantiivisesti) en haluaisi uskoa hänestä mitään pahaa ma ei tahaks uskuda temast midagi halba; eihän siinä ole mitään pahaa selles ei ole ju midagi halba; tehdä pahojaan pahandust teha; kaiken pahan alku ja juuri kõige kurja juur; kõige halva algus; lopussa paha sai palkkansa kurjus sai lõpus oma palga; palkita paha hyvällä halba heaga tasuda
◊  (Raam.) isien pahat teot vanemate patud; päästä meidät pahasta päästa meid ära kurjast
◊  (erik. paholaisesta) paha sinut periköön kurat (saatan) sind võtku
◊  (sananp.) siinä paha missä mainitaan kus hundist räägitakse, seal hunt on; seal see inimene ongi, kellest räägitakse; mikäs pahan tappaisi kes paha hävitaks
2 (ilkeä, häijy) kuri, halb, paha
◊ iso paha susi suur, kuri hunt; olla paha jollekulle kellegi vastu halb olla; olla pahana tige (pahane, vihane) olla; olla pahalla tuulella halvas tujus olla; olla paha suustaan terava keelega olla; hän ei tahtonut olla pekkaa pahempi ta ei tahtnud olla teistest halvem; pahat kielet kertovat, että — kurjad keeled kõnelevad, et —; hän ei sanonut koskaan pahaa sanaa läheisistään ta ei ütelnud kordagi ühtegi halba sõna oma lähedaste kohta
◊  (substantiivisesti) ei hyvällä eikä pahalla ei hea ega kurjaga
3 (epäedullinen) paha, halb; (uhkaava) ohtlik; (vaikea, ankara) raske; (kiusallinen) eba·sobiv; (voimakas) tugev
◊ paha ilma paha (halb) ilm; paha merkki halb märk; hyvinä ja pahoina päivinä headel ja halbadel päevadel; tulla pahaan aikaan halval (ebasobival) ajal tulla; siitä oli pahat seuraukset sellel olid halvad (kurvad) tagajärjed; pahaksi onneksi tuuli kääntyi õnnetuseks tuul pöördus; paha taipumus pureskella kynsiä halb (inetu) komme küüsi närida; käänne pahempaan päin pööre halvemuse poole; pahimmassa tapauksessa halvimal juhul; sen pahempi itsellesi, jos valehtelet seda halvem sulle endale, kui valetad; paha kyllä, taisin erehtyä kahju küll, ma vist eksisin; paha mutka ohtlik kurv; paha este halb takistus; paha yskä paha köha; paha ristiriita raske konflikt; pahin kilpailijani minu peamine (ohtlikem) konkurent; minulle sattui paha virhe ma tegin paha vea; pyörremyrsky aiheutti pahaa jälkeä keeristorm tegi puhta töö, keeristormil olid kohutavad tagajärjed; olla pahassa pulassa täbaras olukorras olla; paha juttu, että — paha lugu, et —; paha myrsky tugev torm; kesän pahimmat helteet kõige hullem suvekuumus; erehdyit pahan kerran sa eksisid täielikult, sa eksisid kapitaalselt (kõnek)
◊  (ark.) eipä ole paha hinta pole paha hind, hind on täiesti mõistlik
◊  (kuv.) herättää pahaa verta paksu verd tekitada; paha silmä kuri silm
◊  (substantiivisesti) puhua pahaa jostakusta kellestki halba rääkida; aavistaa pahaa paha (halba) aimata; pahaa aavistamaton pahaaimamatu; mustan kissan näkeminen tietää pahaa musta kassi nägemine tähendab halba; pelätä pahinta halvimat karta; lisäoppi ei tekisi kenellekään pahaa täiendõpe ei teeks kellelegi halba (paha); hengästyminen on hänelle pahaksi hingeldamine mõjub talle halvasti; pahin on jo ohi halvim on juba möödas; valita kahdesta pahasta pienempi kahest halvast väiksemat valida
4 (epämiellyttävä) paha, halb, eba·meeldiv; (pilaantunut) riknenud
◊ paha haju paha (halb, ebameeldiv) lõhn; pahan hajuinen paha (halva) lõhnaga; pahan makuinen paha (halva) maitsega; maistua pahalta halvasti maitseda; ruoka on mennyt pahaksi toit on halvaks (pahaks) läinud, toit on riknenud; nukkua pahassa asennossa halvas asendis magada; minulla on paha mieli ma olen kurb; minulla on paha olo mul on paha olla, ma ei tunne end hästi; ma olen kurb
◊  (substantiivisesti) minun tekee pahaa mind ajab iiveldama, mul on süda paha; kirkas valo tekee pahaa silmille ere valgus teeb silmadele liiga; älä pane pahaksesi ära pane pahaks, ära pahanda
5 (parka, rukka) voi tyttö paha! sa vaene tüdruk!


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur