Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

ajaa 56
1 (pakottaa pois) ära (minema) ajada; (jahdata) {millelegi} jahti pidada, {kedagi, midagi} taga ajada; (ahdistaa) ahistada, taga ajada, tagant kihutada, jälitada; (pakottaa) sundida, ajada
◊ ajaa tunkeilija ulos sissetungijat välja ajada; ajaa maasta maalt välja ajada (saata); perhe ajettiin maantielle pere[kond] aeti tänavale (maanteele); ajaa lapset sänkyyn lapsi voodisse ajada; hän ajoi kaupustelijan pois ovelta ta ajas kaubitseja ukse tagant minema; hänet ajettiin ulos luokasta ta saadeti (aeti) klassist välja; ajaa ulos riivaajia kurje vaime välja ajada; ajaa jotakuta takaa kedagi taga ajada; ajaa jänistä jänest ajada; koira ajoi jo puolivuotiaana koer oskas juba pooleaastaselt [jälgi] ajada; ajaa maanpakoon maapakku (pagendusse) ajada, pagendada
◊  (kuv.) hänet oli ajettu umpikujaan ta oli ummikusse aetud; mitä ajat takaa? mida sa [õieti] tahad (taga ajad)?
2 (kuljettaa edellään, hätistää, innostaa, pakottaa johonkin) ajada, lükata, viia, sundida
◊ ajaa karjaa karja ajada; tuuli ajaa pilviä tuul ajab pilvi; virta ajoi veneen rannalle vool ajas paadi randa (kaldale); nälän (kunnianhimon) ajamana näljast (auahnusest) aetuna; kunnianhimo ajoi hänet siihen auahnus viis ta selleni (niikaugele); ajaa itsensä loppuun ennast ära ajada (kurnata)
◊  (sananl.) kyllä routa porsaan kotiin ajaa küll külm põrsa koju ajab
3a (kuljettaa kulkuneuvoa) juhtida, sõita, ajada
◊ ajaa autoa autot juhtida; ajaa ohi mööda sõita (ajada); ajaa auto talliin autot garaaži ajada; ajaa päin puuta vastu puud sõita; ajaa sivutietä kõrvalteed mööda sõita; ajaa alamäkeä allamäge (pärimäge) sõita, mäest alla sõita; ajaa sataakolmeakymmentä saja kolmekümnega sõita; ajaa kilpaa võidu sõita, võidusõidus osaleda; (ark.) ajaa tuhatta ja sataa pööraselt (meeletult, metsikult, pimesi) kihutada; ajaa ulos teelt välja sõita, kraavi sõita; ajaa vieraat asemalle külalisi jaama viia (sõidutada); ajaa heiniä heina vedada; tiellä ajaa autoja teel sõidab autosid; auto ajoi ojaan auto sõitis kraavi; ajaa päin punaista valoa punase tule alt (punase tulega) läbi sõita; ajaa karille karile sõita (joosta, minna); ajaa miinaan miini otsa sõita (minna)
3b (kulkea kulkuneuvossa) sõita
◊ ajaa autolla autoga sõita; ajaa moottoriveneellä mootorpaadiga sõita; he ajoivat satamasta hotelliin nad sõitsid sadamast hotelli
3c (vars. ark. muusta liikkumisesta)
◊ hiihtäjä ajoi päin aitaa suusataja sõitis (pani) vastu aeda; hän ajoi läpi vastustajan puolustuksen ta murdis läbi vastase kaitsest
4 (vars. ark., eril., tekn. prosesseista)
◊ ajaa moottori sisään mootorit sisse töötada (sõita); ajaa [ulos] ohjelma radiossa [raadio]saadet eetrisse anda, [raadio]programmi saata
◊  (tietotekn.) ajaa tietokoneohjelma arvutiprogrammi töödelda; ajaa aineisto tietokoneella materjali arvutiga töödelda; tietojen ajaminen magneettinauhaan andmete magnetlindile salvestamine
5 (poistaa ihokarvat) ajada
◊ ajaa partansa habet ajada; sileäksi ajettu siledaks (puhtaks) aetud; ajaa päänsä paljaaksi pead paljaks ajada
6 (toimia jonkin asian hyväksi)
◊ ajaa jotakin asiaa mingit asja ajada
◊  (oik.) ajaa kannetta hagi esitada, hageda
◊  (ark.) ajaa ehdotus läpi ettepanekut läbi suruda; lyijykynä ajaa saman asian pliiats ajab [sama] asja ära

asema 10
1 jaam
◊ juna seisoo asemalla rong seisab jaamas; juna saapuu asemalle rong saabub jaama; ohjelma radioitiin kaikkien asemien kautta programm kanti üle kõigi jaamade kaudu
2 (tietotekn.) ks. työasema
3 (sot.) positsioon
◊ kaivautua asemiin positsioonidel [sisse] kaevuda; perääntyä asemista positsioonidelt taanduda; vallata vihollisen asemat vaenlase positsioone vallutada
4 (paikka, sijainti) asu·koht, asu·paik, asend
◊ suomalaisjuoksijat olivat hyvissä asemissa viimeisen kierroksen alkaessa Soome jooksjad olid headel positsioonidel, kui algas viimane ring
5 (arvo- tai virka-asteikossa) positsioon, seisund; (virka) ameti·seisund
◊ esimiehen asema ülemuse positsioon; yhteiskunnallinen asema ühiskondlik seisund; olla vastuullisessa asemassa vastutaval positsioonil olla; olla lapsipuolen asemassa vaeslapse olukorras olla; hänen asemassaan olisin varovaisempi tema olukorras oleksin ettevaatlikum; saavuttaa huomattava asema silmapaistvat positsiooni saavutada
6 (tilanne) seisund, seisu·kord ‹korra›, seis ‹seisu›, olu·kord ‹korra›
◊ liikkeen taloudellinen asema äri majanduslik seis; hallituksen asema on lujittunut valitsuse positsioon on tugevnenud; äidinkielen asema peruskoulussa emakeele seisund põhikoolis; joutua vaikeaan asemaan raskesse olukorda sattuda; olla kiusallisessa asemassa piinlikus oluorras olla

asema-aukio 3 jaamaesine väljak, jaama·väljak

asema·päällikkö 4*A jaama·ülem

asema·rakennus 39 jaama·hoone, vaksal

asema·ravintola 12 jaama·restoran

auto 1 auto
◊ auton kuljettaja auto juht; auton matkustajat auto reisijad, autoga sõitjad; autolla liikkuva autoga sõitja (sõitev); auton moottori auto mootor; auton kori auto kere; ajaa autoa autot juhtida; mennä jonkun autossa kellegi autos (autoga) kaasa sõita; noutaa jotakin autolla midagi autoga ära tuua; hän vei vaimonsa autolla asemalle ta viis (sõidutas) naise autoga jaama; käydä autolla töissä autoga tööl käia; nousta autoon autosse minna (istuda)

junan·lähettäjä 10 (vanh.) jaama·korraldaja

juna·suorittaja 10 jaama·korraldaja

jättää 53*C
1 (antaa jäädä johonkin) jätta, maha jätta; järele jätta; (jättää hakemus tms.) avaldust vms sisse anda; (luovuttaa) ära anda; (ojentaa) üle anda
◊ jättää lapset kotiin jätta lapsed koju; päällysvaatteet jätetään eteiseen üleriided jäetakse esikusse; voisitko jättää minut asemalle? kas sa võiksid mind jaama juures maha panna?; varo, ettei bussi jätä vaata, et sa bussist maha ei jää; laiva jätti hänet ta jäi laevast maha; jättää jollekulle sana kellelegi sõna jätta; jättää hakemus avaldust sisse anda; jättää valtuuskirjansa presidentille oma volikirja presidendile üle anda; kirje on jätettävä johtajalle itselleen kiri tuleb üle anda direktorile isiklikult; jättää jollekulle jäähyväiset kellegagi hüvasti jätta
2 (luovuttaa jonkun tehtäväksi) kellegi hooleks jätta
◊ jätä se meidän huoleksemme! jäta see meie hooleks; jättää ratkaisu jollekulle lasta kellelgi otsustada; jättää asia ylemmän viranomaisen harkittavaksi anda asi kõrgema astme ametnikule kaalumiseks
3 (antaa jäädä tähteeksi) järele jätta, üle jätta; (jättää jälkeensä kuoltuaan) maha jätta
◊ jättää ruokaa lautaselle toitu järele (taldrikule) jätta; jättää jotakin seuraavaan kertaan midagi järgmiseks korraks jätta
4 (saada aikaan vaikutelma) muljet jätta
◊ jättää jälkiä jälgi jätta, jälgi teha; jonkun (jonkin) jättämät jäljet kellegi (millegi) jäetud jäljed; sairaus jätti pysyvän vamman haigus jättis püsiva kahjustuse; tulos jätti toivomisen varaa tulemus jättis soovida
5 (hylätä) maha jätta
◊ jättää kesken pooleli jätta; jättää opintonsa õpinguid pooleli jätta, õppimist katkestada; jättää tupakointi suitsetamist maha jätta; jättää vaimonsa oma naist maha jätta; jätä tuollaiset höpötykset! jäta see lora!; jätä nuo haaveet! jäta need unistused!; jättää tulematta tulemata jätta; jättää jokin huomioon ottamatta jätta midagi arvesse võtmata (arvestamata); hän sai vastata tekemisistään ja tekemättä jättämisistään ta pidi vastutama nii oma tegemiste kui ka tegematajätmiste eest
◊  (oik.) syyttämättä jättäminen süüdistamata jätmine; jätettiin syyttämättä süüdistust ei esitatud
6 (lähteä, luopua) loobuda
◊  (urh.) hän joutui jättämään kentän ta pidi platsilt lahkuma, ta pidi võistluse katkestama
7 (antaa jäädä johonkin asemaan) jätta
◊ kaikki jätettiin entiselleen kõik jäeti nii nagu oli; jättää valo palamaan tuld põlema jätta; koivu jätettiin pystyyn kask jäeti kasvama; jättää joku pulaan kedagi hätta jätta; jättää omaan arvoonsa jätta tähele panemata, mitte välja teha, rahule jätta; jättää kysymys avoimeksi jätta asi otsustamata
8 (ohittaa) seljataha jätta, tahapoole jätta, [endast] maha jätta
◊ maa jätti kehityksessä kaikki jälkeensä riik jättis oma arengus kõik teised kaugele maha; hän on jo jättänyt parhaat vuotensa taakseen tema parimad aastad on juba seljataha jäänud; kylä toisensa jälkeen jätettiin taakse mööduti ühest külast teise järel; hän jätti seuraavaa miestä minuutin ta edestas järgmist meest minutiga; hän jätti muut kuin seisomaan ta kihutas teistest mööda, nagu oleksid need paigal seisnud; odota vähän, älä jätä! oota natuke, ära jäta [mind] maha!
◊  (kuv.) sitten kun minusta aika jättää siis kui aeg minu jaoks seisma jääb (surma kohta)

kuskata 73 (ark.) (kyyditä) sõidutada, vedada
◊ kuskata joku asemalle kedagi [autoga] jaama viia

kävely·matka 9
◊ asemalle on kymmenen minuutin kävelymatka jaama on kümme minutit minna, jaama on kümne minuti tee

liukua 52*D
1 libiseda; liuguda; liuelda
◊ liukua suksilla suuskadel liuelda; kiekko liukui maaliin litter libises väravasse; liukua mäkeä alas mäest alla sõita, künkast alla libiseda; peitto oli liukunut hänen yltään tekk oli tal pealt ära libisenud; auto lähti liukumaan auto hakkas libisema
2 (liikkua tasaisesti [ja äänettömästi]) libiseda; veereda; kalduda
◊ juna liukui asemalle rong veeres sujuvalt jaama; pari liukui valssin tahdissa paar liugles valsitaktis; maisemat liukuivat junamatkustajan ohitse maastik libises vaguniaknast mööda
◊  (siirtyä vähitellen) hänen katseensa liukui kuulijasta toiseen ta pilk libises kuulajalt kuulajale; valta liukui hallituksen käsistä võim libises valitsuse käest ära; keskustelu liukui politiikkaan vestlus kaldus poliitikale; puolue on liukunut yhä enemmän vasemmalle partei on üha enam vasakule libisenud; palkkojen liukuminen lahkuminek lepingujärgse palga ja tegeliku palga vahel, tegeliku palga kõrvalekalded lepingujärgsest palgast
3 (mus.) glissandos laulda, glissandos mängida
4 (työaikajärjestelystä) liukuva työaika libisev tööaeg, paindgraafik, liuggraafik; (ark.) joko teidän firmassanne liu'utaan? kas teie firmas on juba tööaja liuggraafik?

lähettyvillä läheduses, lähikonnas, lähi·mail, lähedal
◊ aseman lähettyvillä jaama lähikonnas; koulu on tässä lähettyvillä kool on siin lähedal ks. myös lähellä

maa-asema 10 maapealne jaam
◊ radioyhteys avaruusaluksesta maa-asemaan raadioühendus kosmoselaeva ja maapealse jaama vahel

maleksia 61 [ringi] hulkuda, [ümber] hulkuda, [ringi] lonkida, luusida; (vetelehtiä) logelda, logeleda, looderdada; (kulkea hitaasti) lonkida, loivata; (laahustaa) jalgu järel vedada
◊ maleksia kadulla tänaval ringi hulkuda (lonkida); asemalla maleksii nuorisojoukko jaama juures luusib (longib) logelev noortekamp

muodostua 52 (tulla joksikin) moodustuda, vormuda, formeeruda, [välja] kujuneda; (syntyä) tekkida, sündida; esile kerkida; (kehittyä) areneda, kujuneda, muutuda, {millekski} saada, {millekski} välja kasvada; (tilan t. muodon muutoksesta) muutuda, muunduda; (koostua) koosneda
◊ raudan pinnalle muodostuu ruostetta raua pinnale tekib rooste; urheilijalla oli hyvin muodostunut vartalo sportlasel oli hästi arenenud keha; erillisistä osista muodostuva kokonaisuus erinevatest osadest koosnev tervik; pääomien muodostuminen kapitali formeerumine; hintojen muodostuminen hindade kujunemine; työttömyys on muodostunut vaikeaksi ongelmaksi tööpuudus on kujunenud raskeks probleemiks; aseman ympärille muodostui yhdyskunta jaama ümber tekkis asula; millaiseksi hänen elämänsä muodostuu? milliseks ta elu [küll] kujuneb?; muodostumassa oleva valtio kujunev (tekkiv, sündiv) riik

paikkeilla
◊ aseman paikkeilla jaama ümbruses; näillä paikkeilla neis paigus; kahdentoista paikkeilla kella kaheteistkümne paiku, umbes kell kaksteist

pesiä 61
1 (linnuista) pesitseda
◊ telkät pesivät pönttöihin sõtkad pesitsevad pesapakkudes; maassa pesivä maas pesitsev
2 (muista eläimistä) pesa teha
3 (kuv.) (oleskella, asustaa) pesitseda, elada, oleskleda, oleskella; (rehottaa) lokata, õilmitseda; (viihtyä, menestyä) end hästi tunda
◊ aseman seudulla pesii hämäräperäistä väkeä jaama ümbruses oleskleb kahtlane rahvas; limakalvoissa pesii bakteereja limaskestal pesitsevad bakterid

porhaltaa 54*I (ark.) (kulkea nopeasti) tormata, kiiresti liikuda; (pyyhältää) tuisata; kihutada, söösta
◊ juosta porhaltaa joosta kihutada, söösta, tormata; tulla porhaltaa kiiresti tulla; juna porhalsi asemalle rong kihutas jaama

saatto·väki 7*D
1 junalle tullut saattoväki vilkutti hänelle jaama tulnud saatjaskond lehvitas talle
2 (hautajaisissa) saattoväki palasi hautausmaalta ärasaatjad tulid kalmistult tagasi

seisaus·paikka 9*A peatus·koht; (seisake) pool·jaam, teivas·jaam (kõnek)
◊ viimeinen seisauspaikka ennen Tamperetta (kuulutuksessa) viimane peatus enne Tamperet (Tampere jaama)

tavara·säilö 1 paki·hoid, käsipakkide hoiuruum
◊ jättää laukkunsa aseman tavarasäilöön jätta kohver jaama hoiuruumi

tie 19 (tien, tietä, teiden, teitä)
1 tee ‹teid›
◊ suora tie sirge tee; yleinen tie üldkasutatav tee; yksityinen tie eratee; vilkasliikenteinen tie elava liiklusega tee; hiljainen tie vaikne tee, harva liiklusega tee; Turun tie Turu tee, Turusse viiv tee; Helsingin—Jyväskylän tie Helsingi—Jyväskylä tee; Etelä-Suomen tiet Lõuna-Soome teed; rakentaa (tehdä) tie teed ehitada (teha); tien vieressä oleva talo tee ääres olev maja; teiden kunnossapito teede korrashoid; teillä liikkuja liikleja; tie nousee ylös vuoren rinnettä tee läheb mäenõlvast üles; ajaa jotakin tietä [pitkin] mingit teed [mööda] sõita; auto suistui tieltä auto sõitis teelt välja
◊  (kuv.) tie nousi hänelle pystyyn ta sattus ummikusse, ta ei saanud enam edasi, ta ette kerkisid ületamatud takistused; tulva-alueelle tullessamme nousi tie pystyyn üleujutuspiirkonda jõudes ei pääsenud me enam edasi; dopingin takia on monen urheilijan tie noussut pystyyn dopingu pärast on paljude sportlaste karjäär lõppenud, dopingu pärast on paljudel tulnud oma sportlastee lõpetada; joutua mieron tielle kerjateele minna, kotti ja keppi võtta, kodutuks jääda; leipä miehen tiellä pitää leib peab mehe püsti
2 (etenemisreitti, pääsytie) tuntea tie asemalle teed jaama tunda, jaamateed teada; lyhin tie kaupunkiin lühim tee linna; neuvoa tie jollekulle kellelegi teed juhatada; kysyä tietä asemalle teed jaama küsida; näyttää tietä teed näidata, teed juhatada; heidän tiensä vei yhä pohjoisemmas nende tee viis üha kaugemale põhja poole; pysyä oikealla tiellä õigele teele jääda, õigel teel püsida; olla väärällä tiellä valel teel (eksiteel) olla; eksyä tieltä teelt eksida; antaa tietä ambulanssille kiirabiautole teed anda, kiirabiautot läbi lasta; pyytää tietä läbipääsu paluda; tehkää tietä! andke teed!, tehke teed!; tehdä tietä jollekin (jollekulle) kellelegi (millelegi) teed teha; tie auki taivasta myöten! kõik teed on valla!, kõik võimalused on avatud!; raivata tie väkijoukon halki läbi rahvahulga teed teha, läbi rahvahulga trügida; tukkia joltakulta tie kellelgi teed kinni panna, kellegi teele takistusi veeretada; tie on selvä tee on vaba; hiiri oli löytänyt tiensä ruokakomeroon hiir oli leidnud tee sahvrisse; varas tuli ikkunasta ja poistui samaa tietä varas tuli aknast ja läks sama teed; tätä tietä olkaa hyvät! siitkaudu, palun!; siitkaudu, olge lahked!; menkää vain edeltä, minä tulen omia teitäni minge aga pealegi, küll ma tulen järele
◊  (esteenä, haittana olemisesta) olla jonkun tiellä kellelgi ees (jalus) olla; keittiössä olisit vain tiellä köögis sa oleksid vaid ees, köögis sa vaid segaksid; vanha talo purettiin uuden tieltä vana maja lammutati uue eest ära; pois tieltä! alt ära!, eest ära!; raivata esteet [pois] tieltään takistusi teelt kõrvaldada (koristada)
◊  (kuv.) valita sovinnon tie leppimise teed valida; tasoittaa tie (tietä) edistykselle progressile teed tasandada; valmistaa tietä uusille aatteille uutele ideedele teed valmistada (siluda); päästä opin tielle haridusteele pääseda; hänen tiensä vei (johti) yhä vaativampiin tehtäviin tema tee viis üha nõudlikumate ülesannete kallale, ta sattus üha nõudlikumate ülesannete ette; tiemme erosivat meie teed läksid lahku; lähteä omille teilleen oma radadele minna, ära minna; olla oikealla tiellä õigel teel olla; joku on teillä tietymättömillä keegi on tundmatutel teedel, keegi on kadunud (on kaduma läinud); asettua jonkun pyrkimysten tielle kellegi teele raskusi veeretada, kellegi püüdlustele takistusi teha
◊  (sananp.) kaikki tiet vievät Roomaan kõik teed viivad Rooma
◊  (sananl.) tie miehen sydämeen käy vatsan kautta tee mehe südamesse käib kõhu kaudu
3 (keinosta, tavasta) suullista tietä saatu tieto suuliselt saadud teade; he ovat tulleet eri teitä samaan lopputulokseen nad on eri teid pidi jõudnud samale lõpptulemusele; ratkaisu syntyi neuvottelujen tietä lahendus leiti läbirääkimiste teel; ratkaista jokin rauhanomaista tietä midagi rahulikul teel lahendada, millegi lahenduseni rahulikul teel jõuda; tätä tietä emme pääse puusta pitkään sel kombel (seda teed) ei jõua me kuhugi
4 (kuv. oloista, kohtalosta) kivikkoinen tie huipulle okkaline tee tippu; hän valitsi säveltäjän yksinäisen tien ta valis helilooja üksildase tee; hän halusi aina kulkea omia teitään ta tahtis alati omaenese teid (radu) käia; kärsimysten tie kannatuste rada (tee) (Raam. tuskien taival) kannatuse tee, valu tee; kaita (lavea) tie kitsas (lai) tee; joutua huonoille teille kurjale teele sattuda; heidän tiensä erosivat lopullisesti nende teed läksid lõplikult lahku
5 (eräissä yhtymissä) hän jäi sille tielleen sellele teele ta jäigi, sellelt teelt ei tulnud ta kunagi tagasi; hän lähti eilen ja on sillä tiellään eile ta läks ja pole [veel] tagasi tulnud; hävitä sen tien[sä] jalamaid (silmapilk) kaduda; rahat menivät sen sileän tien raha läks tuulde (kortnasse); saman tien ühtlasi, samas, samal korral, ühekorraga; otsekohe; yksin tein ühtlasi, samas, samal korral, ühekorraga; otsekohe; ajetaanko yksin tein perille asti? kas sõidame ühekorraga (otsekohe) lõpuni välja?; puhu yksin tein suusi puhtaaksi räägi nüüd korraga kõik südame pealt ära; poliisin tullessa olivat varkaat jo tiessään kui politsei tuli, olid vargad juba läinud; lähteä tiehensä minema minna, ära minna; pötkiä tiehensä jalga lasta, minema lipata; tiehesi siitä! käi minema!, kao siit!, lase jalga!; samassa väsymys oli tiessään otsekohe oli väsimus läinud (kadunud)

vastaan
1 (adv.)
1a vastu
◊ tuuli vastaan, kun tulin tuul oli vastu, kui ma tulin; vastaan loistava valo vastu särav valgus; aurinko paistoi suoraan vastaan päike paistis otse vastu; kairauksessa tuli kallio vastaan puurimisel tuli kalju vastu
◊  ottaa joku vastaan kedagi vastu võtta
◊  (kuv.) hän oli valmis tulemaan neuvotteluissa jonkin verran vastaan nõupidamisel oli ta valmis teatud määral vastu tulema, läbirääkimistel soostus ta osutama teatavat vastutulekut
1b (vastustamista merkitsevissä ilmauksissa)
◊ hangoitella vastaan vastu punnida; napista vastaan vastu pomiseda (pobiseda); panna (olla) vastaan vastu panna (olla); en pane vastaan, jos haluat sitä todella ma ei pane (ole) vastu, kui sa seda tõesti tahad; en ole puolesta enkä vastaan ma ei ole poolt ega vastu
1c (vastaukseksi, takaisin)
◊ hymyilin hänelle ja hän hymyili vastaan naeratasin talle ja ta naeratas vastu
2 (postp.)
2a (kohti, päin) vastu
◊ hän tuli kadulla vastaani ta tuli mulle tänaval vastu; ponnistella tuulta vastaan vastu tuult trügida; rakennetta vastaan kohdistuva paine tarindile avalduv surve
◊  (vastaanottamaan) hän lähti asemalle vierastaan vastaan ta läks jaama oma külalisele vastu; hän juoksi minua vastaan ta jooksis mulle vastu
2b (vastustamista merkitsevissä ilmauksissa)
◊ joka ei ole puolellamme, on meitä vastaan kes ei ole meie poolt, see on meie vastu; kaikki olivat häntä vastaan kõik olid tema vastu; asettua jotakin vastaan millegi vastu olla; hänellä ei ollut mitään sitä vastaan tal ei olnud midagi selle vastu; toimia jotakin vastaan millelegi vastu tegutseda; todistaa syytettyä vastaan süüdistatava vastu tunnistada; panna kova kovaa vastaan sõrgu vastu ajada; nousta esivaltaa vastaan võimule vastu hakata; he taistelivat mies miestä vastaan nad võitlesid mees mehe vastu; hallitusta vastaan suunnattu hanke valitsuse vastu suunatud üritus; murhayritys jotakuta vastaan mõrvakatse kellegi vastu; kampanja tupakointia vastaan suitsetamisvastane kampaania, kampaania suitsetamise vastu
◊  (leik.) minulla ei olisi mitään pientä ryyppyä vastaan mul poleks midagi väikese napsu vastu, võtaks hea meelega väikese napsu
2c (jonkin estämiseksi) vastu
◊ puu on kyllästetty lahoamista vastaan puu on immutatud mädanemise vastu; rokotus poliota vastaan vaktsineerimine poliomüeliidi (lastehalvatuse) vastu
2d (kulmaan viittaavissa ilmauksissa)
◊ kaksi toisiaan vastaan kohtisuoraa tasoa kaks teineteise suhtes risti olevat tasapinda, kaks teineteisega ristuvat tasapinda; vinossa pintaa vastaan oleva suora pinna suhtes kaldu olev sirge
2e (jonkin suunnassa, jotakin kohti suuntautuvana)
◊ Suomen maaraja Ruotsia vastaan Soome maapiir Rootsiga
2f ks. vasten (vaihtokaupassa tms.) vastu
◊ vaihtaa suolaa oravannahkoja vastaan vahetada soola oravanahkade vastu; tehdä työ maksua vastaan teha tööd raha eest; ottaa laina osakkeita vastaan võtta laenu aktsiate vastu; lunastaa tavara kuittia vastaan kaupa kviitungi vastu välja võtta (lukumääräistä vastaavuutta merkitsevissä ilmauksissa) vastu
◊ ehdotus hyväksyttiin viidellä äänellä kolmea vastaan ettepanek läks läbi viie häälega kolme vastu; joukkue voitti kahdella maalilla yhtä vastaan võistkond võitis kahe väravaga ühe vastu; lyön siitä vetoa kymmenen yhtä vastaan vean selle peale kihla kümme ühe vastu


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur