Soome-eesti suursõnaraamat

irvailla 67 irvitada {jotakin millegi üle} ; [hambaid] irvida; (pilkata) pilgata, tögada, aasida; (puhua härnäävästi) mõnitada; (leukailla) lõõpida {jollekulle kellegi kallal} ; (pilailla) pilada
◊ hän irvaili pakinassaan uusinta tutkimusta följetonis pilas ta uusimat uurimust; irvailla toisten erehdykselle teise eksituse üle irvitada; älä siinä irvaile! ära irvita seal!