|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit
huippu·tylsä 10 (ark.) jõle mage (kõnek) maru igav (kõnek) nõme
ikävystyä 52 tüdineda, tüdida; tülpida; (kyllästyä) igavleda, isu täis olla, igav hakata
◊ ikävystyä työhönsä oma tööst tüdida; ikävystyä seuralaisiinsa kaaslastest kõrini (isu täis) olla; ikävystyin miltei kuoliaaksi mul oli nii igav, et sure kasvõi ära
ikävä 10
1 (adj.)
1a (pitkäveteinen) igav, üks·luine; (tylsä) nüri, nõme; (kuiva) kuiv; (mielenkiinnoton) eba·huvitav
◊ kuolettavan ikävä surmavalt igav
1b (alakuloinen) nukker; (haikea) kurb
◊ tuntuu ikävältä meel on kurb
1c (harmillinen) pahandav; (hankala) tülikas; (epämiellyttävä) eba·meeldiv; (valitettava) kahetsus·väärne
◊ ikäviä uutisia kurvad (ebameeldivad) uudised; siitä on ikävät seuraukset sellel on ebameeldivad tagajärjed; se oli ikävä juttu see oli kahetsusväärne (ebameeldiv) lugu; ikävä asiakas tülikas klient; ikävää, että et voi tulla kahju, et sa ei saa tulla; "Olen sairaana" — "Sepä ikävää!" "Olen haige" — "Kahju küll!"; ikävä sanoa, mutta olet väärässä paha lugu, aga sul ei ole õigus; ikävä kyllä kurb küll, kahjuks
2 (subst.)
2a (ikävystyneisyys) igavus; kurvastus; (viihtymättömyys) eba·mugavus
◊ täällähän kuolee ikävään! siin võib ju igavuse kätte ära surra!, siin kasvõi sure igavusest!; ikäväkseni huomasin, että — oma kurvastuseks märkasin, et —
2b (kaipuu) igatsus; (haikea olo) nukrus
◊ tuntea ikävää igatsust tunda; minun on ikävä sinua ma igatsen sind (su järele); hänellä on kova ikävä kotiin ta igatseb kangesti koju; lapsella (lapsen) oli ikävä äitiään laps tundis ema järele igatsust, laps igatses ema [järele]
kuiva 10
1 kuiv
◊ kuiva muona kuivproduktid; kuiva ruoka kuivtoit; kuivia hedelmiä kuivatatud puuviljad; kuivan paikan kasvi kuivalembene taim; kuivustaim, kserofüüt; pyyhkiä pöytä kuivaksi lauda kuivaks pühkida; pukea kuivaa ylle kuivi riideid selga panna, märgi riideid kuivade vastu vahetada; vaihtaa vauva kuiviin imikut kuivaks panna, panna beebile kuivad mähkmed; päästä kuivin jaloin joen yli kuivijalu (kuiva jalaga) üle jõe pääseda; jäädä (olla) kuivin suin kuiva suuga jääda (vahtida); yksikään silmä ei pysynyt kuivana kellegi silm ei jäänud kuivaks; vetää vene kuivalle maalle paati kuivale tõmmata; juoda viski kuivana lahjendamata viskit juua; kuiva hevonen lahja (kondine) hobune; kuivaksi laihtunut äijänkäppyrä kokku kuivanud vanamehenäss
◊
2 (tylsä, ikävystyttävä) üks·luine, igav
◊ kuivia asiatietoja kuivad faktid; kuiva esitelmä kuiv ettekanne; kuiva huumori kuiv huumor
◊
3 (adverbista käyttöä) vuotaa kuiviin kuivaks joosta; haihduttaa kuiviin kuivaks aurutada; laskea kuiviin kuivaks lasta; imeä kuiviin kuivaks (tühjaks) imeda; joki on kuivilla[an] jõgi on kuival; kala on nakattu kuiville kala on kuivale (veest välja) tõmmatud; lakaista (pyyhkiä pölyt) kuiviltaan kuivalt tolmu (põrandat) pühkida; niellä tabletit kuiviltaan tablette kuivalt alla neelata
◊
kuiva·kiskoinen 38 kuiv, tüütu, igav
mielen·kiinnoton 34*C eba·huvitav, huvitu; (yhdentekevä) üks·kõikne, huvitu; (mitäänsanomaton) mitte·midagi·ütlev, igav, ilmetu, kahvatu, lame, banaalne, triviaalne
◊ mielenkiinnoton aihe ebahuvitav (igav) teema, teema, mis ei paku huvi; kysymys on mielenkiinnoton küsimus ei paku huvi, küsimus ei paku pinget (kõnek)
mälsä 10 (slg.) igav, tobe, mage, nõme; (tyhmä) loll, juhm, ohmu
◊ mälsä äijä loll (juhm, ohmu) vanamees; siellä oli ihan mälsää seal oli õudselt igav; seal oli nõme olemine
pitkä·piimäinen 38 (kuv.) veniv, loid; (hidas) aeglane; (ikävystyttävä) tüütav; (ikävä) igav; (yksitoikkoinen) üks·luine
pitkästyttävä 10 tüütav, tüütu; (ikävä) igav; üks·luine; (yksitoikkoinen) monotoonne; ühe·tooniline
◊ pitkästyttävä odotus tüütu ootamine
pitkä·veteinen 38 igav; tüütu, tüütav; (pitkäpiimäinen) veniv, loid; (hidas) aeglane; (yksitoikkoinen) üks·luine
proosallinen 38 proosaline; (arkipäiväinen myös) argine, argi·päevane; (ikävä) igav
puiseva 10 puine; kõva; (kuv.) (tylsä); igav; (pitkäveteinen) veniv, üks·luine; (kuiva) kuiv; (kankea, jäykkä) jäik, kohmakas
raskas·soutuinen 38 raskesti sõutav; raske; (kuv.) (monotoninen) monotoonne; igav; (jähmeä) kange; puine
◊ raskassoutuinen vene raskesti sõutav paat
◊
ryppy·otsainen 38 kortsus laubaga; (kuv. tosikkomainen) tõsine, tõsi·meelne; (kuiva) kuiv; (huumoriton) huumori·meeleta, nalja·meeleta, nalja·sooneta; (puiseva) puine, igav, tuim
◊ hän on ryppyotsainen ta on hirmus tõsine inimene; ta on [üks] tuim ja igav inimene; ta on [üks] igav (tüütu) tüüp, ta on üks tuim tükk; ta on [üks] kuivik; ryppyotsainen keskustelu purutõsine diskussioon; kuiv (puine) diskussioon
tasa·paksu 1
1 (kauttaaltaan yhtä paksu) ühtlase paksusega; ühtlase jämedusega; (kuv.) igav, nüri, ilmetu, hall ‹halli›
◊ (kuv.) tasapaksu juttu igav (ilmetu) lugu
2 (keskenään yhtä paksut) ühe·paksune; sama·paksune, sama paks; ühe·jämedune, sama·jämedune, sama jäme
◊ tasapaksut hirret ühejämedused palgid
tiukka·pipo 1 (leik. : tosikko) kuivik; igav tüüp; huumorimeeleta inimene
◊ oletpa sinä aikamoinen tiukkapipo oled sina ikka kuivik ks. myös tiukkapipoinen
tiukka·pipoinen 38 (leik.) (suvaitsematon) sallimatu; (ahdasmielinen) kitsa·rinnaline, ahta·meelne, piiratud, väiklane; (tosikkomainen) kuiv, igav, huumori·meeleta
tosikko 4*A kuivik, igav tüüp; huumorimeeleta inimene
tylsimys 39 (ikävystyttävä ihminen) igav tüüp, hall kuju, puu·pakk ‹paku›, tüütuse·hunnik ks. myös typerys
tylsä 10
1 (terästä, teräaseesta tms.) nüri
◊ tylsä puukko nüri puss; sahan terä oli kulunut tylsäksi saetera oli nüriks läinud, saehambad olid kulunud
2 (henkisesti turta) tuim; tönts; (tylsistynyt) nüri; (välinpitämätön) üks·kõikne, osa·võtmatu; loid
◊ henkisesti tylsä vaimselt tönts; tylsä välinpitämättömyys loid ükskõiksus; istua tylsänä ja toimettomana tuimalt ja tegevuseta istuda
3 (ikävystyttävä, ikävä) igav; tüütu; (yksitoikkoinen) üks·luine; (tyhmä) juhm; totter
◊ tylsä kirja igav raamat; olipa tylsät juhlat küll oli igav pidu; työ tuntui tylsältä töö tundus tüütu; taas kalakeittoa ruoaksi, voi, miten tylsää! toiduks jälle kalasupp, on aga tüütu (üksluine)!; älä nyt ole tylsä! ära ole juhm!
tympeä 15
1 (vastenmielinen) vastik, vastu·meelne; (luotaantyöntävä) eemale·tõukav; (inhottava) tülgas, tülgastav; jälk, jäle, ilge; (tunkkainen) umbne; sumbunud; läppunud; (mausta myös) maitsetu; vänge; lääge
◊ tympeä ihminen eemaletõukav inimene; tympeä haju jälk hais; tympeältä tuntuva muisto vastik (ebameeldiv) mälestus
2 (kyllästynyt, tympääntynyt) tüütu, tüütav; igav; üks·luine; (kuv.) hall ‹halli›, mage
◊ tympeä tunnelma tüütu õhkkond, üksluine atmosfäär
väritön 34*C värvitu; värvusetu; ilmetu; (kuv. myös) hall ‹halli›; (ikävä) igav; üks·luine; (mielenkiinnoton) kuiv
◊ väritön neste värvitu vedelik; väritön lakka värvitu lakk; väritön lasi värvitu klaas; värittömät huulet veretud (kahvatud) huuled
◊
yksi·toikkoinen 38 üks·luine, ühe·tooniline, monotoonne; igav