Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

huippu·tylsä 10 (ark.) jõle mage (kõnek) maru igav (kõnek) nõme

ikävystyä 52 tüdineda, tüdida; tülpida; (kyllästyä) igavleda, isu täis olla, igav hakata
◊ ikävystyä työhönsä oma tööst tüdida; ikävystyä seuralaisiinsa kaaslastest kõrini (isu täis) olla; ikävystyin miltei kuoliaaksi mul oli nii igav, et sure kasvõi ära

ikävä 10
1 (adj.)
1a (pitkäveteinen) igav, üks·luine; (tylsä) nüri, nõme; (kuiva) kuiv; (mielenkiinnoton) eba·huvitav
◊ kuolettavan ikävä surmavalt igav
1b (alakuloinen) nukker; (haikea) kurb
◊ tuntuu ikävältä meel on kurb
1c (harmillinen) pahandav; (hankala) tülikas; (epämiellyttävä) eba·meeldiv; (valitettava) kahetsus·väärne
◊ ikäviä uutisia kurvad (ebameeldivad) uudised; siitä on ikävät seuraukset sellel on ebameeldivad tagajärjed; se oli ikävä juttu see oli kahetsusväärne (ebameeldiv) lugu; ikävä asiakas tülikas klient; ikävää, että et voi tulla kahju, et sa ei saa tulla; "Olen sairaana" — "Sepä ikävää!" "Olen haige" — "Kahju küll!"; ikävä sanoa, mutta olet väärässä paha lugu, aga sul ei ole õigus; ikävä kyllä kurb küll, kahjuks
2 (subst.)
2a (ikävystyneisyys) igavus; kurvastus; (viihtymättömyys) eba·mugavus
◊ täällähän kuolee ikävään! siin võib ju igavuse kätte ära surra!, siin kasvõi sure igavusest!; ikäväkseni huomasin, että — oma kurvastuseks märkasin, et —
2b (kaipuu) igatsus; (haikea olo) nukrus
◊ tuntea ikävää igatsust tunda; minun on ikävä sinua ma igatsen sind (su järele); hänellä on kova ikävä kotiin ta igatseb kangesti koju; lapsella (lapsen) oli ikävä äitiään laps tundis ema järele igatsust, laps igatses ema [järele]

kuiva 10
1 kuiv
◊ kuiva muona kuivproduktid; kuiva ruoka kuivtoit; kuivia hedelmiä kuivatatud puuviljad; kuivan paikan kasvi kuivalembene taim; kuivustaim, kserofüüt; pyyhkiä pöytä kuivaksi lauda kuivaks pühkida; pukea kuivaa ylle kuivi riideid selga panna, märgi riideid kuivade vastu vahetada; vaihtaa vauva kuiviin imikut kuivaks panna, panna beebile kuivad mähkmed; päästä kuivin jaloin joen yli kuivijalu (kuiva jalaga) üle jõe pääseda; jäädä (olla) kuivin suin kuiva suuga jääda (vahtida); yksikään silmä ei pysynyt kuivana kellegi silm ei jäänud kuivaks; vetää vene kuivalle maalle paati kuivale tõmmata; juoda viski kuivana lahjendamata viskit juua; kuiva hevonen lahja (kondine) hobune; kuivaksi laihtunut äijänkäppyrä kokku kuivanud vanamehenäss
◊  (lääk.) kuiva yskä kuiv köha
2 (tylsä, ikävystyttävä) üks·luine, igav
◊ kuivia asiatietoja kuivad faktid; kuiva esitelmä kuiv ettekanne; kuiva huumori kuiv huumor
◊  (ark.) kuivat juhlat kuiv pidu (alkoholivaba)
3 (adverbista käyttöä) vuotaa kuiviin kuivaks joosta; haihduttaa kuiviin kuivaks aurutada; laskea kuiviin kuivaks lasta; imeä kuiviin kuivaks (tühjaks) imeda; joki on kuivilla[an] jõgi on kuival; kala on nakattu kuiville kala on kuivale (veest välja) tõmmatud; lakaista (pyyhkiä pölyt) kuiviltaan kuivalt tolmu (põrandat) pühkida; niellä tabletit kuiviltaan tablette kuivalt alla neelata
◊  (kuv.) keinotella itsensä kuiville oma nahka päästa; kuiville päässyt alkoholisti alkoholist vabanenud alkohoolik; kuiville päässyt narkomaani meelemürkidest (uimastitest) vabaneda suutnud narkomaan

kuiva·kiskoinen 38 kuiv, tüütu, igav

mielen·kiinnoton 34*C eba·huvitav, huvitu; (yhdentekevä) üks·kõikne, huvitu; (mitäänsanomaton) mitte·midagi·ütlev, igav, ilmetu, kahvatu, lame, banaalne, triviaalne
◊ mielenkiinnoton aihe ebahuvitav (igav) teema, teema, mis ei paku huvi; kysymys on mielenkiinnoton küsimus ei paku huvi, küsimus ei paku pinget (kõnek)

mälsä 10 (slg.) igav, tobe, mage, nõme; (tyhmä) loll, juhm, ohmu
◊ mälsä äijä loll (juhm, ohmu) vanamees; siellä oli ihan mälsää seal oli õudselt igav; seal oli nõme olemine

pitkä·piimäinen 38 (kuv.) veniv, loid; (hidas) aeglane; (ikävystyttävä) tüütav; (ikävä) igav; (yksitoikkoinen) üks·luine

pitkästyttävä 10 tüütav, tüütu; (ikävä) igav; üks·luine; (yksitoikkoinen) monotoonne; ühe·tooniline
◊ pitkästyttävä odotus tüütu ootamine

pitkä·veteinen 38 igav; tüütu, tüütav; (pitkäpiimäinen) veniv, loid; (hidas) aeglane; (yksitoikkoinen) üks·luine

proosallinen 38 proosaline; (arkipäiväinen myös) argine, argi·päevane; (ikävä) igav

puiseva 10 puine; kõva; (kuv.) (tylsä); igav; (pitkäveteinen) veniv, üks·luine; (kuiva) kuiv; (kankea, jäykkä) jäik, kohmakas

raskas·soutuinen 38 raskesti sõutav; raske; (kuv.) (monotoninen) monotoonne; igav; (jähmeä) kange; puine
◊ raskassoutuinen vene raskesti sõutav paat
◊  (kuv.) raskassoutuinen organisaatio raskepärane (puine) organisatsioon; raskassoutuinen kertomatyyli monotoonne jutustamisstiil; puine jutustamisstiil

ryppy·otsainen 38 kortsus laubaga; (kuv. tosikkomainen) tõsine, tõsi·meelne; (kuiva) kuiv; (huumoriton) huumori·meeleta, nalja·meeleta, nalja·sooneta; (puiseva) puine, igav, tuim
◊ hän on ryppyotsainen ta on hirmus tõsine inimene; ta on [üks] tuim ja igav inimene; ta on [üks] igav (tüütu) tüüp, ta on üks tuim tükk; ta on [üks] kuivik; ryppyotsainen keskustelu purutõsine diskussioon; kuiv (puine) diskussioon

tasa·paksu 1
1 (kauttaaltaan yhtä paksu) ühtlase paksusega; ühtlase jämedusega; (kuv.) igav, nüri, ilmetu, hall ‹halli›
◊ (kuv.) tasapaksu juttu igav (ilmetu) lugu
2 (keskenään yhtä paksut) ühe·paksune; sama·paksune, sama paks; ühe·jämedune, sama·jämedune, sama jäme
◊ tasapaksut hirret ühejämedused palgid

tiukka·pipo 1 (leik. : tosikko) kuivik; igav tüüp; huumorimeeleta inimene
◊ oletpa sinä aikamoinen tiukkapipo oled sina ikka kuivik ks. myös tiukkapipoinen

tiukka·pipoinen 38 (leik.) (suvaitsematon) sallimatu; (ahdasmielinen) kitsa·rinnaline, ahta·meelne, piiratud, väiklane; (tosikkomainen) kuiv, igav, huumori·meeleta

tosikko 4*A kuivik, igav tüüp; huumorimeeleta inimene

tylsimys 39 (ikävystyttävä ihminen) igav tüüp, hall kuju, puu·pakk ‹paku›, tüütuse·hunnik ks. myös typerys

tylsä 10
1 (terästä, teräaseesta tms.) nüri
◊ tylsä puukko nüri puss; sahan terä oli kulunut tylsäksi saetera oli nüriks läinud, saehambad olid kulunud
2 (henkisesti turta) tuim; tönts; (tylsistynyt) nüri; (välinpitämätön) üks·kõikne, osa·võtmatu; loid
◊ henkisesti tylsä vaimselt tönts; tylsä välinpitämättömyys loid ükskõiksus; istua tylsänä ja toimettomana tuimalt ja tegevuseta istuda
3 (ikävystyttävä, ikävä) igav; tüütu; (yksitoikkoinen) üks·luine; (tyhmä) juhm; totter
◊ tylsä kirja igav raamat; olipa tylsät juhlat küll oli igav pidu; työ tuntui tylsältä töö tundus tüütu; taas kalakeittoa ruoaksi, voi, miten tylsää! toiduks jälle kalasupp, on aga tüütu (üksluine)!; älä nyt ole tylsä! ära ole juhm!

tympeä 15
1 (vastenmielinen) vastik, vastu·meelne; (luotaantyöntävä) eemale·tõukav; (inhottava) tülgas, tülgastav; jälk, jäle, ilge; (tunkkainen) umbne; sumbunud; läppunud; (mausta myös) maitsetu; vänge; lääge
◊ tympeä ihminen eemaletõukav inimene; tympeä haju jälk hais; tympeältä tuntuva muisto vastik (ebameeldiv) mälestus
2 (kyllästynyt, tympääntynyt) tüütu, tüütav; igav; üks·luine; (kuv.) hall ‹halli›, mage
◊ tympeä tunnelma tüütu õhkkond, üksluine atmosfäär

väritön 34*C värvitu; värvusetu; ilmetu; (kuv. myös) hall ‹halli›; (ikävä) igav; üks·luine; (mielenkiinnoton) kuiv
◊ väritön neste värvitu vedelik; väritön lakka värvitu lakk; väritön lasi värvitu klaas; värittömät huulet veretud (kahvatud) huuled
◊  (kuv.) väritön ottelu igav matš; väritön ilmaus ilmetu fraas; ikävystyttävän väritön tyyppi igavalt hall (kuiv) tüüp; hän puhui värittömällä äänellä ta rääkis monotoonse (ilmetu) häälega

yksi·toikkoinen 38 üks·luine, ühe·tooniline, monotoonne; igav


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur