Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

hidas 41*F aeglane; (vitkallinen, verkkainen) pikaldane, pika·toimeline
◊ hidas vauhti aeglane tempo; hidas postinkulku posti aeglane liikumine; hän on hidas työntekijä ta on aeglane (pikatoimeline) töötaja; edetä hitain askelin edeneda pikkamööda (aegamööda); hän on hidas oppimaan ta on aeglane õppima (uut omandama), ta õpib aeglaselt; hidas juoksurata jooksurada, millel ei ole võimalik saavutada häid tulemusi; hänellä on hidas äly ta on pika (pikaldase) taibuga, tal on pikad juhtmed (piltl)
◊  (sananl.) hitaita ovat herrojen kiireet suurte sakste lubaduste täitmist võid kaua oodata

ihmis·tavat 9*E mon head kombed
◊ opettaa lasta ihmistavoille lapsele häid kombeid õpetada

juttu 1*C
1 (juttelu) jutu·ajamine; (keskustelu) vestlus; (rupattelu) lobisemine
◊ häneltä juttu luistaa tal jutt jookseb; iskeä juttua juttu puhuda; (rennosti) lõugu lõksutada
2 (tarina) jutt ‹jutu›; (kertomus) lugu ‹loo›; (kasku) anekdoot; (juoru) klatš; (pötypuhe) tühi jutt; (ark.) lori
◊ kalamiesten juttuja kalamehejutud; se on pitkä juttu see on pikk lugu; kertoa juttuja lugusid (anekdoote) rääkida; taitaa olla pelkkää juttua see on vist tühi jutt
3 (erik.) (lehtikirjotus, artikkeli) lugu ‹loo›
◊ murhasta tuli etusivun juttu mõrvast tehti esiküljelugu; lehdessä oli juttu onnettomuudesta lehes oli lugu õnnetusjuhtumist
4 (tapaus, sattuma) lugu ‹loo›
◊ hänelle sattui kumma juttu temaga juhtus imelik lugu; koko juttu oli aika epämiellyttävä kogu lugu oli üsna ebameeldiv
5 protsess; [kohtu·]asi, hagi; juhtum, kaasus
◊ juttu huudettiin esiin oikeudessa asi võeti kohtus arutusele; juttu on vireillä kohtuprotsess on pooleli; voittaa juttu protsessi võita
6 (asia) asi; lugu ‹loo›; (pieni juttu) väike asi, pisi·asi
◊ pikku juttu tühine asi; se on minulle tuttu juttu see oli mulle tuttav lugu; remontista tuli kallis juttu remont läks kalliks maksma; taas sama juttu! jälle sama lugu!; hyvä juttu! väga hea!, suurepärane!; siinä koko juttu see on kogu lugu; se on eri (toinen) juttu see on hoopis teine lugu, see on teine asi
◊  (ark. korvaavana sanana) hän soitti tosi makeita juttuja ta mängis tõesti häid lugusid; pallopelit ja muut jutut pallimängud ja muud asjad
7 (erik.) tulla juttuun jonkun kanssa kellegagi [hästi] läbi saada; hän tuli palkallaan jotenkuten juttuun ta tuli oma palgaga enam-vähem välja

kehitellä 67*C ks. kehittää
◊ jännittävästi kehitelty juoni põnevalt arendatud intriig
◊  (urh.) joukkue kehitteli hyviä hyökkäyksiä võistkond kombineeris häid rünnakuid

kuulua 52
1 kuuldav olla, kosta
◊ puhelu kuului huonosti kõne kuuldavus oli halb; ovi kuului käyvän oli kuulda, et uks käis
2 (asioiden tietoon tulosta) anna kuulua, mitä tiedät! lase kuulda, mida sa tead!; hänestä ei ole kuulunut mitään temast ei ole midagi kuulda olnud; asia kuuluu olevan niin asi kuulukse olevat niimoodi, kuulu järgi on asi niiviisi; kuuluu huhuja kuulujutud käivad, liigub kuulujutte; hän kuuluu palanneen ta kuulukse olevat naasnud; on kuulda, et ta on tagasi tulnud; mitä [sinulle] kuuluu? mis [sul] uudist on?, kuidas läheb?, mis kuulukse?; mitä kaupunkiin kuuluu? mis linnas uudist?; hyvää kuuluu on häid uudiseid, läheb hästi; apua ei ole kuulunut abist pole midagi kuulda olnud; häntä ei näy eikä kuulu teda pole näha ega kuulda, ta ei ole [välja] ilmunud
3 (sanamuodosta) kõlada; (ark.) käia
◊ vastaus kuuluu seuraavasti vastus on järgmine (selline)
4a (omistussuhteesta) kuuluda, kellegi oma olla; (olla jonkun asiana) kellegi asi olla
◊ hänelle kuuluva osa temale kuuluv osa; päätöksenteko kuuluu eduskunnalle otsustamine on parlamendi kohustus; kunnia sille, jolle kunnia kuuluu au sellele, kes au väärib
◊  (erik.) se ei kuulu minulle see ei ole minu asi; mitä se sinulle (sinuun) kuuluu! mis see sinu asi (mure) on!, mis sul sellega asja on!
4b (olla osana, jäsenenä) kuuluda, liikmeks olla; (kuulua yhteen) kokku kuuluda
◊ kuulua yhdistykseen seltsi kuuluda, seltsi liige olla; he kuuluvat toisilleen nad kuuluvad teineteisele; perheeseen kuuluu kolme lasta perekonda kuulub kolm last; kirjelmä siihen kuuluvine liitteineen memorandum (ettekanne) koos juurdekuuluvate lisadega; kuulua asiaan asja juurde kuuluda; aamiainen kuuluu hintaan hommikusöök kuulub hinna sisse
◊  (erik.) antaa jollekulle mitä kuuluu [ja kuka käski] kellelegi teada anda, mis temast arvatakse; kellelegi karmi tõtt näkku öelda
5 (täytyy, tulee) sinun kuuluu tehdä se sa pead seda tegema, sinu kohus on seda teha; autossa kuuluu olla varoituskolmio autos peab olema ohukolmnurk

loukata 73*A
1 haavata, vigastada
◊ loukata itsensä ennast haavata; hän loukkasi jalkansa ta vigastas oma jalga
2 (solvata) solvata, haavata; (aiheuttaa mielipahaa) pahandada
◊ loukata jotakuta syvästi (verisesti) kedagi hingepõhjani solvata; loukata jonkun tunteita kellegi tundeid haavata; loukata jonkun kunniaa kellegi au haavata; jonkun kunniaa loukkaava syytös kellegi au haavav süüdistus; loukata jonkun vakaumusta kellegi veendumust haavata; tarkoitukseni ei ollut loukata ma ei tahtnud solvata; loukkaavat sanat solvavad sõnad; loukkaava esiintyminen solvav esinemine (käitumine)
3 (menetellä lain, jonkun oikeuksien tms. vastaisesti) rikkuda, kahjustada, {millestki} üle astuda
◊ loukata lakia seadust rikkuda; loukata jonkun oikeutta kellegi õigust rikkuda; hänen etuaan on loukattu tema huve on kahjustatud; oikeutta loukkaava õigusvastane; säädyllisyyttä loukkaava sündsust haavav; teko on yleistä oikeustajua loukkaava [see] tegu on üldist õiglustunnet haavav; loukata perustuslakia põhiseadust rikkuda; hyviä tapoja loukkaava käytös headest kommetest üle astuv käitumine, häid kombeid rikkuv käitumine
◊  (oik.) loukata kolmannen miehen oikeutta kõrvalise isiku õigusi kahjustada; yksityiselämän loukkaaminen eraellu puutumine
◊  (rajaloukkauksista) loukata vieraan valtion ilmatilaa võõrriigi õhupiiri rikkuda, võõrriigi õhuruumi tungida; loukata rajaa piiri rikkuda; loukata valtion turvallisuusetuja riikliku julgeoleku huve kahjustada

matka·eväs 41 reisi·moon ‹moona›, tee·moon ‹moona›
◊  (kuv.) hyviä neuvoja matkaevääksi häid nõuandeid teele kaasa [anda]

menestys 39
1 edu; menu; (onni) õnn; (onnistuminen) õnnestumine, korda·minek; (myötäkäyminen, menestyminen) korda·minek, õnnestumine, laabumine, vedamine; (kuv.) päri·tuul
◊ saada menestystä jossakin milleski edu saavutada; milleski häid tagajärgi (tulemusi) saavutada; milleski edukas olla; hänellä on menestystä naisten parissa tal on menu naiste juures; ta meeldib naistele; toivottaa jollekulle onnea ja menestystä kellelegi õnne ja edu soovida; juoda malja jonkun menestykseksi kellegi edu heaks klaasi tõsta; juua toost kellelegi head käekäiku soovides; kilpailla hyvällä menestyksellä edukalt (hea eduga, õnnestunult) võistelda; heade tagajärgedega (tulemusrikkalt) võistelda; kokeilla jotakin huonolla menestyksellä midagi edutult (ebaõnnestunult, kehvade tulemustega) katsetada
◊  (erik.) menestyksen teologia edu teoloogia
2 (menestyksekkäästä saavutuksesta tms.) menu; õnnestumine, korda·minek
◊ konsertista tuli loistava menestys kontserdil oli tohutu menu, kontsert õnnestus hiilgavalt; kontsert oli suur õnnestumine (kordaminek)

noudattaa 53*C
1a järgida, kinni pidada, matkida; (toimia jonkin mukaisesti) juhinduda, silmas pidada; (mukautua) kohaneda; (totella) sõna kuulata; (jonkun tahtoa) kuuletuda
◊ tuota esimerkkiä kannattaa noudattaa seda eeskuju tasub järgida, see eeskuju on järgimist väärt; täällä noudatetaan vain määräyksiä siin peetakse kinni ainult määrustest; noudattaa lakia seadust järgida, seadusest kinni pidada, seadusele kuuletuda; noudattaa sääntöjä reeglitest kinni pidada; noudattaa ohjeita instruktsioonidest juhinduda; noudattaa tiettyä järjestystä teatud korrast kinni pidada; noudattaa hyviä tapoja headest kommetest kinni pidada, häid kombeid silmas pidada; noudattaa käskyä käsku täita, käsust kinni pidada; noudattaa jonkun tahtoa kellegi soovi järgida, kellegi tahet täita; hän ei noudattanut kutsuamme ta ei võtnud meie kutset kuulda; noudattaa hetken mielijohdetta hetke impulsist juhinduda; noudattaa varovaisuutta ettevaatust silmas pidada; noudattaa tavoissaan kohtuutta oma kommetes mõõdukusest kinni pidada; noudattaa kohtuutta viinan juonnissa viinajoomisel piiri pidada; noudattaa puolueettomuuspolitiikkaa erapooletust poliitikas järgida
1b (olla jonkun mukainen) järgida, vastata {jotakin millelegi} ; olla vastavuses {jotakin millegagi}
◊ teksti noudattaa käsikirjoitusta tekst vastab käsikirjale, tekst on käsikirjaga vastavuses
2 (lähettää noutamaan) järele saata, järele kutsuda lasta
◊ noudattaa joku luokseen kedagi enda juurde kutsuda lasta

pohdiskella 67 (mietiskellä) mõtelda {jotakin millegi üle} ; (punnita) kaaluda, läbi kaaluda, kaalutleda; (harkita) juurelda {jotakin millegi üle} ; (käsitellä) käsitleda; arutada
◊ pohdiskella ratkaisun hyviä ja huonoja puolia kaaluda (arutada) lahenduse häid ja halbu külgi, mõtelda (aru pidada) lahenduse heade ja halbade külgede üle

päikseen (vars. kuv.)
◊ hyvät ja huonot puolet menivät päikseen häid ja halbu külgi oli võrdselt

pääsiäinen 38 üles·tõusmis·püha, liha·võtte·püha, liha·võtted, kevad·pühad, munade·püha (kõnek); paasa·püha (juutidel)
◊ viettää pääsiäistä ülestõusmispühi (lihavõtteid) pidada; viime pääsiäisenä eelmisel ülestõusmispühal; matkustaa maalle pääsiäiseksi lihavõttepühadeks (kevadpühadeks) maale minna; hyvää pääsiäistä! häid lihavõttepühi, häid munadepühi!

rusina 12 rosin
◊  (kuv.) auto meni rusinaksi auto läks lömmi; auto sõitis [enda] vanarauaks; poimia pullasta rusinat saia seest rosinaid välja noppida; üksnes millegi häid külgi ära kasutada

saalistaa 53 jahtida, jahti pidada; küttida; (pyydystää) [kinni, saagiks] püüda; (koota ahnehtien, kahmia) endale kahmida; (ryöstää) rüüstata, röövida, riisuda
◊ pikkulintuja saalistava kissa väikesi linde jahtiv kass; saalistaa mitaleja medaleid jahtida; käydä huutokaupoissa saalistamassa käia oksjonitel häid leide otsimas (jahtimas)

sama 9
1 sama ‹sama›; see·sama ‹sama›; üks ja [see]sama
◊ heillä on sama isä mutta eri äiti neil on sama isa, aga erinevad emad
◊  (erik. välinpitämättömyyttä ilmaisemassa) sama minulle, mennään vain mul ükskõik (ükspuha), lähme pealegi; (ark.) mul üksta[s]kõik (üksta[s]puha, ükstakama), võib ju minna ka; jos haluat, niin samapa tuo kui sa nii soovid, mis siis ikka; kui sa tahad, olgu siis pealegi; sama se ükspuha, ükskõik; on aivan sama, mitä sanot on üsna ükskõik, mida sa ütled (räägid); see ei loe midagi, mis sa ütled; sinu ütlemisel pole mingit tähtsust; minulle on se ja sama, mitä tapahtuu mul on ükskõik (ükspuha), mis juhtub; (ark.) mul kama kõik, mis juhtub; mul on see üks [ta] kama [kõik], mis juhtub; kama kaks, mis juhtub
◊  (substantiivisesti) lauletaan sama uudestaan! laulame sedasama veel kord!; kiitosta saavat aina yhdet ja samat tänu osaliseks saavad alati ühed ja needsamad; tänu avaldatakse alati ühtedele ja nendelesamadele [inimestele]; tänatakse ikka ühtesid ja neidsamu [inimesi]; hän jankutti aina (sitä) samaa ta korrutas ikka üht ja sedasama; samaa merkitsevät sanat sama tähendusega sõnad, samatähenduslikud sõnad
◊  (kirjeessä) PS Rakastan sinua! Sama P.S. Ma armastan sind! Sama
2 (samanlainen) sama·sugune, nii·sama·sugune; ühe·sugune; sama ‹sama›
◊ samasta työstä sama palkka sama töö eest sama[sugune] palk; molemmilla juoksijoilla oli sama aika mõlemal jooksjal oli ühesugune (sama) aeg; heillä on sama maku neil on ühesugune (samasugune) maitse; vaikutelma on sama kuin jos istuisi lentokoneessa tunne on samasugune nagu lennukis istudes; hän teki uudelleen saman tyhmyyden ta tegi jälle samasuguse rumaluse; ne ovat suunnilleen saman kokoiset need on enam-vähem samasuurused (ühesuurused); need on enam-vähem sama suurusega; annoin saman verran kuin sinäkin andsin sama palju nagu sinagi; "Olen lopen kyllästynyt." — "samat sanat!" "Olen surmani tüdinud." — "Samad sõnad!" ("Sama lugu!", "Mina ka!"); "Mul on sellest kõrini." — "Minul samuti!"; poika on lurjus, ja samaa voi sanoa isästäkin poiss (poeg) on lurjus (kaabakas), ja sama võib öelda ka isa kohta; samaa muutkin väittävät sedasama kinnitavad teisedki; "Hyvää joulua!" — "Kiitos, sitä samaa (sinullekin)!" "Häid jõule!" — "Tänan, sulle samuti!"
◊  (ark.) "Minä lähden." — "sama täällä." "Mina lähen (kaon) ära." — "Mina samuti." ("Mina kah.")

seitsemänlainen 38
◊ hän tarjosi sen seitsemänlaiset herkut ta pakkus seitset sorti maiuspalu; ta pakkus igasuguseid häid roogi

suhde 48*F
1 suhe; suhtumine; (vars. mon välit) vahe·kord ‹korra›
◊ äidin ja lapsen suhde ema ja lapse suhe (vahekord); esimiehen suhde alaisiinsa ülemuse suhtumine oma alluvatesse; Suomen suhteet naapurivaltioihin Soome suhted naaberriikidega; suurvaltojen [väliset] suhteet suurriikide vahelised suhted; katkaista suhteensa johonkuhun kellegagi suhteid katkestada; suhde viileni vahekord jahenes; suhde särkyi suhted katkesid, vahekord katkes
2 (erik.)
2a (romanttinen suhde) suhe; vahe·kord ‹korra›; (lyhytaikainen) side ‹sideme›, ühendus; (rakkausjuttu) armu·vahe·kord ‹korra›, armu·lugu ‹loo›; intiim·suhe
◊ avioliiton ulkopuolinen suhde abieluväline suhe; heillä on suhde neil on suhe (vahekord); naapurilla oli suhde sihteeriinsä (sihteerinsä kanssa) naabril oli oma sekretäriga armulugu; naaber oli oma sekretäriga [armu]vahekorras; he elivät pitkäaikaisessa suhteessa neil oli pikaajaline [armu]suhe; neil oli pikka aega vahekord; harrastaa kevyitä suhteita kergemeelsetes (juhuslikes) suhetes (vahekordades) olla
2b (tav. mon yhteydet, vuorovaikutus) suhted, kontaktid; (henkilökohtaisista, "epävirallisista" yhteyksistä) suhe, side ‹sideme›, tutvus
◊ kansainväliset suhteet rahvusvahelised suhted; käyttää hyväkseen suhteita suhteid (sidemeid, tutvusi) ära kasutada; hänellä on hyvät suhteet rahamaailmaan tal on rahamaailmaga head suhted; tal on rahamaailmas häid tutvusi; hän sai paikan suhteiden avulla ta sai töökoha sidemete (tutvuste) kaudu
3 (suhtautuminen, kanssakäyminen) suhe, suhtumine; läbi·käimine; (asenne) seisu·koht
◊ mikä on suhteesi alkoholiin? milline on sinu suhtumine alkoholisse?; suhde Jumalaan suhe (suhtumine) Jumalasse; selvittää suhteensa kuolemaan selgitada oma suhtumist surmasse
4 (riippuvuus-, syysuhde) suhe; vahe·kord ‹korra›; (yhteys) ühendus, seos; (kokonaisuuden osien välinen suhde) seos
◊ tupakoinnin suhde syöpään suitsetamise seos vähiga; subjektin ja predikaatin suhde subjekti ja predikaadi vaheline suhe; hintojen ja palkkojen välinen suhde hindade ja palkade vaheline suhe (vahekord); nähdä asioiden väliset suhteet näha asjade vahelisi suhteid (seoseid)
5 (vertailuissa) suhe; (mittasuhde tms.) proportsioon
◊ pöydän pituuden suhde leveyteen laua pikkuse suhe laiusesse (laiusega), laua pikkuse ja laiuse vaheline suhe
◊  (suhteessa, verrattuna, nähden) markan arvo suhteessa dollariin marga väärtus dollari suhtes; tarkastella kustannuksia suhteessa tuloksiin jälgida väljaminekute (kulude) ja tulemuste vahelisi suhteid, jälgida, millised on väljaminekud (kulud) võrreldes tulemustega; pienipalkkaisten verotus on suhteessa kevyempi kuin suuripalkkaisten väiksepalgaliste maksustus on suhteliselt kergem kui suurepalgaliste maksustus; väiksepalgaliste maksustus on proportsionaalselt kergem kui suurepalgaliste oma
◊  (mat.) a:n ja b:n suhde a ja b vaheline suhe; jakaa jokin suhteessa 2:3 jagada midagi vahekorras (proportsioonis) 2:3; janan jakaminen jatkuvassa suhteessa sirglõigu jagamine jätkuvas proportsioonis
6 (jossakin suhteessa, joltakin kannalta) siinä suhteessa selles (ses) suhtes; (kannalta, puolesta) sellest seisukohast, sellelt seisukohalt; selle poolest; (silmällä pitäen) seda arvesse võttes, seda silmas pidades; hän on kaikissa suhteissa muita etevämpi ta on teistest igas suhtes parem; siinä suhteessa olet oikeassa ses (selles) suhtes on sul õigus; taloudellisessa suhteessa riippumaton majanduslikus suhtes sõltumatu, majanduslikult sõltumatu ks. myös taloudellisesti

suoritus 39
1 (suorittaminen) tegemine, toimetamine, läbi·viimine, teostamine, teostus, teoks tegemine, korraldamine, täide·saatmine, täitmine, korda·saatmine, toime·panek, sooritamine, sooritus; (aikaansaannos) tulemus, saavutus, resultaat
◊ työn suoritus töö teostamine (teostus); näyttelijöiden suoritukset näitlejate osatäitmised; hän ylsi työssään hyviin suorituksiin ta saavutas oma töös häid tulemusi
2 (velvollisuuden tms. täyttäminen) täide·saatmine, täitmine; (tutkinnon selviytyminen, läpäiseminen) sooritamine, ära·tegemine; läbi·tegemine; (rangaistuksen sovittaminen, kärsiminen) [ära·]kandmine
◊ kurssin hyväksytty suoritus kursuse sooritamine (läbitegemine, ärategemine)
3 (maksaminen) maksmine, tasumine; (maksu) maks ‹maksu›, makse, tasu; (tilille) üle·kanne ‹kande›
◊ maksun suoritus maksu maksmine (tasumine); kuitata suoritus saaduksi kviteerida maksu vastuvõtmist

synti 5*J
1 (heng.) patt ‹patu›; eksitus, eksimus
◊ suuri synti suur patt; synnin taakka patukoorem; synnin palkka on kuolema surm on patu palk; tehdä syntiä pattu teha, patustada; onko tanssi syntiä? kas tants (tantsimine) on patt?; elää synnissä patus elada; synnin orja patuori, patukott; saada syntinsä anteeksi patte andeks saada; sovittaa syntinsä pattu lunastada
◊  (kuv.) itsepäinen kuin synti põikpäine (isepäine) kui patt; kangekaelne (kange) kui sikk; kaunis kuin synti imekaunis, piltilus, ütlemata (pimestavalt) ilus; karttaa jotakin kuin syntiä millegi nagu katku eest kõrvale hoida; tahra on lujassa kuin synti plekk istub kõvasti sees nagu naelutatud; reppu painoi kuin synti seljakott oli raske nagu kivi; seljakott oli rampraske
2 (väärästä t. valitettavasta teosta t. asiasta) näin hyvää tavaraa olisi synti heittää pois oleks patt (patuasi) nii häid asju minema visata; on synti ja häpeä on patuasi; on häbiasi; on lubamatu; on andeksandmatu

tulos 39 tulemus, resultaat; (tal. tuotto) tulem; (mat.) lahend; vastus; (seuraus) taga·järg ‹järje›
◊ kehityksen tulos arengu tulemus; vuoden tulos aasta tulemus; aasta tulem; hyvä tulos hea tulemus; laiha tulos kehv tulemus; tuloksetta tulemus[t]eta; neuvottelun tuloksena oli, että — läbirääkimiste tulemuseks oli, et —; hallituksen politiikan tulokset ovat nyt näkyvissä valitsuse poliitika tagajärjed on nüüd näha; vaalin tulos valimiste tulemus, valimistulemused; menetelmä, jolla on saatu hyviä tuloksia meetod, millega on saadud häid tulemusi; häid tulemusi andnud meetod; uudistuksesta oli tuloksena täydellinen kaaos reformi tulemuseks oli täielik kaos; ahkeruus johti tulokseen (tuotti tulosta) usinus andis tulemusi; huonoin tuloksin halbade tulemustega; neuvottelujen tuloksena solmittiin sopimus läbirääkimiste tulemusena sõlmiti leping, läbirääkimiste tulemuseks oli leping; sodan tuloksena maan talous romahti sõja tagajärjel varises maa majandus kokku; hoidon tuloksena taudin eteneminen on pysähtynyt ravi tulemusena on haiguse käik peatunud
◊  (ajattelun, tutkimuksen tms. aikaansaannos) tutkimuksen tulos uurimistulemus; kyselyn tulokset küsitluse tulemused; asiaa harkittuani tulin siihen tulokseen, että — asja kaalunud, tulin järeldusele (jõudsin tulemusele), et —
◊  (työn t. taloudellisen toiminnan tuotos) yrityksen viime vuoden tulos ettevõtte möödunudaastane tulem; yritys ylsi hyvään tulokseen ettevõte saavutas hea tulemuse
◊  (kilpailusijoituksesta t. -saavutuksesta) kilpailun tulos võistluse tulemus (tagajärg); ottelun tulos oli 2—1 mängu tulemus oli 2:1; pituushypyssä tehtiin hyviä tuloksia kaugushüppes saadi häid tulemusi (tagajärgi); hänen tuloksekseen kolmiloikassa jäi — tema tulemuseks kolmikhüppes jäi —
◊  (mat.) yhteenlaskun tulos on summa liitmise tulemus on summa; kun yhtälö ratkaistaan, tulokseksi saadaan a + b võrrandi lahendamisel saadakse lahendiks a + b

tuoda 64
1a tuua
◊ tuoda jotakin mukanaan midagi kaasa tuua; tuoda jotakin kädessään midagi käe otsa võtta, midagi kaasa võtta, midagi kaasa tuua; tuoda jotakin tullessaan tulles midagi kaasa tuua; vieraat toivat emännälle kukkia külalised tõid perenaisele lilli; tuopas tänne tuo kirja! too see raamat õige siia!, kas tooksid selle raamatu siia!; muistitko tuoda postin? oli sul meeles post ära tuua?, oli sul meeles posti tuua?; joulupukki tuo lahjoja jõuluvana toob kingitusi; toisitko kaupasta kahvia? kas tooksid poest kohvi?; kultaa MM-kisoista tuoneet urheilijat MM-võistlustelt kulda [kaasa] toonud sportlased; hän toi koiranpentunsa meille nähtäväksi ta tõi oma kutsika meile näha; naapuri toi minut autolla kotiin naaber tõi mind autoga koju; tuoda terveisiä joltakulta kelleltki tervisi tuua; hän toi juhlaan yhdistyksen tervehdyksen ta tõi koosviibimisele ühingu tervituse; rotu on tuotu Englannista tõug on Inglismaalt sisse toodud; veden tuoma ajopuu vee kantud ajupuu, vee poolt kaasa toodud ajupuu
1b (erik. tuontikaupasta) importida, sisse vedada, sisse tuua
◊ tuoda [maahan] autoja jostakin maasta mingilt maalt autosid sisse vedada
2 (toimittaa, saattaa) tuoda uutuustuote markkinoille uudistoodet turule tuua (saata)
3 (esittää, paljastaa tms.) tuoda esiin esile tuua, esitada (ottaa puheeksi) tõstatada; tuoda esiin uusia ajatuksia uusi mõtteid esitada; hän toi esiin vain hyviä puolia ta tõi ainult häid külgi esile; tuoda julki avalikuks teha, avalikustada, välja tuua (paljastaa) paljastada; tuoda salat julki saladusi paljastada
4 (johtaa) tuua; viia
◊ polku toi takaisin pihaan rada tõi [kodu]õue tagasi; johto tuotiin sisään päätyseinästä juhe toodi sisse otsaseinast; puro tuo lampeen vettä oja toob järve vett; käsivarret nostetaan ylös ja tuodaan sivukautta alas käsivarred tõstetakse üles ja tuuakse (viiakse) mööda külgi alla
5 (saada aikaan, tuottaa) tuoda onnea õnne tuua; ne tuovat vaihtelua elämään need toovad ellu vaheldust; lääke toi avun kipuun rohi andis valu vastu abi; tutkimus toi selvyyden asiaan uurimine tõi asjasse selguse; tuoda voittoa kasu tuua, tulu tuua; kaupan tuoma voitto oli vaatimaton tehingu toodud kasu oli tagasihoidlik, kasu tehingust oli tagasihoidlik
6 (ilmaisemassa että jostakin koituu jotakin) emme tiedä, mitä tulevaisuus tuo [tullessaan] me ei tea, mida tulevik toob; talvi tuli ja toi pakkaset talv tuli ja tõi külma; iän mukanaan tuoma kokemus aastatega saadud (kaasnev) kogemus, aastate poolt kaasa toodud kogemus
7 (saattaa jokin tulemaan) mikä toi sinut tänne? mis sind siia tõi?; kesä toi turistit katukuvaan suvi tõi turistid tänavapilti; sanasi toivat mieleeni, että — sinu sõnad tuletasid mulle meelde, et —; sinu jutt tõi mulle meelde, et —

uutinen 38
1 uudis
◊ iloinen uutinen meeldiv (rõõmustav) uudis; onnettomuudesta kertova uutinen järkytti meitä õnnetusest kõnelev uudis vapustas meid; se ei ollut hänelle mikään uutinen see ei olnud talle mingi uudis; toi hyviä uutisia tõi häid uudiseid; johtaja toi sellaisia uutisia, että — direktor tõi niisuguseid uudiseid, et —
◊  (erik. televiso- ja radiouutiset) uutiset uudised; kuulin uutisista, että — kuulsin uudistest, et —; yhdeksänuutiset üheksased uudised; puoliseitsemänuutiset poole seitsmesed uudised
2 (uutisvilja) uudne, uudse·vili; (rukiista) uudse·rukis; (uutisleipä) uudse·leib
◊ leipoa uutista uudseviljast leiba teha

väli 5
1 vahe ‹vahe›; vahe·maa; vahe·kaugus; (rako) pragu; pilu; lõhe
◊ leveä väli lai pragu; seinän ja kaapin väli seina ja kapi vahekaugus, seina ja kapi vaheline vahemaa
◊  (erik. ruumiinosista) pese myös varpaiden välit! pese varbavahed ka puhtaks!; sormien väleissä oli ihottumaa sõrmevahedes oli nahalööve; haarojen väli jalgevahe
2 (välimatka) vahe·maa; vahe·kaugus; vahe ‹vahe›; (mat., mus.) intervall
◊ pisteiden A ja B väli punktide A ja B vaheline kaugus; istuttaa sipuleita 20 cm:n välein istutada sibulaid 20 cm vahedega; olen kulkenut tätä väliä kaksikymmentä vuotta olen kõndinud seda vahemaad kakskümmend aastat; kahden sävelkorkeuden väli kahe helikõrguse intervall
3 (väliraha: maksettava) vahe·raha; (saatava) vahelt·kasu, vahe·kasu
◊ hän sai väliä vaihtokaupassa ta sai vahetustehingus vahekasu; hän maksoi auton vaihdossa 5 000 mk väliä auto vahetamisel ta maksis 5000 marka vaheraha, auto vahetamisel ta maksis peale 5000 marka
4 (ajasta)
4a (kahden ajankohdan tms. välinen aika) joulun ja uudenvuoden väli jõulude ja uusaasta vaheline aeg; maailmansotien väli maailmasõdade vaheline aeg; ruokailujen välit söögikordade vaheline aeg, söömakordade vahe; onnettomuuksien väliä oli vain muutama tunti õnnetuste vahe (vahet) oli ainult paar tundi; poikien väliä on viisi vuotta poiste vanusevahe on viis aastat; bussit kulkevat kymmenen minuutin välein bussid sõidavad kümneminutise intervalliga, bussiliinide intervall on kümme minutit, bussid sõidavad iga kümne minuti tagant
4b (ajankohdasta) hän ehti jossakin välissä (jollakin välillä) keittää kahvit mingil ajavahemikul jõudis ta kohvi valmis keeta; käyhän kylässä, kun tulee sopiva väli tule külla, kui leiad sobiva aja; sillä välin selle aja sees, selle ajaga; siivoan sillä välin ma selle aja sees koristan; sillä välin veljeni oli ehtinyt ilmoittaa poliisille selle aja sees oli mu vend jõudnud politseile teatada; vahepeal mu vend oli jõudnud teatada politseisse; millä välin kävit kaupassa? millal sa jõudsid poes ära käia?; tällä välin on tapahtunut paljon selle aja sees on palju juhtunud, vahepeal on palju juhtunud; vähän väliä aeg-ajalt; ühtelugu, tihti
5 (usein mon ihmisten välisistä suhteista) suhted; vahe·kord ‹korra›
◊ sisarusten välit õdede-vendade suhted; heillä on hyvät välit neil on head suhted; viileät välit jahedad suhted; he ovat lämpimissä väleissä keskenään neil on omavahel soojad suhted; riita johti heidän väliensä rikkoutumiseen tüli rikkus nende vahekorra (suhted); olla hyvissä väleissä jonkun kanssa kellegagi heades suhetes olla; joutua huonoihin väleihin jonkun kanssa kellegagi halvasti läbi saada; selvittää välinsä suhteid (vahekorda) klaarida
◊  (ark.) pysytellä väleissä hästi läbi saada, häid suhteid omada
6 (asennoitumisesta) ennen siitä pidettiin tarkka väli enne peeti seda tähtsaks, enne arvestati sellega; ei ole väliä (väliksi), vaikka sataisi see on ükskõik, kasvõi sadagu; hinnalla ei ole väliä hinnal pole tähtsust; ükskõik, mis see hind ka ei oleks; se on niin hyvä, ettei paremmasta väliä! see on nii hea, et paremat pole vajagi!; mitä väliä sillä on? mis seal vahet on?, see on ju ükskõik!
◊  (ark.) aikaa siinä meni, mutta väliäpä hällä aega läks, aga tühja sellest; hällä väliä tühja kah, tühiasi, mõni mõis ks. myös hällä väliä


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur