Soome-eesti suursõnaraamat

halpa 9*E
1 odav; (kohtuuhintainen) soodsa (mõõduka, mõistliku) hinnaga
◊ halpaa tavaraa odav kaup; halvat hinnat odavad hinnad; halpa vuokra odav üür; halpa hotelli odav hotell, soodsate hindadega hotell; matka tuli halvaksi reis oli odav, reis ei läinud kalliks maksma; sain sen halvalla sain selle odavalt [kätte]; myydä jotakin halvalla midagi odavalt ära müüa (ära anda); halpaa työvoimaa odav tööjõud
2 (vähäarvoinen) vähe·väärtuslik, väärtusetu; (vähäpätöinen) tühine, tähtsusetu; (vaatimaton, yksinkertainen) lihtne, lihtsa·koeline, liht·labane, vähe·nõudlik; (alhainen) odav, madal, ala·väärtuslik, labane
◊ halpaa rihkamaa väheväärtuslik pudi-padi; vain halpa sotamies ainult lihtne soldat
◊  (ark.) tykätä halpaa midagi pahaks panna (loukkaantua) millegi pärast solvuda, midagi südamesse võtta; panna (pistää) jotakuta halvalla kedagi narrida (pilgata, lollitada); mennä halpaan end tüssata (alt vedada, ninapidi vedada) lasta
◊ taas se meni halpaan! jälle ta laskis end tüssata (alt vedada)!
3 (katala, kurja) madal, vääritu, nurjatu, närune, väiklane; (ilkeä) inetu, vastik; (halpamainen) alatu, labane