Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

aula 9 ([eteis]halli) hall ‹halli›; ees·ruum; (lämpiö) fuajee; (hotellin aula) vestibüül

halla 9 hall ‹halla›, öö·külm
◊ hallan vaara hallaoht, öökülma oht; yöllä oli käynyt halla öösel oli hall käinud; halla pani perunanvarret hall võttis ära kartulipealsed; halla vei viljan hall võttis vilja [ära]; hallan puremat puolukat külmavõetud pohlad
◊  (kuv.) tehdä hallaa jollekin millelegi kahju teha (tuua), midagi kahjustada

halli1 5 hall ‹halli›; (suuri myymälä) ks. marketti; (pylväshalli) sammas·käik, sammas·saal

harmaa 17
1 (adj.) hall ‹halli›
◊ likaisen harmaa määrdunudhall; harmaat veljet frantsiskaanid, frantsisklased
◊  (kuv.) hänellä oli harmaat kasvot ta oli näost hall; harmaa sää hall (sombune, pilvine, udune) ilm; harmaa arki hall argipäev; ei harmainta aavistusta pole vähimatki aimu, pole halli (udust) aimu[gi]; harmaa työvoima ebaseaduslikult palgatud tööjõud; harmaa eminenssi hall kardinal (mõjuvõimas tagaplaanil tegutsev isik); harmaa vyöhyke sõjaliste liitude vms vahele jääv ala; harmaa raha tururaha
2 (subst.) hall ‹halli›, hall värv
◊ käytän paljon harmaata ma kasutan palju halli; hänellä on harmaata ohimoilla ta meelekohtades on [juba] halli; olla armeijan harmaissa sõjaväe vormis olla, kroonu mundrit kanda (kõnek); (asepalveluksesta) sõjaväeteenistuses olla, kroonut teenida (kõnek)

harmaa·kaihi 5, 7 (lääk.) läätse·kae ‹kae›, katarakt; hall kae (van)

harmaa·kivi 7 hall graniit; põllu·kivi

harmaa·leppä 10*B (Alnus incana) hall lepp, valge lepp, pask·lepp (kõnek)

harmaa·nieriä 12 (Salvelinus namayacush) hall paalia

harmaa·parta 9*K
1 (subst.)
1a (harmaa parta) hall habe
1b (henkilöstä) hall·habe, halli habemega mees
2 (adj.) ks. harmaapartainen

harmaa·varpunen 38 (kuv.) kahvatu kuju, hall hiireke

harmio 3 (Berteroa incana) hall kogelejarohi

hehtaari·halli 5 (ark.) hiiglasuur hall; (kaupasta) vägev pood, lahmakas turg

lattea 15 lame, lapik; (kuv.) lame, ilmetu, hall ‹halli›, mage (kõnek); labane, banaalne

luonnon·harmaa 17 loodus·hall ‹halli›, looduslik hall

mitään·sanomaton 34*C mitte·midagi·ütlev; (ilmeetön) ilmetu, hall ‹halli›; (sisällyksetön) sisutu; (mielenkiinnoton) eba·huvitav, huvi·pakkumatu; (arkipäiväinen) argine, iga·päevane; (lattea) lame, labane, banaalne
◊ hän on mitäänsanomattoman näköinen ta on ilmetu (halli, mittemidagiütleva) väljanägemisega; mitäänsanomaton tiedote mittemidagiütlev (sisutu) teadaanne

samea 15
1 sogane, hägune; (huonosti läpinäkyvä) segane, eba·selge; halvasti läbipaistev, läbi·paistmatu, läbi·nähtamatu
◊  (kuv., vars. pol.) kalastaa sameassa vedessä sogases vees kalu püüda
2 (väristä) ähmane, eba·selge, tuhm; (likaisen sävyinen) määrdunud hall; (synkkä) tume, sünge
◊ samean keltaisenruskea määrdunud (tuhm) kollakaspruun
3 (sumea) udune, hämune, hägune; (himmeä) tuhm, matt; (epäselvä) eba·selge, segane, ähmane; (epämääräinen) eba·määrane, ähmaste piirjoontega, laiali·valguv
◊ juopuneen sameat silmät purjus inimese udused (ähmased, hägused) silmad; samea katse udune (ähmane, hägune, hämune) pilk
◊  (kuv.) hänellä oli unesta vielä sameat ajatukset ta oli ikka veel unesegane; samea muisto udune (ähmane, hägune, hämune) mälestus

saven·harmaa 17 savi·hall ‹halli›, savikarva hall

savun·harmaa 17 suitsu·hall ‹halli›, suitsukarva hall

susi·hukka 10*A hunt, kriim·silm ‹silma›, võsa·villem; (kuv. iso paha susi) hall hunt

syys·halla 9 sügis·hall ‹halla›, sügisene hall

tasa·paksu 1
1 (kauttaaltaan yhtä paksu) ühtlase paksusega; ühtlase jämedusega; (kuv.) igav, nüri, ilmetu, hall ‹halli›
◊ (kuv.) tasapaksu juttu igav (ilmetu) lugu
2 (keskenään yhtä paksut) ühe·paksune; sama·paksune, sama paks; ühe·jämedune, sama·jämedune, sama jäme
◊ tasapaksut hirret ühejämedused palgid

tasa·päinen 38
1 (päästään tasainen) tasase otsaga; sirge otsaga
◊ tasapäinen sivellin sirge otsaga pintsel; tasapäistä metsää ühekõrgune mets
2 (kuv.)
2a (tasaväkinen) tasa·vägine; võrdne; (tasaveroinen) võrd·väärne; ühe·väärne; sama·väärne
◊ tasapäinen kamppailu tasavägine võitlus; tasapäiset kilpailijat võrdväärsed võistlejad
2b (halv.) üks·luine, ühe·tooniline; ilmetu; igavalt hall
◊ harmaata tasapäistä porukkaa [ilmetu] hall mass

tylsimys 39 (ikävystyttävä ihminen) igav tüüp, hall kuju, puu·pakk ‹paku›, tüütuse·hunnik ks. myös typerys

tympeä 15
1 (vastenmielinen) vastik, vastu·meelne; (luotaantyöntävä) eemale·tõukav; (inhottava) tülgas, tülgastav; jälk, jäle, ilge; (tunkkainen) umbne; sumbunud; läppunud; (mausta myös) maitsetu; vänge; lääge
◊ tympeä ihminen eemaletõukav inimene; tympeä haju jälk hais; tympeältä tuntuva muisto vastik (ebameeldiv) mälestus
2 (kyllästynyt, tympääntynyt) tüütu, tüütav; igav; üks·luine; (kuv.) hall ‹halli›, mage
◊ tympeä tunnelma tüütu õhkkond, üksluine atmosfäär

väritön 34*C värvitu; värvusetu; ilmetu; (kuv. myös) hall ‹halli›; (ikävä) igav; üks·luine; (mielenkiinnoton) kuiv
◊ väritön neste värvitu vedelik; väritön lakka värvitu lakk; väritön lasi värvitu klaas; värittömät huulet veretud (kahvatud) huuled
◊  (kuv.) väritön ottelu igav matš; väritön ilmaus ilmetu fraas; ikävystyttävän väritön tyyppi igavalt hall (kuiv) tüüp; hän puhui värittömällä äänellä ta rääkis monotoonse (ilmetu) häälega

yö·kylmä 10
1 öö·külm; hall ‹halla›
2 (adj. öisen kylmä) lähteä yökylmälle järvelle minna öiselt külmale järvele

yö·pakkanen 38 öö·külm; hall ‹halla›
◊  (Suom., hist.) yöpakkaset poliitilised pinged Soome ja N Liidu vahel sügisel 1958


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur