Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 artiklit

jokin 0 (jonkin, jotakin; mon: jotkin, joidenkin; -akin-lopun rinnalla usein -ain; kielt. vastine mikään, kukaan)
1 (pron.) keegi; miski, mingi; mõni
◊ hän on olevinaan jotakin ta teeb näo, nagu oleks keegi; ta oleks nagu ka midagi; se olisi jotakin se! see juba oleks midagi!; jopas jotakin! egas midagi!; hänessä on sitä jotakin temas on see miski; siellä kuuli jos jotakin seal võis kuulda mida iganes; jos jonkin näköisiä veneitä igasuguseid paate
2 (määrää ilmaisemassa, suunnilleen) teatud, vähene; mõni; (ark.) mingi; umbes
◊ jonkin matkan päässä sieltä natuke maad sealt; joitakin päiviä sitten mõned päevad tagasi; jossakin määrin teatud määral; jonkin verran mingil määral, mingivõrra
◊  (ark.) kuulijoita oli jotain 30 kuulajaid oli umbes 30

jokseenkin kaunis ‹—›, võrdlemisi; (aika) üsna, üsnagi; (suunnilleen) umbes; (melkein) pea·aegu; (osapuilleen) mingil määral, ligi·kaudu
◊ tulevaisuus näyttää jokseenkin synkältä tulevik tundub üsna sünge; tunnen jokseenkin kaikki tunnen peaaegu kõiki; jokseenkin mahdoton tehtävä kaunis võimatu ülesanne

kahdeksisen umbes kaheksa, kaheksa ringis

kahdeksisen·kymmentä umbes (ligi) kaheksakümmend

kolme·kymppinen 38 (ark.) kolme·kümnene, umbes kolmekümneaastane
◊ kolmekymppinen mies kolmekümnene mees

kolmisen umbes kolm

kolmisen·kymmentä umbes kolmkümmend

kuta·kuinkin kaunis ‹—›, üsna, teatava määrani; (noin) umbes, ligi·kaudu
◊ kutakuinkin siisti kaunis puhas; kutakuinkin yhtä paljon umbes (ligikaudu) niisama palju

kuutisen (taipum.) umbes kuus, kuue ringis

kuutisen·kymmentä (taipum.) umbes kuuskümmend, kuuekümne ringis

kymmenisen kümmekond, umbes kümme

kymmenisen·tuhatta umbes (ligi) kümme tuhat, kümne tuhande ringis

liki·määrin pea·aegu, peagu, pea ‹—›, ligi, ligemale, ligi·lähedalt, ligi·lähedaselt, ligi·kaudu, ligi·kaudselt; (noin) umb·kaudu, umb·kaudselt, umbes, ümber, ringis; (suurin piirtein) üld·joontes ks. myös lähimain

liki·pitäen (lähes) pea·aegu, peagu, pea ‹—›, ligi, ligemale, ligi·lähedalt, ligi·lähedaselt, ligi·kaudu, ligi·kaudselt; (suunnilleen) umb·kaudu, umb·kaudselt, umbes, ümber, ringis

lähes pea·aegu; (määrää ilmaistaessa) umbes, ligi·kaudu, ligi·lähedaselt; ligi; (käytännöllisesti katsoen) sama hästi kui, enam-vähem, praktiliselt [võttes]
◊ lähes sata ligi sada; lähes 700 henkeä umbes (ligikaudu) 700 inimest; lähes joka vuosi peaaegu igal aastal; tein sen lähes kokonaan itse tegin selle enam-vähem kogunisti (täiesti) ise; lähes isänsä mittainen peaaegu [oma] isa pikkune
◊  (laadusta, tavasta tms.) lähes samanlainen umbes samasugune; lähes mahdoton peaaegu võimatu; lähes lopullisesti enam-vähem lõplikult; lähes keskellä ligikaudu keskel; auto on ajettu lähes romuksi auto on praktiliselt võttes läbi sõidetud
◊  (kielt. yhteyksissä) eivät läheskään kaikki sugugi mitte kõik; ei läheskään aina sugugi mitte alati; tämä ei riitä läheskään sellest ei piisa kaugeltki [mitte]; ei läheskään niin huono kuin luultiin üldse[gi] mitte nii halb kui arvati

lähimain pea·aegu; umbes, ligi·kaudu, umb·kaudu, ligi·lähedaselt; (kielt. yhteyksissä: lähimainkaan) sugugi mitte, kaugeltki mitte, üldse[gi] mitte, mitte sinnapoolegi
◊ lähimain 50 vuotta sitten umbkaudu 50 aastat tagasi; se ei ole lähimainkaan valmis see ei ole kaugeltki valmis

melkein (miltei, jokseenkin, vähää vaille) pea·aegu, pea ‹—›; (lähes) ligi·kaudu, ligemale, enam-vähem; (osapuilleen) umbes
◊  (määrän ilmaukseen liittyen) kello on melkein viisi kell on peaaegu (varsti) viis, natuke puudub viiest; melkein puoli vuotta ligikaudu (peaaegu) pool aastat; melkein kaikki peaaegu (pea) kõik, enam-vähem kõik; hän on melkein isänsä pituinen ta on peaaegu oma isa pikkune; melkein alusta asti enam-vähem algusest peale
◊  (laadun ilmaukseen liittyen) melkein sama peaaegu (umbes) sama, enam-vähem sama; melkein valkoinen peaaegu valge; hän on melkein lapsi vielä ta on peaaegu laps veel; sataa melkein vettä lörtsisadu on üle minemas vihmaks, sajab juba suisa vihma; melkein heti viivitamatult, pea otsekohe; melkein poikkeuksetta pea eranditult; on jo melkein aamu hommik on varsti (kohe) käes; lumi sulaa melkein silmissä lumi sulab lausa (suisa) silmanähtavalt; melkein säälittää tuollainen sellisest hakkab peaaegu kahju, sellisest hakkab vaat et kahjugi, see (selline asi) äratab peaaegu kaastunnet, see (selline asi) paneb peaaegu kaasa tundma; tuntuu melkein siltä, että — tundub enam-vähem nii, et —

nelisen umbes neli

nelisen·kymmentä umbes nelikümmend

noin
1 (tuolla tavalla) nii
◊ älä tee noin ära tee nii; asia ei voi olla noin see ei saa nii olla; varovasti, kas noin! ettevaatlikult, vaat nii!; noin, nyt se on hyvä nii, nüüd on see korras; älä pane sitä noin päin ära pane seda niipidi
◊  (noinkohan) noinkohan hän luopui? kas ta nüüd nii loobuski?; "Hän ei mene sinne enää koskaan." — "noinkohan vain." "Ta ei lähe sinna enam ealeski." — "Kas tõesti, lihtsalt nii."
◊  (vahvistussanana tuo-sanan yhteydessä) hän asuu tuolla noin ta asub nimelt seal; "Ketä tarkoitat?" — "Tuota noin." "Keda sa silmas pead?" — "Noh, teda."
◊  (tuota noin) tuota noin, mitä minun pitikään sanoa no nii, mida ma pidingi ütlema; tuota noin, en nyt oikein tiedä noh aga ega ma nüüd täpselt ka ei tea
◊  (noin vain) noin vain niisamuti, lihtsalt niisama, ilma pikema jututa, mõtlemata; ei täältä noin vain lähdetä siit lihtsalt (ilma pikema jututa) minema ei kõnnita; hän sanoi sen noin vain, enempää ajattelematta ta ütles seda lihtsalt niisama, ilma pikemalt mõtlemata
◊  (ylimalkaisuutta ilmaisemassa) noin yleisesti puhuen asia on niin niiviisi üldiselt rääkides on asi nii; tein sen noin ihan vain kokeeksi ma lihtsalt niisama proovisin seda teha; hän oli kiinnostunut siitä noin vain harrastelijana ta oli sellest huvitatud niisama, vaid (üksnes) kui harrastaja; noin niin kuin nii natukene nagu, teatud mõttes nagu; eikös hän ole vähän noin niin kuin sukuakin sinulle? kas ta ei ole sulle nii natukene nagu sugulanegi?; noin niin kuin jotakin sanoakseen noh, kui nüüd midagi öelda
2 (ominaisuuden astetta ilmaisemassa) nii
◊ en huoli noin huonoa palkkaa ma ei taha nii kehva palka; noin montako niitä olikin! nii palju neid siis oligi!; olisinpa noin terve kuin sinä kui ma vaid oleksin nii terve kui sina; en jaksa syödä noin paljon ma ei jaksa nii palju süüa
3 (suunnilleen) [nii] umbes (lyh.) u; (lähes) ligi·kaudu, pea·aegu
◊ noin kymmenen henkeä ligikaudu kümme inimest; noin 6 kg umbes 6 kilo; noin 7 km:n päässä peaaegu (umbes) 7 km kaugusel; hän luki noin sivun verran ta luges umbes lehekülje; kello on noin 9 kell on ligikaudu (umbes) 9; noin maaliskuun puolivälissä nii umbes märtsi keskel

nurkilla ümbruskonnas, läheduses; umbes, paiku, ligi·kaudu
◊ liikkeen pitäisi olla jossakin näillä nurkilla pood peaks olema kuskil siin ümbruskonnas; tavataan kolmen nurkilla saame kolme paiku (ringis) kokku

osa·puilleen (suunnilleen) umbes, ligi·kaudu; (suurin piirtein) üldiselt, laias laastus; (likipitäen) ligi·lähedalt, umb·kaudu
◊ ei osapuilleenkaan valmis mitte valmisoleku poolegi; mitte sinnapoolegi, et valmis oleks

pari·kymmentä 32 paar·kümmend, umbes kakskümmend
◊ hän on parikymmentä (pariakymmentä) vuotta nuorempi ta on paarkümmend aastat noorem; mies oli parissakymmenissä mees oli umbes (nii) kahekümnene, mees oli kahekümne ringis; parikymmentä tuhatta markkaa paarkümmend tuhat marka

puolisen umbes pool, ligi pool
◊ puolisen kiloa umbes pool kilo; puolisen tuhatta umbes pool tuhat, umbes viissada

puolisen·kymmentä umbes viis

puolisen·sataa umbes poolsada; (lähellä viittäkymmentä) viiekümne kanti

puolisen·toista umbes poolteist

puolisen·toista·sataa umbes sada viiskümmend
◊ puolisentoistasataa vuotta umbes 150 aastat

saman verran sama·võrra, samal määral; sama·võrd; sama·palju ‹—›, ühe·palju ‹—›; niisama palju; (suunnilleen) umbes samapalju

sata·kunta 10*J sadakond; umbes sada, saja ringis

seitsemisen umbes seitse, seitsme ringis

seitsemisen·kymmentä (taipum.) umbes seitsekümmend; seitsmekümne ringis

sen verran nii palju; ([ylä]rajaa ilmaisemassa myös) umbes nii palju
◊ ota sen verran kuin tarvitset võta nii palju kui vajad; sen verran voin sanoa, että — niipalju võin öelda, et —

sinne·päin (siihen suuntaan) sinna·poole; (sitä kohden) selles suunas; (likimääräisyydestä: sen tapaista) midagi sellist (selletaolist); midagi sinnapoole; umbes [nii]; ligi·kaudne; peaaegu see
◊ kävelimme sinnepäin, mistä ääni kuului kõndisime sinnapoole, kust hääl kostis; kõndisime hääle suunas; hän sanoi jotakin sinnepäin ta ütles midagi sellist (selletaolist); ta ütles midagi [umbes] sinnapoole
◊  (epämääräisyyteen tms. viittaamassa) vastaus ei ollut oikein mutta vähän sinnepäin vastus ei olnud õige, aga siiski midagi sinnapoole; kirjanpidon on oltava tarkkaa eikä vain sinnepäin raamatupidamine peab olema täpne, mitte ligikaudne (enamvähem õige)
◊  (ei siihen suuntaankaan) hän ei katso sinnepäinkään ta ei vaata sinnapoolegi; minäkö hermostunut, ei sinnepäinkään! ei ole mina närvis, mitte sinnapoolegi! (mitte üks raas!, mitte põrmugi!)

summassa umbes, umb·ropsu, huupi; pimesi; hea õnne peale; suvaliselt; (silmämääräisesti) silma järgi; (arvaamalla) oletamisi, umbkaudu arvates
◊ hän otti summassa kirjan ta võttis huupi [ühe] raamatu; hän antoi summassa arvion ta andis umbkaudse hinnangu

summittain
1 (summina) summadena
◊ menoerät annettiin summittain kulud esitati summadena
2 (suurin piirtein) umbes, umb·kaudu, ligi·kaudu; üld·joontes ks. myös summassa
◊ summittain arvioituna umbkaudu (üldjoontes) arvestatuna

suunnilleen umbes; (vars. kellonajasta) paiku, ümber, ringis; (osapuilleen, arviolta) ligi·kaudu, ligi·kaudselt; umb·kaudu; enam-vähem; pea·aegu; (suurin piirtein) üld·joontes, üldiselt [võttes], keskelt·läbi, laias laastus
◊ painaa suunnilleen sata kiloa kaalub umbes sada kilo; suunnilleen kello kolme umbes kell kolm; kella kolme ringis (paiku); suunnilleen joka kymmenes umbes iga kümnes; keskeltläbi iga kümnes; työ on suunnilleen valmis töö on peaaegu valmis; töö on enam-vähem valmis; asia on suunnilleen niin asi on umbes nii; asi on üldiselt võttes nii; arvaus ei mennyt edes suunnilleenkaan kohdalleen oletus ei pidanud üldse paika; oletus ei läinud sinnapoolegi

tukkoisesti umbes, kinni, kinniselt, ummistunult
◊ liikenne sujui tukkoisesti liiklus sujus vaevaliselt, liikluses oli ummikuid

tukossa umbes, kinni; ummistunud; ummikus
◊ viemäri oli tukossa torustik oli ummistunud (umbes); hänellä oli nenä tukossa tal oli nina kinni; vienti on tukossa eksport on katkenud, eksport on madalseisus; joukkueen peli oli tukossa meeskonna mäng takerdus, meeskonna mängus polnud hoogu
◊  (ark.) ukko näytti olevan ihan tukossa vanamees paistis päris täis (purjus) olevat

ummessa
1 umbes; kinni; (umpeen kasvanut) umbe (kinni) kasvanud
◊ haava on ummessa haav on kinni kasvanud; silmät ummessa silmad kinni; latu on ummessa rada on umbes, rada ei ole lahti aetud
◊  (kuv.) tehdä jotakin silmät ummessa midagi pimesi (kinnisilmi) teha; meni naimisiin ummessa silmin abiellus pimesi päi
◊  (erik.) lehmä on ummessa (joka ei lypsä) lehm on kinni
2 (määräajasta) hakuaika on jo ummessa avalduste esitamise tähtaeg on juba täis

yhdeksisen umbes üheksa, üheksa ümber (ringis)

yhdeksisen·kymmentä umbes üheksakümmend, üheksakümne ümber (ringis)


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur