Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

elje 48*L (tav. mon) (paha tapa) halb komme; (kuje) temp, vemp; vigur; (oikku) kapriis; tuju
◊ rumat elkeet pahad kombed

huono·tuulisuus 40 halb (paha) tuju, tujutus

luonnon·oikku 1*A looduse tuju, looduse kapriis, loodus·haruldus

mielen·liike 48*A (tav. mon) (ajatus) mõte; (tunne) tunne; (mieliala) meele·olu, tuju
◊ ilmeet paljastivat hänen mielenliikkeensä [näo]ilmed paljastasid (reetsid) ta mõtteid (tundeid); ta mõtted (tunded) olid näost näha

mielen·tila 9
1 (mieliala) meele·olu, tuju
2 (psyykkinen terveydentila) vaimne seisukord (seisund); hinge·seisund

mielen·ylennys 39 meeleolu (tuju) tõstmine; (usk.) meele·ülendus, meele·kosutus

mieli 26
1 meel; vaim
◊ lapsen herkkä mieli lapse tundlik meel; mielen tyyneys meelerahu; hätä täytti hänen koko mielensä rahutus (mure) täitis kogu tema olemuse; mieleni pohjalla häivähti aavistus että — südamepõhjas aimasin, et —; olla mieleltään sairas oma vaimult (vaimu poolest) haige olla; vaimuhaige olla
2 (mieliala) meele·olu, tuju; meel
◊ hyvä mieli hea tuju (meeleolu); olla hyvillä mielin heas tujus olla; minkälaisella mielellä hän on? mis (millises) tujus ta on?; muistella vanhempiaan kiitollisin mielin oma vanemaid tänumeeles meenutada; mieltä ylentävä tapaus meeltülendav sündmus; rikos kuohutti mieliä kuritegu erutas meeli (tekitas nördimust); huomautus jäi painamaan hänen mieltään märkus jäi tema hinge (südant) vaevama; märkus läks talle hinge (südamesse); märkus pani ta hinge kipitama (kripeldama); pahoittaa mielensä jostakin millegi pärast pahaseks saada (tujust ära minna); millegi pärast kurvaks muutuda; keventää mieltään jollekulle kellelegi oma südant kergendada; kellelegi südant puistata; hillitä mielensä end valitseda (vaos hoida, talitseda, taltsutada); malttaa mielensä kannatlik olla; rohkaista mielensä julgust koguda; südant rindu võtta
3 (ajatusmaailma, ajatukset) meel, mõte
◊ hän ajatteli hiljaa mielessään, että — ta mõtles endamisi, et —; olet ollut mielessäni sa oled mul meeles olnud; olen mõelnud su peale; hän ei saanut ongelmaa mielestään ta ei saanud probleemi oma mõttest kuidagi välja tõrjuda; ta ei saanud probleemile mõtlemisest lahti, ta ei suutnud probleemi kuidagi unustada; mieleeni juolahti uusi idea mulle tuli äkitselt pähe uus idee; minulle johtui mieleen, että — tulin mõttele, et —; mulle turgatas pähe, et —; (muistiin) mulle tuli (turgatas) meelde, et —; meille ei tullut mieleenkään epäillä mitään meile ei tulnud mõttessegi (pähegi) midagi kahtlustada
4 (muisti) meel
◊ paina tämä mieleesi jäta see meelde, pea see meeles; se jäi mieleeni see jäi mulle meelde; syöpyä jonkun mieleen kellegi meelde sööbida; mieleeni muistui eräs tapaus mulle tuli meelde üks juhtum; hänen nimensä ei muistu minulle mieleen ta nimi ei tule mulle meelde; pitää jotakin mielessään midagi meeles pidada
5 (huomio) tähele·panu; (tietoisuus) teadvus
◊ se kiinnitti mieltäni see äratas mu tähelepanu; see tegi mind tähelepanelikuks; teroittaa jotakin jonkun mieleen manitseda kedagi midagi hästi meelde jätma; käskida kellelgi midagi kõrva taha panna (kirjutada)
6 (suunnitelmista, aikomuksista) meillä oli mielessä ostaa talo meil oli mõttes osta maja, me haudusime mõtet osta maja; (suunnittelimme) me kavatsesime osta maja, meil oli plaanis osta maja; hänellä on paha mielessä tal olid kurjad kavatsused; hän muutti mieltään ta mõtles ümber, ta muutis oma plaani (kavatsust)
7 (mielenlaatu) meel, meele·laad; (suhtautuminen) suhtumine, arvamus, seisu·koht
◊ kehittää lapsissaan sosiaalista mieltä oma lastes sotsiaalset meelelaadi kasvatada; hän on mieleltään ja kieleltään suomalainen ta on oma meelelt ja keelelt soomlane, ta on pesuehtne soomlane, ta on läbi ja lõhki soomlane; osoittaa mieltään meelt avaldada, demonstreerida
◊  (mielipiteestä) mitä mieltä olet verouudistuksesta? mis sa arvad maksureformist?, mida sa mõtled maksureformist?, milline on sinu arvamus maksureformist?, kuidas sa suhtud maksureformi[sse]?; olen sitä mieltä, että — olen sel arvamusel, et —; arvan, et —; olla samaa mieltä kuin muut olla samal arvamusel (seisukohal) kui teised[ki]; olla eri mieltä kuin muut teistest erineval arvamusel (seisukohal) olla, eriarvamusel olla; kysyä toisten mieltä teiste arvamust (seisukohta) küsida; hän ei kysy toisten mieltä ta ei küsi teiste arvamust, ta ei hooli teiste arvamusest (seisukohast)
◊  (sananp.) yhtä monta mieltä kuin miestä nii mitu meelt kui meestki; mitu pead, mitu meelt; mitu pead, setu meelt
8 (toive) soov; (tahto) tahtmine, tahe; (mieliteko, halu) isu, himu
◊ hän meni naimisiin vastoin vanhempiensa mieltä ta abiellus vastu vanemate tahtmist; ta abiellus vanemate tahte vastaselt; toimia [oman] mielensä mukaan oma tahtmise järgi (oma soovi kohaselt) tegutseda; oma heaksarvamise (äranägemise, suva) järgi tegutseda; oma äranägemist (heaksarvamist) mööda tegutseda; on tehtävä ahkerasti työtä, jos mieli onnistua kes tahab elus edasi jõuda, peab kõvasti tööd tegema; jonkun tekee mieli jotakin kellelgi on millegi järele tahtmine; kellelgi on millegi järele isu (himu); (toivoo) keegi soovib midagi; hänen teki mieli (hänen mielensä teki) elokuviin tal oli tahtmine (isu) kinno minna, ta tahtis kinno minna; mieleni teki makeisia mul tuli himu maiustuste järele; himustasin maiustusi (magusat); mul oli magusaisu; pojan teki mieli suudella tyttöä poisile tuli tahtmine tüdrukut suudelda; ota mitä mielesi tekee võta aga, mida [vähegi] tahad; võta, mida süda (hing, silm) himustab; välinpitämätön — tekisi mieli sanoa edesvastuuton — menettely hoolimatu — et mitte öelda vastutustundetu — teguviis
9 (järki, järjellisyys) mõttekus; (mielekkyys) mõte; sisu; tähendus, tähtsus, olulisus
◊ hänen ehdotuksessaan ei ollut mitään mieltä tema ettepanekus polnud mingit mõtet; tema ettepanekus polnud vähimatki iva (uba) (kõnek); koko hankkeesta katosi mieli projekt kaotas oma mõtte (tähenduse, tähtsuse); ei ollut mieltä odottaa kauempaa polnud mõtet kauem oodata
10 (tarkoituksessa) toimia vilpittömässä mielessä ausate kavatsustega tegutseda; (myös oik.) midagi heauskselt (heas usus) teha; hänellä on tosi mielessä tal on tõsi taga; ta mõtleb seda tõsiselt
◊  (merkityksessä) demokratia nykyaikaisessa mielessä demokraatia tänapäevases tähenduses
◊  (jossakin suhteessa, jollakin tavoin) tässä mielessä selles mõttes (tähenduses), selles suhtes; monessa mielessä kiintoisa tehtävä mitmes mõttes (suhtes) huvitav ülesanne; ajatus oli siinä mielessä oikeaan osuva, että — idee oli selles suhtes (mõttes) õige, et —
◊  (oik.) vilpillinen mieli pahausksus

mieli·ala 9 meele·olu, tuju; (tunnelma) meele·olu; õhkkond
◊ hänellä on mieliala korkealla ta on väga heas meeleolus (tujus); hänen mielialansa oli matalalla ta oli halvas (pahas) tujus; ta oli tujust ära; (ark.) ta tuju oli sant (räbal); mieliala nousee tuju tõuseb (paraneb); mieliala kevenee meeleolu muutub lahedamaks

mieli·johde 48*F impulss; (ajatus) [ootamatu] mõte, [ootamatu] idee; inspiratsioon; (päähänpisto) mõtte·sähvatus, mõtte·välgatus, vaimu·sähvatus; (kielt.) kapriis, tuju
◊ tehdä jotakin äkillisestä mielijohteesta midagi äkilise impulsi ajel teha; tehdä jotakin hetken mielijohteesta midagi hetke inspiratsiooni ajel teha

mieli·teko 1*D [äkiline] tahtmine, [kange] soov, himu, iha; (toive) soov, unistus; (oikku) tuju, kapriis
◊ tyydyttää mielitekonsa oma himusid (kapriise) rahuldada

oikku 1*A tuju, kapriis; (päähänpisto) idee, mõte; (äkillinen päähänpisto) mõtte·sähvatus, vaimu·välgatus
◊ mukautua jonkun oikkuihin kellegi tujudega harjuda (kohaneda); tehdä jotakin hetken oikusta midagi hetketuju ajel teha
◊  (kuv.) muodin oikku moe kapriis; kohtalon (sattuman) oikku saatuse kapriis

pahan·tuulisuus 40 paha·tuju, paha tuju, tusa·tuju; (ärtyisyys) tujutus
◊ hän purki pahantuulisuuttaan lapsiin ta valas oma paha tuju laste peale välja

risoa 52 (ark.) (suututtaa) vihastada, vihale ajada, vihaseks teha, südant (hinge) täis ajada; (harmittaa) pahandada, meelehärmi teha, tuju rikkuda; (sapettaa) ärritada, närvi ajada, närvi mustaks ajada, tigedaks teha
◊ se risoo minua see vihastab mind, see ajab mind vihale, see teeb mind vihaseks, see ajab mul südame (hinge) täis; see pahandab mind, see teeb mulle meelehärmi, see võtab (rikub) mul tuju ära, see ajab mind närvi, see ajab (teeb) mul närvi mustaks, see teeb mind tigedaks

tunnelma 10 (mieliala) meele·olu; meel; tuju; (henki) vaimsus, vaim; (ilmapiiri) õhkkond, atmo·sfäär
◊ kolkko tunnelma sünge meeleolu; tunnelma oli korkealla meeleolu oli [üli]hea, tuju oli suurepärane; tunnelma oli matalalla meeleolu oli kehv (räbal), meel oli mõru; olla haikean tunnelman vallassa nukras meeleolus olla
◊  (juhlavasta tms. tunnelmasta) tunnelmaa luova meeleolu loov (kujundav), tuju tõstev

tuuli 26
1 tuul
◊ kova tuuli kõva tuul; navakka tuuli äge (tugev) tuul; heikko tuuli nõrk tuul; tuulen suunta tuule suund; tuulen nopeus tuule kiirus; tuulen voimakkuus tuule tugevus; suunnaltaan vaihtelevaa tuulta vahelduva suunaga tuul; tuuli heikkenee tuul nõrgeneb; tuuli tyyntyy tuul raugeb; tuuli alkoi puhaltaa tuul tõusis; tuulen tuivertama puu tuulest räsitud (sasitud) puu; tuuli sieppasi hatun päästäni tuul viis mul mütsi peast; puut huojuvat tuulessa puud kõiguvad tuules; tuuli on kaakossa tuul on kagust (kagu poolt); tuuli kääntyy länteen tuul pöördub läände; lähteä merelle kovalla tuulella tugeva tuulega merele minna; pitää tuulta satamassa sadamas tuulevarjus (tuulepaos) olla, sadamas tuule vaibumist oodata; kääntää keula tuuleen käila (vööri) tuulde (vastu tuult) pöörata, alust tuulde pöörata; tuulen alla allatuult, allatuule, pärituult; hirvi huomasi meidät, koska se oli tuulen alapuolella põder märkas meid, kuna ta oli allatuule; lähestyimme hirveä tuulen yläpuolelta lähenesime põdrale alttuule (alltuule küljest)
2 (kuv.) muutoksen tuulet muutuste tuuled; haistella tuulta (tuulia) tuult nuusutada, pinda sondeerida, püüda ette aimata; mistäs nyt tuuli puhaltaa, kun noin murjotat? mis siis nüüd [juhtunud] on, et sa niimoodi mossitad?; huhu kulki tuulen nopeudella kuulujutt levis tuulekiirusel; hävitä (kadota) taivaan tuuliin tuulde hajuda, iga nelja tuule poole kaduda, jäljetult kaduda; he hajosivat kuin akanat tuuleen nad pudenesid laiali nagu aganad tuulde; saada uutta tuulta purjeisiin värsket tuult purjedesse saada, uut hoogu saada; kylvää tuulta ja niittää myrskyä kes tuult külvab, see tormi lõikab; hän on kokenut tuulet ja tuiskut ta on tulest ja veest läbi käinud, ta on kõik tuuled ja tormid läbi teinud, ta on paksust ja vedelast läbi tulnud; kokea tyyntä ja tuulta head ja kurja läbi elada, head ja halba kogeda; väite on tuulesta temmattu väide on laest võetud; halkaista tuulta eesotsas olla, esimesena liikuda
◊  (Raam.) turhuutta ja tuulen tavoittelua tühi töö ja vaimunärimine
3 (mieliala) meele·olu; tuju
◊ pahan tuulen puuska meelepaha hoog, pahameele puhang; olla loistavalla tuulella suurepärases (hiilgavas) meeleolus olla; olla hyvällä tuulella heas tujus olla; olla huonolla tuulella pahas tujus olla; hänen hyvä tuulensa oli mennyttä tema hea tuju oli kadunud

viihdyttää 53*C
1 lõbustada; meelt lahutada; tuju tõsta; (järjestää ajanvietettä) ajaviidet (meelelahutust) pakkuda
◊ viihdyttää vieraitaan laululla külalisi lauluga lõbustada; viihdyttää itseään lukemalla lugemisega oma aega viita
2 (tyynnyttää, rauhoittaa) rahustada, vaigistada


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur