Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

aikamoinen 38 tubli, tugev, vägev, vahva, tõeline; (huomattava) tunduv, korralik
◊ aikamoinen kivenjärkäle vägev kivimürakas; aikamoinen valhe röögatu vale

aimo (taipum., adj.) tubli, kõva, vägev, paras
◊ aimo ateria vägev söömaaeg; aimo annos korralik portsjon, kõva ports (kõnek); aimo askel eteenpäin tubli samm edasi; hän sai aimo selkäsaunan ta sai kõva nahatäie

hyvä 10 (komp.: parempi, superl.: paras)
1 hea
◊ hyvä auto hea auto; hyvä tie hea tee; hyvä palkka hea palk; hyvä laatu hea (kõrge) kvaliteet; hyvä maku hea maitse; hyvä neuvo hea nõu; hyvä kirja hea (väärt) raamat; talo on hyvässä kunnossa maja on heas korras; suunnitelmassa on paljon hyvää kavas on palju head; siinä on se hyvä puoli, että — selles on niipalju head, et —; he ovat yhtä hyviä molemmat nad on paras paar
2 (etevä) võimekas; (taitava) osav; (kelpo) tubli
◊ hyvä maalari, uimari, hiihtäjä hea maaler, ujuja, suusataja; ei ole kovinkaan hyvä puhuja ei ole kuigi hea (suurem asi) kõnemees, ei oska just hästi kõnelda; hyvä oppimaan tubli õppija; hyvä keksimään selityksiä osav seletusi leidma; hyvä kielissä keelte peale andekas; hyvä käsistään lahtiste kätega; (näppärä) osav; hyvä suustaan ei ole suu peale kukkunud; suu paraja koha peal; tuli maaliin hyvänä kakkosena saavutas tubli teise koha
3 (miellyttävä, mukava) hea
◊ hyvät uutiset head uudised; hyvä käytös hea käitumine; hyvä sää hea (ilus) ilm; hyvä sää ikkunanpesuun kena aknapesuilm; tehdä hyvä vaikutus johonkuhun kellelegi head muljet jätta; olla hyvissä väleissä jonkun kanssa kellegagi hästi läbi saada; heillä on hyvät suhteet nad saavad hästi läbi; hän on hyvä ystäväni ta on mu hea sõber; hyvällä tuulella heas tujus, rõõmsas meeleolus; hyvillä mielin hea meelega, meelsasti, meeleldi; hyvän näköinen kena, ilus; hyvän makuinen hea maitsega, maitsev; hyvän tuoksuinen hea lõhnaga; maistuu hyvältä (hyvälle) maitseb hea (hästi); keitto on hyvää supp on hea (maitsev); vanhaan hyvään aikaan vanal heal ajal; hyvää tekevä meeldiv, kosutav; he saivat hyvän vastaanoton neid võeti hästi vastu; täällä meidän on hyvä olla siin on meil hea olla; hyvähän sinun on puhua sul on ju hea rääkida, mis sul viga rääkida
◊  (substantiivisesti) se ei tiedä hyvää see ei tähenda head; nyt tekisi hyvää päästä lomalle nüüd oleks hea, kui saaks puhkusele; se teki hänelle hyvää see mõjus talle hästi; tekee mieli jotain hyvää tahaks midagi head; tahdon sinulle pelkkää hyvää soovin sulle ainult head; hyvää tarkoittava head tähendav; tehdä jotakin hyvää tarkoittaen teha midagi hea tagamõttega; aineellinen hyvä materiaalne hüve
4 (edullinen, otollinen) hea, kasulik; (suotuisa) soodne
◊ hyvä onni hea õnn; teki hyvät kaupat tegi kasuliku (hea) kauba; jättää hyvä tilaisuus käyttämättä jätta hea võimalus kasutamata; ei ole hyvä tehdä niin nii ei peaks tegema, nii ei ole hea teha; sinne ei ole hyvä mennä parem ei maksa sinna minna, sinna ei ole hea minna; olla hyväksi jollekulle kellelegi kasuks tulla; tee mitä hyväksi näet tee, mida paremaks pead; hän katsoi hyväksi häipyä ta pidas paremaks kaduda; teltta on hyvä olemassa hea, kui telk on igaks juhuks olemas (kaasas), telgiga on kindlam; menetelmällä on hyvätkin puolensa meetodil on ka omad head küljed; pääsi hyviin naimisiin tegi hea partii
5 (voinnista, voimista tms.)
◊ hyvä terveys hea tervis; olla hyvissä voimissa olla hea tervise juures; olla hyvässä kunnossa olla heas vormis
6 (eettisesti hyvä)
◊ hyvä ihminen hea inimene; hyvä teko hea tegu, heategu; päivän hyvä työ päeva hea tegu; näyttää hyvää esimerkkiä head eeskuju näidata; olla hyvä eläimille loomade vastu hea olla
◊  (substantiivisesti) kaikki hyvä elämässä kõik hea, mis elus on; toimia yhteisen hyvän puolesta üldise heaolu nimel tegutseda; uskoa ihmisistä vain hyvää uskuda inimestest ainult head; palkita paha hyvällä kurja heaga tasuda; puhua jostakusta hyvää kellestki head rääkida
7 (hieno, arvostettu)
◊ hyvästä perheestä heast perekonnast; hyvä nimi tiedemiehenä nimega (nimekas) teadlane
8 (aikamoinen, melkoinen) hea, tubli, korralik
◊ hän ansaitsi hyvät rahat ta teenis head raha; hän sai hyvän hinnan autostaan sai oma auto eest korraliku hinna; hyvän joukon toista sataa kõvasti üle saja; hyvän aikaa tükk aega; hyvän matkaa tükk maad, tükike teed; hyvissä ajoin aegsasti, õigel ajal
9 (kohteliaisuuksissa) hyvät naiset ja herrat! austatud (lugupeetud) daamid ja härrad!; ole hyvä ja auta! aita palun!, ole nii hea, aita!; ole (olkaa) hyvä! palun!, võta (võtke) heaks!; olkaa hyvät! olge lahked!
◊  (kehotuksissa) olkaa hyvä ja sulkekaa ovi! palun pange uks kinni!
◊  (tervehdyksissä yms.) hyvää huomenta tere hommikust; hyvää päivää tere päevast; hyvää yötä head ööd
◊  oikein hyvä! väga hea!, suurepärane!; hyvä Matti! Armas Matti!; hyvä on, lähdetään sitten hea küll, lähme siis; no hyvä niinkin hea seegi
◊  (substantiivisesti) toivotan sinulle kaikkea hyvää! soovin sulle kõike head!
10
◊  (muissa sanonnoissa) hyvällä syyllä voi sanoa, että — on küllalt põhjust öelda, et —; työ on hyvällä alulla töö on hästi käima läinud; hyvässä uskossa heas usus; juttu on näin ja sillä hyvä nii see on ja asi nudi; eikä sillä hyvä see polegi veel kõik; vai vielä opastamaan, hyvä jos osaa itsekään! või veel õpetama, hea kui isegi oskab!; hyvä jos hän pystyy maksamaan puolet hea, kui ta jaksab poole ära maksta; hyvä, etten pudonnut hea, et ma ei kukkunud, õnneks ma ei kukkunud; mistä hyvästä sinä tuon sait? mis hea eest sa selle said?; sai palata niine hyvineen pidi niisama targalt tagasi tulema (minema); ei hyvällä eikä pahalla ei hea ega kurjaga, mitte kuidagi; sopia hyvällä heaga kokku leppida; sitä ei katsota hyvällä seda ei vaadata hea pilguga; uskotko hyvällä vai haluatko selkääsi? kas usud heaga või tahad naha peale saada?; voi hyvät ihmiset! oh, kulla inimesed!, oh, (armas rahvas)!; älä hyvä mies huuda! kulla mees, ära karju!
◊  (hyväksi) peli on 3—2 kotijoukkueen hyväksi mängu seis on 3:2 väljakuperemeeste kasuks; tehdä jotakin jonkin hyväksi midagi kellegi heaks teha; käyttää jotakin hyväkseen midagi (kedagi) ära kasutada
◊  (hyvänä) pitää jotakuta hyvänä kedagi hellitada, kellegi vastu hea olla, kellegi eest hästi hoolitseda; "Kiitos!" — "Eipä kestä, pidä hyvänäsi." "Tänan!" — "Pole tänu väärt, võta heaks."

kelpo [1*E]
1 (hyvä) hea, tubli, korralik
◊ kelpo kansalainen korralik kodanik; oletpa kelpo poika! küll sa oled tubli poiss!
2 (aimo, melkoinen, iso) kõva, tähele·panu·väärne; (kunnon) korralik
◊ hän sai kelpo selkäsaunan ta sai kõva (korraliku) keretäie; hän oli kelpo lailla (tavalla) juovuksissa ta oli kõvasti purjus

kelvollinen 38 kõlblik, kõlbulik; (kyllin hyvä) sobiv; (sovelias) sünnis, sobilik; (pätevä) kompetentne; (kykenevä) suuteline; (kunnollinen, kunnon) korralik, tubli
◊ kelvollinen kasvattajaksi kasvatajaks sobiv; kelvollinen johonkin virkaan mingisse ametisse kõlblik; kelvollinen tekemään jotakin suuteline midagi tegema; kelvolliset vaatteet korralikud (sobivad) riided; kelvollista tonttimaata ehituskruntideks sobiv maa; hän ei ole kelvollinen johtajaksi ta ei sobi juhatajaks; Jumalalle kelvollinen Jumalale meelepärane

kova 10
1 kõva; (kiinteä) tahke
◊ kovaa leipää tahke (kõva) leib; kova harja kõva hari; kuivua kovaksi kõvaks kuivada; kova kuin kivi kõva kui (nagu) kivi; kärsiä kovasta vatsasta kõhukinnisuse all kannatada; kovaksi keitetty muna kõvaks keedetud muna
◊  kova pähkinä jollekulle kõva pähkel kellelegi; hänellä on kova pää tal on kõva pea; seurata jotakin silmä kovana midagi pingsalt (silm punnis) jälgida
◊  (erik.) hänellä oli kovat kaulassa tal oli kõva krae kaelas ja lips ees
◊  (ark.) ampua kovilla lahingumoonaga tulistada; (kuv.) raskekahureid käiku lasta
2 (kuv.) vali, range, karm ‹karmi›; (tunteeton) tundetu; (sydämetön) südametu; (säälimätön) kalk
◊ pelata kovaa peliä karmi mängu mängida; kovan linjan politiikka karmi (range) joone poliitika; tuo oli kovaa puhetta see oli karm jutt; panna kova kovaa vastaan sõrgu vastu ajada; olla kovana kange (järeleandmatu) olla, mitte sammugi taganeda; kova tuomio karm kohtuotsus; kovat ehdot rasked tingimused; kovia otteita karmid meetmed
3 (vaikea) raske; (rasittava) väsitav; (ankara) karm ‹karmi›, kuri; (katkera) kibe
◊ kovat ajat rasked ajad; kova talvi karm talv; kova kohtalo kuri (raske) saatus; kova työ raske töö; on kovaa joutua työttömäksi töötuks jäämine on raske; se on kova paikka vasta-alkajalle see on algajale raske asi; tässä on kovat paikat ennen kuin voitto on meidän sellega on palju vaeva, enne kui võit on meie
◊  (substantiivisesti) hän on monta kovaa kokenut ta on mitmeid raskusi üle elanud; joutua koville raskustesse (plindrisse) sattuda; olla kovilla raskustes (plindris) olla
4 (vaikutukseltaan voimakas) tugev, kõva, vägev; (äänestä myös) vali
◊ kova isku kõva löök; kova jännitys suur pinge, kõva närveerimine; kova huuto kõva kisa; kova liikenne intensiivne liiklus; kova pakkanen käre pakane; kova sade kõva (tugev) vihm; kova aallokko tugev lainetus; aallokko käy kovana laine peksab ägedalt; kova myrsky kõva (tugev) torm; myrsky riehui kovimmillaan torm möllas ägedalt; kovan tuulen varoitus tormihoiatus; kova kipu tugev valu; kova kuume suur palavik; kova nälkä suur (kõva) nälg; minulla on kova nälkä mul on kõht kole (kohutavalt, kangesti) tühi, mul on hirmus nälg; kova jano kange janu; kova halu hirmus tahtmine; kova hätä kibe häda; kovat huumeet kangetoimelised narkootikumid; kova teknologia loodus- ja keskkonnavaenulik tehnoloogia; kovat arvot materiaalsele heaolule orienteeritud väärtused
5 (suuri, runsas) suur
◊ kovat suunnitelmat vägevad plaanid; kova kysyntä suur nõudlus; kova hinta kõrge hind; kova tarjous suur pakkumine
6 (innokas) kõva, äge ks. myös kiihkeä
◊ hän on kova kerskailemaan ta on kange (suur) kiidukukk; hän on kova kiroilemaan ta on äge vanduja; hän on kova valehtelemaan ta on suur valevorst; hän on kova ryyppymies ta on kõva kärakavend (kärakapanija); hän on kova tupakkamies ta on kange suitsumees; hella on kova savuttamaan pliit ajab hirmsasti suitsu sisse
7 tugev, hea, tubli
◊ kova työmies kõva töömees
8 (tasoltaan hyvä) hea; (ark.) kõva
◊ olla kovassa kunnossa heas vormis olla; kova nimi kõva nimi
9 (rahasta, valuutasta)
◊ kova valuutta kindel (konverteeritav) valuuta (ark.) kõva valuuta
◊  (Suom.) kovan rahan asunto korter, mille üürimist v ostmist ei ole doteerinud riik ega kohalik omavalitsus
10 (valosta) ere, terav
11 (vedestä) kare, kõva
12
◊ kova p kõva (tugev) p

kunnollinen 38 korralik; (kelpo) tubli

laadukas 41*A (tasokas) kvaliteetne, hea·tasemeline, kõrge·tasemeline, kõrge·klassiline; (kunnollinen) korralik, tubli; (laatuunkäypä, hyväksyttävä) kõlblik, sobiv
◊ laadukas kenkä kvaliteetne king; joukkue esitti laadukasta peliä meeskond pakkus kõrgetasemelist mängu

laatuisa 10 (tasokas) hea·tasemeline; (kelpo) tubli, korralik; (mukiinmenevä) vastu·võetav, kõlblik ks. myös laadukas

luja 10
1 (vahva) tugev; (vankka) kindel; (kestävä) vastu·pidav, püsiv, kestev; (kova) kõva; (horjumaton) vankumatu, kõikumatu
◊ lujaa kangasta vastupidav riie; luja jää kõva jää; luja linnoitus tugev kindlus; luja solmu pidav (tugev) sõlm; lujaksi tallattu maa kõvaks tallatud maa; lujalle perustalle rakennettu talo kindlale alusele ehitatud maja; luja urheilujoukkue tugev võistkond
◊  (kuv.) luja taloudellinen asema kindel majanduslik seis; lujat perhesiteet tugevad (kestvad) perekonnasidemed; luja terveys kõva tervis; luja liitto kindel liit
2 (ihmisestä ja hänen suhtautumisestaan) kange, kõva, tugev; (peräänantamaton) sitke, visa, järele·andmatu; (ankara) range, järsk; võimukas; nõudlik
◊ luja luonne kange iseloom; luja tahto kõikumatu tahe; luja päätös kindel otsus; luja luottamus kindel usaldus; pysyä lujana päätöksessään oma otsuses kindlaks jääda; luja katse range pilk; nyt tuli tosi lujat sanat! need olid tõepoolest kõvad sõnad!; luja kuri range distsipliin; ohjata jotakin lujalla kädellä midagi kõva käega juhtida
3 (vaikutukseltaan voimakas) vägev, jõuline, võimas; tõhus
◊ luja isku jõuline löök; luja kädenpuristus tugev käepigistus; luja harjoittelu tõhus treening; hän otti lujat löylyt ta võttis kõva leili; puhua lujalla äänellä kõva häälega rääkida; luja vauhti kõva kiirus
4 (voimia vaativa) raske, ränk, kõva, kurnav
◊ luja työ ränk töö; luja kilpailu töistä kõva konkurents töökohtade pärast
5 (vars. ark. runsas, suuri) tubli, tugev, vägev
◊ hän söi lujan aamiaisen ta sõi tubli (vägeva) hommikusöögi

luku·mies 42 (kans.) (opiskelijasta) hoolikas õpilane, tubli õppija
◊ ei tullut meidän pojasta lukumiestä ei saanud meie poisist edasiõppijat (kooliskäijat)

melkoinen 38 (melko suuri) üsna[gi] suur, päris suur, küllaltki suur, kena, kenake[ne], kaunike[ne], tubli; (huomattava) märkimis·väärne, tähele·panu·väärne, välja·paistev, silma·paistev; (olennainen) oluline
◊ melkoinen kaupunki üsna (kaunis, päris) suur linn; melkoinen pakkanen päris kõva pakane; melkoinen summa rahaa märkimisväärne (soliidne) rahasumma; kenake summa; melkoiset tulot päris (kaunis, üsna) hea sissetulek; kenake sissetulek; tapaus herätti melkoista huomiota juhtum äratas üsna suurt tähelepanu; hän on melkoinen asiantuntija ta on väljapaistev (hinnatud) asjatundja; hän on melkoisen lahjakas ta on üsna andekas

mukava 10
1 (sopiva, miellyttävä, mieluisa) mugav, komfortne; sobiv, sobilik; meeldiv, meele·pärane; mõnus; tore; (viihtyisä) mõnus, meeldiv, hubane, õdus, lahe ‹laheda›; (ark.) mõnna; (kätevä) mugav, käe·pärane, praktiline
◊ mukava tuoli mugav tool; mukavat kengät mugavad (hästi istuvad) kingad; istua mukavassa asennossa istuda mugavas asendis; mugavalt istuda; tuntea olonsa mukavaksi end hästi (mugavalt, mõnusalt, lahedalt, vabalt) tunda; viettää mukavaa elämää veeta mõnusat (meelepärast) elu; automaattivaihteisto on kaupunkiajossa mukava automaatkäigukast on linnaliikluses praktiline (mugav)
2 (miellyttävä, kiva) mõnus, meeldiv, hubane, õdus, kena; (hauska) tore, lõbus, lustlik, lustakas, rõõmus, rõõmsa·meelne, hea·tujuline; (ark.) vahva, maru, täitsa, kihvt, äge; (reilu) tubli, korralik, ehtne; kena[ke]
◊ mukava ja ystävällinen ihminen vastutulelik (sümpaatne) ja lahke inimene; olipa mukava jutella küll oli tore juttu ajada; oli mukava[a], että pääsit tulemaan oli kena, et said tulla; tuntui mukavalta päästä kotiin oli hea tunne, kui koju jõudsin; mukava summa rahaa tubli (kena[ke]) summa
◊  (substantiivina) jutella mukavia mõnusalt juttu ajada (puhuda); (kertoa juttuja) toredaid (mõnusaid) lugusid rääkida

pulska 10 (kunnon) tubli, korralik; uhke; (potra) tore, reibas; (tukeva) tugev; (pullea) ümmargune; paks; (komea) kena
◊ olla pulskassa kunnossa heas vormis olla

rehellinen 38
1 aus; ausa·meelne; õiglane; (kunniallinen) au·väärne; (vilpitön) siiras; (totuuden mukainen) tõe·pärane
◊ rehellinen vastaus aus vastus; rehellinen katse siiras pilk; rehellinen ja kaunistelematon kuvaus aus ja ilustamata kirjeldus; olla rehellinen itselleen (itseään kohtaan) enda vastu aus olla; rehellistä löytäjää pyydetään — ausal leidjal palutakse —; ansaita toimeentulonsa rehellisellä työllä ausa tööga elatist teenida; pelata rehellistä peliä ausat mängu mängida; rehelliset aikeet ausad kavatsused
2 (kunno[lline]n) korralik; (oikea) õige ‹õige›; (aito) tõeline; puhas; (reilu) tubli
◊ rehellinen suomalainen läskisoosi korralik soome pekikaste; rehellinen humala raske joove ks. myös reilu

rehti 5*F (reilu) tubli; korralik; (rehellinen) aus; (kelpo, kunnon) hea; täitsa (kõnek)
◊ rehti poika täitsapoiss; raitis ja rehti karske ja korralik; olisi ollut rehtiä tunnustaa erehdyksensä oleks olnud aus oma viga tunnistada

reilu 1
1 (rehti) tubli; korralik; (rehellinen) aus; puhas; (kelpo) hea; (suora) otse·kohene; (vilpitön) siiras; (aito) tõeline
◊ reilu kaveri lahe semu; reilu peli aus mäng; tuo ei ollut reilua poikaa kohtaan see polnud poisi suhtes aus; reilua suomalaista kotiruokaa tõeline soome kodune toit; reilut kumisaappaat head kummikud
2 (kitsastelematon, roima) korralik; aus; tubli; kõva; (runsas) rikkalik; helde
◊ hän sai reilun korvauksen vaivannäöstä ta sai rikkaliku tasu oma vaevanägemise eest; reilu alennus korralik hinnaalandus; hän oli reilun metrin jäljessä voittajasta ta oli tubli meetri võitjast maas; hän leikkasi leivästä reiluja viipaleita ta lõikas leiva küljest korralikud viilud

reipas 41*B
1 reibas; elav; vilgas; (toimelias, tarmokas) tarmukas; energiline; (ripeä) käbe; kärmas; liikuv; (arastelematon) kartmatu; (virkeä, pirteä) erk; ergas
◊ reippaita poikia reipad (tarmukad) poisid; reipas ja iloinen reibas ja rõõmus; reipas vanhus reibas vanainimene; reippaat otteet energilised võtted; reippaat askeleet reipad sammud; reipas marssi reibas marss; ole nyt reipas tyttö ole nüüd reibas tüdruk
2 (runsas) rikkalik; tubli; kõva
◊ reippaat 50 prosenttia tubli 50 protsenti

riuska 9 (rivakka, ripeä) väle, nobe, kärmas, kärme, kiire, vilgas, käbe; südi, südikas, tragi, tubli, hakkaja; (tarmokas) tarmukas; energiline; hoogus, hoogne; tegus, toimekas; (virkeä, pirteä) elav, ergas, ärgas, virge; (reipas) reibas, uljas, hakkaja
◊ riuskat otteet kärmed (hoogsad) võtted

rivakka 14*A (ripeä, vikkelä) nobe, väle, käbe, kärmas, kärme, kiire, vilgas, elav; (riuska, tarmokas) reibas, südi, südikas, tragi, tubli, hakkaja, energiline, toimekas

roima 10 (melkoinen) üsna suur, märkimis·väärne, tähele·panu·väärne, märgatav, tunduv, oluline, kenake, korralik, tubli, tugev; (suurenmoinen) suure·pärane; (valtava) võimas, vägev, tohutu suur
◊ roima alennus tunduv (märkimisväärne) hinnaalandus; roima annos tubli (korralik) portsjon; roima parannus ennätykseen rekordi oluline (märkimisväärne) parandus

ronski 5 (ark.)
1 tragi; energiline; ette·võtlik; hakkaja; tarmukas; toimekas; reibas; uljas; muretu; (huumorista) lopsakas; (arastelematon) häbenematu; häbematu; julge; (suorapuheinen) otse·kohene; sirg·jooneline; ava·meelne; ilustamata
◊ ronski mies tragi (energiline, hakkaja, ettevõtlik) mees; ronskit otteet energiline tegutsemine; julge pealehakkamine; ronski huumori lopsakas huumor; hänellä on ronski kielenkäyttö ta keelepruuk on lopsakas; ta ei vali eriti oma sõnu; ta ütleb, mis mõtleb
2 (runsas, reilu) tubli; tugev; korralik; (iso) [üsna] suur
◊ ronski pala kakkua suur (tubli) tükk torti; ronskit hinnat soolased hinnad

runsas 41
1 (määrästä) rikkalik, rikas, rohke, ohter, külluslik; (ylenmääräinen) üli·külluslik, üli·rohke; (rehevä, uhkea) lopsakas; lokkav; (lukuisa) arvukas, arvu·rohke, arvu·rikas; (kasvillisuudesta tms.) rikkalik, külluslik, uhke; (kitsastelematon, antelias) helde
◊ runsas ateria rikkalik eine (söömaaeg), rikkalik kõhutäis; runsaassa rasvassa paistettu liha rohkes rasvas küpsetatud liha; teoksen runsas kuvitus tekee siitä arvokkaan teose teevad väärtuslikuks rikkalikud (rohked) illustratsioonid; hän antoi runsaat juomarahat ta andis rikkalikult (rohkelt) jootraha; ta andis jootraha heldelt (helde käega, koonerdamata); näyttelijättären runsaat muodot näitlejanna lopsakad vormid; hän jakoi lahjoja runsaalla kädellä ta jagas kingitusi helde käega (heldel käel, heldekäeliselt)
2 (mitoista tms.) täis ‹täie, —›, täie·mõõduline; tubli, kõva (kõnek); (tilavuusmitoista) ääreni [täis], pilgeni [täis], triiki [täis]; kuhjaga
◊ runsas kilo jauhoja tubli kilo jahu; kõva kilo jahu (kõnek); runsas kupillinen jauhoja kuhjaga tass jahu; kokous kesti runsaan tunnin koosolek kestis tubli tunni; koosolek kestis kõva tunni (kõnek); koosolek kestis [pisut] üle tunni; runsas puolet vastaajista tublisti pooled vastajatest; [pisut] üle poole vastajatest; runsaat kolme neljännestä väestä tubli kolmveerand elanikest

rutka 10 (harv., ark.) kõva; tubli; tugev; korralik; rikkalik; ohter; (suurenmoinen) suure·pärane, suure·jooneline, hiilgav, tore; (valtava) tohutu suur; võimas, vägev

sievoinen 38 kenake[ne], küllaldane, korralik, suur, tubli, kopsakas, kogukas; (huomattava) märkimis·väärne, silma·paistev, õige suur; (merkittävä) tähele·pandav, tähele·panu·väärne
◊ sievoinen omaisuus märkimisväärne omand; sievoinen rahasumma kenake[ne] rahasumma; sievoinen pino seteleitä tubli patakas [paber]raha; sievoinen yllätys suur üllatus; puhalsi sievoinen tuuli puhus üsna tugev tuul; hän sai työstään sievoisen korvauksen ta sai oma töö eest päris korraliku tasu

sievä 10
1 nägus, kena, kaunis ‹kauni›, ilus, nett (kõnek) meeldiv
◊ sievä kuin nukke nägus (nett) nagu nukk (nukuke); sievät kasvot kena (meeldiv) nägu; huoneessa oli sievää ja siistiä tuba oli korralik ja puhas
2 (sievoinen) kenake[ne], küllaldane, korralik, suur, tubli, kopsakas, kogukas; (huomattava) märkimis·väärne, silma·paistev, õige suur; (merkittävä) tähele·pandav, tähele·panu·väärne
◊ hän ansaitsi sievät rahat ta teenis päris korralikku (head) raha; sievän kokoinen ahven päris kopsakas ahven
3 (lapsen käytöksestä) viisakas, hästi·kasvatatud; (kiltti) sõna·kuulelik, kuulekas, viks

sirpakka 14*A (ark.) tragi, hakkaja; väike, aga tubli; (reipas) reibas; elav; ergas; (pippurinen) terava·keelne, terava keelega

suora 10
1 sirge; otsene
◊ suora ja käyrä viiva sirge ja kõver joon; suora jakaus sirge juukselahk; suora puunrunko sirge puutüvi; suorat kadut sirged tänavad; suora tukka sirged juuksed; ojentaa käsivarsi suoraksi kätt sirgeks (sirgu) ajada, kätt välja sirutada; oikaista matto suoraksi põrandavaipa sirgeks seada (kohendada); höylätä lauta suoraksi [sae]lauda sirgeks hööveldada; seistä suorana (suorassa) sirgelt (sirgu) seista; seistä selkä suorana seista, selg sirge (sirgu); seista sirge seljaga; hän istui suorana kuin kynttilä ta istus sirgelt nagu tikk, ta istus tikksirgelt
◊  (erik.) hänellä on suora nenä tal on sirge nina; suora hame sirge (sirgelõikeline) seelik; suorat housut sirged (sirgelõikelised) püksid
◊  (urh.) hyppy taaksepäin suorin vartaloin hüpe tahapoole sirge kehaga
◊  (kuv.) hän tyrmäsi ehdotuksen suoralta kädeltä ta lükkas ettepaneku otsekohe (pikemalt mõtlemata, ilma pikemata, ilma pikema jututa, paugupealt) tagasi; sitä en osaa sanoa suoralta kädeltä seda ma ei oska nii äkki öelda; seda ma ei oska paugupealt (käigupealt) öelda; seistä tumput suorana (suorina) (laiskana) tegevuseta olla; seista, käed külgedel rippu, pöidlaid keerutada, käed rüpes (süles) istuda, käsi rüpes hoida; (neuvottomana) nõutult (segaduses) seista; kõrvatagust kratsida; huutaa kurkku suorana täiest kõrist hüüda (karjuda); ajaa mutkat suoraksi (suoriksi) sõita suure kiirusega, kihutada
◊  (leik.) juosta tukka (häntä) suorana joosta nii, et juuksed tõmbuvad sirgu; joosta nii, et saba tõmbub sirgu; joosta nii, et üks jalg ei näe teist; joosta tulisi jalu (tulistjalu); tuhatnelja kihutada
◊  (liikkeestä, kulkutiestä tms.) (suunnastaan poikkeamaton) suoraa tietä otse, otseteed; hän meni suorinta tietä kotiin ta läks koju kõige otsemat teed; maalata suorin vedoin maalida sirgete pintslitõmmetega; ommella suorin pistoin õmmelda sirgete pistetega; sirget õmblust õmmelda
◊  (urh.) suora syöttö otsesööt, vindita serv
◊  (kuv.) lausunto oli suora hyökkäys hallitusta vastaan avaldus oli otsene (selge) rünnak valitsuse vastu; se on suorin tie sotaan see viib kõige otsemat teed sõjani; suoraa päätä (suoraan) otse, otseteed; (aikailematta, heti) kohe, otsekohe, viivitamatult, jalamaid, paugupealt; hän marssi suoraa päätä johtajan huoneeseen ta marssis otseteed direktori kabinetti ks. myös oikopäätä
2 (suoraan jotakin kohti oleva t. tapahtuva) suorat ja kaltevat pinnat püst- ja kaldpinnad; oikaista vino seinä suoraksi viltust (kaldu olevat) seina sirgeks (otse) seada; onko tämä suorassa? kas see on otse?; tarkistaa, onko solmio suorassa kontrollida, kas lips on otse (sirgu); panna taulu suoraan maali [seinal] otse (õigeks) seada
◊  (geom.) suora kulma täisnurk; suorassa kulmassa toisensa leikkaavat suorat sirged, mis lõikavad teineteist täisnurga all; suora lieriö püstsilinder
3 (välitön) otsene, otse-; vahetu
◊ suora yhteys otsekontakt, otsene kokkupuude; suora toiminta vahetu tegevus (mööda minnes tavapärastest otsustavatest instantsidest); suorat neuvottelut valtioiden kesken otseläbirääkimised riikide vahel, riikidevahelised otseläbirääkimised; suora kansanvaali otsesed valimised; suora auringonvalo otsene päikesevalgus; suora liikenneyhteys otseühendus; suora lento vahemaandumiseta lend; suora [puhelin]numero otsevalimisnumber; suora lähetys otsesaade, otseülekanne; ohjelma tulee suorana lähetyksenä programm kantakse üle otseülekandena; suora radiolähetys raadio otsesaade; suora sähkölämmitys otsene elekterküte
4 (selvä, suoranainen) otsene, selge; (silkka) puhas
◊ suora viittaus hänen menneisyyteensä otsene (selge) viide tema minevikule; sanonta on suora käännös saksasta väljend on otsetõlge (otsene tõlge) saksa keelest; huutaa suoraa huutoa kõvasti (täiest kõrist) karjuda (kisendada)
5 (suorasukainen, vilpitön) otse·kohene, siiras, ava·meelne; (rehti, reilu) usaldus·väärne; korralik, tubli; (rehellinen) aus, ausa·meelne; õiglane; (peittelemätön, avoin) aval; avatud; (kaunistelematon) ilustamata; kaunistamata; (selvä) selge; (yksinkertainen) lihtne, vähe·nõudlik
◊ suora ja rehellinen ihminen otsekohene ja aus inimene; suora luonne sirgjooneline iseloom; olla suora jollekulle kellegi vastu avameelne (siiras, otsekohene) olla; suora totuus alasti tõde; suora arvostelu otsekohene kriitika; ilustamata kriitika; sanoa suorat sanat otse välja öelda; kõike välja öelda; avameelselt välja öelda; sõnu mitte valida; suoraan kysymykseen suora vastaus avameelsele küsimusele tuleb avameelselt vastata; selge küsimus nõuab selget vastust; suorin ja selvin tapa olisi — kõige lihtsam ja selgem viis oleks selline —
6 (kiel.) suora sanajärjestys sõnade otsejärg, sõnade otsejärjestus; suora esitys otsene kõne; suora kysymyslause otsene küsimus (küsilause)
7 (verrannollisuudesta) suora verrannollisuus võrdelisus, proportsionaalsus; olla suorassa suhteessa johonkin millegagi võrdeline (proportsionaalne) olla
8 (subst.)
8a (geom.) sirge, sirg·joon
◊ samalla suoralla olevat pisteet samal sirgel olevad (asuvad) punktid
8b (kilparadan, tien tms. suora osa) sirge teelõik, sirge
◊ ohitukseen sopiva pitkä suora möödumiseks sobiv pikk sirge; hän jätti suoralla muita sirgel jättis ta teisi seljataha
8c (urh. nyrkkeilyssä) otse·löök, sirge
◊ oikea suora parem sirge, paremsirge; vasen suora vasak sirge, vasaksirge
8d (korttip.) sekvents

suora·luonteinen 38 ; suora·luontoinen 38 otse·kohene, sirg·jooneline, ava·meelne, siiras; (rehti, reilu) usaldus·väärne, korralik, tubli; (rehellinen) aus, ausa·meelne

toista·kymmentä·tuhatta · 32· 46 üle kümne tuhande, rohkem kui kümme tuhat, tubli (kõvasti) kümme tuhat

toista·sataa 9*F üle saja, rohkem kui sada, [oma] tubli sada

toista·tuhatta 46 üle tuhande, rohkem kui tuhat, [oma] tubli tuhat

tuhti 5*F (ark.) (tukeva) kindel; tugev; (lihavahko) tüse, priske, täidlane; (aimo) tubli; korralik; vahva
◊ tuhti kädenpuristus tugev käepigistus; tuhti tyttö priske tüdruk; tuhti ateria tugev söömaaeg, korralik toit

täysi·painoinen 38
1 täis·kaaluline; normaal·kaaluline
◊ täysipainoinen vastasyntynyt normaalkaaluline (normaalkaalus) vastsündinu
2 (tasokas) hea·tasemeline; kõrge·klassiline; (kunnollinen) korralik, tubli; (täysitehoinen) maksimaalne
◊ ravintoarvoltaan täysipainoinen aamiainen toiteväärtuselt korralik hommikueine; taiteellisesti täysipainoinen teos kunstiliselt kõrgeklassiline teos; urheilu vaatii täysipainoista harjoittelua sport nõuab maksimaalset treeningut


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur