Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit

dorka 10 (slg.) nõme, loll, napakas, jobu
◊ ihan dorka tyyppi täitsa nõme tüüp; täiesti napakas kuju, täielik jobu; koulunkäynti on dorkaa kooliskäimine on nõme

hassu 1
1 (hullunkurinen) naljakas, narr, lustlik, lõbus; (naurettava) naeru·väärne; (omituinen) imelik, veider, kentsakas; (hölmö) loll, rumal, tobe, juhm, napakas, totter, peast põrunud, nupust nikastanud; (mieletön) pöörane, hull, meeletu
◊ hassu ajatus pöörane mõte; hän on tullut aivan hassuksi ta on päris napakaks muutunud; ei hassumpi päris hea, täitsa normaalne, polegi kõige hullem
◊  (substantiivisesti) puhua hassuja lollusi (rumalusi, totrusi) rääkida, jama suust välja ajada
2 (ark.) minulla on joku hassu lantti jäljellä mul on veel mõned pennid järel; katsomossa oli muutama hassu ihminen saalis oli ainult käputäis inimesi

honkkeli 6 (ark.)
1 (hölmö) loll, rumal, juhm, juhmakas, ohmu, ogar
2 (pitkä, hontelo ihminen) [pikk] volask, kõrend, vibalik, pikk-koib, kolge, kolgats (kõnek)
◊ siellä oli joku honkkeli teini-ikäinen seal oli üks pikakoivaline teismeline
3 (onni, säkä) õnn, vedamine
◊ olipa hyvä honkkeli no küll vedas

houkka 10*A loll, loll·pea ‹pea›, tobu, ohmu, juhmard; (hupakko) rumal naine (tüdruk), lollike[ne], hani, kana

houkkamainen 38 rumal, loll, tobe, juhm, mõistmatu, mõtlematu
◊ on houkkamaista väittää, että — on tobe väita, et—

hullu 1
1 hull, hullu·meelne; (ark.) arust ära; peast põrunud (segi, segamini), nupust nikastanud, napakas; (tyhmä) loll, rumal, aru·lage
◊ mitä näistä hullun houreista! ei maksa neid hullumeelse sonimisi kuulata!; ja minä hullu uskoin sinua ja mina loll uskusin sind; tulla hulluksi hulluks minna; olet ihan hullu! sa oled täitsa hull!; olla hulluna raivosta metsiku viha tõttu endast väljas olla, raevust pöörane olla; olla hulluna mustasukkaisuudesta armukadedusest arust ära olla; riehua hulluna humalassa purjuspäi pööraselt mürgeldada; hän ei tullut siitä hullua hurskaammaksi ta ei saanud sellest midagi aru, ta ei saanud sellest mõhkugi aru; ta ei saanud sellest tolku (sotti) (kõnek) asi jäi talle segaseks; (kuv.) tehdä työtä hullun lailla rassida nagu hull; olla hulluna johonkin (johonkuhun) millestki (kellestki) tohutus vaimustuses olla, kellestki väga sisse võetud olla; (leik.) tykätä jostakin kuin hullu puurosta armastada midagi nagu loll (hull) putru, midagi arutult armastada
2 (mieletön) meeletu, arutu, pöörane, hull; (hassu) veider, naljakas, kummaline
◊ 1848 oli Euroopan hullu vuosi 1848 oli Euroopa pöörane (meeletu) aasta; onko hullumpaa nähty? kas on enne midagi nii arutut nähtud?, olete te midagi nii hullu näinud?; (substantiivina) puhua hulluja rumalusi (lollusi, jama) rääkida, jama ajada, jamada, hullu (tühja) juttu ajada; mitä hulluja! jama!, lora!, tühi jutt!
3 (ei hullumpi) tulos ei ollut hullumpi tulemus oli päris hea, tulemusel polnud vigagi
4 (yhd.) -hull, -fanaatik

hupsu 1
1 (adj.) (hassu, höpsö) narr, rumal, loll, juhm, ogar, veider; (naurettava) naeru·väärne, naljakas
2 (subst.) narr, narrike, loll·pea ‹pea›, lollike, tobu, tobuke, juhmakas, tohman, tola, napakas, veidrik

hölmö 1 (typerä) tobe; (lapsellinen) lapsik, kohtlane; (älytön) arutu; (höperö) loll, totakas, ohmu, tohman; (tollo) juhm, juhmakas, juhmard
◊ hän jäi hölmönä tuijottamaan ta jäi juhmi näoga vahtima; sehän on aivan hölmö juttu see oli ju täitsa tobe lugu; senkin hölmö igavene juhmard, vana loll

höynä 10 (ark.) juhm, tobu, tola, loll; totakas, totu; tolvan, juhmard

järjetön 34*C arutu, aru·lage; (mieletön) mõttetu, mõistuseta; (päätön) loll; (hullu) hullu·meelne
◊ puhua järjettömiä lollusi rääkida; järjetön luontokappale mõistuseta loom

kaheli 6 (ark.) loll; hull; arutu; puu·pea ‹pea›; peast segane

kaista·pää 18
1 (subst.) loll; (hölmö) totu, ohmu
2 (adj.) ks. kaistapäinen

kouho 1 hull, loll, segane
◊ aika kouho kaveri täitsa segane tüüp

kusi·päinen 38 (halv.) loll, turakas

mahdoton 34*C
1 võimatu; (mahdoton ajatella) mõeldamatu
◊ mahdoton tehtävä võimatu (teostamatu) ülesanne; ikiliikkujan keksiminen on mahdotonta igiliikuri leiutamine on võimatu; sade teki sadonkorjuun mahdottomaksi vihm tegi viljakoristuse võimatuks, vihm ei võimaldanud vilja koristada; sitä on mahdoton[ta] sanoa seda on võimatu öelda; seda ei ole võimalik öelda; minun on [aivan] mahdotonta tulla mul pole kuidagi võimalik tulla, mul on täiesti võimatu tulla; matematiikka on hänelle mahdotonta oppia matemaatika õppimine käis üle tema võimiste; toivoa mahdottomia võimatut soovida (tahta); on mahdotonta, että kameli mahtuisi neulansilmästä on võimatu, et kaamel pääseks läbi nõelasilma; selitys on logiikan kannalta mahdoton [see] seletus on loogika seisukohalt võimatu (mõeldamatu); ehdotus[ta] on mahdoton hyväksyä [seda] ettepanekut on võimatu heaks kiita, [seda] ettepanekut ei saa kuidagi heaks kiita, [seda] ettepanekut ei ole kuidagi võimalik heaks kiita; oli mahdotonta jatkaa oli võimatu jätkata; polnud kuidagi võimalik jätkata; maasto oli mahdoton[ta] kulkea [sel] maastikul oli võimatu edasi liikuda
2 (mieletön) meeletu, pöörane, mõttetu, absurdne, mõistuse·vastane; (hullu) hull, hullu·meelne; rumal, loll
◊ puhua mahdottomia mõttetusi (lollusi, rumalusi) rääkida; jama ajada; ajatella mahdottomia jaburusi mõelda
3a (sopimaton) sobimatu, eba·sobiv; (kelvoton) kõlbmatu, mitte·kõlblik
◊ mahdoton väriyhdistelmä sobimatu värvikombinatsioon; hän on mahdoton opettajaksi ta ei sobi (kõlba) õpetajaks
3b (vars. ark.) (tuskastuttava) kole ‹koleda›, hirmus ‹hirmsa›, jube; (sietämätön) välja·kannatamatu, talumatu; tülikas; (toivoton) lootusetu; (villi) metsik, pöörane, taltsutamatu, ohjeldamatu
◊ Helsingissä on mahdoton liikenne Helsingis on pöörane liiklus; mahdoton asiakas tülikas klient; lapsi oli mahdoton, kiukutteli lakkaamatta laps oli talumatu, jonnis ühtepuhku; hän oli mahdottomalla tuulella ta oli üliheas (ülemeelikus, ülekeevas) tujus; ta oli särtsu täis; hän käy ihan mahdottomaksi, kun hän on juonut alkoholia kui ta on viina võtnud, muutub ta täitsa võimatuks (päris pööraseks, taltsutamatuks)
4 (vars. ark.) (suunnaton) kolossaalne, määratu [suur], tohutu [suur], päratu, vägev, võimas; (ennen kuulumaton) enne·kuulmatu; (uskomaton) uskumatu; (kauhea) hirmus ‹hirmsa›, kole ‹koleda›, jube, õudne
◊ hän sai mahdottoman kalan ta sai vägeva kala; mahdoton valehtelija õudne valetaja; hän on mahdoton juoruamaan ta on võimatu kuulujuttude levitaja; mahdottoman suuri tohutu (hirmus) suur; mahdottoman arvokas üliväärtuslik; tohutult hinnaline

matala·otsainen 38 (kuv.) (typerä) piiratud mõistusega, loll, rumal, kohtlane, lihtsa·meelne, juhm, totter
◊  (konkr.) matalaotsainen luolaihminen madalalaubaline koopainimene; luolaihminen oli matalaotsainen koopainimesel oli madal laup (otsmik)

mieletön 34*C
1 (järjetön) arutu, aru·lage, mõttetu; rumal, loll, ogar; (hullu) hull, hullu·meelne, pöörane, meeletu, arust ära, peast põrunud
◊ mieletön kysymys rumal (arutu) küsimus; mieletön päähänpisto hull idee (mõte, mõttesähvatus); mieletön väkivalta arutu (meeletu) vägivald; oletko aivan mieletön? oled sa arust ära?; oled sa hulluks läinud?; olisi mieletöntä enää perääntyä nüüd oleks juba mõttetu taganeda
◊  (substantiivina) puhua mielettömiä rumalusi (mõttetusi, lollusi) rääkida
2 (vars. ark.) (valtava, suunnaton) tohutu, tohutu suur; päratu, päratu suur; määratu, määratu suur; hirmus ‹hirmsa›, hirmus suur; kolossaalne; (käsittämätön) aru·saamatu, aru·saadamatu; mõistmatu, mõistetamatu
◊ siellä oli mieletön määrä ihmisiä seal oli tohutu hulk inimesi; seal oli mustmiljon inimest; minulla on mieletön nälkä mul on hirmus nälg; olen näljane nagu hunt

mieli·puoli 26 (subst., adj.) hullu·meelne, hull; meeletu, arutu, pöörane; vastutus·võimetu, süüdimatu; rumal, loll, ogar; (mielisairas) vaimu·haige
◊ mielipuoli murhaaja vaimuhaige (hullumeelne) mõrtsukas; hän raivoaa kuin mielipuoli ta märatseb nagu hull (hullumeelne, segane); mielipuolen teko (mielipuolen tekemä) vaimuhaige (hullumeelse) tegu; (mieletön) hullumeelne (hull, pöörane, meeletu) tegu

mieli·puolinen 38 hullu·meelne, hull; meeletu, arutu, pöörane; vastutus·võimetu, süüdimatu; rumal, loll, ogar; (mielisairas) vaimu·haige
◊ mielipuolinen nauru hullumeelne naer; mielipuolinen hurjastelu liikenteessä pöörane (metsik) kihutamine liikluses

mälsä 10 (slg.) igav, tobe, mage, nõme; (tyhmä) loll, juhm, ohmu
◊ mälsä äijä loll (juhm, ohmu) vanamees; siellä oli ihan mälsää seal oli õudselt igav; seal oli nõme olemine

mäntti2 5*C (ark.)
1 (adj.) (hullu) hull, hullu·meelne; (tylsä) tobe, totter; (typerä) loll, juhm; (älytön) arutu; (höperö) napakas, peast segane; (tollo) totter, tölp, juhm
2 (subst.) (typerys) loll·pea ‹pea›, juhmard; (tollo, tomppeli) tohman, tolvan, taina·pea ‹pea›

nautamainen 38 (halv.) loll, rumal, idiootne
◊  (kuv.) nautamaisen typerä puruloll; nautamaisen itsepäinen idiootlikult jäärapäine, lollilt kangekaelne

paksu·päinen 38 (kuv.) kõva peaga; (tyhmä) rumal, loll; (huonosti, hitaasti oppiva) aeglaselt õppiv, pika taibuga
◊ menetelmän oppii paksupäisinkin helposti meetodi õpib kõige kõvema peaga inimenegi kergesti ära
◊  (konkr.) paksupäinen kävelykeppi suure nupuga jalutuskepp

pässin·pää 18 (kuv., halv.) lamba·pea ‹pea›, ohmu, loll, tubakas (kõnek)
◊ senkin pässinpää! igavene lambapea!

pölhö 1 (ark.)
1 (subst.) loll·pea ‹pea›, tobu; (typerys) tohman, juhmard
◊ senkin pölhö! igavene lollpea!; seisoa pölhön näköisenä juhmi näoga seista
2 (adj.) loll; rumal; juhm; tobe

pölkky·päinen 38 loll; juhm; (typerä) rumal; (pöhkö) tobe; (idioottimainen) idiootlik

pöllö 1
1 (Strigiformes) kakulised, öö·kull (kõnek)
2 (ark.)
2a (subst.) (typerys) loll·pea ‹pea›, puu·pea ‹pea›; tobu; juhmard; (hölmö) ohmu, tohman, molkus (kõnek)
◊ kyllä minä olin pöllö! küll ma olin alles tobu!
2b (adj.) (hölmö) loll; (typerä) rumal; juhm; tobe; (hullu) hull
◊ pöllö idea rumal idee; ajatus ei ollut pöllömpi polnud üldsegi rumal (tobe) mõte

simppeli 6 (ark.) (yksinkertainen) lihtne; (helppo) kerge, hõlpus; (tyhmä) lihtsa·meelne, naiivne; rumal; (typerä) loll, juhm

tollo 1 (ark.)
1 (tomppeli) juhm, loll, tola, tobu, tobe, tolgus; juhmard, tohman, tolvan, taina·pea ‹pea›; mühkam, mats ‹matsi›
◊ miksi minä tollo en sitä hoksannut! kuidas ma juhm seda küll ei taibanud!
2 (pieni pallomainen kappale) nutsak, nutsakas, mütsakas; punn

tolvana 12 (halv.) tolgus, juhmard, tohman, tolvan, taina·pea ‹pea›, puu·pea ‹pea›; mühkam, mats ‹matsi›; juhm, loll, tola, tobu
◊ senkin tolvana! igavene tobu!

tonttu 1*C
1 haldjas; maja·vaim; päka·pikk ‹piku›
2 (ark. hölmö) juhm, tobu, loll, põrunud
◊ älä nyt ole tonttu! ära sa loll ole!

torvelo 2 (ark.) juhm, tobu, loll, tola, tolgus
◊ pojan torvelo poisitolgus

torvi 7
1 (putki) toru; tõri; (kanava) kanal; (rulla) rull
◊ kiertää sanomalehti torvelle (torveksi) ajalehte rulli keerata
2 (soitin) pasun; sarv
◊ tuohesta tehty torvi karjapasun; soittaa torvea pasunat (sarve) puhuda
◊  (leik.) totuuden torvi tõekuulutaja
3 (auton torvesta) auto·pasun, auto·vile, auto·signaal
◊ töräyttää auton torvea autopasunat tuututada
4 (ark. typerys, ääliö) juhm, tobu, loll, tola, tolgus

tyhmä 10
1 loll; rumal; (yksinkertainen) lihtsa·meelne; kohtlane; (typerä, hupsu) juhm, tohm; tobe, ogar; narr
◊ auttamattoman tyhmä lootusetult loll; tyhmä kuin saapas loll nagu saabas; olinpa tyhmä, kun en tuota tiennyt küll olin rumal, et ma seda ei teadnud; tyhmempikin jo huomaa, että — seda taipab juba iga loll, et —
◊  (sananl.) yksi tyhmä kysyy enemmän kuin kymmenen viisasta ehtii vastata üks rumal jõuab rohkem küsida kui kümme tarka vastata
2 (ajatuksista, puheista, teoista) rumal; mõtlematu
◊ tyhmä neuvo rumal nõu[anne]; olisi tyhmää lähteä tuollaiseen myrskyyn oleks rumal niisuguse tormi kätte minna
◊  (substantiivisesti) nyt puhut tyhmiä nüüd räägid rumalusi, nüüd ajad lolli

typerä 10 loll; rumal; juhm, tohm; tobe, ogar, totter; lihtsa·meelne, kohtlane
◊ typerä ihminen rumal inimene; olipa typerä idea küll oli loll mõte; on typerää väittää sellaista on tobe[dus] väita niisugust asja
◊  (substantiivisesti) nyt puhut typeriä nüüd sa räägid lollusi

törppö 1*B
1 (kans. purkki) purk; toop; kruus ‹kruusi›
2 (ark. typerä, hölmö)
2a (adj.) juhm; tobu, tobe; loll, rumal
2b (subst.) juhmard, juhkam, tohman, puu·pea ‹pea›
◊ senkin törppö! igavene tobu!, täielik tohman!

vajaa·älyinen 38 (halv.) nõrga·mõistuslik; debiilne; (ark.) loll, totu ks. myös tyhmä

vähä·järkinen 38 vähese aruga, arutu; (typerä) loll, ogar, arust ära; (hullu) hull, segane; (yksinkertainen) kohtlane
◊ tämähän on vähäjärkistä touhua see on küll arutu askeldamine; hän riehui kuin vähäjärkinen ta möllas nagu segane

äly·kääpiö 3 (ark.) (idiootti) idioot; loll; (pölkkypää) puu·pea ‹pea›; loll·pea ‹pea›; juhmard; (tollo) tohman; tola

älytön 34*C
1 arutu; (mieletön) meeletu; pöörane; (typerä) rumal; loll; (hullu) totter; ogar; (tolkuton, kohtuuton) mõttetu
◊ älytön katse silmissä arutu pilk silmis; älytön idea pöörane idee; totter mõte; lopeta tuo älytön rehkiminen lõpeta see mõttetu rügamine
◊  (substantiivisesti) puhua älyttömiä rumalusi (totrusi) rääkida, totrat juttu rääkida
2 (ark.) (valtava) tohutu; (suunnaton) kolossaalne; piiritu; (tavaton) meeletu; määratu; (hirveä) hirmus ‹hirmsa›; kohutav; metsik
◊ hänellä oli älytön nälkä tal oli hirmus (tohutu) nälg; älyttömän pitkä matka meeletult pikk teekond

ääliö 3 (ark.) tolvan; tohman; turakas; ohmu; (höhlä) loll; juhmakas; tobu
◊ minä ääliö uskoin häntä mina, tolvan, jäin teda uskuma


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur