Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

ilman
1 (prep.) ilma ‹2.v›
◊ ilman syytä [ilma] põhjuseta; ilman reseptiä saatava lääke [ilma] retseptita saadav rohi; hän jäi ilman työtä ta jäi [ilma] tööta; ilman muuta põhjuseta, põhjendamatult, pikema jututa, ilma pikemata, muidugi [mõista], loomulikult; ei ketään ilman muuta tuomita kedagi ei mõisteta ilma pikemata süüdi
◊  (muuten vain) ilman aikoja(an muidu niisama, erilise põhjuseta, asjatult; ei ole asiaa, tulin vain ilman aikojani ega mul asja ei ole, ma tulin muidu niisama; "Mitäs teet?" — "ilman vain istuskelen ja mietin" "Mis sa teed?" — "Muidu niisama istun ja mõtisklen"
2 (adv.)
2a (vailla, vaille) ilma ‹2.v›; muidu ka, ka muidu
◊ ellen saa sitä, voin olla ilman kui ma seda ei saa, võin ilma olla; jäädä ilman ilma jääda
◊  (muutenkin) ei tarvitse sanoa, ymmärrän ilmankin pole tarvis öelda, saan ka muidu aru; ilmankin kalpeat kasvot olivat pelosta liidunvalkoiset ka muidu kahvatu nägu oli hirmu pärast kriitvalge
2b (kans.) ks. ilmaiseksi
2c (ei ihme että) ilmanko[s] olet noin terve! pole ime, et sa nii terve oled!

ja
1 ja, ning
◊ kello 12 ja 50 kell 12.50; hän kirjoitti vauhtia vuosi ja kirja tema kirjutamistempo oli raamat aastas; ja niin edelleen ja nii edasi, ja nõnda edasi
2 (adv., ark.) (myös) ka, kah, samuti
◊ ai te olitte siellä ja? ah või teie olite ka seal?; ah nii, ka teie olite seal?

kanssa
1 (postp., virossa myös prep. komitatiivin kanssa) ühes; koos ‹—›; kaasas; (sijapäätteenä) -ga
◊ isä poikansa kanssa isa oma pojaga; sokeria yhdessä jauhojen kanssa suhkur koos jahuga; asua [yhdessä] jonkun kanssa kellegagi koos elada; joutua vastakkain jonkun kanssa kellegagi vastuollu minna; sota Ranskan kanssa sõda Prantsusmaaga; riitelimme A:n kanssa tülitsesime A-ga; kanssani samanikäinen minuga ühevanune; A on tasaväkinen B:n kanssa A on B-ga võrdne; oletko lähemmin tuttu hänen kanssaan? kas sa oled temaga lähemalt tuttav?; lähdetkö kanssani lenkille? kas tuled koos minuga jooksma?; hän tuli vaimonsa kanssa ta tuli koos oma naisega; Jumala kanssanne! Jumal kaasa!; leikkiä nuken kanssa nukuga mängida; saat sen takaisin korkojen kanssa saad selle [koos] protsentidega tagasi; menetellä kuin omansa kanssa ümber käia nagu enda omaga; se oli yhtä tyhjän kanssa see oli sama hea kui mitte midagi, see võrdus nulliga; ohukaisia hillon kanssa pannkoogid moosiga; hän odotti ovella halon kanssa ta ootas uksel, puuhalg peos; me lähdimme matkaan eväiden kanssa läksime teele ja võtsime sööki kaasa; hän oli aivan helisemässä miehensä kanssa ta oli oma mehega täitsa hädas; hän sai palkkiota liiankin kanssa ta sai tasu ülearugi; ruoan kanssa oli vähän niin ja näin söögiga oli nii nagu oli; voi sinun kanssasi! oh sind küll!; menimme kylään oikein ajan kanssa läksime külla aegsasti, läksime külla suure ajavaruga
2 (ark., adv. myös) ka, kah
◊ tule sinä kanssa! tule sina ka!; kaikkea kanssa! mida veel!; on siinä kanssa kumma tyyppi! on ikka ka imelik tüüp!

liioin (kielt. yhteyksissä) (erityisesti) eriti, õieti, just, suuremat; (myöskään) samuti, ka
◊ hän ei ole liioin kiinnostunut ta ei ole eriti huvitatud, tal pole suuremat huvi; hän ei siinä liioin onnistunut see tal just korda ei läinud, selles tal õieti õnne ei olnud; edut eivät liioin ole tulleet esille eelised ei ole eriti esile kerkinud; haittapuolia liioin salailematta ka varjukülgi maha vaikimata; ei hän liioin englantia osaa ega ta ka inglise keelt ei oska; minä en mene sinne, etkä liioin sinä mina ei lähe sinna ja sina samuti mitte; hänellä ei ollut aikaa eikä liioin halua tal polnud aega ega tahtmist ka mitte; asian huonoja puolia ei liioin saa unohtaa ka asja nõrku külgi ei või unustada

manaus 39
1 manamine, [nõidusega] ära·ajamine, [nõidusega] välja·ajamine; lausumisega (loitsimisega) peletamine; (loitsu myös) loits
◊ tietäjä karkotti taudin manauksilla [mana]tark peletas tõve minema loitsides (lausudes, manades)
2 (kirous) vandumine, vanne, vande·sõna (ka pl)
◊ hän päästi manauksen ta vandus, ta laskis kuuldavale vandesõna; karkea manaus jäme (ränk, raske, ropp) vandumine; päästellä (lasketella) manauksia vandesõnu laduda

myös (kielt. yhteyksissä: myöskään)
1 (liikkuvana määritteenä) ka; (painollisena) kah; (soinnittoman konsonantin jäljessä) -ki; (soinnillisen konsonantin ja vokaalin jäljessä) -gi; (sitä paitsi) peale selle; (samoin, niin ikään) samuti, nii·samuti, nii·sama ‹—›
◊ myös Pekka tulee mukaan ka Pekka tuleb kaasa, Pekka tuleb ka kaasa, Pekkagi tuleb kaasa; hän puhuu myös ruotsia ta räägib ka rootsi keelt; hän on paitsi komea myös älykäs ta pole ainult hea väljanägemisega, vaid ka arukas; ta on hea väljanägemisega, aga peale selle ka arukas; ei ainoastaan tarpeeton, vaan myös vahingollinen mitte ainult tarbetu, vaid ka kahjulik; varsinkin Suomessa, mutta myös muualla eriti Soomes, aga ka mujal; Soomes eriti, aga mujal samuti; ei myöskään siinä tapauksessa, että — ka mitte sellisel juhul, et —; huomautettakoon myös, että — juhitagu tähelepanu ka sellele, et —
2 (eräissä kielt. rakenteissa) ei liikaa eikä myöskään liian vähän mitte ülearu palju ega ka liiga vähe; ei kukaan, et sinä enkä myöskään minä, voi sille mitään mitte keegi, ei sina ega ka mina, ei saa sinna midagi parata; ei sairas mutta ei myöskään aivan terve mitte haige, kuid ka mitte päris terve
3 (vahvistussanana) hän uhkasi lyödä ja löi myös ta ähvardas lüüa ja lõi kah; on myös pidettävä, mitä lupaa lubadused tuleb ka täita
4 (samoin) niin Ulla kuin myös Lasse nii[hästi] Ulla kui ka Lasse
◊  (Raam.) niin taivaassa kuin myös maan päällä nii nagu taevas, nõnda ka maa peal
◊  (ark.) "Hyvää viikonloppua." — "Kuin myös." "Head nädalalõppu." — "Sulle samuti."

samoin samuti, sama·moodi, samal viisil; nii·sama ‹—›, nii·samuti; nõnda·sama ‹—›, nõnda·samuti; (ja myös) [ja] ka
◊ samoin kuin minäkin samuti nagu minagi, niisama nagu mina; (kuten) [nii] nagu mina; just nagu mina; samoin ovat asiat täällä meil on asjad samamoodi; (samat sanat) samad sõnad; sama lugu; hän kielsi kaiken, samoin [tein] minä ta eitas kõike, ja samuti tegin mina; ta eitas kõike, ja mina tegin sedasama; samoin menetellään, jos — samal viisil toimime, kui —; samoin ajattelevat ihmiset samamoodi mõtlevad inimesed; "Hyvää kesää!" — "Kiitos samoin!" "Head suve!" — "Tänan, sulle samuti!" ("Tänan, sedasama sulle!"); hän teki samoin kuin veljensä ta tegi nõndasamuti nagu ta vend; hän samoin kuin kaikki muutkin olivat paikalla tema ja ka kõik teised olid kohal

vielä
1 (myönt. yhteyksissä)
1a (yhä) [ikka] veel; (jatkuvasti) veelgi
◊ vieläkin minua harmittaa mul on ikka veel meel paha; yöt ovat vielä kylmiä ööd on veel külmad; olen lomalla vielä huomenna ma olen homme veel puhkusel, veel homme olen ma puhkusel; hän seisoi siellä vielä ta seisis ikka veel seal; asia on vieläkin ratkaisematta asi on ikka veel lahendamata
◊  (ilmaisemassa myöhemmyyttä) kyllä sinusta vielä mies tulee küllap sinust saab veel mees; mihin hän vielä ehtiikään elämässään kuhu ta oma elus veel välja jõuab; vielä minä hänelle näytän küll ma talle veel näitan
◊  (ennen jonkin päättymistä) teos ilmestyi vielä samana vuonna teos ilmus veel samal aastal; ajattelitko tehdä sen vielä tänään? kas sa mõtlesid seda veel täna teha?
1b (mahdollisuutta ilmaisemassa) (hädin tuskin) vaevu
◊ sen vielä ymmärrän, että — sellest saan ma veel [kuidagi] aru, et —
1c (lisäksi) [ka] veel
◊ vielä kerran, pojat veel [üks] kord, poisid; vielä lopuksi sanoisin, että — lõpuks veel ütleksin, et —; hetkinen, vielä yksi seikka! üks moment, veel üks asi!; vielä tämänkin piti sattua! see pidi ka veel juhtuma!, ka see pidi veel juhtuma!; se vielä puuttuisi, että — see veel puuduks, et —; älkää uiko kauas, hukutte vielä! ärge ujuge kaugele, upute veel ära!
1d (komparatiivista ilmausta vahvistamassa) veel
◊ vielä pahempi veel halvem (pahem), veelgi hullem; jos mahdollista, vieläkin huonompi kui võimalik, siis veelgi halvem; hän ei kyennyt istumaan, vielä vähemmän seisomaan ta ei suutnud istuda, veel vähem siis seista
1e (torjuvissa vastauksissa)
◊ "Saitko palkankorotuksen?" — "Vielä mitä!" "Kas said palgakõrgendust?" — "Või veel!"; "Harmittaako sinua?" — "Vielä kysyt!" "Kas sa oled pahane?" — "Sa veel küsid!"
1f (jopa, yksinpä)
◊ taitaa useita kieliä, vieläpä suahiliakin oskab mitmeid keeli, isegi suahiili keelt
2 (kielt. yhteyksissä) ei veel, veel mitte
◊ ei vielä tänään mutta jo huomenna täna veel mitte, aga juba homme; vielä emme tiedä kaikkea, mitä tapahtui veel ei tea me kõike, mis juhtus; etkö vieläkään tajua, mitä on tekeillä? kas sa veelgi ei mõista, mis on teoksil?; emme vielä ole myöhässä me ei jää veel hiljaks, me ei hiline veel; ei tämä vielä mitään see pole veel midagi


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur