|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
häiriö 3 häire, avarii; (tilapäinen epäjärjestys) rike, tõrge; (hämmennys, sekaannus) segadus; (keskeytys) katkestus, seisak
◊ aiheuttaa häiriötä luokassa klassis korda (distsipliini) rikkuda; liikenne sujui häiriö[i]ttä liiklus kulges häireteta; tekninen häiriö tehniline rike; hermoston häiriöt närvisüsteemi häired
◊
meri·vahinko 1*G (oik.) mere·kahju, mere·avarii, avarii [merel]
onnettomuus 40
1 õnnetus; (tapaturma) õnnetus·juhtum, avarii; (katastrofi) katastroof
◊ onnettomuuden uhri õnnetuse ohver; hän kuoli onnettomuudessa ta sai õnnetuses surma; onnettomuuden tapahtuessa oli huono näkyvyys avarii hetkel oli halb nähtavus; kilpailuissa oli sattua onnettomuus võistlustel oleks äärepealt juhtunud õnnetus; onni onnettomuudessa oli, että — selle õnnetuse õnn oli, et —
2 (epäonni) eba·õnn, eba·edu; (kova onni) halb õnn; (tuho) häda, hukatus, häving; (kurjuus) viletsus
◊ tämä tietää hänelle onnettomuutta see toob talle häda kaela, see tähendab talle ebaõnne; syöstä joku onnettomuuteen kedagi hukatusse saata; kaikeksi onnettomuudeksi sattui niin, että — õnnetuseks juhtus nii, et —; onnettomuudekseen hän tuli kertoneeksi siitä õnnetuseks ta rääkis selle välja
risteys·kolari 6 ristmikul (teeristil, ristteel) toimunud autoõnnetus (avarii, liiklusõnnetus)
tapa·turma 10 õnnetus, õnnetus·juhtum, avarii
◊ paha tapaturma raske õnnetus; lievä tapaturma kerge õnnetus[juhtum]; ihmishengen vaatinut tapaturma inimelu nõudnud õnnetus; joutua tapaturmaan õnnetusse sattuda; joutua tapaturman uhriksi õnnetuse ohvriks langeda; tapaturma vei häneltä käden ta kaotas õnnetuses käe; ottaa vakuutus tapaturman varalta võtta kindlustus õnnetusjuhtumi puhuks
turma 10
1 (onnettomuus) õnnetus; avarii
◊ turman uhrit õnnetuse ohvrid; joutua turmaan õnnetusse sattuda
2 (ylät. turmio) hukatus, hukk; turm; kadu; hävitus, häving
◊ turman enkeli surmaingel; joutua turman omaksi hukka saada, hukkuda, otsa saada, hävingusse sattuda
yhteen·ajo 1 kokku·põrge, kokku·sõit; avarii
◊ yhteenajossa vaurioitunut (ajoneuvosta) kokkupõrkes kahjustatud (vigastatud, viga saanud), kokkusõidul kannatada saanud
yhteen·törmäys 39 kokku·põrge, kokku·sõit; avarii; põrkumine
◊ satelliittien yhteentörmäys satelliitide põrkumine; auton ja raitiovaunun yhteentörmäys auto ja trammi kokkupõrge
◊
