Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit
a ~ aʔ aga, kuid a noorõmb poig, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se Kos; ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnista jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos; proimõmuɫguʔ oĺli esiʔ, a tu̬u̬d kutsuti ḱauss, mia ribah oĺl Se; palanuk‿käveʔ eśs `koŕjamah [külas], a no palanut joht `kiäki ilma ka jätä es Se; a iks mullõ `üĺti nii, et sa olt t́suhna tütäŕ Se P| Vrd aga
ai1 vt ajama
ao/ viidüss -viidüse -viidüst ajaviitmine olõ õs ao viidüst `sü̬ü̬misegaʔ Se Kos
as 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) niɫuta as t́sika Se Kos| Vrd es, is, us, õs, äs, üs 2. mitte| Vrd es, is, õs
au avvu `avvu 1. austus, kuulsus, au Mańnil olõ õs rikka `avvu Se; jumalalõ au, es mi̬i̬t‿tiiä tu̬u̬d tüllü Se L; tu̬u̬ oĺl au, ku paĺlo `lehmi oĺl Se; riśtämmäss mineḱ oĺl suuŕ au Se 2. autunne; neitsilikkus häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se
eǵä ~ iä iä eiä ~ iäd jää `poiskõsõl oĺliv‿viśsravva all, lät́s iä `lõikamise `mulku ja uppu arʔ Se V; sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se
ei ~ eiʔ ~ i ~ iʔ 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna `umma `siĺmä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se| Vrd aiʔ2, uiʔ1, õiʔ, äiʔ, üiʔ 2. keeldkõnes kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se| Vrd uiʔ1, õiʔ 3. eitussõna: ei 4. mitte (sugugi) elolt eit‿tahas‿`surma `hindäle tetä eiʔ Se; vanast `peeti `paasta, noʔ ei `peetä eiʔ Se Kos; tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ, mat‿tiiä ei muial eiʔ Se| Vrd õiʔ 5. ega kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; no olõ õih‿häpü eip‿`peĺgü Se; kõ̭iḱ oĺl paɫanuʔ, ei `luitsat ei `liuda Se Kos; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri li̬i̬na i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos
es 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; muni läpe es kodo tullas‿`sü̬ü̬mä Se| Vrd as, is, us, õs, äs, üs 2. mitte lammass võt́t umav‿viɫɫakõsõ `śaĺga ja lät́s `kõ̭õ̭ga edesi, jää äs tarrõ es kedägi Se Kr [latika] `maŕjugi sai nip‿paĺlo, et jõvva es `väŕskilt ars‿süvvä es Se Pod| Vrd as, is, õs 3. näe es kedägi, hiirt es harakat Se| Vrd as, is, us, õs, äs, üs
et ~ õt et (sidesõna põimlauses) 1. aluslauses 2. öeldistäitelauses elläi oĺl sääne olnuʔ, et `sääntse nii kui `jõuhõʔ oĺliva mustaʔ, peenikeseʔ Se; ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ üless Se 3. täiendlauses a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 4. sihitislauses; kaudses või siirdkõnes paṕp haaŕd üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse, siss `üĺti et arʔ om `lindva löönüʔ Se L; kõ̭iḱ `üt́li paṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos 5. viisilauses 6. kvantumilauses paaba `aŕstsõ (jala) nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos; nip‿paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; tuhaga sai rõõvass nii puhass et rägisi Se 7. otstarbelauses päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 8. põhjuslauses [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos
is 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) [naistel] talvõl suurõ külmäga `ṕu ksõ olõki is jalah Se; tohi is inne `lehmigi `välläl‿`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; mi̬i̬k‿küläh `sääńtsit `vaesit olõki is, kel `lat́si olõ õs Se Kos| Vrd as, es, us, õs, äs, üs 2. mitte mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek‿`käüste Se| Vrd as, es, õs
iu vt egi
ja ~ jaʔ ja vanast olõ õs lennukit ja luhi`laiva Se Kos; timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ umaʔ latsõʔ Se P
ka1 ~ kaʔ ka, samuti munõvoori jäl oĺl hainamaa tahe kaʔ Se Kos; a kad́a meil oĺl noʔ `pi̬i̬tre paast kaʔ viiś nädälit Se Kos; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; t́sassonah iks oĺl `kündlekaŕbikõnõ ja oĺl `kündliid ka Se Kos| Vrd kah
ku ~ kuʔ 1. (ajaliselt) kui ku tu̬u̬d sõta `küllä tuĺl, jälle oĺl kaiaʔ Se; paṕp kasvat́ `põrssat, siss `küüsse: ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 2. (tingiv) kui [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se 3. (võrdlev) kui, nagu, otsekui ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless, sai ku kulat́sk Se; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov 4. väljendab määra või ulatust timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se| Vrd kui 5. osutab tegevuse või heli intensiivsust sattõ ma kummalõ `maahha ku kolahti Se; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kah, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 6. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se| Vrd kui 7. sidesõna: kui ka kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõ ni latsõ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se| Vrd kui
ma ~ maʔ muʔ minno ~ maḱki(naʔ) mina, ma üt́s maʔ õ̭nnõ olõ jäänüʔ, kõ̭iḱ omma ärk‿kooluʔ Se; timä nii suuŕ ei olõk‿ku maʔ, om madalap minno Se; nakaśs mi̬i̬śs mukkal‿larmitsama: ti̬i̬t‿tu̬u̬ tõtõst Se La
mu vt ma ~ maʔ
ni1 ja, ning hopõń helähhüt́ `t́suutkõsõ ni [ma] niɫvõstu `oĺgi päält `maahha Se Kos
ni2 vt nii
oh pahameelt, kirumist või vaimustust, üllatust väljendav hüüatus oh hädäkene, [ma] arh‿harisi suidsutamisegaʔ Se Kos
oi ~ oiʔ imestus-, kirumishüüatus oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se
oo hüüatus: oh vanami̬i̬śs üteĺ: oo, hud́o mi̬i̬ĺ, hud́o ki̬i̬ĺ, säänest kaŕust mat‿`tihka aik‿kodogi viiäʔ Se Kos; oo, meil `Petra `peĺgä äik‿`külmä Se; oo, tu̬u̬ [piimaliud] õ̭nnõ `vi̬i̬di `küllä kośtist Se S
os vt olõma
ot hüüdsõna: oot ot sa suuanik, esi olõt oodussil ja `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se| Vrd odo·t
pira ja pinna pihuks ja põrmuks, puruks
sa ~ saʔ suʔ sinno ~ sina sino sinno sina, sa tohoʔ, sust nos‿saa kaŕuss, sa olt `vargavaht́, saa õis‿sust Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadas‿sukka (sinuga) elämä? Se Kos; ku `siuhkõ sa noorõst oĺliʔ, a no olt `hanku jäänüʔ Se; `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass, et taa olõ õih‿hüä inemine Se; mińni `ütless mehe˛ esäle: ma ei nakas‿sukkas‿`sü̬ü̬mä, sa `haisat Se Kos; `lammõs‿sina siiäʔ, ma lää `ussõ Se; kas suɫɫõ üt́sindä olõ õiv‿viländ setä tarõkõist Se Kos; sa saisa siih eläjil i̬i̬h, eläjä `lätvä `viĺjä Se
su vt sa ~ saʔ
ta ~ taa taa taad see (kuuldekaugusest eemal) lammaśs kut́s taad rebäst tarrõ tegemä Se Kr; mul om t́sial aig täüś, taal saavap‿`põrsaʔ Se Kos; haŕokõnõ ta sü̬ü̬ üiʔ, ta nutsutass vere ar ja [kana] vaĺmist Se Kov; võik‿ku ta ku̬u̬l (surm) kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se
timä ~ tiä ~ tä timä ~ tiä tedä ~ timmä tema, ta; see võih, timmä saa naardak‿ḱulʔ Se Kos; mak‿kai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo, midäss timä timägat‿tege Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt ‿tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; ma veit‿timmä sinnäp‿`Pihkvahe `haigõ`maia Se T; las timä aja katõk‿kaadsaʔ `jaɫga, siss olõ õit‿tälle nii ḱuɫm Se Kos; timä om `väega `helde hińgegaʔ Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop
t́sopp t́sopa t́soppa; ka ts- auk, lohk; süvend, sopp aho i̬i̬h oĺl üteh poolõh t́sopp ni tõõsõh poolõh t́sopp, kohe [ma] noid hüt́si `tõmpsi Se Kos
`t́suklõm(m)a `t́sukõldaʔ `t́suklõss t́sukõĺ ; ka ts- suplema t́suraj‿joosivap‿`Piusa, `t́sukliva sääl Se K; paŕdsiʔ `t́suklõsõ ujah Se Kos
tu vt tu̬u̬
tu̬u̬ ~ tu tu̬u̬ ~ tollõ tu̬u̬d ~ toda too (kaugemal, varemtoimunud) määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; mat‿taha not‿ tu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; ku [ma] ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah kedägi häbendellemä Se Kos; laṕigup‿pütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs‿`sisse, tollõga `tu̬u̬di `viina Se; `ratsala hobõsõga käve [kosilane kosjas] jah tu̬u̬l`aiga vi̬i̬l Se S; no ommaj‿jok‿kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; mak‿kak‿`kaŕksi tu̬u̬d`mu̬u̬du, ku `tüt́rik oĺli Se
tä vt timä
us ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna u-lõpulise verbi järel) `tahtsõk‿kõ̭iḱ tulla kuĺatamma, `tahtu us `kualgik‿kodo jäiäʔ Se; mi̬i̬v‿vanõmba ju̬u̬ us, mi̬i̬v‿vanõmba suidsuda as Se Kos| Vrd as, es, is, õs, äs, üs
uu hüüdsõna: uu Mihha˛il Petrovits kuuld, kerikot pite üt́s käü: kõpp, kõpp, kõpp, uu, kõpp, kõpp, kõpp, uu! Se Kos; [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa: uu, mehele taha, uu, mehele taha, uu, mehele taha (lastemängust) Se
õs 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) meil olõ õs pini elo kaʔ Se Pop; äiokaḿmidsaʔ kutsutivaʔ, lat́s `saista õs `jaɫgu pääle Se Va| Vrd as, es, is, us, äs, üs 2. mitte maḱki (minagi) käve kuuś`aaśtakka kaŕah, olõ õs `tsuuga õs Se Kos| Vrd as, es, is
õt vt et
äi äio äiot kurat
äs ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se; egass vanast aŕsti mano mindä äs Se| Vrd as, es, is, us, õs, üs
üs ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) ku [ma] tõõsõ leevä kohetuist pańni, siss `liodi tu̬u̬ `kuklikukõsõ arʔ, siss lät́s leib `hapnõmma, muido lännü üs `hapnõma Se Kos; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se| Vrd as, es, is, us, õs, äs
Täienda sõnaraamatut
