Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

inäb ~ inämb ~ inäp (harilikust) rohkem, enam; (eitavas lauses) sugugi, rohkem (mitte) no inäp `naata ai lõõnaht `sü̬ü̬mä, kurõv‿vei `lõuna arʔ (kurgede äralennuga jäi üks toidukord vähemaks) Se Kos; siss inäp pińni ravidsa aik‿ku susi kaŕa man Se| Vrd imp

kat́si kaks, kahekaupa no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si (üks lehm ja kaks) Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, koolimaia olõ õs, päivi kat́si (kaks päeva) kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos; kat́si pät́si andass poodih `leibä Se; inne t́surap‿pańni loomka pääle `vi̬i̬ri pite kõ̭iḱ kat́si muna `maahha Se

kivi/pu̬u̬ĺ käsikivi üks pool, kiviketas tsõõriguk‿kivipoolõʔ, üt́s aɫɫ, tõõnõ pääl, tu̬u̬ oĺl tu̬u̬ käsikivi Se Kos

kõ̭iḱ kõ̭gõ ~ kõ̭igõ ~ kõ̭õ̭ kõ̭kkõ ~ `kõ̭ikõ 1. igaüks, viimane kui üks kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos 2. terve, kogu; kogu hulk olõ õit‿tälle `kohkis‿`surma, no om tä kõ̭iḱ kulla seeh Se; kõ̭iḱ nätäĺ om `tõisi `päivi, mis hädä sõ̭ss `ri̬i̬di `rõiviid `mõskaʔ Se Kos 3. igasugune ilmah `kõ̭iki om, kõ̭kõsagamat́̀ si hädälit́̀si Se Kos; kõ̭kkõ kaɫɫa om, ahnikka ni `säŕgi ni `lutsa ni, kõ̭kkõ kaɫɫa saat Se Kos

küĺg küle `küĺge 1. kehaosa: külg ku ḱulm küle all, sis läm´mi nõ̭na all Se Kos; [surnu] `kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ Se; ma lesädä¸ siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T 2. eseme vm külg või üks pool

pu̬u̬ĺ2 poolõ pu̬u̬lt 1. pool tervikust [ta] ańd toṕsi `kohv́i ja lõigaśs pooɫõ `siĺki ja leeväpaɫa Se; ma ośti sõ̭sarõmehe käest poolõ maia Se P; sügüse siss `vi̬i̬di kõ̭õ̭ pu̬u̬ĺ lammast puhadeĺnähe Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ (rhvl) Se Kos; vanast `üĺti, et taaŕ um pu̬u̬ĺ `lehmä Se Sa; kuńok oĺl sääne poolõ`aŕssina piuʔ puu Se; `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; meheimä üteĺ, ku egäüt́s nikavva `tehnäss, siss saa õip‿poolõni öönis‿sannast `vällä Se Kos 2. määruslikes ühendeis: keskkoht, keskpaik 3. kaheks jaotatava nähtuse, maa-ala jne üks osa, külg üte poolõ pääl oĺl `vinläne, tõõsõ poolõ pääl oĺl śaks Se Kos; täl tu̬u̬ kura poolõ päält oĺl `hälbüss löönüʔ Se V; käsikivi oĺl: üt́s kivi oĺl all, sinnä oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬ĺ oĺl pääl Se La; `määntseʔ vanigõʔ pääh, `määntseʔ `ehtek‿kaalah oĺli vanast kõrvulitsil, üteh poolõh `mõŕsal kat́s, tõõsõh poolõh kat́s Se Kos; aho i̬i̬h oĺl üteh poolõh t́sopp ni tõõsõh poolõh t́sopp, kohe [ma] noid hüt́si `tõmpsi Se Kos; mat‿`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos; tõõsõ poolõ päält oĺl `oidunu põdõ̭ŕ üle seo poolõ pääle Se

pü̬ü̬r pöörä `pü̬ü̬rä 1. ring kirmassih tet́ti sääne suuŕ pü̬ü̬r, sinnäs‿`sisse kõrro karati Se; `tsõ̭õ̭ri iks `tsõ̭õ̭ri, `pü̬ü̬rä, `pü̬ü̬rä! `tsõ̭õ̭ri iks sõkõʔ ja `pü̬ü̬rä pümmeʔ, `tsõ̭õ̭ri iks kõvõra jalagaʔ (ringmängulaul) Se Kos 2. keeris vi̬i̬ pööräʔ kiä `tõmbasõs‿`sisse, inemise vi̬i̬ ala Se V 3. käärpuud pöörä pääl `veeti kangast, piḱkä kangast saa aiv‿vitäki saina pääl Se 4. pikkusmõõt: üks ring käärpuudel

sõ̭sarik sõ̭sarigu sõ̭sarikku kangaviga: kaks lõimelõnga kõrvuti (üks neist pika lahtise lõngana) ku üt́s niit́ kakõśs ärʔ, saa õi nii jakadak‿kui vaja, ni sõ̭sarik seeh `omgiʔ Se

tõõnõ tõõsõ tõist 1. järgarv: teine vanast `peeti kol `päivä `pulmõ: üt́s päiv oĺl sajapäiv, tõõnõ oĺl vakapäiv, kolmass oĺl hõimupäiv Se 2. järgmine tõõsõ päävä [ta] oĺl jot‿targõb, pańd piḱäp‿ṕuksij‿`jaɫga Se Kos; [tuhk] `aeti `ki̬i̬mä, sõ̭ss timä `saistu vi̬i̬l arʔ tõõsõni pääväniʔ, sõ̭ss tä oĺl nii `seĺge ja puhaśs tu̬u̬ lipõ Se; tõõsõl pääväl veevä [vennad] sõ̭sarõ [mere] `vi̬i̬rde Se Pod 3. muu, mitte see; mitte oma(ne), võõras mat‿taha not‿tu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; `umma `siĺm ä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se Kos; kõ̭iḱ nätäĺ om `tõisi `päivi, mis hädä sõ̭ss `ri̬i̬di `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit‿`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos 4. üks kahe või mitme hulgast edimätse reṕi lavva pääl oĺl üt́s vanasitt üteh otsah, tõõnõ vanasitt tõõsõh otsah Se Kos; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se 5. teistsugune sääl (Siberis) om tõõnõ elo Se Kos

üt́s üte `ütte 1. arvsõna: üks peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo, olõ õiʔ ütte hańni Se Kos 2. üks kahe või mitme hulgast ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle, `katla `pańti orrõ pääle Se; mat‿`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos 3. mingi, mingisugune, teatud merese omma üten‿noodaʔ Se V; a oĺl õ̭ks `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se 4. sama `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se; keɫt pandass kad́a kardokidõga ütte patta `ki̬i̬mä Se; üte katusõ all Se; paɫmõʔ ja raan, mõlõmbat‿tähendäse ütte Se 5. keegi a `lääki es `kolmõ ü̬ü̬d`päivä, nii tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass Se Kos 6. üksainus

üt́si ühekaupa üt́si t́seo (üks siga korraga) iks tapõti Se Kos; no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si (üks lehm ja kaks) Se Kos; [ma] üt́si viha `pesse Se; pridanat `ańti, saa `ruublidõ `ańti ja üt́si `kümnide `ruublidõ kiä ańd Se

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur