Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

alt alt, altpoolt; omalt kohalt (alaosast) `tõrdul oĺl sääne mulk vai haań`pańti, siss śaalt `laśti alt tu̬u̬d `taari Se; tiä är and hińge alt (annab kõik ära) ku täl midä om Se; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos
arʔ ~ `arkiʔ 1. ära ma võta arssinno naaśest Se; puśs es `piätäʔ, vei ars`Saṕtja külä mano Se Kos; mu imä laśk soonõverd, [ma] `peĺksi et ärʔ ju̬u̬sk no veri kõ̭iḱ Se Kos| Vrd ärʔ, `ärkiʔ 2. keeldkõne | Vrd ärʔ
hammass `hamba hammast hammas kardohka murraśs poolõss, pańd `haḿbihe (sõi ära) Se Kos; mattahasih`hamba päälemmidä `hiitäʔ (tahaksin süüa) Se Kos; hiiŕ `hambiid küüsü üiv`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se; vanast `tsukrõ raas leeväga purõtõdi arʔ ja `ańti lat́silõ, purõtama pidi jah, latsõl olõ õs `hambiid Se; siibaldal`lindass, `hambildappurõ? - püss Se Kos
hińg1 hińge `hińge 1. (inimese) hing kaśs om kõva tappaʔ, kaśsil eillää niipia hińg `vällä Se 2. arvestusühik (inimeste loendamisel) 3. inimese sisemine olemus, sisetunne tiä ar and hińge alt (annab kõik ära), ku täl midä om Se; timä om `väega `helde hińgegaʔ, a tõsõ käest kakkõ õimmidägiʔ Se Kos
hukah raisus; katki, korrast ära
`kargam(m)a karadaʔ `kargass karaśs 1. hüppama; kiiresti liikuma keɫ naba karaśs arʔ (kes naba raske tööga paigast ära tõstis), toolõ `pańti pata kõtu pääle Se Kos 2. hüplema, tantsima ku mi sääl kupidsa pääl viiekese `kaŕksi tsõõrih Se Kos; kirmassih tet́ti sääne suuŕ pü̬ü̬r, sinnäs`sisse kõrro karati Se; vanast karati `ümbre`tsõ̭õ̭ri, a mis nottetäss, hõlmah ja hõlmah Se; no om pokań kaiakku noorõk`kargasõʔ Se; `öüd´si man teḱettuld ja `laulkõ, `ümbre tulõ karakõkka Se Kos; võõrassimä uma lat́s päält sanna tarrõ pite kõ̭õ̭ `ümbret`tsõ̭õ̭ri karaśs Se Kos; mi̬i̬kkõrro `kaŕksiʔ, katõgese vastatside Se
kasima kaśsiʔ kasi kasõ 1. kasima, puhtaks tegema; (ära) koristama `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; [ta] tuĺl kodo, siss naaśs jälp`pi̬i̬li vällä kasima, `kanga `pi̬i̬li Se 2. vilja koristama 3. (ära) minema
kõrvalõ 1. juurde, lähedale; kõrvale 2. eemale, eest ära ma `kiṕsi kõrvalõ, et las inne and toolõ tõõsõlõ naaśõlõ jummaĺ`armu Se; tu̬u̬d `pestüt `vihku [ma] rapahhuti ka vi̬i̬l, teŕri inäp tulõ õs, siss `viśksi kõrvalõ Se
läbi 1. (ruumiliselt) läbi, ühest otsast sisse ja teisest välja kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste, tambõ arʔ, pańni veidikese vett, sai määts Se Ja 2. otsas, korrast ära kuppoḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi Se Kos 3. tõttu, pärast; mingil teel, vahendusel mi̬i̬ttuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vaittult mi̬i̬ppoolõ Se; tu̬u̬ aśa läbi joht mi̬i̬ppoolõ tulgu uik`kiäki Se 4. algusest lõpuni, kogu ulatuses; üleni, täiesti, põhjalikult sinnättaha as minnäkiʔ, vanami̬i̬śs `väega `irvelli läbi Se 5. väljendab seisundit 6. väljendab omavahelist sobimist
`maahha ~ maha 1. maapinnale, maha huśs sattõ haina kuh́a päält maha nigu madsahti Se; ku käänätüse pääl keerähhüt́ inne tu̬u̬ [vankri] perä, nii kõrraga [ma] sattõ rat́tist maha Se; küll oĺl jälle kaiaʔ jaɫgratast, kuiss `taaga sata aiʔ `maahha Se; inne t́surappańni loomka pääle `vi̬i̬ri pite kõ̭iḱ kat́si muna `maahha Se; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommavvaaluh Se P| Vrd `maalõ 2. maamulda siss [kartuli] koorõʔ [ma] istudi `maahha Se| Vrd `maalõ 3. pikali munõvoori [ma] nõrgahtu `maahha arʔ, nii tuĺl uni Se Kos 4. tahapoole, mitte jõudes (endisele asukohale) kiä oĺl unitsõp `pernanõ, tu̬u̬ jäi iks kaŕagakka `maahha (lehm ei jõudnud külakarja) Se 5. (täiesti) ära ma murra as `maahha kardoka `iärmekeisi Se 6. (osutab millestki loobumist) järele, maha `jätke tarõ ragomine `maahha Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha Se| Vrd `maalõ 7. surnuks
`maalõ 1. maha, maapinnale lätt süä nõrgast, siss [sa] heidäppiḱkä `maalõ Se; taa hät́ti jää äiʔ, ku `maalõ sata aiʔ Se; `vahtrõl ja haaval lät́s leht́ üteliisi `maalõ Se| Vrd `maahha 2. (maa)mulda ku `ku̬u̬ĺj a hummogu om vaia `maalõ viiäʔ, sõ̭ss õdagu pidä paṕp `ku̬u̬ĺjalõ seenesnä Se| Vrd `maahha 3. (osutab millestki loobumist) järele, maha ruttu `jäeti kańõbikasvatamine `maalõ Se; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh, aoviideʔ jäi `maalõ Se Kos; arhharisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik`kuigiʔ Se Kos; mul tütäŕ `ku̬u̬li, kat́s `poiga ja kat́s tütärd jäi `maalõ Se; periss rinnalit́̀si om jäänüm`maalõ, ku imä arkkoolõss Se| Vrd `maahha 4. ära tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; veli pańd pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ (rääkis jutu ära) Se; hiidähhäü `maalõ (ära häbene) Se; aŕst võtt nahakõsõ `maalõ ja `umblõss kelse kińniʔ Se; no aiass [tapetud] t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos| Vrd `maahha 5. lahti ma päśti tätäl jalakõsõ `maalõ, pańni käńgidsekesekkuioma Se
mant 1. lähikonnast, vahetust lähedusest (ka seest) ma näi otsani mant mõtst́sika Se; kuttuldass kerigu mant `matmast kodo, siss kutsutass ja `säetäss `puhtõliseʔ lavva mano [sööma] Se 2. küljest, (millestki) lahti, lahku [sa] mälehtät, vanast oĺlik`korgõ `sukru pääʔ, säält `raoti mant `kirvõgaʔ Se 3. juurest ära, eemale
minemä minnäʔ lätt lät́s lää 1. (eemaldudes) edasi liikuma, kuhugi (midagi tegema) suunduma a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; `läämi siss heĺoma vai? Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgillät́simi Se La; ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; no jääss mul paĺlo `samma minemäldäʔ Se Kos; ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se 2. lahkuma, eri suundades eemalduma, kuhugi mujale siirduma, sattuma; (öeldisverbi tugevdavalt) ära esä pańd `tütre üsäga rat́tilõ ja saat́ minemä Se; jummaĺ hoiat`tu̬u̬hhu tõppõ ka minemäst Se; mehidse `eht́väʔ minemä minnäʔ Se Sa; minsü̬ü̬m`maŕju ku saĺlidõʔ Se; lät́sijjo latsõkkohe kavvõmbahe Se; milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se; meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos 3. kaduma; loojuma kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se 4. oma seisundit, olekut, alluvust jne muutma; senisest erinevaks muutuma minemmehele, vaja joostannigu kundsallöövättuld Se; latsõllääväjjo suurõst Se Kos; lät́si aoʔ `tõistõ Se; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se 5. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama Nigula `puuśli ette oĺl jäänül laḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; lät́si siss mi̬i̬m`mõtsa minemä Se Kos 6. edenema, arenema kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se 7. tekkima, sugenema 8. mahtuma laṕiguppütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs`sisse Se; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, sinnällää es `pańgigiʔ Se Sa 9. mööduma, kuluma ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä (põrsas) nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 10. teatud suunas kulgema 11. (ebaselgust, teadmatust väljendavas ühendis) mine tea minttiiäkkes tälle T´siberih opaśs tu̬u̬ `nõidusõ arʔ Se
`murdama murradaʔ `murdass murraśs murdma kiä `tahtsõ läḿmind `leibä, sõ̭ss murrati Se; kardoka murraśs poolõss, pańd `hambihe (sõi ära) Se Kos
`pit́sümä `pit́südäʔ `pit́süss `pit́sü 1. pitsitades hästi ligi minema 2. ajutiselt tuimaks jääma, ära surema istutass pääle, nigagu perse ärp`pit́süss `istuh Se Kos 3. pigistades eralduma
poolõss pooleks kardoka murraśs poolõss, pańd `hambihe (sõi ära) Se Kos
`pästmä `pästäʔ päst päśt pästä pääseda aitama, päästma ma päśti tätäl jalakõsõʔ `maalõ (võtsin jalanõud ära) Se
uiʔ1 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna u-lõpulise verbi järel) sõrmõkku puutõlvaʔ, painu uiʔ Se| Vrd aiʔ2, eiʔ, õiʔ, äiʔ, üiʔ 2. ära, ärge, ärgu (keeldkõne) [te] tarõppühit arʔ, `asku veegu ui inne `vällä, ku mullõ ülgeʔ Se; liha`võ̭õ̭tõ `ri̬i̬di ja neläpäiv, ku midä vaja tulõ, tõõsõ poolõ `küüsümä mingu uiʔ Se Kos; kura käe pu̬u̬l ommammõtsaʔ, sinnäk`käänku uiʔ Se Kos; tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa, ḱaugu ui ni poganahe Se; viiśeńa `päivä variti elopõĺv, et maad `siäku uittu̬u̬l pääväl Se| Vrd aiʔ2, eiʔ, õiʔ, äiʔ, üiʔ
`vällä 1. (seest) välja; väljapoole; kodust ära; õue eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv`vällä (nähtavale) Se L; a merest tuĺl katõtõi·śs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; tu̬u̬ olõ õittalo, ku and `vällä `präätüst Se Kos; pu̬u̬t́ kivitarõst `aeti `vällä ja puutarõst ka `aeti meid `vällä Se Kos 2. väljendab tegevuse lõpetatust: ära
ärʔ ~ `ärkiʔ 1. väljendab tegevuse lõpetatust: ära(gi) nädäli kat́s olt (oled) ärʔ, ni jalttahat `sanna Se; ruttu joht kakku us nu̬u̬vviisoʔ, `tervess talvõss sai iks ärv`viisa Se Kos; mu imä laśk soonõverd, [ma] `peĺksi et ärʔ ju̬u̬sk no veri kõ̭iḱ Se Kos| Vrd arʔ, ärä 2. (keeldkõne) ära, ärge | Vrd arʔ
ärä ära | Vrd ärʔ
üiʔ 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna) mup pääliin om Vana-Irbosk, sinnä ma eśsü üi `iälgi ärʔ Se Kos| Vrd aiʔ2, eiʔ, uiʔ1, õiʔ, äiʔ 2. (keeldkõne) ära, ärge ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se| Vrd eiʔ, uiʔ1, õiʔ

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur