Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
kat́si/pooli 1. kahel pool 2. kahelt poolt `hammõ [ma] `umbli kat́sipooli kokko ja `oĺlgi `vaĺmiss Se; kat́sipooli [ma] riibi kokko haina `vaalu Se
kokko 1. ühtekokku, koguhulgana 2. ühte kohta, üheks rühmaks ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ `andaʔ [kingitusi] Se; vanast `ḱauti sagõhhõhe kokko, `väega laulõti kaʔ Se; poisin‿niidiʔ, naaśek‿kańnik‿kokko ni riibip‿peŕri Se; kiä vei siss üt́sindäʔ tu̬u̬ `lamba, kiä vei siss tõõsõgak‿kokko (kahepeale), tõõsõl olõ õs midä tappaʔ, veij‿jäl tõõsõga kokko, vei üteh siss (jutt saajakotist) Se Kos 3. kokkupuutesse, kontakti 4. eri osadest tervikuks (ühendatud) `hammõ [ma] `umbli kat́sipooli kokko ja `oĺlgi `vaĺmiss Se; kossat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿paĺmidsi kokko kossaʔ vahru `mu̬u̬du Se Ts 5. mingi ainega kaetuks, määrdunuks utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V 6. mõõtmetelt või mahult väiksemaks võimaśsinal oĺli aaris‿seeh, neĺli `aari ja lei ruttu kokko (võiks) koorõ Se 7. väljendab omavahelist sobivust
puus puusa `puusa 1. puus ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; ma lesädä, siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T; paiupiĺl oĺl piha pääl, puumõ̭õ̭k oĺl puusa pääl Se Kos; mehe˛esä lei kõ̭õ̭ kätt `vasta `puusa Se Kos 2. voldikimp pikk-kuuel (puusade kohal) kiä iks ummõĺ rüv́vi üte siilogaʔ, sõ̭ss puusan‿nu̬u̬ ribahhasõʔ, a ma `umbli katõ siilogaʔ, tu̬u̬ ribahha as Se
pääle 1. (asendatav allatiivilõpuga) peale, pealispinnale; pealepoole; katteks kullal‿latsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se; lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; päävihk `pańti haḱilõ pääle Se; pańti midägi rasõhhust `vankrilõ pääle, kivi vai Se; võid võiõti leeväle pääle Se Kos; nip‿ paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; pühädse rät́t `pańti pühädse pääle Se Ts; mia tä t́sura pää pääle pańd, tu̬u̬st (sõrmusest) tuĺl kullanõ kaab Se Kos 2. viitab kohale, kuhu minnakse või pannakse `ku̬u̬ĺjat koolõtada õip‿pudsajadsõ pad́a pääle Se; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; mi saada su raudti̬i̬ pääle `tü̬ü̬hhü Se V 3. viitab ajale, millele miski jääb kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 4. jaoks, tarvis tubinitsat‿tet́ti tu̬u̬ pääle, et külmäga väläh `ḱavvuʔ Se Kos; määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ tu̬u̬ saja `päät́mise pääle Se S; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se 5. juurde, lisaks, peale päält `kümne piimälehmä ja `peeńkene kari (väiksemad loomad) oĺl vi̬i̬l pääle Se; `umbli ma tõõsõk‿kaadsaʔ, lät́s esä `hainu `tu̬u̬ma, ańni siss tõõsõk‿kaadsak‿kap‿pääle aiaʔ Se; `möĺli tet́ti, `pańti kama jahu vi̬i̬`sisse, köŕbiti leevä pääle, oĺl hüä Se 6. üle, rohkem kui sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se 7. asemel, kellenagi 8. (ajaliselt) pärast; millegi järel 9. pärast, tõttu 10. kinnitab mingi protsessi või seisundi tekkimist 11. viitab tegevus- või mõjualusele objektile kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nime peale) Se Kos 12. pealegi; muudkui, alalõpmata mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa, uni tulõ õiʔ ja järrä pääle, `sõimass pääle Se
püretämmä püretäʔ püretäss püret́ teise värviga eelvärvima (enne põhivärvimist) `umbli ma tõõsõk‿kaadsaʔ, püredi arʔ Se
ribahhama ribahtaʔ ribahhass ribahti ripakile vajuma kiä iks ummõĺ rüv́vi üte siilogaʔ, sõ̭ss puusan‿nu̬u̬ ribahhasõʔ, a ma `umbli katõ siilogaʔ, tu̬u̬ ribahha as Se
siil siilo `siilo 1. pikk kitsas riba, siil kiä iks ummõĺ rüv́vi üte siilogaʔ, sõ̭ss puusan‿nu̬u̬ ribahhasõ, a ma `umbli katõ siilogaʔ, tu̬u̬ ribahha as Se 2. riietuseseme hõlm ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilos‿sai `muagaʔ Se
`umblõm(m)a ummõldaʔ `umblõss ummõĺ õmblema [sa] `umblõ esäle `päälmätsek‿kaadsaʔ Se; `hammõ [ma] `umbli kat́sipooli kokko ja `oĺlgi `vaĺmiss Se; mis sääl ummõldaʔ, vanna `mu̬u̬du kõvõra `puuga `hammõʔ Se
`vaĺmiss2 indekl 1. lõplikku seisu või korda, lõplikus seisus või korras, valmis tehtud ku ma `tüt́rik oĺli, noh ni et vaest `poissa tulõ paja ala `kaema, sõ̭ss pańni `määntse `rõivatüḱü `aknõ ette ja `vaɫmiss (korras) Se Kos; `hammõ [ma] `umbli kat́sipooli kokko ja `oĺlgi `vaĺmiss Se 2. varem olemas, hakkamas 3. surnud ku iḿmiss `põŕssidõ mano `päśsi, sõ̭ss oĺl põrss suuh ja oĺl `vaĺmiss Se Kos; ku (kuuliga) `päähhä saanuʔ nii vaĺmiss olnukiʔ Se Kos
Täienda sõnaraamatut
