Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

aamõt́ aamõdi aamõtit amet; töö, tegevus| Vrd amõt́
asi aśa `aśja 1. igasugune üksikobjekt: asi, tarbeese; mänguasi tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; oĺl õks pant paĺlo `aśju maa `sisse kaʔ Se Kos 2. sündmus, toiming; tegevus, töö; põhjus siss jäi perämädsess tu̬u̬ asi, inäp es ti̬i̬ Se A; ega aśa man pidi olõma uma ḿark (tarkus) Se; hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ`päähhä Se; mi̬i̬ttuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vaittult mi̬i̬ppoolõ Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ, ni immä essä ravidaʔ Se Kos; pangõ ti̬i̬ttähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh, sõ̭ss saa vilä suvi Se Kos 3. ekskrementeerimisest umal aśal [ma] iks ärkkäü Se V; umalõ aśalõ [ma] lät́si, `sõ̭sski pidi lehess käeh olõma ja`tuu̬ga mahatõllõma [sääski] Se Kos 4. midagi väärtuslikku, kasulikku
`kargam(m)a karadaʔ `kargass karaśs 1. hüppama; kiiresti liikuma keɫ naba karaśs arʔ (kes naba raske tööga paigast ära tõstis), toolõ `pańti pata kõtu pääle Se Kos 2. hüplema, tantsima ku mi sääl kupidsa pääl viiekese `kaŕksi tsõõrih Se Kos; kirmassih tet́ti sääne suuŕ pü̬ü̬r, sinnäs`sisse kõrro karati Se; vanast karati `ümbre`tsõ̭õ̭ri, a mis nottetäss, hõlmah ja hõlmah Se; no om pokań kaiakku noorõk`kargasõʔ Se; `öüd´si man teḱettuld ja `laulkõ, `ümbre tulõ karakõkka Se Kos; võõrassimä uma lat́s päält sanna tarrõ pite kõ̭õ̭ `ümbret`tsõ̭õ̭ri karaśs Se Kos; mi̬i̬kkõrro `kaŕksiʔ, katõgese vastatside Se
`oŕjama oŕataʔ `oŕjass oŕaśs kellegi heaks teenima; (võõrale) rasket tööd tegema käve ma `Suurdõ `järve `püüdmä [kalu] kinnastõgaʔ, süküśs `aigu `oŕssi hinnäst Se
pääl ~ ṕaal 1. (asendatav adessiivilõpuga) peal, pealispinnal; pealpool hobõsil kuldkelläkkah kõ̭iḱ pääl Se; uja ṕaal oĺl siɫd Se Kos; lubata õs kivi pääl saistaʔ Se; suurõbakõsõ latsõ oĺli maa põrmadu pääl Se; kalav`viśtäse śaal orrõ ṕaal Se Kos; ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; pöörä pääl `veeti kangast, piḱkä kangast saa aivvitäki saina pääl Se; poraviki `kuiv́ssiʔ raadi pääl Se; ku nimällääväʔ ärʔ, siss saʔ heĺoda reṕi pääl pudsajat Se; kõ̭iḱ aig [ta] käve käsi `rõ̭ndu pääl Se; ku `kunna `näede hämme ṕaal, üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se 2. viitab kohale, kus ollakse või midagi toimub tah palo pääl kanarikku pite `ḱauti kaŕagaʔ Se; ni Sergol ka matusõ pääl `kraami külät, sai süvvänni juvvaʔ Se Kos 3. väljendab ajalist seost `hospodikõnõ, [ma olen] katõsakümmend säidse, `katsass pääl! Se 4. viitab tööle, tegevusele poig om lauda man ü̬ü̬vaht́, taa käü vahi pääl Se 5. viitab sellele, kellel miski on kohustuseks vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos
tegemä tetäʔ tege teḱk ~ tegi ~ tei ti̬i̬ 1. (midagi) valmistama, meisterdama, looma `putru keedeti ni `ru̬u̬ga tet́ti Se; ku latsõt`tahtsõ, siss kaara `jauhha puistõti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl moɫɫ, üteldi: teḱellat́silõ `moɫɫi Se; pao pääl tet́ti päternit Se P; aidah vilä salvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; haŕaʔ oĺlivattettöʔ Se V; koɫmõrratta pesätteḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos; laut oĺl palgõst tett, sammõĺ `vaihhõl Se Kos; no näet tetäsekkõ̭iḱ maǵahhuss-söögiʔ Se J; mis mi̬i̬m`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva Se Kos 2. põhjustama, esile kutsuma eläjä (silmahaigus) löövässiĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬tti̬i̬ ei nii suurt vallu Se Pop 3. harima, külvama; viljelema nokka tetäss vi̬i̬l `ritku Se Pop; `pi̬i̬te vanast es tetäʔ, vanast tetä es midägi pääle `kapstidõ Se 4. tööd, tegevust sooritama; ette võtma, korraldama; toimima imäl lööväkkundsattuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh`hammõ liiva `sisse, jummaĺ ti̬i̬ (anna) nottuńdilõ `tervüist Se Kos; mõistõta eittetäkiʔ, `vü̬ü̬keistki mõista aikkutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos; ärti latsõttu̬u̬d tekuʔ, läät kulä·ńjehe, eimmõistat`tańdsi eikkaradaʔ Se Kos; mi̬i̬ttei iks tü̬ü̬ `puhtahe Se; mingassa `eihtät [hooneid], mingassat`ti̬i̬de? Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; `naĺja ti̬i̬nnigu naardassaa, `naĺja teku uinnigu tõrõldassaa Se Kos; vanast oɫõ õs et üt́s teḱk nii, kõ̭iḱ teḱiʔ Se Kos; kual latsõl ommasseräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; ku jummaĺavitass, uma `tahtmisega saa ai elläʔ, saa ei jumalalõ midägi tetäʔ Se Kos; tu̬u̬d tiko kültteku õiʔ Se 5. teise olukorda viima, muutma ilma `lõikusõldattet́ti jalat`tervest Se Kos; nakaśs mi̬i̬śs mukkallarmitsama: ti̬i̬ttu̬u̬ tõtõst Se La 6. häält, heli, müra tekitama sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se; mul veli ka mõiśt lauldaʔ, tu̬u̬ tei `paśsi Se Kos
tü̬ü̬ tü̬ü̬ tü̬ü̬d töö noʔ oldass tü̬ü̬h, tetäss kõrd `aigu Se; mi̬i̬llät́si hummugult `tü̬ü̬hhü ärʔ Se Kos; imäl lööväkkundsattuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; päternäʔ, viisoʔ oĺlittü̬ü̬ man Se; inemise magahhasõ tooniajoni ku vaia tööle minnäʔ Se Kov; nüüd `maatass kuvvõni kelläni ärʔ, siss mindäss vi̬i̬l `tü̬ü̬le Se; kõ̭iḱ inemisettü̬ü̬h, kas nu̬u̬rrahaɫda ommaʔ Se Kos; ma oĺli virk `tü̬ü̬hhü Se Tr; ḱau uit`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t`tunnõ pite, tulõ õikkodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos
vaiv vaiva `vaiva 1. pingutust nõudev tegevus, töö ma näi `vaiva taad viläkeist `kokko`nõstõh Se 2. häda, kannatusi valmistav füüsiline või hingeline tunne sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur