Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit
kuu kuu kuud 1. taevakeha: kuu; kuu faas keväjä püäʔ noorõ `kuugaʔ [lambaid] Se Kos 2. kalendrikuu mi̬i̬k‿kaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimis‿sääl kuu `aigu Se; kasvatagõs‿seo põrss ark‿katõ kuu vana Se Kos; noh, kuuś kuud, säidse kuud, sõ̭ss nakass [emis kulti] `ot́sma Se Kos
luu luu luud 1. kont, luu vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalap‿päiegaʔ Se; `kõ̭iki luiõga [ma] sei nu̬u̬k‿kusõs‿`sisse Se Kos; käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśs o `vasta ah́o `nulka, nõ̭naluu `lahkiʔ Se Kos 2. linaluu ku linap‿`pehme olõ õs, siss lää es luuk‿külest Se
muu muu muud 1. (keegi) teine kas sa jovvat sõ̭ss muid murõhtada ja ikkõʔ Se 2. miski muu; teine, teistsugune
puu1 puu puud 1. kasvav puu musta`rästä jaost om pant `puuhhu pesä Se; nööräga käkiśt `hindä `puuhhõ Se V; ma olõ puu `ku̬u̬ri `viisaga kaŕah käünüʔ Se Kov 2. puitmaterjal; küttepuu ma olõ nigu puupala üt́sindä Se 3. ese või eseme osa kuńok oĺl sääne poolõ `aŕssina piuʔ puu Se; kuńoga puu pääl oĺl tiranik kaʔ Se Kos; oĺl sääne üt́s puu ja tõõnõ puu oĺl otsah, oĺl kablaga jo pant, `üĺti ku̬u̬t́ Se; präälka oĺl üt́s puu oĺl, all oĺl sääne `puukõnõ, laud pääl Se
puu2 puu puud põu mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, üt́s putõĺ `viina kah puuh Se; ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod; mis sääl ummõldaʔ, vanna `mu̬u̬du kõvõra `puuga `hammõʔ, ega siss `kraega `haḿmit poisal olõ õs Se; `kaaldanõ oĺl olõmah, a kõvõra `puugaʔ, tu̬u̬ tähendäss, et lõigati üte poolõgaʔ Se; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺSe Kos
puu- puust saadud või tehtud, puu- sõrmõk‿ku puutõlvaʔ, painu uiʔ Se; puu kuĺbi oĺliva kopaʔ Se; sõ̭ss õ̭ks mi̬i̬s‿sei puulivvast ja köŕbe `ru̬u̬ga rohe peräst Se; puutarõst ka `aeti meid `vällä Se Kos
`saarnõ/ puu saar, saarepuu
suu 1. kehaosa: suu peräst lat́s nakaśs `ikma, imä pańd `väelüsi nisa `suuhhõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se; latsõl‿lasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suugaʔ mia larmaśs Se; `pi̬i̬trepääväl kasuss ḱaol suu kińniʔ, ḱago inäp kuugu õiʔ Se; `naksi nu̬u̬ häüsä ja sülej‿`ju̬u̬skma suust Se; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se 2. nägu munõl `paĺli käsi, munõl `paĺli suu Se; vanast `mõśti suu, `tuĺti ülest arʔ Se; vanast talitõdi, käe ommam‿mustaʔ, saa õi sinnäs‿ suu `pühki tiraniga `küĺge Se 3. eseme laiem osa, avaus, ava edeh oĺli `väikop‿ parrõʔ, kutsuti eüss, tu̬u̬ oĺl rehe aho suu kottal Se; aho suuh tulõ man küdseti nu̬u̬p‿pliiniʔ Se Kos
tu vt tu̬u̬
tu̬u̬ ~ tu tu̬u̬ ~ tollõ tu̬u̬d ~ toda too (kaugemal, varemtoimunud) määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; mat‿taha not‿ tu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; ku [ma] ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah kedägi häbendellemä Se Kos; laṕigup‿pütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs‿`sisse, tollõga `tu̬u̬di `viina Se; `ratsala hobõsõga käve [kosilane kosjas] jah tu̬u̬l`aiga vi̬i̬l Se S; no ommaj‿jok‿kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; mak‿kak‿`kaŕksi tu̬u̬d`mu̬u̬du, ku `tüt́rik oĺli Se
tuuɫ tuuɫa `tuuɫa suureviljaline pirnisort kruuss um `höste vähäp ku tuuɫ Se Kos
tuuĺ tuulõ tuult tuul lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa ka ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺjo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod; ma rüüsähhüdi naĺla viluss höö: sõ̭ss ku mõtst́siga lät́s `mõtsa nigu tuulõga (väga kiiresti) Se Kov
tu̬u̬ĺ tooli `tu̬u̬li tool nüüd ommat‿tooliʔ, a sõ̭ss oĺlip‿pińgit‿tettüʔ Se S
tu̬u̬ḿ toomõ `tu̬u̬mõ toomingas
tu̬u̬ṕ toobi `tu̬u̬pi toop
tuur tuura `tuura terariist jää raiumiseks: tuur
tu̬u̬ś toosi `tu̬u̬si toos, karbike
uu hüüdsõna: uu Mihha˛il Petrovits kuuld, kerikot pite üt́s käü: kõpp, kõpp, kõpp, uu, kõpp, kõpp, kõpp, uu! Se Kos; [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa: uu, mehele taha, uu, mehele taha, uu, mehele taha (lastemängust) Se
Täienda sõnaraamatut
