Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit
kaalad́siʔ ~ kaaladsõʔ pl kaalat́sidõ kaalat́sit setu naiste hõbemüntidest keed kaalad́si ommaki nu̬u̬t‿ t́saposkaʔ Se Kos; suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik‿ kaaladsõʔ Se; kaaladsõʔ ja kaalakõrd om üt́s Se
kaala/kõrd väikestest hõbemüntidest setu kaelaehe `ütlek‿ kaaladsõʔ, kaalakõrd vai kaalarahaʔ, tu̬u̬ om üt́s Se
kaala/rahaʔ pl väikestest hõbemüntidest setu kaelaehe kaalarahhu olõ õiʔ, tu̬u̬p‿poig tälle kaalarahak‿kaʔ vi̬i̬l Se
`karguss `kargusõ `kargust (setu) tants `kargusõ oĺlivaʔ, karati kolmõgese, nellägese, viiegese, `tüt́riguk‿`kaŕksiʔ Se
keediʔ pl `kiite `kiite setu naise kaelaehe: kaelaketid keediʔ oĺlip‿ piḱäʔ, `ki̬i̬te oĺl `pü̬ü̬rtüisi ja `pü̬ü̬rmäldäʔ Se Kos
kitasnik kitasniga kitasnikka setu naiste igapäevane puuvillane pihikseelik kitasnik oĺl must toominõ `rõivakõnõ, verevä siidiʔ ka oĺliʔ all Se Ts; rikkal oĺl `sukmańn, `vaesõl oĺl õ̭ks kitasnikaʔ Se
koss kossa `kossa linadest palmik setu naistel mul om parhillak‿ka linonõ koss Se; kossat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿paĺmidsi kossaʔ kokko vahru `mu̬u̬du Se Ts; `kossõga oĺl rassõ, säidse künnärd oĺl `rõiva tüḱk, mähḱ`ümbre pää Se; liniḱ`pańti pähäʔ, tet́ti `sääntsek‿kossaʔ Se Ts
langa/liniḱ setu naise linane peakate meheimäl oĺl õga päiv liniḱ pääh kõ̭õ̭, langaliniḱ Se
pää/vü̬ü̬ villastest lõngadest põimitud lai pael setu naistel (liniku sidumiseks ümber pea), peavöö päävü̬ü̬d ka mõista [ma] vitäʔ nik‿kutak‿kah, haŕgi pääl viɫɫatsõst langast `koeti Se Kos; päävü̬ü̬ om kõ̭iḱ `seĺgevillanõ Se Kos
`ruubli/tüḱk hõberubla; setu naiste hõberubladest kaelaehe sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se; mul olõ õir‿`ruublitüḱü `kõrda `kaala `pandaʔ Se; suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik‿`kaaladsõʔ Se
räṕik räṕiku räṕikut ~ räbik räbigu räbikut setu naiste valge poolvillane pikk-kuub räṕik oĺl pu̬u̬ĺviɫɫanõ, niidiga veet, a `viɫɫa koet `sisse Se; räṕik oĺl tü̬ü̬rõõvass Se; vanast mõ̭ni `vaenõ `lät́ski räbiguga mehele Se; esäl räbigu`rõivatsõj‿jala`rät́keseʔ all, `paklatsõ jala`rät́kesep‿pääl Se Kos; räbigu oĺlik‿`koedu `niite päält, villadsõga oĺlik‿`koedus‿`sisse Se; räṕikul oĺl kat́s `pruńti, `jäĺki `pańti kaarusõ sälä pääle Se Ts; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilos‿sai `muagaʔ Se
rüüd́ rüv́vi `rüüdi setu naiste (hrl valge) linane või (pool)villane pikk pidulik pealisrõivas `vaɫgõ rüüd́ oĺl riḱkil Se; rüüd́ oĺl must, linanõ, tu̬u̬l oĺlip‿ proimõtõ man ja rinna i̬i̬n kaarusõʔ Se Ts; rüüd́ niisama palistõdi alt ärʔ, sõ̭ss olõ õs setä `paila all Se; ma su rüv́vil rai `maahha `kirvõga otsa Se; ma `tahtsõ ka säänest `rüüdi nigu imäl oĺl Se P; kiä iks ummõĺ rüv́vi üte siilogaʔ, sõ̭ss puusan‿nu̬u̬ ribahhasõʔ Se; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ, rüüd́ vai `sukmańn Se; rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; mat‿`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos
saja/päiv setu pulmade alguspäev mõrsjakodus vanast `peeti kol `päivä `pulmõ, üt́s päiv oĺl sajapäiv Se
sangaʔ pl setu naise hõberahadega kaelaehe sangaʔ ommak‿`kaĺli t́saposkaʔ Se; sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se; sangaʔ oĺlik‿`kaala saliduʔ Se Kos
seto seto setot 1. Petserimaa eestlane, setu üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se; tuhk om seto si̬i̬ṕ Se Kos; seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; seto lińk om viiś`aŕssinat piḱk Se; seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se 2. setu(de)le omane a tu̬u̬ nii kutsuti et `iśtjäʔ, kutsuti nii, seto kommõ oĺl sääne Se S
`sukmańn `sukmańni `sukmań̀ni setu naiste (tumesinine või must) kalevist pidulik pihikseelik vanast [ma] käve iä üte `sukmańnigaʔ Se; kiä oĺl rikass, tu̬u̬l oĺl kaɫõvanõ `sukmańn Se; `sukmańn oĺl villanõ, siidi oĺliʔ all Se; `sukmańni oĺlim‿mustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; rikkal oĺl `sukmańn, `vaesõl oĺl õ̭ks kitasnikaʔ Se; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; `sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ, rüüd́ vai `sukmańn Se
t́saposkaʔ pl t́saposkidõ t́saposkiid jämedamad hõbeketid (setu naistel) mul ommak‿kolmõkõrralitsõ t́saposkaʔ Se; kaaladsi ommaki nu̬u̬t‿t́saposkaʔ Se Kos; sangaʔ ommak‿`kaĺli t́saposkaʔ Se; es tahat‿tu̬u̬d `kraami, noid t́saposkiid jakaʔ Se T
vaka/päiv setu pulmade teine päev, annete jagamise päev vanast `peeti kol `päivä `pulmõ : tõõnõ oĺl vakapäiv Se
vanik vanigõ ~ vanigu ~ vaniku vanikõt ~ vanigut ~ vanikut ~ vańk `vańkõ `vańkõt 1. (lille-, oksa)pärg 2. setu neiu pidulik, helmeste ja litritega kaunistatud peaehe `tüt́riguh [ma] oĺli kirmassõh, oĺlis‿sõlõ i̬i̬h ja vanigup‿pääh Se; ku ma oĺli `mõŕsa, sõ̭ss oĺlik‿kõ̭iḱ vanigõp‿pääh ja siidiʔ Se Sa; mul olõ õiv‿vanikõt kaʔ, tõi siss [vanapagan] vanigõ ja `vaenõlat́s pańd vanigõ `päähhä Se Kos; `määntse vanigõ pääh, `määntse `ehtek‿kaalah oĺliv‿vanast kõrvulitsil Se Kos; a [sõrmus] mia pańd uma pää pääle, säält tuĺl kullanõ vańk Se Kos
üśk üsä `üśkä süli, üsk ütel naaśel latsõkõsõ [pikne] taṕp ärʔ `üśkä Se; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgil‿lät́simi Se La; viiś last imäle mahass arʔ `üśk ä, a viiele latsõlõ immä maha aiʔ `üśkä Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä (setu pulmakommetest) Se
Täienda sõnaraamatut
