Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 84 artiklit

alonõ alodsõ ~ alotsõ ~ alosõ alost 1. millegi alune (koht, ala, ruum) mi̬i̬n‿`näeki is ku susi tuĺl `pindre alotsit pite Se S; kirgad́si oĺliv‿vereväʔ, lae alotsit pite käveväʔ ja `ümbre aho Se 2. endisaegse naistesärgi takune alaosa seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se Kos; `hammõ alonõ oĺl `paklatsõst jakat Se Kos; kirp lät́s kindsu `küĺge purõma, ma hõõrahhudi [särgi] alosõga, ni kirbul elo väläh Se Kos; hamõh oĺl kolmõ jakuline: `hammõ imä, `käüseʔ ja alonõ Se

`andõʔ pl `ańdidõ `ańdit ~ `ańdiid kingitused, pulmaannid selle [isa] võta as `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah [kihlusele], noid mehesugulaisi, sõ̭ss `ańti noid `ańdiid Se; suurõv‿vü̬ü̬ʔ oĺliv‿viietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, noid anda õs `ańdiss kohegiʔ Se; ku vakarahvass lät́s peigmehe poolõ, siss śaal `ańti jal `andõʔ Se S

au/asi au-, uhkuseasi nii külä latsõt‿tuĺliʔ, sugulastõ latsõʔ ja, sõ̭ss sõrmusõkõsõ `sõrmõ lat́silõ, tu̬u̬ nii lat́silõ nigu auasi Se S

`haigõ `haigõ `haigõt 1. haige (olend) meil jäi üt́s hõhv `haigõss Se T; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S 2. valu(tunne); valus 3. paise, paistetus ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se

halvõmbakõnõ komp dem < halv lina`si̬i̬mne aganakõsõ ja `määntse `sääntse peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ, nu̬u̬ kõ̭gõ halvõmbakõsõ jahvõti `t́siolõ Se S

`hoitma `hoitaʔ hoit hoit́ hoia 1. hoidma, säästlikult kasutama, säilitama kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S; `leibä olõ õi mäŕk tetäʔ, a mäŕk om `leibä `hoitaʔ Se Kos; [sa] hoiaʔ hot́ `aaśtak vai kat́s, keldoʔ omma siss kõ̭gõ alalõ Se; [rasva]tsagimakõnõ hoiõti `puhtakõnõ Se 2. kalliks pidama 3. kellegi eest hoolitsema; järele vaatama, valvama ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdok‿ka tävveʔ Se; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ uma latsõʔ Se P; üt´s läśknaańe oĺl, sõ̭ss tuu̬ võ̬t́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos; maama iks hoit hüv́vi `lehmi, latsutass Laigassit Se 4. kaitsma, varjama jummaĺ hoiat‿toda näiot, kiä joodikõlõ lätt mehele Se 5. mingis kohas või olukorras olla laskma, sundima 6. toitma, ülal pidama 7. jahmatust, kohkumist väljendavas hüüatuses jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se

`i̬i̬spä ~ i̬i̬ss/päiv esmaspäev neĺli viiś linarabahhajat oĺl, `i̬i̬spä tuĺlis‿`sisse, pu̬u̬ĺpühä lät́siʔ Se; pu̬u̬ĺpühä oĺl siss tu̬u̬ pulm lät́s, pühäbä lät́s siss tu̬u̬ vakk, `i̬i̬spä siss jälp‿pidotõdi Se S; `i̬i̬spävä (sündinud lehm) oĺl Eeśo Se Kos

`iśtjäʔ pl `iśtjide `iśtjit ühisketrus a tu̬u̬ nii kutsuti et `iśtjäʔ, kutsuti nii, seto kommõ oĺl sääne Se S; a no `poissa tuĺl `ü̬ü̬sess õ̭nnõ sinnäk‿koh `iśtjäʔ oĺliʔ Se S; t́surat‿tuĺli `istõlõ, `tsuśksit‿tikugak ‿`ku̬u̬t́slihe Se Sa

jah jaatussõna: jah sõ̭ss sai tu̬u̬ vatsk, laǵa jah, ümärgune Se S; `ratsala hobõsõga käve [kosilane kosjas] jah tu̬u̬l`aiga vi̬i̬l Se S

`jahvma `jahvaʔ jahv `jahvõ jahva jahvatama; peenestama lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntseʔ `sääntseʔ peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ, nu̬u̬ kõ̭gõ halvõmbakõsõʔ jahvõti `t́siolõ Se S| Vrd `jauhma

kaǵa vaat(a) kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S

kaĺliss `kaĺli kaĺlist 1. hinnaline, palju maksev; väärtuslik mis `kaĺlip ku umal‿latsõʔ, liin massa ail‿`lat́si Se Kos; ku `rohkõp annat, siss olt (oled) iks `armap, `kaĺlip Se; sangaʔ ommak‿`kaĺlit‿ t́saposkaʔ Se 2. õnnis, püha, pühalik `taĺsipühi ka `peetäss kolp‿`päivä, kaĺliss pühi Se S

kilo/`meetri kilomeeter [ma] lät́si `randa piteh, eiä piteh kümme kilo`meetrit Se S; üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se

kommõʔ `kombõ kommõt komme, tava a tu̬u̬ nii kutsuti et `iśtjäʔ, kutsuti nii, seto kommõ oĺl sääne Se S| Vrd kummõh

kośt kośti `kośti külakost oo, tu̬u̬ [piimaliud] õ̭nnõ `vi̬i̬di `küllä kośtist Se S

kuluvam(m)a kuludaʔ kuluvass kulusi 1. (millekski) tarvis minema, kuluma määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ, tu̬u̬ saja `päät́mise pääle Se S 2. pideval kasutamisel kuluma

külä külä küllä 1. väiksem maa-asula: küla kat́s nädälit oĺl tuli (tulistamine) külä pääl Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L; meil oĺl küläüt́ine maa Se Kos; vanast oĺl Trubal suuŕ külä, kõ̭iḱ kari käve külä ütte (külakarja) Se Kos; mi̬i̬k‿külä oĺl rahulik külä Se Kos 2. (hrl sisekohakäändeis) külaskäik, küllaminek oo, tu̬u̬ [piimaliud] õ̭nnõ `vi̬i̬di `küllä kośtist Se S 3. külarahvas külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahagaʔ ja leevägaʔ Se; vanast oĺlin‿nu̬u̬p‿piiri kupõdsaʔ, sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k‿`kaŕksiʔ ja lauliʔ Se Kos

külä- küla oma, külale iseloomulik, küla- nii külä latsõt‿tuĺliʔ Se S; kat́s kolk‿külämi̬i̬st `koŕssi eśs raha kokko, teik‿kirstukõsõ Se Kos; eelä õdagu oĺlik‿külänaaśõp‿`paɫɫuisi lugõnup‿paŕgigaʔ Se; külämi̬i̬śs tõi rattaʔ, tõi kodo Se; `johtu sõ̭ss külänaańe `tarrõ Se; mi̬i̬ʔ oĺli külävanõbaʔ, meil `käśti ülest kirotar‿rahvass Se Kos

`lümpsälä linkadi-lonkadi mi̬i̬n‿`näeki is, ku susi tuĺl `pindre alotsit pite `lümpsälä `lümpsälä Se S

midäss 1. mida (siis) mak‿`küüsse: maama, midäss tätä tege kiŕbidsägaʔ Se Kos; midäss sa äḱki võtat, midägi `mäŕkä eiv‿võttaʔ [tulekahju korral] Se Kos; a `puɫmõ `aigu õ̭ks `ańti jal kõ̭kkõ jo midäss näil oĺl vaĺmistõt Se S 2. miks midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos

mi̬i̬śs mehe mi̬i̬st 1. mees, meesterahvas mi̬i̬śs oĺl kõrraline ja talo oĺl tubli Se Pod; no `väega varitass, naiste`rahvat‿taha õim‿meestega üteh `sanna minnäʔ Se; ku `ku̬u̬ĺjaga läät ja meesterahvass tulõ `vasta, sõ̭ss saa meeste `ku̬u̬ĺjass takah Se Kos; mehil oĺl vi̬i̬l `rohkõp tallakõisi ku naistõ`rahvil Se Kos 2. abielumees, abikaasa ku ma oĺli `mõŕsa vai noorik, lät́si sinnäm‿mehekodo, pidi olõma sõrmusõʔ, lat́silõ `andaʔ Se S; mehe esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; a [mu] mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; mul sõ̭sarõmi̬i̬śs `väegat‿`tahtsõ läḿmind `leibä Se Kos; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekisti̬i̬·ŕväʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se; [ma] sai siiäm‿mehekodo, sõ̭ss `hiiŕssi tu̬u̬d voḱki nigu üsigi `jousõ Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa: uu, mehele taha, uu, mehele taha, uu, mehele taha (laste mängust) Se; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sas‿saat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä Se Kos; noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se

mis mille midä (partitiiv langeb kokku sõnaga mia) 1. mis a mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se; a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ, tiiäm‿mille `vasta Se Kos| Vrd mia 2. missugune, milline nüüd `võimi üldäʔ, mis sõda om Se Kos 3. miks haibaʔ, minge ark‿kodo, mis‿ti röögide `ü̬ü̬se Se; ma koi noid vöid, mis mõista aiʔ? Se S

muna muna munna 1. linnumuna haŕokõsõ veeväm‿munnõ Se Sa; poisik‿`koŕssi `tüt́rige käest munnõ ja lät́sim‿munnõ veerütämmä Se Sa; õga üt́s ańd hällü tegijile munnõ, kiä ańd kat́s, kiä ańd kolʔ munna Se; hämmätüse `sisse `laśti munna vai ku kardoka pudõ̭ŕ keedeti, sinnäl‿`laśti munna `sisse Se; õga `tüt́riku käest siss `pańti koĺmi munõ [lihavõttepühal kiigetegijaile] Se; inne t́surap‿pańni loomka pääle `vi̬i̬ri pite kõ̭iḱ kat́si muna `maahha Se; sajakot́t pidi õ̭ks olõma, leeväpät́s õ̭ks oĺl ja siss võiuliud, tu̬u̬ õ̭ks oĺl õgal ütel, ja munaʔ Se Kos; kääväk‿ kääväs‿śaal saart pite, naka as jält‿tu̬u̬ muna heĺotamma niʔ Se Kos 2. munand susi haaŕd tu̬u̬ `oinakõsõ tüŕri piteh, munnõ piteh `säĺgä Se S

`mõistma `mõistaʔ mõist mõiśt ~ `mõistsõ mõista 1. mõistma, oskama mi̬i̬ `mõistsõ säält ka pettäs‿suupala arʔ Se Kos; sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa `jääde hät́ti Se; no ommak‿kõ̭iḱ kisseliʔ ja pudruʔ, mõista ai inäp midä süvväʔ Se Sa; ku tä midägi `suḿpi `mõistnuʔ, timä `suḿpnu arʔ ja `nõidnu arʔ, a es, es saa Se; ma koi noid vöid, mis mõista aiʔ? Se S; imä üteĺ: `väega hüä, et seo kõtt kõnõlda mõista aiʔ, kuna ku paĺlo anna Se; tu̬u̬ sa hüä kaŕuss, kiä iks lauldaʔ ilosahe mõist Se Kos; oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se; maʔ mõista õik‿koheki minnäʔ Se Kos; `mõistkõm‿ minnäʔ, `ti̬i̬dket‿ tuɫɫaʔ (öeldi küllaminejatele) Se Kos; sajah oĺl truuśka, kiä `mõistsõ lukõʔ nõia `vasta Se Kos 2. mõistatama 3. (kohtuotsust) määrama

`mõskma `mõskaʔ mõsk mõśk mõsõ pesema tarõʔ oĺlim‿`mõskaʔ, iks liivagaʔ ja lipõgaʔ [ma] mõsi Se; käsi käe mõsk, mõlõmba `tahtvav‿`vaɫgõst Se Kos; söögilaud oĺl iks liivaga mõst Se; piḱäp‿pińgiʔ, nu̬u̬t‿`tahtsõk‿ka liivaga `mõskmist Se P; kas sa ar olt jo `mõsknu `hindä Se Kos; inne `mõśti [surnu] õ̭ks arʔ, sõ̭ss `pańti `rõivilõ Se S; tu̬u̬ raha `ańti `ku̬u̬ĺja `mõśkjalõ käe`vaɫgõst Se; [te] `mõskõk‿kuna mõsõdõʔ, a `ri̬i̬di ärm‿`mõsku uiʔ Se; havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak‿`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se; kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se

määne ~ määness `määndse ~ `määntse määnest 1. milline, missugune `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om, määness om Se; määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; mis no olõsi viga käsitü̬ü̬d tetäʔ, `määntsess (millised siis) no tuɫõʔ ommaʔ, a `määntsess vanast oĺlit‿tuɫõʔ Se Kos 2. mingi, mingisugune meil oĺl külä `lähkesel ja sääl vanainemine määnegis‿sõ̭not́ Se Kov; poisal oĺl ärmäk kattaʔ vai määne kasugatüḱk kattaʔ Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntse `sääntse peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ Se; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti iks kõ̭gõ paŕõmb säńg, panda as määnest loṕpi Se 3. umbes, ligi määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; tu̬u̬ `väikene ruumikõnõ, määne viiś voḱki [sees] Se S

naĺakass naĺaka naĺakat naljakas timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; pulmaʔ õ̭ks oĺlin‿naĺakaʔ Se S

nigu 1. nagu, justkui sõ̭ss sõrmusõkõsõʔ `sõrmõ lat́silõ, tu̬u̬ nii lat́silõ nigu auasi Se S; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhań nigu `tõrdo Se 2. niipea kui nigu ma kätt küünüdi, nii hainalonõ tsusaśs Se Kos 3. nii et luhanih tet́ti nu̬u̬m‿`mõśkmap‿`parrass nigu lehmäle sai viiäʔ Se; kalap‿`pańti nigu `viślemä, nigu kaśs lää es mano Se; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se

nii 1. nõnda, sedamoodi, selliselt nii rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlin‿nu̬u̬h‿hanip‿pudsajidõga `vällä Se Kos; nii külä latsõt‿tuĺliʔ, sugulastõ latsõʔ ja Se S 2. nii, sedavõrd, sel määral, kel kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; säidse tüḱkü [usse] oĺl mättä pääl kõrrah kõ̭iḱ , [ma] lahi `päähhä nii kui otsah Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se; sańt ni sańt, kas taa inäp kohegik‿`kõlbuss Se Kos 3. väljendab vahetut ajalist järgnevust 4. sidesõna: ei…ega taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se 5. konstateerivalt: siis kes vanast pümmesoolikut `tiidse, `ku̬u̬li ni `ku̬u̬li, halu ni halu Se

nu̬u̬ʔ ~ ńooʔ pl noidõ noid ~ nuid nood (endast kaugemal) `kiäki es võta timä käest noid sõ̭nnu arʔ Se; `väikesev‿viglaʔ, katõ harokõsõgaʔ, noidõgal‿`laotõdi sitta Se; leevä veeren‿ńoo `koldõʔ oĺliv‿`väega magusaʔ Se; timäl kap‿paĺlo olõ õs noid liivapuu `maŕju, a noid saḿmi lubasi võttaʔ Se; imä nühe `ośjuga [lüpsiku] päält ärʔ ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se S

nu̬u̬ŕ/paaŕ noorpaar nigu lät́s minemä tu̬u̬ nu̬u̬ŕpaaŕ, sõ̭ss esä lät́s lõigaśs leevä pät́si pää pääl [pooleks] Se S

`nühḱmä `nühkiʔ nühḱ`nühke nühi nühkima imä nühe `ośjuga päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se S; liharaasaga nühiti pańn üle Se Kos

`oinakõnõ dem < oinass mi̬i̬n‿`näeki is, ku susi tuĺl `pindre alotsit pite `lümpsälä `lümpsälä ni haaŕd tu̬u̬ `oinakõsõ tüŕri pite `säĺgä Se S

oo hüüatus: oh vanami̬i̬śs üteĺ: oo, hud́o mi̬i̬ĺ, hud́o ki̬i̬ĺ, säänest kaŕust mat‿`tihka aik‿kodogi viiäʔ Se Kos; oo, meil `Petra `peĺgä äik‿`külmä Se; oo, tu̬u̬ [piimaliud] õ̭nnõ `vi̬i̬di `küllä kośtist Se S

osi ośa `ośja osi lavvap‿pidi kõ̭õ̭ `ośjuga `hõ̭õ̭rma Se; imä nühe `ośjuga päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ Se S

padi1 pad́a `pat́ja padi `ku̬u̬ĺjat koolõtada õip‿pudsajadsõ pad́a pääle Se; nigu pad́i tet́ti, `pańti viht sinnäp‿pad́ass ja sõ̭ss pad́alõ `pańti nii üt́silde nii viɫɫanõ punanõ lang ja tõisildõ ka `pańti viɫɫanõ punanõ lang (surija padja valmistamisest) Se S

peig/mi̬i̬śs peigmees peigmehel oĺlil‿lajav‿vü̬ü̬ʔ, tu̬u̬l oĺl kat́s vü̬ü̬d pihah Se; peigmehe sugulasõp‿päädeti Se; ku vakarahvass lät́s peigmehe poolõ, siss śaal `ańti jal `andõʔ Se S

perä/poolidsõʔ pl -poolitsidõ -poolitsiid kõlkad lina `si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntseʔ `sääntseʔ peräpoolidsõʔ `ańti `t́siolõ Se S

pidotamma pidotaʔ pidotass pidot́ pidutsema pu̬u̬ĺpühä oĺl siss tu̬u̬ pulm lät́s, pühäbä lät́s siss tu̬u̬ vakk, `i̬i̬spä siss jälp‿pidotõdi Se S

piĺli/mi̬i̬śs pillimees piĺlimehele `ańti `kindaʔ [pulmas] Se S

pinnäŕ `pindre pinnärd 1. (juurvilja- või lille)peenar 2. põllupeenar mi̬i̬n‿`näeki is, ku susi tuĺl `pindre alotsit pite `lümpsälä `lümpsälä Se S

poiśs poisi `poiśsi 1. nooruk, poiss poisal oĺl ärmäk kattaʔ Se Kos; sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod; a no `poissa tuĺl `ü̬ü̬sess õ̭nnõ sinnäk‿koh `iśtjäʔ oĺliʔ Se S; huulõ`väŕmmisest saa aik‿kelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagah‿hulladaʔ Se Kos 2. vallaline mees peräst poiśs üteĺ: paaba`rõipõʔ, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos; kat́s oĺl naistõ puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos; noorõ ommat‿t́suraʔ, vana ommap‿poisiʔ, kel olõ õin‿`naisi Se S; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala (naise) `hindälle saa Se

pruut́ pruudi `pruuti pruut vü̬ü̬ `pańti `pihta pruudi pu̬u̬l, nii üle ola `pańti, `üĺti pihavü̬ü̬ Se; pruudi pu̬u̬l päädeti Se S; pruudi kotoh `peeti suurõv‿viinaʔ Se; kumardõdi sõ̭nnogaʔ, kumardõdi uma hõim, sugulasõ kõ̭iḱ ärʔ, siss sai pruut́ `valgõst Se

`puhtahe puhtalt; puhtaks mi̬i̬j‿jätä es kohegi haina `tuusta, mi̬i̬t‿tei iks tü̬ü̬ `puhtahe Se; imä nühe `ośjuga [lüpsiku] päält ärʔ ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se S

`puhtõʔ pl `puhtidõ ~ puhetõ `puhtiid ~ `puhtit matused, peied kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S; kõ̭iḱ hõim kutsutass kokko, ku `puhtõʔ ommaʔ Se; `puhtillõ tahetass ka `sääńtsiid inemiisi, keɫ `aigu om `ku̬u̬ĺjat mälehtäʔ Se; kup‿`puhtõ ommaʔ, sõ̭ss ikõtass sõ̭nnu (lauldakse itkulaule) Se; mõ̭nõʔ puhetõ `aigu jututasõʔ Se

pulm pulma `pulma ~ pulmaʔ pl `pulmõ `pulmõ 1. pulmad vanast `peeti kol `päivä `pulmõ, üt́s päiv oĺl sajapäiv, tõõnõ oĺl vakapäiv, kolmass oĺl hõimupäiv Se; a `puɫmõ `aigu õ̭ks `ańti jal kõ̭kkõ jo midäss näil oĺl vaĺmistõt Se S 2. pulmalised, pulmarahvas pu̬u̬ĺpühä oĺl siss tu̬u̬ pulm lät́s Se S; vanast `laśti tervep‿pulm `soendiss Se

pu̬u̬l 1. suunas, kandis kura käe pu̬u̬l ommam‿mõtsaʔ Se Kos 2. juures, vahetus läheduses pruudi pu̬u̬l päädeti Se S; salvõleib kutsuti, `pańti sääl mehe pu̬u̬l vilä`salvõ Se 3. koos adessiivse adjektiivi, pronoomeni või numeraaliga osutab paiknemist

pu̬u̬ĺ/pühä laupäev pu̬u̬ĺpühä omma iks nu̬u̬k‿`ku̬u̬ĺjalugõmiseʔ Se; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; pu̬u̬ĺpühä [ma] küt́i sanna Se; pu̬u̬ĺpühä [sündinud lehm] oĺl Pooĺo Se Kos; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; üt́s talo suvistõpühi pu̬u̬ĺpühä külj‿jälehhehe `paĺli Se; kas `ri̬i̬di vai pu̬u̬ĺpühä vai neläpävä kuna tu̬u̬d `leibä küdseti Se; pu̬u̬ĺpühä oĺl siss tu̬u̬ pulm lät́s Se S; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos; pu̬u̬ĺpühä õdago [me] lät́si jälk‿kohegit‿`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P

pu̬u̬ĺ/tõist poolteist pu̬u̬ĺtõist `tuńni `peeti `leibü ahoh Se S; kõvõra jalaga t́sura laśk iks pu̬u̬ĺtõist pu̬u̬ĺtõist takast `perrä (lonkajast) Se

pääle 1. (asendatav allatiivilõpuga) peale, pealispinnale; pealepoole; katteks kullal‿latsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se; lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; päävihk `pańti haḱilõ pääle Se; pańti midägi rasõhhust `vankrilõ pääle, kivi vai Se; võid võiõti leeväle pääle Se Kos; nip‿ paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; pühädse rät́t `pańti pühädse pääle Se Ts; mia tä t́sura pää pääle pańd, tu̬u̬st (sõrmusest) tuĺl kullanõ kaab Se Kos 2. viitab kohale, kuhu minnakse või pannakse `ku̬u̬ĺjat koolõtada õip‿pudsajadsõ pad́a pääle Se; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; mi saada su raudti̬i̬ pääle `tü̬ü̬hhü Se V 3. viitab ajale, millele miski jääb kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 4. jaoks, tarvis tubinitsat‿tet́ti tu̬u̬ pääle, et külmäga väläh `ḱavvuʔ Se Kos; määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ tu̬u̬ saja `päät́mise pääle Se S; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se 5. juurde, lisaks, peale päält `kümne piimälehmä ja `peeńkene kari (väiksemad loomad) oĺl vi̬i̬l pääle Se; `umbli ma tõõsõk‿kaadsaʔ, lät́s esä `hainu `tu̬u̬ma, ańni siss tõõsõk‿kaadsak‿kap‿pääle aiaʔ Se; `möĺli tet́ti, `pańti kama jahu vi̬i̬`sisse, köŕbiti leevä pääle, oĺl hüä Se 6. üle, rohkem kui sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se 7. asemel, kellenagi 8. (ajaliselt) pärast; millegi järel 9. pärast, tõttu 10. kinnitab mingi protsessi või seisundi tekkimist 11. viitab tegevus- või mõjualusele objektile kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nime peale) Se Kos 12. pealegi; muudkui, alalõpmata mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa, uni tulõ õiʔ ja järrä pääle, `sõimass pääle Se

`päät́mä `päätiʔ päät päät́ päädi pulmalistele vöid ümber piha siduma, vöötama saja `päät́mine `oĺlgi, kup‿`pańti vü̬ü̬ `pihta Se; ku mi latsõ oĺliʔ, siss mi̬i̬ `koiõ kõ̭gõ noid `väikeisi `vü̬ü̬keisi nigu saja `päätiʔ Se; määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ tu̬u̬saja `päät́mise pääle Se S; pruudi pu̬u̬l päädeti Se S

pühä/päiv (põhisõna sageli lühenenud) pühapäev pu̬u̬ĺpühä oĺl siss tu̬u̬ pulm lät́s, pühäbä lät́s siss tu̬u̬ vakk Se S; timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos; ku sat‿tõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos; pühäbävä [sündinud vasikas] oĺl Püho Se Kos

rahakõnõ dem < raha rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S

rand ranna `randa rand [ma] lät́si `randa piteh, eiä piteh kümme kilo`meetrit Se S

ritk rida `ritka mustrõigas `ritku om katõ sugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; t́orgatimi rida arj‿ja hõõrimi arʔ, riivemi ärj‿ja pańnimi poslamaslat pääle Se T; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon, mi̬i̬m‿mõlõba `üt́li et ritk Se Kos; `ritka ka [ma] olõ kaksõnu Se; `ritka istutõdass, a ŕoonaʔ naak‿kasusõ esiʔ Se; `sääntset‿t́oorgaʔ, t́oorkatõdi är ridaʔ Se S; tet́ti sääne ńardsust ritk, tu̬u̬ köüdeti sinnäv‿vallalidsõ pińgi `küĺge, pińk tuĺl kõ̭õ̭ ridagak‿küle pääle (lastemängust) Se Kos

ruumikõnõ ruumikõsõ ruumikõist ruumike tu̬u̬ `väikene ruumikõnõ, määne viiś voḱki [sees] Se S

rõivass ~ rõivaśs `rõiva rõivast ~ rõõvass`rõiva rõõvast 1. kangas, riie; riidetükk `rõivańardsokõnõ säläh iks ihokatõʔ om Se; vanast oĺl rõivass kõ̭iḱ valu linanõ Se; äǵli sälä pääl `vantõdi rõivass Se; vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; sõ̭ss pańni `määntse `rõivatüḱü `aknõ ette ja `vaɫmiss Se Kos; salasit‿tet́ti, śaal oĺlis‿suurõr‿`rõivak‿koh `maadaʔ Se 2. riideese, kehakate seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; `rii̬di om ̬ patt tuhaga `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; säidse künnärd oĺl `rõivatüḱk (linik), [ta] mähḱ`ümbre pää Se; tuhaga sai rõõvass ni puhass et rägisi Se; sulõng oĺl hüä süvä, sulõng `rõividõ jaost `oĺlgi Se; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ, rüüd́ vai `sukmańn Se; `ku̬u̬ĺja `rõivap‿palotadasõ arʔ Se; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar‿`rõiva ajanus‿`säĺgä Se Kos; maʔ sõida õiʔ, hiĺlokõidsi lasõ minnäʔ, paṕi `rõivaʔ art‿t́siugudõʔ Se Kos; inne `mõśti [surnu] õ̭ks arʔ, sõ̭ss `pańti `rõivilõ (riidesse) Se S; pudsu `koeti pulgakõistõ pääl, timä lõigati laḱka, siss oĺl kõ̭iḱ kahhaŕ alt, a üt́s ots jäi `rõiva veere `küĺge Se; linanõ rõivass saĺliss `tuhka Se Kos 3. kangas, riideese kariʔ omman‿nu̬u̬k‿kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿ mulgus‿`sisse Se

sada saa sata sada muni ańd sada `ruublit pridanat, muni kat́s kolsata vi̬i̬l Se; määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ tu̬u̬ saja `päät́mise pääle Se S; pridanat `ańti, saa `ruublidõ `ańti ja üt́si `kümnide `ruublidõ kiä ańd Se

seto seto setot 1. Petserimaa eestlane, setu üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se; tuhk om seto si̬i̬ṕ Se Kos; seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; seto lińk om viiś`aŕssinat piḱk Se; seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se 2. setu(de)le omane a tu̬u̬ nii kutsuti et `iśtjäʔ, kutsuti nii, seto kommõ oĺl sääne Se S

sugulanõ sugulasõ sugulast sugulane sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah [kihlusele], noid mehesugulaisi Se; õdagu mälehtä ma sugulaisi ja `armapi Se; üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõs‿sugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos; tõõsõl pääväl lät́sim‿`mõŕsa sugulasõ `kirstu `vi̬i̬mä `mõŕsalõ Se; mesterahvas ka kumaŕd kõ̭igilõ sugulaisilõ [pulmas] Se; nii külä latsõt‿tuĺliʔ, sugulastõ latsõʔ ja Se S

sõŕm sõrmõ `sõrmõ sõrm sõrmõk‿ku puutõlvaʔ, painu uiʔ Se; esä võt́t umast sõrmõst sõrmusõ Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss`tsuśksi sõrmõ keevä vi̬i̬ ja kardokidõ `sisse Se; är [ma] `eĺli mehega iä nii et tä muɫɫõ vaśt sõrmõga tikahhut́, tu̬u̬d olõ õs Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh, kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos; saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ Se; sõ̭ss sõrmusõkõsõ `sõrmõ lat́silõ, tu̬u̬ nii lat́silõ nigu auasi Se S; mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕmilõ (rhvl) Se Kos; paṕp kõ̭õ̭ käve tarrõ piteh, murrõĺ `sõŕmi Se Kos

sõrmuss sõrmusõ sõrmust sõrmus a ku ma oĺli `mõŕsa vai noorik, lät́si sinnäm‿mehekodo, pidi olõma sõrmusõʔ, lat́silõ `andaʔ Se S; kuuśkümmend sõrmust [ma] ośti, saa õs vi̬i̬l viländ Se S; esä võt́t umast sõrmõst sõrmusõ, kat́s sõrmust oĺl esäl Se; ku tulõ ti̬i̬l kat́s harro, sõ̭ss sääl `vaeldagõt‿tis‿ sõrmusõ arʔ Se Kos

sõrmusõkõnõ dem < sõrmuss [noorikul] pidi olõma sõrmusõʔ, lat́silõ `andaʔ, tinadsõ sõrmusõkõsõʔ Se S; sõ̭ss sõrmusõkõsõ `sõrmõ lat́silõ Se S

sügävämpä ~ sügäväppä sügavamale

taḱass taḱka taḱast ~ `tat́jass `tat́ja `tat́jast takjas `sääntses‿suurõt‿`tat́ja leheʔ oĺliʔ `ümbre `uibiidõ Se S

`taĺsi/pühi pl jõulu(püha)d `pangõ ti̬i̬t‿tähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi Se Kos; `taĺsipühi ka `peetäss kolp‿`päivä, kaĺliss pühi Se S; `taĺsipühi `paastu oĺl kuuś nädälit Se Kos; vanast `taĺsipühi `aigu käve paṕp `moĺtvagaʔ Se Kos; `taĺsipühi hummogu oĺl sääne kõrd: hummogult `tuĺti jok‿kell kat́s ülest Se; kut‿`taĺsipühi `keśkmätse pühi [sa] makadõ, sõ̭ss makat `aaśtaga õ̭nnõ kõ̭õ̭ arʔ Se Kos; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos

tinanõ tinadsõ tinast tinast valmistatud pidi olõma sõrmusõʔ, lat́silõ `andaʔ, tinadsõ sõrmusõkõsõʔ Se S

t́oork t́oorga `t́oorka 1. riiv `sääntset‿t́oorgaʔ, t́oorkatõdi är ridaʔ Se S 2. riivitud (juurvilja)kogus `t́oorka peremi̬i̬sś teḱk, t́orgatõdi ärʔ Se

t́oorkatam(m)a `t́oorkataʔ `t́oorkatass `t́oorkat́ riivima `sääntset‿t́oorgaʔ, t́oorkatõdi är ridaʔ Se S| Vrd t́orgatama

t́sura t́sura t́surra 1. poiss; noor vallaline mees noorõ ommat‿t́suraʔ, vana ommap‿poisiʔ, kel olõ õin‿`naisi Se S; t́surilõ [ma] ańni munnõ hällü tegemise i̬i̬st Se S; hüä läśk om inäp ku haɫv t́sura Se 2. (karjuse) abiline

tuńn tuńni `tuńni 1. kellaaeg: tund pu̬u̬ĺtõist `tuńni `peeti `leibü ahoh Se S; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; ḱau uit‿`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t‿`tunnõ pite, tulõ õik‿kodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos; kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 2. õppetund

tu̬u̬ ~ tu tu̬u̬ ~ tollõ tu̬u̬d ~ toda too (kaugemal, varemtoimunud) määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; mat‿taha not‿ tu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; ku [ma] ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah kedägi häbendellemä Se Kos; laṕigup‿pütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs‿`sisse, tollõga `tu̬u̬di `viina Se; `ratsala hobõsõga käve [kosilane kosjas] jah tu̬u̬l`aiga vi̬i̬l Se S; no ommaj‿jok‿kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; mak‿kak‿`kaŕksi tu̬u̬d`mu̬u̬du, ku `tüt́rik oĺli Se

tu̬u̬ĺ tooli `tu̬u̬li tool nüüd ommat‿tooliʔ, a sõ̭ss oĺlip‿pińgit‿tettüʔ Se S

tõisildõ ~ tõõsildõ teisiti, teistpidi ja sõ̭ss pad́alõ `pańti nii üt́silde nii viɫɫanõ punanõ lang ja tõisildõ ka `pańti viɫɫanõ punanõ lang Se S; üt́silde kõ̭nõlasõʔ, tõõsildõ `muutva arʔ Se| Vrd `tõistõ

türä türä türrä suguti, peenis susi haaŕd tu̬u̬ `oinakõsõ tüŕri piteh, munnõ piteh `säĺgä, kaḱk nu̬u̬t‿türä ärʔ Se S

`uibo `uibo `uibot õunapuu `vaenõlat́s koŕaśs ubina `uibo ala `uńkohe Se; latsõ`riśtmise vesi õ̭ks valõta õs hoobiss `maalõ, tu̬u̬ visati kohe `uibohe vai `vasta päävänõsõngut tarõ `kelpä `korgõhe Se Kos; jäneseʔ tegeväk‿`kuŕja kaʔ, `uibiid `ku̬u̬ŕvaʔ Se; `sääntses‿suurõt‿`tat́ja leheʔ oĺliʔ `ümbre `uibiidõ Se S

vaka/rahvass pruudipoolsed pulmalised ku vakarahvass lät́s peigmehe poolõ, siss śaal `ańti jal `andõʔ Se S

vakk vaka vakka 1. ümmargune puunõu, vakk vakatäüś`kaaru `pańti `katlahe Se 2. veimevakk inne ku jo vakk lät́s takah, siss inne lät́si noorõʔ, inne vakka säit‿tu̬u̬ noorigõ asõma arʔ Se Kos; pu̬u̬ĺpühä oĺl siss tu̬u̬ pulm lät́s, pühäbä lät́s siss tu̬u̬ vakk Se S

vaĺmistam(m)a vaĺmistaʔ vaĺmistass vaĺmiśt valmistama a `puɫmõ `aigu õ̭ks `ańti jal kõ̭kkõ jo midäss näil oĺl vaĺmistõt Se S

vana/mi̬i̬śs vanamees kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S

viht viha `vihta (sauna)viht `ait́umma sanna`küt́jäle, sau`sü̬ü̬jäle, vi̬i̬`tu̬u̬jalõ, viha`haudjalõ Se V; [ma] üt́si viha (ühe viha kaupa) `pesse Se; nigu padi tet́ti, `pańti viht sinnäp‿pad́ass [surijale] Se S; `vihtu iks tetässki inne jaani`päivä Se Kos; mi̬i̬l‿lät́si `Maaŕaga `vihta (vihtu tegema) Se Kos

ümärgune ümärgutse ümärgust ümmargune, ümarik sõ̭ss sai tu̬u̬ vatsk, laǵa jah, ümärgune Se S

üt́silde 1. ühtviisi üt́silde kõ̭nõlasõʔ, tõõsildõ `muutva arʔ Se 2. ühtpidi ja sõ̭ss pad́alõ `pańti nii üt́silde nii viɫɫanõ punanõ lang ja tõisildõ ka `pańti viɫɫanõ punanõ lang Se S; oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ (ladvad ühtepidi), panda es kat́sildõ vai nii `vaelidõ Se Kos

`ü̬ü̬sess ~ `ü̬ü̬sest öö(se)ks õgast `ü̬ü̬sest `pańti lehmile nu̬u̬p‿piḱä oɫõ ette Se Kos; a no `poissa tuĺl `ü̬ü̬sess õ̭nnõ sinnäk‿koh `iśtjäʔ oĺliʔ Se S

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur