Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
imp rohkem, enam (mitte) umma morro pite saa õik‿`ḱavvuʔ imp Se Kos; ma kellätoŕnih uma `pääga kanna aiʔ imp `ḱavvuʔ Se| Vrd inäb
inäb ~ inämb ~ inäp (harilikust) rohkem, enam; (eitavas lauses) sugugi, rohkem (mitte) no inäp `naata ai lõõnaht `sü̬ü̬mä, kurõv‿vei `lõuna arʔ (kurgede äralennuga jäi üks toidukord vähemaks) Se Kos; siss inäp pińni ravidsa aik‿ku susi kaŕa man Se| Vrd imp
inäbä 1. (harilikust) enam, rohkem; (eitavas lauses) sugugi, rohkem (mitte) sat‿`tiiden‿noorõbist paĺlo inäbä Se; vanast oĺl hädäli`t́si inäbä ku noʔ Se Kos 2. enamasti liiva maa pääle iks inäbä tet́ti `tat́rik Se; üte hobõsõga iks inäbä sõkati Se
inäbät ~ inämbät enam (mitte), rohkem tä olõ õs inäbät ni `väikene Se; veli es küüsü ka inämbät ku üte kot́i rüḱi pridanat Se
kõvõmbahe 1. valjemini 2. kõvemini, rohkem
`köŕpmä `köŕpiʔ köŕp `körpe `köŕpe köŕbi lürpima, helpima ma olõ üle ti̬i̬ (rohkem kui teed) `köŕpnük‿külv‿vett Se; `möĺli tet́ti, `pańti kama jahu vi̬i̬ `sisse, köŕbiti leevä pääle, oĺl hüä Se; sõ̭ss õ̭ks mi̬i̬s‿sei puulivvast ja köŕbe `ru̬u̬ga rohe peräst Se; toloknat tet́ti kah, tu̬u̬d [ma] köŕbe nii sama Se J
pääle 1. (asendatav allatiivilõpuga) peale, pealispinnale; pealepoole; katteks kullal‿latsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se; lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; päävihk `pańti haḱilõ pääle Se; pańti midägi rasõhhust `vankrilõ pääle, kivi vai Se; võid võiõti leeväle pääle Se Kos; nip‿ paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; pühädse rät́t `pańti pühädse pääle Se Ts; mia tä t́sura pää pääle pańd, tu̬u̬st (sõrmusest) tuĺl kullanõ kaab Se Kos 2. viitab kohale, kuhu minnakse või pannakse `ku̬u̬ĺjat koolõtada õip‿pudsajadsõ pad́a pääle Se; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; mi saada su raudti̬i̬ pääle `tü̬ü̬hhü Se V 3. viitab ajale, millele miski jääb kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 4. jaoks, tarvis tubinitsat‿tet́ti tu̬u̬ pääle, et külmäga väläh `ḱavvuʔ Se Kos; määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ tu̬u̬ saja `päät́mise pääle Se S; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se 5. juurde, lisaks, peale päält `kümne piimälehmä ja `peeńkene kari (väiksemad loomad) oĺl vi̬i̬l pääle Se; `umbli ma tõõsõk‿kaadsaʔ, lät́s esä `hainu `tu̬u̬ma, ańni siss tõõsõk‿kaadsak‿kap‿pääle aiaʔ Se; `möĺli tet́ti, `pańti kama jahu vi̬i̬`sisse, köŕbiti leevä pääle, oĺl hüä Se 6. üle, rohkem kui sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se 7. asemel, kellenagi 8. (ajaliselt) pärast; millegi järel 9. pärast, tõttu 10. kinnitab mingi protsessi või seisundi tekkimist 11. viitab tegevus- või mõjualusele objektile kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nime peale) Se Kos 12. pealegi; muudkui, alalõpmata mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa, uni tulõ õiʔ ja järrä pääle, `sõimass pääle Se
päält ~ ṕaalt 1. (asendatav ablatiivilõpuga) pealt, pealispinnalt; pealtpoolt vü̬ü̬d ka [ma] koi, niisamatõ pańni varva pääle, üt́s lang alt ja tõõnõ päält Se; meestel oĺl iks päält `põĺvi `hammõʔ Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh (peas, meeles), kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos 2. viitab kohta või suunda mehe oĺli ka Ukrai·na jao päält Se V 3. (ajaliselt) pärast umalõ imäle ni meheimäle [ma] ańni iks päält latsõ [sündi] `hammõ Se; vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; päält kellä katõtõi·śs`kümne `üĺti et om pühi ü̬ü̬ Se 4. arvelt, eest, kohta egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se 5. üle, rohkem kui ku saa kual iḿmissel pujaʔ, sõ̭ss mia päält `kümne, tu̬u̬ saa paṕilõ Se Kos 6. järgi, eeskujul olõ õim‿mak‿ka lu̬u̬d tark, mak‿ka olõ tõõsõ päält `oṕnuʔ Se Kos; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt Se Kos 7. koos meeltetaju märkiva verbiga
`rohkõmb ~ `rohkõp palju; enam, rohkem ku `rohkõp annat, siss olt (oled) iks `armap, `kaĺlip Se
ti̬i̬2 ti̬i̬ ti̬i̬d jook: tee ma olõ üle ti̬i̬ (rohkem kui teed) `köŕpnük‿külv‿vett Se
üle 1. (pealispinda, ruumi) mööda, piki, üle; ülaltpoolt, kõrgemalt kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos 2. mingi vahemaa taha või tagant, teise äärde3. (ajaliselt) jooksul, kestel, mingi aeg läbi; (ajavahemiku) järel, tagant 4. lakanud või lakkamas, mööda(s) 5. peale, lisaks ma olõ üle ti̬i̬ (teest rohkem) `köŕpnük‿külv‿vett Se 6. tõttu tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle noid `päivi ni `väigap‿paastõti Se; tõistkõrra tulõ üle lastõ ka mõ̭ni sõ̭navaheʔ Se; kivimängu üle sai mi̬i̬p‿`pessäk‿ka imä käest Se Kos; tädi lät́s `Permihe maa üle Se Kos; mat‿tohi‿iʔ üldäʔ, mink üle et lõigata as [leiba, kui teised leivad ahjus olid] Se Kos; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se 7. (kellestki või millestki) parem, hinnatum kuśk om üle kaɫɫo kaɫa (kõigist kaladest parim) Se 8. määrapiirist, vajadusest üle 9. osutab sellele, mida või keda keegi valitseb 10. osutab kontrollivat või teistkordset tegevust
Täienda sõnaraamatut
