Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

pähä vt pää

`päivä päeval

pää pää pääd 1. kehaosa: pea ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalap‿päiegaʔ Se; a merest tuĺl katõtõi·śs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; tu̬u̬ patt sattõ ka pää pääle `merde Se; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos; säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se; jagagõ nok‿kraaḿ `kolmõ `päähhä (kolme inimese vahel) Se; sõ̭ss oĺl meil `säitsmeh pääh noid eläjit (seitse looma) Se; `valgõ `pääga [vasikas] oĺl Päid́so Se Kos 2. juustega kaetud osa, juuksed nip‿paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; a mul olõ õik‿krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos 3. (psüühiliste protsesside ja tunnete asupaigana) mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine 4. taime osa: kapsa-, viljapea siss atõti nu̬u̬k‿kandsuʔ inne üless, selle et sinnät‿`tüv́vi jäi muni pää Se Kos; päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 5. eseme osa 6. hoone esikülg

pää- peamine, põhiline, pea- a tu̬u̬päävanasitt vai `kohtunik saiśkestpaigah Se Kos

pääl ~ ṕaal 1. (asendatav adessiivilõpuga) peal, pealispinnal; pealpool hobõsil kuldkelläk‿kah kõ̭iḱ pääl Se; uja ṕaal oĺl siɫd Se Kos; lubata õs kivi pääl saistaʔ Se; suurõbakõsõ latsõ oĺli maa põrmadu pääl Se; kalav‿`viśtäse śaal orrõ ṕaal Se Kos; ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; pöörä pääl `veeti kangast, piḱkä kangast saa aiv‿vitäki saina pääl Se; poraviki `kuiv́ssiʔ raadi pääl Se; ku nimäl‿lääväʔ ärʔ, siss saʔ heĺoda reṕi pääl pudsajat Se; kõ̭iḱ aig [ta] käve käsi `rõ̭ndu pääl Se; ku `kunna `näede hämme ṕaal, üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se 2. viitab kohale, kus ollakse või midagi toimub tah palo pääl kanarikku pite `ḱauti kaŕagaʔ Se; ni Sergol ka matusõ pääl `kraami külät, sai süvvän‿ni juvvaʔ Se Kos 3. väljendab ajalist seost `hospodikõnõ, [ma olen] katõsakümmend säidse, `katsass pääl! Se 4. viitab tööle, tegevusele poig om lauda man ü̬ü̬vaht́, taa käü vahi pääl Se 5. viitab sellele, kellel miski on kohustuseks vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos

pääle 1. (asendatav allatiivilõpuga) peale, pealispinnale; pealepoole; katteks kullal‿latsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se; lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; päävihk `pańti haḱilõ pääle Se; pańti midägi rasõhhust `vankrilõ pääle, kivi vai Se; võid võiõti leeväle pääle Se Kos; nip‿ paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; pühädse rät́t `pańti pühädse pääle Se Ts; mia tä t́sura pää pääle pańd, tu̬u̬st (sõrmusest) tuĺl kullanõ kaab Se Kos 2. viitab kohale, kuhu minnakse või pannakse `ku̬u̬ĺjat koolõtada õip‿pudsajadsõ pad́a pääle Se; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; mi saada su raudti̬i̬ pääle `tü̬ü̬hhü Se V 3. viitab ajale, millele miski jääb kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 4. jaoks, tarvis tubinitsat‿tet́ti tu̬u̬ pääle, et külmäga väläh `ḱavvuʔ Se Kos; määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ tu̬u̬ saja `päät́mise pääle Se S; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se 5. juurde, lisaks, peale päält `kümne piimälehmä ja `peeńkene kari (väiksemad loomad) oĺl vi̬i̬l pääle Se; `umbli ma tõõsõk‿kaadsaʔ, lät́s esä `hainu `tu̬u̬ma, ańni siss tõõsõk‿kaadsak‿kap‿pääle aiaʔ Se; `möĺli tet́ti, `pańti kama jahu vi̬i̬`sisse, köŕbiti leevä pääle, oĺl hüä Se 6. üle, rohkem kui sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se 7. asemel, kellenagi 8. (ajaliselt) pärast; millegi järel 9. pärast, tõttu 10. kinnitab mingi protsessi või seisundi tekkimist 11. viitab tegevus- või mõjualusele objektile kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nime peale) Se Kos 12. pealegi; muudkui, alalõpmata mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa, uni tulõ õiʔ ja järrä pääle, `sõimass pääle Se

päält ~ ṕaalt 1. (asendatav ablatiivilõpuga) pealt, pealispinnalt; pealtpoolt vü̬ü̬d ka [ma] koi, niisamatõ pańni varva pääle, üt́s lang alt ja tõõnõ päält Se; meestel oĺl iks päält `põĺvi `hammõʔ Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh (peas, meeles), kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos 2. viitab kohta või suunda mehe oĺli ka Ukrai·na jao päält Se V 3. (ajaliselt) pärast umalõ imäle ni meheimäle [ma] ańni iks päält latsõ [sündi] `hammõ Se; vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; päält kellä katõtõi·śs`kümne `üĺti et om pühi ü̬ü̬ Se 4. arvelt, eest, kohta egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se 5. üle, rohkem kui ku saa kual iḿmissel pujaʔ, sõ̭ss mia päält `kümne, tu̬u̬ saa paṕilõ Se Kos 6. järgi, eeskujul olõ õim‿mak‿ka lu̬u̬d tark, mak‿ka olõ tõõsõ päält `oṕnuʔ Se Kos; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt Se Kos 7. koos meeltetaju märkiva verbiga

pääśo pääśo pääśot pääsuke

pääst (asendatav essiiviga) peast

pühä pühä pühä ~ pühhä 1. kombekohaselt pühitsetav tähtpäev, püha siss `oĺlgi jo pühä majah, ku klaasiga laḿbit‿tuĺliʔ Se| Vrd pühi 2. jumalakartlik 3. pühitsetud, jumalast õnnistatud; pühaks peetav paṕp haaŕd üldäʔ et ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿om `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; jummaĺ es saĺliʔ, et [ma] pühä kivi `lauta vei, `piḱne lei lauda paɫama Se Kos| Vrd pühi 4. ehmatus-, imestushüüatus

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur