Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 595 artiklit

ahnik ahnigu ahnikut ahven kõ̭kkõ kaɫɫa om, ahnikka ni `säŕgi ni `lutsa ni Se Kos; ahnik om ka hüä makuss Se Sa

ahnõh ~ ahnõʔ `ahnõ ahnõht ~ ahnõt ahne, ahnitseja paṕp om `väega ahnõʔ Se; meil oĺlip‿poisiʔ ilma`ahnõʔ Se

aho/laud ahju avaust kattev plaat no om ahol ussõkõnõ, vanast oĺl aholaud Se; karaśki küdseti aholavva takah Se Kos; ku ahi ärk‿küttü, pühiti ahi `höste ärʔ ja `pańti sinnä aholaud ette Se Kos; aholaud `pańti ette, karranõ Se

aid aia `aida 1. tara ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; hõbõhhõtsõ aiapośtiʔ Se Kos; ku om kapst`maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos 2. tarastatud maa-ala `aida oĺl tett kańepit kaʔ Se Sa 3. õu

aig ao ~ ajo `aigo aeg mul om t́sial aig täüś, taal saavap‿`põrsaʔ Se Kos; tsuvva oĺlis‿suvidsõ aoh Se; no oĺl tü̬ü̬aig, no läpe es minnäʔ Se Kos; läḱeʔ (mingem) puśsigaʔ, saa rutubahe, saa aopääle kerikohe Se; lät́si aoʔ `tõistõ, lät́sij‿jo latsõk‿kohe kavvõmbahe Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se

ala ~ alaʔ 1. alla, allapoole üt́stõõsõ ala (järgemööda) käve latsõk‿kaŕah Se; hopõń hiit́ `auto ala Se; sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se; lat́s pahasi ärʔ ni lät́s aida ala vai kõlgusõ ala Se Kos; mehe˛esä võt́t kiŕbidsä ahost, pańd ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi ala Se Kos; tä jäi `autu alaʔ Se; kardoka panõt `vahtsõlt `ki̬i̬mä, muna `sisse, esi iks seḱät kõ̭iḱ aig, muido paɫass perä ala (läheb kõrbema) Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu Se| Vrd `alla 2. alles, alale täl oĺl jo nii `väikene toṕs ikõnõ, om viiś`kraḿmi, a säält vaia juvvaʔ, vaia perä ka vi̬i̬l ala jättäʔ Se

alalõ alles, olemas meil om ka üt́s ossaägli kardohkit `äestäʔ, meil om parhillaki vi̬i̬l alalõ Se P

`algnõst (maailma) algusest milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; maaśsõlits om ilma `algnõst saaniʔ Se

all all, allpool; omal kohal (alaosas) verrev põllõkõnõ oĺl i̬i̬h ja põllõl härmäkenegi all Se Kos; all oĺl taari haań Se; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos| Vrd alah

`alla alla, allapoole; omale kohale (alaosas) [ma] kaḱi linna ja pisi ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; raudlu̬u̬m om ülest pant, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se; [nad] `veiet‿tahar‿riśtteie mano, ti̬i̬ pääle, [kõndimisvõimetu] latsõ pańni `maahha, mähevä tu̬u̬ latsõ jaɫakõsõ kińniʔ, loiva jumalasõ̭nakõist, sai mu latsõkõsõl jaɫa `aɫɫak‿kõrragaʔ Se Va| Vrd ala

alonõ alodsõ ~ alotsõ ~ alosõ alost 1. millegi alune (koht, ala, ruum) mi̬i̬n‿`näeki is ku susi tuĺl `pindre alotsit pite Se S; kirgad́si oĺliv‿vereväʔ, lae alotsit pite käveväʔ ja `ümbre aho Se 2. endisaegse naistesärgi takune alaosa seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se Kos; `hammõ alonõ oĺl `paklatsõst jakat Se Kos; kirp lät́s kindsu `küĺge purõma, ma hõõrahhudi [särgi] alosõga, ni kirbul elo väläh Se Kos; hamõh oĺl kolmõ jakuline: `hammõ imä, `käüseʔ ja alonõ Se

alt alt, altpoolt; omalt kohalt (alaosast) `tõrdul oĺl sääne mulk vai haań`pańti, siss śaalt `laśti alt tu̬u̬d `taari Se; tiä är and hińge alt (annab kõik ära) ku täl midä om Se; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos

armaśs `armsa ~ `arma armast ~ `armat kallis; armas vanal kah om ahi armaśs Se Kos; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; sa olt vi̬i̬l `armap ku umal‿latsõʔ Se; uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos; õdagu mälehtä ma sugulaisi ja `armapi Se

`aŕssin `aŕssina `aŕssinat endine pikkusmõõt: arssin (71,12 cm) seto lińk om viiś`aŕssinat piḱk Se; ma osta ail‿`laula `aŕssinagaʔ, mõõda ail‿`laula `meetrigaʔ (rhvl) Se Kos; kuńok oĺl sääne poolõ`aŕssina piuʔ puu Se

asi aśa `aśja 1. igasugune üksikobjekt: asi, tarbeese; mänguasi tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; oĺl õks pant paĺlo `aśju maa `sisse kaʔ Se Kos 2. sündmus, toiming; tegevus, töö; põhjus siss jäi perämädsess tu̬u̬ asi, inäp es ti̬i̬ Se A; ega aśa man pidi olõma uma ḿark (tarkus) Se; hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ`päähhä Se; mi̬i̬t‿tuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vait‿tult mi̬i̬p‿poolõ Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ, ni immä essä ravidaʔ Se Kos; pangõ ti̬i̬t‿tähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh, sõ̭ss saa vilä suvi Se Kos 3. ekskrementeerimisest umal aśal [ma] iks ärk‿käü Se V; umalõ aśalõ [ma] lät́si, `sõ̭sski pidi lehess käeh olõma ja`tuu̬ga mahatõllõma [sääski] Se Kos 4. midagi väärtuslikku, kasulikku

asõl `asklõ asõld talitus, askeldus mal‿lää kodo, ti̬i̬ `asklõ arʔ Se; taa söögitegemine om kõtuasõl Se; rühiti asõld tetäʔ, rühiti tü̬ü̬d tetäʔ Se; veli üteĺ: tu̬u̬d tohi õit‿tetäk‿ku `asklõlõ ka läät, üt́s piät kõ̭õ̭ `präätämä Se Kos

`august `augusti `augustit ~ `augusti/kuu august `augusti kuuh kurõl‿lät́siʔ Se Kos; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh Se Kos; paasapäiv, tu̬u̬ om ega `aaśtaga `augusti kuuh Se

ede- ees-, esi- `t́sialõ [tapmisel] ede jaɫa aɫa tsusatass, koh tu̬u̬ süä om Se Kos

ede/pu̬u̬ĺ ku `põrna `vällä `naati `võtma, tu̬u̬d `kaeti, kas tagapoolõ ots om pad́õb vai edepoolõ ots (seapõrnast ilmaennustamisel) Se Kos

edimäne edimädse ~ edimätse edimäst esimene peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo Se Kos; täl oĺl tu̬u̬ edimäne `lõikamine läḿmind `leibä Se Kos; kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl [matuserongile], toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos; edimätse reṕi lavva pääl oĺl üt́s vanasitt üteh otsah, tõõnõ vanasitt tõõsõh otsah Se Kos; paasapäiv, tu̬u̬ om ega `aaśtaga edimätsel `augustil Se

`eestläne `eestläse `eestläst eestlane, mittesetu `eestläse om iks targõmba inemiseʔ Se; `eestläseʔ piä äi hainalosit poganass, a meil `peetäss Se

egi iu ekõ jõgi egi om `väikene Se; tätä tuĺl läbi iu, hämmäśs jalakõsõʔ arʔ Se; havvõʔ ja leppmaimõʔ oĺlim‿mi̬i̬ iuh Se| Vrd jõgi

egä egä eḱä ~ egät 1. iga(sugune) egäl eläjäl om kat́s `rauhha, rauhak‿keedetäse arʔ Se| Vrd ega2, õga 2. igaüks

ei ~ eiʔ ~ i ~ iʔ 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna `umma `siĺmä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se| Vrd aiʔ2, uiʔ1, õiʔ, äiʔ, üiʔ 2. keeldkõnes kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se| Vrd uiʔ1, õiʔ 3. eitussõna: ei 4. mitte (sugugi) elolt eit‿tahas‿`surma `hindäle tetä eiʔ Se; vanast `peeti `paasta, noʔ ei `peetä eiʔ Se Kos; tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ, mat‿tiiä ei muial eiʔ Se| Vrd õiʔ 5. ega kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; no olõ õih‿häpü eip‿`peĺgü Se; kõ̭iḱ oĺl paɫanuʔ, ei `luitsat ei `liuda Se Kos; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri li̬i̬na i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos

elläi eläjä eläjät 1. elusolend; kariloom ti̬i̬ʔ eläjäle kaḿmidsõkõnõ, `hämmüss ärʔ, ni `kat́skiʔ Se; eläjiid kap‿piät et läpe eim‿`maadaʔ Se; sõ̭ss oĺl meil `säitsmeh pääh eläjit (seitse looma) Se; lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ, lut́ik olõ õi kittä elläi Se; [ma] kai, jalg jo `paistõdass, piḱk elläi (uss) tsusaśs Se 2. silmahaigus; nahahaigus mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse siĺmä `sisse lei eläjäʔ, nu̬u̬ oĺliv‿`valgõ ku linaluuʔ Se; eläjäʔ ommav‿`vaɫgõk‿ku linaluuʔ, nu̬u̬l‿löövä siĺmä `sisse Se; ma pańni tuvagu `lehte pääle ja `naksiva `vällä tulõma eläjäs‿siĺmä sarna seest Se Pop; elläi oĺl sääne olnuʔ, et `sääntse nii kui `jõuhõʔ oĺliva mustaʔ, peenikeseʔ, kohe kellelegi lei, kelle käe `sisse vai jala `sisse Se; `üt́liväʔ, et tu̬u̬ ka siĺmäst om löönüʔ, tu̬u̬ elläi (nahahaigus) Se; eläjä (silmahaigus) lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬ ei nii suurt vallu, nu̬u̬ ommav‿vagadsõʔ Se Pop

elo elo ello 1. elu(solu), eluvõime ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos 2. liikumis-, töövõime, tervislik seisund; kasvuhoog 3. elamine, tegutsemine, liikumine 4. elamise ajaline kestus: eluaeg, iga, elukäik [ta] `vi̬i̬di elost aost `türmä kuni surmaniʔ Se Pop 5. igapäevane eksisteerimine, eluaja möödasaatmine; elulaad, -viis, -kombed noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se; T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo, kõ̭iḱ lät́si paŕõmbat ello `ot́sma Se La; jumaɫakõnõ, kõ̭iḱ om `tõistõ no elo Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop 6. majapidamine; mingass ti̬i̬ʔ ello piät? Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha Se; inemise saa as hukka, a elo `paĺli ärʔ Se Kos

elo/igä eluaeg `kündlepäiv om eloiä viiel`tõiśkul vebru˛aril Se; mine eloiäst `türmä kallo peräst Se V; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se

elämä elläʔ eläss `eĺli 1. elama, elus olema pujakõnõ `eĺli ja paabakõnõ Se Pod 2. ajaliselt eksisteerima eläde ni oṕidõʔ, uĺlih ark‿ka koolõdõʔ Se Kos; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se; kup‿paĺlo om jummaĺ`andnup‿`päivi, nipaĺlo elät Se Kos 3. igapäevases elus osalema ti̬i̬v‿`väega `höste elädeʔ Se; laisa naisõga `pi̬i̬stlet elleh Se Kos; eläge eśs, `laskõ meil ka elläʔ Se 4. elunema, asuma mi̬i̬k‿kaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimis‿sääl kuu `aigu Se; koɫmõgese veleʔ `eĺleväʔ Se Pod; `eĺli esä katõ pujagaʔ Se Kos; siss ku sügüse piḱäʔ ü̬ü̬ʔ ja kõ̭iḱ hubisass ja habisass, siss joht taha ais‿siih elläʔ Se 5. kokku elama tu̬u̬ sõ̭saŕ `eĺli tu̬u̬ kunigapujagaʔ Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadas‿sukkaʔ elämä? Se Kos 6. kogema mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se

eräle teistest eraldi, lahus `puhta teräʔ joosi eräle, nu̬u̬p‿`pańti kot́ti Se; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekisti̬i̬·ŕ väʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se

esiʔ2 1. eraldi, omaette proimõmuɫguʔ oĺli esiʔ, a tu̬u̬d kutsuti ḱauss, mia ribah oĺl Se; sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se 2. erinev, teistsugune

`eśsümä `eśsüdäʔ eśsüss `eśsü eksima ku [sa] arʔ eśsüdeʔ, siss ti̬i̬ vü̬ü̬ `päitest riśt, `süĺgä sinnäs‿`sisse ja hiidä `sõĺmgiʔ, siss saat jälʔ ti̬i̬ `pääle tagasi Se Kos; mup‿pääliin om Vana-Irbosk, sinnä ma eśsü üi `iälgi ärʔ Se Kos

esä esä essä isa kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; `eĺli esä katõ pujagaʔ Se Kos; lät́s sõ̭ss mehe˛ esä sügüse Pelikov̀va kat́skümmend `versta hainamaa pääle `hainu `tu̬u̬ma Se Kos; mińni `ütless mehe˛esäle: ma ei nakas‿sukka (sinuga) `sü̬ü̬mä, sa `haisat Se Kos

esäne esädse esäst 1. isane, isa(s)- 2. viljatu, kehv kõ̭õ̭ olõ õi esädse `aaśtaguʔ, om imätsit `aaśtakku kah Se

et ~ õt et (sidesõna põimlauses) 1. aluslauses 2. öeldistäitelauses elläi oĺl sääne olnuʔ, et `sääntse nii kui `jõuhõʔ oĺliva mustaʔ, peenikeseʔ Se; ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ üless Se 3. täiendlauses a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 4. sihitislauses; kaudses või siirdkõnes paṕp haaŕd üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse, siss `üĺti et arʔ om `lindva löönüʔ Se L; kõ̭iḱ `üt́li paṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos 5. viisilauses 6. kvantumilauses paaba `aŕstsõ (jala) nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos; nip‿paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; tuhaga sai rõõvass nii puhass et rägisi Se 7. otstarbelauses päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 8. põhjuslauses [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos

ette 1. ette(poole); eespoolsele alale (rakkesse, toiduks, kaitseks jne) munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäk‿kaʔ nu̬u̬s‿sooligup‿pinile ette Se; [kas on] vaja vi̬i̬l lat́silõ minnäʔ ette (tülinaks) taŕri `purtamma Se Kos; ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos; mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se; urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; koh oĺl nulganaańe jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos 2. enne, varem; (ajaliselt) kaugemale meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ, meil kaibõtass haud ette Se Kos 3. tegevus- või mõjusfääri [ma] lät́si paṕi ette rät́t iks pääh Se 4. muud tütäŕ lugi kõ̭iḱ üte kõrraga ette mis vaia Se

haav1 haava `haava vigastatud koht, haav haav `kaśvi kińniʔ, a nok‿ka om raan tundaʔ Se

`haiguss `haigusõ `haigust ~ `haigut haigus, tõbi oĺl `lindvat, toda `haigut ka oĺl Se; ku inemine om rassõjalaline, sõ̭ss [sa] heidüde, sõ̭ss jääss latsõlõ `haiguss Se

`haigõ `haigõ `haigõt 1. haige (olend) meil jäi üt́s hõhv `haigõss Se T; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S 2. valu(tunne); valus 3. paise, paistetus ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se

haik haigu `haiku haigutus kas haigul mi̬i̬ĺ om, haik kisk inne suud ammulõ Se; ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se

hain haina `haina 1. (kasvav) rohi; taim sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k‿`kaŕksi ja lauli, śaal kol `aaśtakka kasu es hain Se Kos; timä (uss) aja keväjält keśe, jätt kohe haina pääle, ku tu̬u̬d kesse kiä näḱk, siss kõ̭iḱ haina mant `koŕssi arʔ Se 2. niitmiseks määratud rohi; talvine loomasööt, hein no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P; mehe˛ esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos 3. heinategu mul mi̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal Se Kov; ku `ḱauti haina man, siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ Se; pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; haina `aigu iks oĺliv‿viisoʔ Se

hain/alosõ/tõbi närvihaigus lapsel (kui ema kohkus, nähes ussi raseduse ajal) ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass ja siss ommas‿sõ̭naʔ ja [nendega] aja mant arʔ Se Kov; siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ, oĺl hainalosõ tõbi `kaonuʔ Se

halhoo·ś halhoo·si `halhoo·si kolhoos no ommah‿halhoo·siʔ, a siss oĺl egä üt́s uma põllu pääl Se Kos; `naksi ma halhoo·si `tü̬ü̬hhü `ḱauma Se Kos; tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ Se; meil om no halhoo·ś`väega suurõlõ lännük‿kah Se| Vrd kolhoo·ś, koloo·ś

halluss ~ halluśs1 halusa halusat valus; valu(tunne) ma lesädä¸ siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T| Vrd valluss

`halvuss `halvusõ `halvust ~ `halvuist viga, pahandus, ebameeldivus, halbus tõõsõ `haɫvusõʔ näet iks kõ̭gõ, uḿmi viku`näeki eiʔ, inämbjago õ̭ks `halvust Se Kos; tal om kavaluist viländ, `halvuist kuuld arʔ, muidu uik‿kuulõʔ Se

hamõh ~ hamõʔ `hammõ hamõht särk hamõh om kolmõ jakuline: `hammõ imä, `käüseʔ ja alonõ Se; `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se; umalõ imäle ni meheimäle [ma] ańni iks päält latsõ (pärast lapsesündi) `hammõ Se; mis sääl ummõldaʔ, vanna `mu̬u̬du kõvõra `puuga `hammõʔ, ega siss `kraega `haḿmit poisal olõ õs Se; `hammõ imä (särgi pihaosa) ni `hammõ `käüseʔ oĺlil‿ linadsõʔ, `hammõ alonõ oĺl `paklatsõst jakat Se Kos; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos

hand hanna `handa 1. (elusolendi) saba, händ [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P; tõ̭nisspääväl ku peremi̬i̬śs sü̬ü̬ t́sia `handa, sõ̭ss kasusõ suurõk‿kesvä pääʔ Se; oraval om suuŕ hand Se Kov; oĺl nõgõ̭ĺ lehmä hanna seeh Se 2. riietuseseme alumine (seljatagune) osa sarahvańni hand oĺl virdsanõ Se; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari Se 3. tarberiista (taga) osa, vars, käepide `ku̬u̬tõga [ma] lei keśvil hanna arʔ Se; noh, hüäʔ hannaʔ oĺli jo keśvil peräh, `sääntseʔ Se 5. rida, rivi 6. sabas, järel

hank hangu `hanku konks; konksja või haralise otsaga tööriist `i̬i̬rood́sikul om ka sääne hank man Rõu; päternit `koeti linatsõst, noid tet́ti hangugaʔ Se; linak‿keerutõdi ärʔ, sääne hank oĺl, hangugak‿ka pööreti Se Kos; `sääntse hangup‿`pantu lakkõ, [ma] pańni naha hangu `otsa (naha parkimisest) Se Kos; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos

harilik hariliku harilikku harilik, tavaline tä om jo luusikõʔ, olõ õih‿harilik sikõʔ Se

haud havva `hauda auk; koobas; surnuhaud koonik‿kerikoh oldass nikavva om haud ka kaibõt Se; meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ, meil kaibõtass haud ette Se Kos; havva `kaibjalõ hiideti `kindaʔ käe`vaɫgõst Se; `hauda `laśti `lińkidegaʔ Se

hauǵ havvõ `haugõ havi, haug `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L; havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts; massaʔ omma havvõl `väega hüäʔ Se Pod; havvõ sooligu kaabitsat väidsega ärʔ, keedät ärʔ ja süvväss havvõ sooligu arʔ Se Pod; üt´s külämi̬i̬śs jo rihidsä man ja kaess, kas mi̬i̬ʔ rihitsäh om määnest `haugõ Se; hauǵ sinksahhut́ sääl rihidsä siseh Se

`heitüm(m)ä `heitüdäʔ heidüss `heitü ehmatama, heituma nip‿ paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ Se Pod; ku inemine om rassõjalaline, sõ̭ss [sa] heidüde, sõ̭ss jääss latsõlõ `haiguss Se

`helde `helde `heldet helde; lahke timä om `väega `helde hińgegaʔ Se Kos

heĺlik heĺligu heĺlikut hellitatud, hellik taa om jo `väikost saaniʔ heĺlik Se

hińg1 hińge `hińge 1. (inimese) hing kaśs om kõva tappaʔ, kaśsil eil‿lää niipia hińg `vällä Se 2. arvestusühik (inimeste loendamisel) 3. inimese sisemine olemus, sisetunne tiä ar and hińge alt (annab kõik ära), ku täl midä om Se; timä om `väega `helde hińgegaʔ, a tõsõ käest kakkõ õim‿midägiʔ Se Kos

`hińgämä hińgädäʔ `hińgäss hińgäśs 1. hingama [ta] pitsähhüt hõ̭ngu kińniʔ, om rassõ hińgädäʔ Se 2. saladust varjama

hinneh ~ hinneʔ `hinde hinneht kiud kańõbi hinneh om kõvõp ku lina hinneh Se; ku lina `häste oĺl är `aigunuʔ, siss võt́t `hinde vallalõ Se

hobõsõ/raud hobuseraud hobõsõ ravval om kümme `mulku Se

`hoitma `hoitaʔ hoit hoit́ hoia 1. hoidma, säästlikult kasutama, säilitama kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S; `leibä olõ õi mäŕk tetäʔ, a mäŕk om `leibä `hoitaʔ Se Kos; [sa] hoiaʔ hot́ `aaśtak vai kat́s, keldoʔ omma siss kõ̭gõ alalõ Se; [rasva]tsagimakõnõ hoiõti `puhtakõnõ Se 2. kalliks pidama 3. kellegi eest hoolitsema; järele vaatama, valvama ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdok‿ka tävveʔ Se; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ uma latsõʔ Se P; üt´s läśknaańe oĺl, sõ̭ss tuu̬ võ̬t́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos; maama iks hoit hüv́vi `lehmi, latsutass Laigassit Se 4. kaitsma, varjama jummaĺ hoiat‿toda näiot, kiä joodikõlõ lätt mehele Se 5. mingis kohas või olukorras olla laskma, sundima 6. toitma, ülal pidama 7. jahmatust, kohkumist väljendavas hüüatuses jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se

`hoituma `hoitudaʔ hoiuss `hoitu säilima kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi, a tulõ i̬i̬st kõ̭iḱ hoiuss Se Kos

hopõń ~ hobõnõ hobõsõ hobõst hobune meil oĺl hüä hobõnõ, t́akk hobõnõ Se Sa; hobõsil kuldkelläk‿kah kõ̭iḱ pääl, kulladsõ ravvak‿kõ̭iḱ jalah Se; hopõń lei pakko Se Kos; virgal hobõsõl jalah‿hanguh, laisal iho säläh Se Kos; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru, ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak‿`keĺliga sõidõti Se Ts; esäl oĺl üts vana hobõsõpalakõnõ Se L; latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja

hull hullu `hullu pöörane; jube lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ Se; kulõ itse naaśõkõnõ, śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se

hummog ~ hummok hummogu hummogut hommik pühi hummok Se; hummok om targõp õdakut Se Kos; ku pühäbä hummog tuĺl, siss oĺl kõ̭igil `väegah‿hüä Se; ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se Kos

huśs huśsi `huśsi uss, huśs pańd arʔ jala Se Kov; huśs ai kat́s `nõkla suust `vällä, mi̬i̬śs üteĺ, et kaes‿śoo om katõ nõglaga huśs vi̬i̬l Se; sivvuhädä om ku lat́s `siĺmiga kõ̭õ̭ `käändless, ülest kaess ja ki̬i̬lt aja `vällä, jah, nigu huśs Se

hu̬u̬ĺ hoolõ hu̬u̬lt hool, mure; hoolitsus, järelevalve ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se Kos; liinah liinahu̬u̬ĺ, maal maahu̬u̬ĺ Se Kos

hõhvakõnõ dem < hõhv olõki ei mul lehmäkeist, hõhvakõnõ om Se Sa

hõim hõimo `hõimo sugulane; suguvõsa kõ̭iḱ hõim kutsutass kokko, ku `puhtõʔ ommaʔ Se; mul om paĺlo `hõimo Se Pod; meil oĺl `väega suuŕ ja rikaśs hõim Se

hõĺoma hõĺloʔ hõĺoss `hõĺlo aeglaselt liikuma mõ̭ni lut́ik om nit‿t́siĺlokõnõ, et näet ku lina pääl hõĺoss Se Kos| Vrd heĺoma

hädä hädä hätä 1. raske olukord; vaev, raskus; puudus, viletsus taa hät́ti jää äiʔ Se; unõga om `pistü hädä, lasta õik‿kui `maadaʔ Se 2. viga, haigus, tõbi poolõni `aaśtagani oĺl lat́s hädäh Se; maʔ eśs kogoni rehe `siugu, esi oĺli paks ja rehe `õkva ja latsõlõ nakaśs `küĺge hädä Se 3. vajadus, tarvidus, soov kes sinnäl‿`luḿpi jalp‿paĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnäm‿minnäʔ Se Kos

hädäline hädälise ~ hädälitse hädälist vigane; abivajaja vanast oĺl hädäli`t́si inäbä ku noʔ Se Kos; mehe˛imä üteĺ, et śoo (poiss) `jäässkinä hädäline Se; ilmah `kõ̭iki om, kõ̭kõsagama`t́si hädäli`t́si Se Kos

häll hällü `hällü 1. häll, kätki hüä lat́s tunnuss `hällü Se Kos; mi̬i̬śs meeleldäʔ, hopõń jaɫaɫdaʔ- lat́s ja häll Se Kos 2. kiik lihavõttõ `aigu oĺl seo mäe pääl häll, tõõsõ mäe pääl häll Se Kos; kiä ańd kat́s munna, kiä kolʔ hällü tegijäle Se Kos; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält, seo om hällü ääĺ Se Kos; paŕgiga (hulgakesi) saa ain‿nik‿kõvastõ põkadaʔ, katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; suvidsõpühist `laotõdi häɫɫ ärʔ, talvõl olõ õs üleväh Se; vedelähe ripõndõllõt hällü küleh, sõ̭ss võit `maalõ kas‿sataʔ Se

`hälvämä hälvätäʔ `hälväss hälväśs halvama nu̬u̬ŕ mi̬i̬śs om ärh‿hälvät Se Kos| Vrd `hälbämä

hämm hämme `hämme 1. märg, niiske eśs [ma] hoiõ koṕikut nigu `hämmest lät́s pioh Se Kos; sõ̭ss oĺl jälʔ hüä `põimaʔ, ku `rõivah‿hämmes‿säläh oĺliʔ Se Kos; ku `kunna `näede hämme ṕaal [märjas kohas], üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as `hämmgiʔ Se Kos; `väega nakaśs `vihma valama, valama, poisit‿tuĺlik‿kodo, kõ̭iḱ hämmeʔ Se 2. niiskus, vedelik kõiv `peĺgäss jo `hämme Se; kat́s `aaśtakka oĺl mehe˛esä säńgü pääl (voodihaige) ja täl oĺl hää (väljaheide) ni hämm (kusi) säńgü pääl Se Kos

härm härmä `härmä 1. härmatis ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi, leevä suvi Se Kos 2. õhuke riie timä kõ̭gõ `võidsõ ni `mähke jalaʔ härmägak‿kińniʔ Se

härä/piim vedelik seisma pandud kohupiima peal kohopiim `pańti [talveks] külmä vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl häräpiim Se; kohopiim `pańti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬piim, a lat́silõ peteti et om häräpiim Se

hääh mis, ah (küsivalt) hääh? mul om jok‿`kuuldmist paĺlo `puuduss Se

`häüstäm(m)ä `häüstäʔ `häüstäss häüśt häbistama `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass Se

`höste 1. hästi, ilusti; korralikult mia [ma] ti̬i̬, ni kõ̭iḱ om `höste Se; ti̬i̬v‿`väega `höste elädeʔ Se; latsõʔ, `katkõt‿ti̬i̬h‿`höste kińniʔ, ti̬i̬ olgõs‿säńgüh Se Kos; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov; kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se; eik‿kuulõʔ ei näeʔ ni `höste ku näi Se Kos; mup‿peremi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos| Vrd `häste, `hüäste 2. palju kruuss um `höste vähäp ku tuuɫ Se

iho/katõh ~ katõʔ -kattõ -katõht kehakate `rõivańardsokõnõ säläh, iks ihokatõʔ om Se

i̬i̬st 1. ruumiliselt eest, eestpoolt; eespoolselt alalt, esiküljelt kual päśsi hopõń vallalõ i̬i̬st (rakkest) Se 2. ajaliselt enne, eelnevalt imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se Kos; määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se 3. asemel, asendajana lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ, tu̬u̬ um kaśsi i̬i̬st Se Kov; mat‿ taha not‿tu̬u̬d, ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P 4. vastu, väärtuses; võrra; tasuks kerikost `vi̬i̬di sinnäs‿süvväʔ, kerigu raha i̬i̬st ostõti [vanadekodusse] Se Kos; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ `vasta `võtmise i̬i̬st, õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri liina i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos 5. käest, tegevus- või mõjusfäärist eemale latsõʔ habõʔ üt́s tõõsõ i̬i̬st tu̬u̬d t́sia kamarat Se; kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi, a tulõ i̬i̬st kõ̭iḱ hoiuss Se Kos

iḱäv igävä igävät igav mi̬i̬ʔ lotoda siih, nu̬u̬ŕ istuss, tu̬u̬l om iḱäv Se Kos; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P

iĺjä/päiv kalendritähtpäev: eliapäev, 25. juuli iĺjäpäiv vai jakapäiv, tu̬u̬ om üt́s Se; `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se

illanõ illadsõ ~ `iltsõ illast hiline; hiljutine lehmäʔ jäik‿ka `iltsõst `nüssäʔ, aig om illanõ Se; tiiäk‿kas `Maaŕa ka ĺatt taa varahhitsõga (varase bussiga) vai ĺatt `iltsõpaga? Se Kos; ütek‿kadaja maŕa ommaʔ `iltsõmpaʔ, nu̬u̬ saavas‿sügüsetseh jaoh `vaĺmist Se Kos

ilma1 1. (millestki) ilma palanuk‿käveʔ eśs `korjamah [külas], a no palanut joht `kiäki ilma ka jätä es Se; no minga mi esä mata, ku sa ilma peńnildäʔ Se Pod; ilma `lõikusõldat‿tet́ti jalat‿`tervest Se Kos 2. tasuta vanast oĺl `aŕstmine kõ̭iḱ raha i̬i̬st, no om ilma Se| Vrd ilm3

imeh `imme imeht ime mul sai `väiga imeh (imestasin väga) Se; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; vot om imeh Se Kos

imä imä immä 1. lapse ema; emaloom viiś last imäle mahass arʔ `üśkä, a viiele latsõlõ immä maha aiʔ `üśkä Se; uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; pujas‿saava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos| Vrd ime 2. kõnetlussõna: ema; vanaema; vanem naine 3. särgi pihaosa `hammõ imä ni `hammõ `käüse oĺlil‿linadsõʔ Se Kos; `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se

imäk ~ imäkäss imäkä imäkät emakas imäk om `haigõ Se; imäkoda vai imäkäss tu̬u̬ om üt́s kõ̭iḱ Se; sõ̭saral käü imäkäss `vällä kõ̭õ̭ Se

imäne imädse imäst emane kõ̭õ̭ olõ õi esädse `aaśtaguʔ, om imätsit `aaśtakku kah Se; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala (naise) `hindälle saa Se

inemine inemise inemist 1. inimene inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos; inemine raud oɫõ õiʔ Se; ega ma ei olõm‿muśtinõ inemine, ma olõ nügäne inemine Se 2. elanik

`istma `istuʔ istuss `istõ 1. istuma ega `istuh tulõ õim‿midägiʔ Se; ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se; istutass pääle nigagu perse ärp‿`pit́süss `istuh Se Kos; mi̬i̬ʔ lotoda siih, nu̬u̬ŕ istuss, tu̬u̬l om iḱäv Se Kos; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos; mõ̭ni säidse katõsa `aaśtakka joʔ ku [ta] istuss tüŕmümajah Se Kos; muntkõrra `kungut kah `maahha, ku pińgiotsakõsõ pääl istut Se; pu̬u̬ĺpühä õdago [ma] lät́si jälk‿kohegit‿`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P 2. ühisketrusest osa võtma maḱki (minagi) oĺli sääl Truba küläh `riśtämäpu̬u̬l oĺli `istmah, `tuĺti `perrä ja võt́i voḱi kaʔ, `ket́rsi sääl Se; `tüt́rigu õ̭nnõ käve `istmah Se; ku `istma `mińti, siss `võeti vadsakot́t ja piimäliud kah [kaasa] Se

itse itse itset ristiema; vanem sugulane riśtämm `omgi itse Se; esä sõ̭saŕ kutsuti itse Se; kulõ itse naaśõkõnõ (ristiisa naine), śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se

`iäkene dem < iǵä tiid kup‿piḱk seo `iäkene vi̬i̬l om elläʔ Se Kos

`iälgiʔ iialgi mup‿pääliin om Vana-Irbosk, sinnä ma eśsü üi `iälgi ärʔ Se Kos

jago jao jako 1. jaotatud või jagatud osa (tervikust) vanaimäle om ka jago, viiess jago om vanaimäle Se; `ku̬u̬ĺja pandass kohe `külmä jakku (ruumi), muido nakass `hõ̭nkama Se; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se 2. teatud hulk, määr koogugat‿`tõmpsi [ma] iks ärʔ suurõ jao `tuhka Se Kos 3. omand 4. teatud aeg, ajavahemik, periood kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V; ütek‿kadaja maŕa ommaʔ `iltsõmpaʔ, nu̬u̬ saavas‿sügüsetseh jaoh `vaĺmist Se Kos 5. piirkond mehe oĺliʔ ka Ukrai·na jao päält Se V 6. liik, sort, tõug 7. muud sait jako? (kas taipasid) Se; siss olõ õit‿taloh määnestki jako (edenemist), ku `võ̭õ̭rap‿`präätäseʔ Se Kos

jaka/päiv jaagupipäev: 25. juuli `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se; jaka`päivä kolʔ `päivä `peeti, midägi tetä es Se; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält Se Kos

jalg jala `jalga 1. kehaosa: jalg vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij‿ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se; piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov; `tahtu us kińni j‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se; üte jala otsah (ühel jalal) [ma] `kaŕksi viiś`versta käńgäldäʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿siidikapuda `jalga Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; tä kõ̭gõ kapõŕd jalost, saa õs `ḱavvuʔ Se; [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagak‿kõ̭iḱ oĺlij‿jalav‿veridseʔ Se Kos; [tüdrukud] `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kumardasin maani) Se; oĺl sääne mu̬u̬d, kosilasõlõ mano ja kumardi kolm kõrd `jalga Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arp‿pessedüʔ Se Pod; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos 2. pilutamisvõte 3. alumine kandev osa, alus 4. pikkusmõõt: ca 30 cm

joʔ 1. (ajaliselt) juba om mul tu̬u̬ hädä olnuj‿joʔ Se; hummogult [ma] ai kaŕa `mõtsa, õdagult kodo`aeti, oĺl pääväkene jo jumalih Se 2. ju, muidugi leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah, noid mehe sugulaisi [pulma] Se

joonõh hoolitsetud; korras ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdok‿ka tävveʔ Se

joud jovvu `joudu 1. (füüsiline) tugevus, jõud `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se; [hobusega] saa õi jovvugat‿tetäʔ, vaja märgugat‿tetäʔ Se Kos 2. majanduslik seisukord 3. mõjuvõim

jumala täiesti, päris siih om iks jumala (hea) elo Se; [ma] oĺli otsani jumala söömäldäʔ, nii paastõti Se

jumalagaʔ hüvasti tuĺliva vanõmba jumalaga `jätmä Se; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕd tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; prośsatamine om jumalaga `jätmine Se

jummaĺ jumala jumalat 1. jumal mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se; meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; jumalalõ au, es mi̬i̬t‿tiiä tu̬u̬d tüllü Se L; jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se 2. ikoon inne lihavõõdõt nätäĺ `aigu, tu̬u̬ kutsutass urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se 3. hüüatustes; kivinenud väljendites ku `sanna `mińti, sõ̭ss `üĺti: jummaĺ seḱkä sannakõnõ, ku sannast `tuĺti, `üĺti: jummaĺ avida. ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ. ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitaguj‿jummaĺ Se Kos; koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ kup‿puŕoh oĺliʔ Se Ts; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos

jälle jälle jälehhet jäle, kole mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah Se Kos; tulõkah́o om kõ̭kõ jälehhep asi Se; taa asi lät́s jok‿kõ̭igilõ jälehhess Se

`jätmä jättäʔ jätt jät́t jätä jätma; säilitama, alal hoidma tuĺliva vanõmbaʔ jumalaga `jätmä Se; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕd tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; prośsatamine om jumalaga `jätmine Se; tütärd `Krasnaja·ŕskihe iks jätetänü es Se; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se; leevä vaśna oĺl, juurõtuist iks `jäeti Se

jüri/päiv jüripäev: 23. aprill ku om kapst`maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos; kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; inne jüri`päivä `ḱauti jo kõrro kaŕah inne `vaɫgõt Se

ka1 ~ kaʔ ka, samuti munõvoori jäl oĺl hainamaa tahe kaʔ Se Kos; a kad́a meil oĺl noʔ `pi̬i̬tre paast kaʔ viiś nädälit Se Kos; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; t́sassonah iks oĺl `kündlekaŕbikõnõ ja oĺl `kündliid ka Se Kos| Vrd kah

kaalad́siʔ ~ kaaladsõʔ pl kaalat́sidõ kaalat́sit setu naiste hõbemüntidest keed kaalad́si ommaki nu̬u̬t‿ t́saposkaʔ Se Kos; suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik‿ kaaladsõʔ Se; kaaladsõʔ ja kaalakõrd om üt́s Se

kaala/kõrd väikestest hõbemüntidest setu kaelaehe `ütlek‿ kaaladsõʔ, kaalakõrd vai kaalarahaʔ, tu̬u̬ om üt́s Se

`kaaldanõ `kaaldadsõ `kaaldast krae; kaelus `kaaldanõ oĺl olõmah, a kõvõra `puugaʔ, tu̬u̬ tähendäss, et lõigati üte poolõgaʔ Se; `kaaldanõ om `ümbre kaala Se

kaar kaara `kaara kaer `kaaruga olõ õs üvähhämist Se; oĺl kama ka ḱulʔ, tu̬u̬d tet́ti kaarost Se; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; kaarak‿kahriti `huhmrõh Se

kaaŕt kaaŕdi `kaaŕti kaart üt́s tark oĺl Petserih, `kaaŕtidõga (mängukaartidega) kai, käe pääle kai ja otsa pääle kai Se Pop; olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, art‿tuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos

kabõ̭ĺ kabla `kapla pael, nöör; köis ku `Maaŕa `vasta võta aiʔ, siss ḱulʔ lähä pää pääle vette vai kabla `otsa (poon enda üles) Se; kańebi kablaʔ oĺlik‿kõvaʔ Se; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä (tööjalatsite valmistamisest) Se Kos; pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõʔ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk, `kapluga kistass üless Se; tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; viie kablaga härmävidäja kiri (koemuster) Se Kos

kadõ kadõ kadõhhõt kadetseja, kade võhlul vinü üiv‿vili ja kadõl kasu uik‿kari Se; muni inemine om kadõ, täl eit‿`tahtu `andaʔ tõõsõlõ `ḿarku Se Kos

`kaema kaiaʔ kaess kai 1. vaatama üt́s tark kai mu käe pääle ja otsa pääle kai ja üteĺ: sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop; timä `õkvak‿kuk‿kiräst kaess, täl tulõva nu̬u̬s‿ sõ̭naʔ nii `loohvkahe Se; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; paṕil poig ja tütäŕ lät́sis‿siss `iɫma `kaema Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; angõn‿nigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaek‿ku lää eik‿külä `aidu pite latsõv‿videlemmä Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgip‿paṕi jaost Se Kos; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P 2. valvama suuŕ kari om, mak‿ka neid `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri jovva õik‿`kõ̭iki ärk‿kaiaʔ Se Kos; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 3. külastama 4. hankima, otsima

kaǵa vaat(a) kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S

kahhaŕ kahara kaharat haraline; kohev lina om jo kahhaŕ `väegaʔ, lina kukk lätt vett täüś Vas U; pudsu `koeti pulgakõistõ pääl, timä lõigati laḱka, siss oĺl kõ̭iḱ kahhaŕ alt Se

`kaibma `kaibaʔ kaib kaib́ kaiba impers 1. kaevama meil kaibõtass haud ette Se Kos; mi̬i̬k‿kaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimis‿sääl kuu `aigu Se; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit‿`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos; kiä käśsigaʔ, kiä `laṕjugaʔ, kiä mingas‿sai, kõ̭iḱ kaibih‿`hauda Se Kos; mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah, `väegar‿rassõk‿`kaibaʔ Se Kos; havva `kaibjalõ hiideti `kindaʔ käe`vaɫgõst Se; koonik‿kerikoh oldass nikavva om haud ka kaibõt Se 2. (labidaga) kartuleid võtma ot sa suuanik, esi olõt oodussil ja, `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se 3. õõnestama [me] võt́it‿tu̬u̬ vesimä ja kaibiʔ, siss livva lohokõsõp‿ puu `sisse Se Kos

kakkõma kakõdaʔ kakkõss kakõśs rebenema, katkema timä om `väega `helde hińgegaʔ, a tõsõ käest kakkõ õim‿midägiʔ (ei pudene) Se Kos; ni rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlin‿nu̬u̬h‿hanip‿pudsajidõga `vällä Se Kos; niit́ kakõśs ärʔ Se

kala kala kalla kala mine eloiäst `türmä kallo peräst Se V; kuśk om üle kaɫɫo kaɫa (kõigist kaladest parim) Se; ku suuŕ `kärbläne situss, kõrrapäält kalol vaglap‿pääl Se Pod; vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalap‿päiegaʔ Se; langaga pandasõk‿kaɫaʔ üle orrõ [kuivatamisel] Se; timahavva oĺl kaɫɫa `väega `kõvva kiä püv́vivä Se V

kammandam(m)a kammandaʔ kammandass kammańd ~ kamandam(m)a kamandaʔ kamandass kamańd toimetama, õiendama ma iks inäbä suvõl paŕgõ, suvõl om hüä väläh kammandaʔ Se

kannahhama kannahtaʔ kannahhass kannahti kannatama, taluma mia jummaĺ om suditanuʔ, tu̬u̬d piät kannahhama Se; mak‿kannahha ail‿`laiska Se

kańnikõnõ kańnikõsõ kańnikõist kannuke `kut́ja om kańnikõsõh, kerikuh pandass tu̬u̬ kańnikõsõ manu künneĺ paɫama Se Kos

kaṕp kaṕi kaṕpi kapp ku pänilä haina lõhn om, siss karrõ kaṕpi lää äiʔ Se| Vrd kaap

kapst/`maaŕa/päiv paastumaarjapäev: 25. märts (u.k.j. 7. aprill) ku om kapst `maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos; timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos

kaput kapuda kaputat kapukas, lühikese säärega sukk vanast oĺlin‿naistel ka kirolitsek‿kapudaʔ Se; kapuda oĺli umast niidist `koeduʔ, olõ õs ostõduʔ Se; `kiŕjugak‿kapuda oĺlip‿poisal kah Se Ts; kapuda oĺlip‿piḱäʔ, taɫɫakõsõl‿`ĺuhkukõsõʔ, kõ̭iḱ `ɫamba viɫɫast Se Kos; täl ommak‿ka `sääntsek‿kapuda `antuʔ aŕs- ti poolõst Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos

kardohk ~ kardohkass kardohka kardohkat kartul küdset kardohk Se; meil om ka üt́s ossa äǵli kardohkit `äestäʔ Se P; kardohkit keedeti ni hämmätüst tet́ti kaʔ Se Kos| Vrd kardok

kardohkanõ : ku om pää kardohkanõ, siss olõ õil‿`laula Se Kos

`kargam(m)a karadaʔ `kargass karaśs 1. hüppama; kiiresti liikuma keɫ naba karaśs arʔ (kes naba raske tööga paigast ära tõstis), toolõ `pańti pata kõtu pääle Se Kos 2. hüplema, tantsima ku mi sääl kupidsa pääl viiekese `kaŕksi tsõõrih Se Kos; kirmassih tet́ti sääne suuŕ pü̬ü̬r, sinnäs‿`sisse kõrro karati Se; vanast karati `ümbre`tsõ̭õ̭ri, a mis not‿tetäss, hõlmah ja hõlmah Se; no om pokań kaiak‿ku noorõk‿`kargasõʔ Se; `öüd´si man teḱet‿tuld ja `laulkõ, `ümbre tulõ karakõk‿ka Se Kos; võõrassimä uma lat́s päält sanna tarrõ pite kõ̭õ̭ `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri karaśs Se Kos; mi̬i̬k‿kõrro `kaŕksiʔ, katõgese vastatside Se

kari1 kaŕa `kaŕja kari ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo Se Kos; ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos; vanast `ḱauti `mõtsu piteh kaŕa- gaʔ Se Kos; vanast kõ̭iḱ kari käve külä ütte Se Kos; ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se; kaŕalatsõm‿mõõdi umma `vaŕjo, ku viiś jalatäüt sai, oĺl vaia kari kodo aiaʔ Se; `kaŕja ka [ma] lät́si, söögikene oĺl mul iks `paprõga `karmanigah Se Kos

kari2 kari kaŕri riidekoi ku pänilä haina lõhn om, siss karrõ kaṕpi lää äiʔ Se; kariʔ omman‿nu̬u̬, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿`sisse Se; lööväk‿karis‿`sisse, `lõikasõ villaʔ arʔ Se Kos

kaśs kaśsi `kaśsi kass lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ, tu̬u̬ um kaśsi i̬i̬st Se Kov; kaśs om kõva `tappaʔ, kaśsil eil‿lää niipia hińg `vällä Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V

katai kadaja kadajat ütek‿kadajamaŕa oĺlik‿keväjält, `ümbre juunikuu Se Kos; kadajamaŕost sai ka `väiga hüä taaŕ Se Kos; `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi kadajaossaʔ Se; kadaja maik om `väega hüä [lihasuitsutamisel] Se Kov

kat́s katõ kattõ kaks egäüt́s siss vei, kiä muna, kiä kat́s t́sassonahe Se Kos; nädäli kat́s olt (oled) ärʔ, ni jalt‿tahat `sanna Se Kos; sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last, üt́s tütäŕ, tõõnõ poig Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; vanast `ańti õ̭ks `rinda latsõlõ katõni `aaśtagani Se; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se

kat́si kaks, kahekaupa no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si (üks lehm ja kaks) Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, koolimaia olõ õs, päivi kat́si (kaks päeva) kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos; kat́si pät́si andass poodih `leibä Se; inne t́surap‿pańni loomka pääle `vi̬i̬ri pite kõ̭iḱ kat́si muna `maahha Se

kat́sildõ kahtpidi; kahelt poolt vaheliti tu̬u̬ om kat́sildõ umanõ, riśtesätütäŕ ni lellätütäŕ Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väegaʔ, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ, panda es kat́sildõ vai nii `vaelidõ Se Kos

`kat́skiʔ 1. katki, puruks hiiŕ `hambiid küüsü üiv‿`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se 2. murdunud `kaeti, et käsi `kat́ski ei olõʔ, põrotõt om Se

kat́s/kümmend katõ`kümne kattõkümmet kakskümmend lät́s sõ̭ss mehe˛esä sügüse Pelikov̀va kat́skümmend `versta hainamaa pääle `hainu `tu̬u̬ma Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt ‿tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; mi̬i̬‿`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi Se Kos

kat́s/tõi·śs/kümme kaksteist `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; a merest tuĺl katõtõi·śs `kümne `pääga patt `vällä Se Kos; päält kellä katõtõi·śs`kümne `üĺti et om pühi ü̬ü̬ Se; kell kat́stõi·śskümme `ü̬ü̬se, siss ommaki vanas‿sitaʔ jalal Se Kos

katõsa `katsa `katsat kaheksa katõsa tarro om Se; ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos

kavaluss ~ kavaluśs kavalusõ kavaluist ~ kavalust kavalus tu̬u̬l om kavaluist viländ Se

kebet́sk ~ kebet́ski kebet́ski kebet́skit kangapool, kääv t́soloknahe [ma] pańni kebet́ski, seto keeli om kebet́sk Se; kebet́ski eśs [ma] tei, puinõ kebet́ski oĺl, suuŕ haŕgi täüś oĺl kebet́skit Se

keeleʔ pl `ki̬i̬li `ki̬i̬li lõkspüünis velepoig teḱk lavvudsõk‿keeleʔ Se; velepoig teḱk keeleʔ, haŕoʔ lät́sik‿`ki̬i̬li Se; teil om klõḱs, a meil kutsutasõk‿keeleʔ Se

kehi/`kiäki mitte keegi kehi kedägi olõ õiʔ śaal tarõh Se; kelless om poisal linanõ ṕuks vai hamõh, kehi`kelgi ei olõʔ, kõ̭igil ostõt Se

`keŕge `keŕge `keŕget 1. kaalult kerge 2. vähest vaeva ja pingutust nõudev, lihtne, hõlpus nüüd om kõ̭igildõ `keŕgep elläʔ Se 3. pingutuseta toimuv, nobe 4. ergas, mittesügav (uni)

`keŕgeppä lihtsamalt tiä iks om `Maaŕa, a `üĺti `keŕgeppä et Mańni Se Kos

kerik kerigo kerikot ~ keŕk `keŕko `keŕkot 1. pühakoda, kirik a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra Se Kos; ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se; kerikoh pandass `ku̬u̬ĺjalõ künneĺ Se; nikavva koonik‿`keŕkoh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se; kerikist kińgiti puhadeĺnähe, rahvass vei Se 2. jumalateenistus `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se; paasapääväl oĺl Obinitsah kerik, eesti `preestri oĺl ja vinne `preestri Se

kessev ussi nahk, kest mul om hainalosõ kessev tarõ pääl Se| Vrd keśe, kesi

kevväi keväjä keväjät suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; kapst`maaŕapäiv om keväjäne praaśnik, `kaetass määne kevväi tulõ Se; suurõneläpävä ja `ri̬i̬de, ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos

keväjäne keväjätse keväjäst kevadine kapst`maaŕapäiv om keväjäne praaśnik Se; keväjäne iä kõsisass õ̭nnõ Se; sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se

ki̬i̬ĺ keele ki̬i̬lt 1. kehaosa: keel pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as `hämmgiʔ Se Kos; ma olõ õil‿`lamba ki̬i̬lt söönüʔ Se; kurat́ keele otsah ripõndõllõss, a hüvvä sõ̭nna kurgust kisuʔ Se; sõ̭ss lehm tuĺl kuumagak‿kodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh, nii lõõtsut́ Se Kos; siih või eik‿kõ̭kkõ kõ̭nõldaʔ, lepädsek‿keeleʔ om siih Se; toolõ võit õ̭ks `viina tetäʔ, kel om kivi keele pääl (oskab suud pidada) Se Kos 2. kõne, rääkimine; kõnevõime 3. suhtlemisvahend: keel sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa`jääde hät́ti Se; t́soloknahe [ma] pańni kebet́ski, seto keeli om kebet́sk Se

`ki̬i̬tmä `ki̬i̬täʔ ki̬i̬t ki̬i̬t́ keedä keetma; toitu hautama imäl illahtu tu̬u̬`kiisla`ki̬i̬tmine Se; imä pańd puuviɫɫak‿kusõga nõ̭na pääle ja ki̬i̬t́ tu̬u̬d ru̬u̬ht Se Kos; ahoh savipaoh keedetigir‿`ru̬u̬ga Se; egäl eläjäl om kat́s `rauhha, rauhak‿keedetäse arʔ Se; munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäk‿kaʔ nu̬u̬s‿sooligup‿pinile ette Se

kimmäss `kimmä kimmäst kindel, tugev ku sü̬ü̬ḱ om tahehhembakõnõ, om süä `kimmämp Se Kos

kirp kirbu `kirpu kirp ku kirp sei, siss ku [ma] höörähhüti, siss oĺl jalg `kat́ski kirbul Se P; seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se Kos; kirp lät́s kindsu `küĺge purõma, ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos; timä niɫg kirbu arʔ ja ki̬i̬t kirbu nahast ruvva vai tege `kinda päḱäʔ Se

kirst kirstu `kirstu 1. riide-, viljakirst tõõsõl pääväl lät́sim‿`mõŕsa sugulasõ `kirstu (veimevakka) `vi̬i̬mä `mõŕsalõ, kutsuti kirst vai kaśt Se; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst (veimevakk) ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos; siss oĺli iks kirstuʔ, siss olõ õs `kaapa, no ommak‿kaabaʔ, ei olõk‿`kirsta Se Kos 2. puusärk ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä, kavvass sa `amtat, vi̬i̬ `sisse `pańti kirst Se; havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak‿`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se; `kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ ja rõivass pääle jäls‿sinnäl‿lastalõ Se; kirstu mano pandass ka paĺlokõsõ `kündlit Se

kirvõss ~ kirvõśs `kirvõ kirvõst kirves [sa] mälehtät, vanast oĺlik‿`korgõ `sukru pääʔ, säält `raoti mant `kirvõgaʔ Se; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ ark‿klepataʔ Se; ma pańni kokko tu̬u̬ rüv́vi ja rai `kirvõga otsa `maahha Se

`kiskma `kiskuʔ kisk kiśk kisu 1. tõmbama, tirima, sikutama kurat́ keele otsah ripõndõllõss, a hüvvä sõ̭nna kurgust kisuʔ Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk, `kapluga kistass üless Se; haik kisk inne suud ammulõ Se; [ma] pańni mõsu perä`ri̬i̬kese pääle ja kisi süvä lumõga jäl `mäele Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass Se Kov; kooguga `tõmpsi [ma] tuha `vällä, kruuśs oĺl otsah, muido saa õi hüt́si `vällä `kiskuʔ Se Kos 2. kitkuma

`kitsuss `kitsusõ `kitsust kitsikus kup‿`pilkuist olõ õiʔ, siss `kitsusõh är elät, a `võhlusõh om rassõ elläʔ Se

kivi kivi kiv́vi 1. kivi `katla `pańti uja `vi̬i̬rde kivve pääle, uja veereh havvutõdi `püüki Se; `lauta [ta] kudi, pańd tu̬u̬ kivi lauda müürü `sisse Se; liinah kivigi kaĺg jala all Se Kos; imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse, kivi sõmõrakõisi (harja valmistamisest) Se Kov; toolõ võit õ̭ks `viina tetäʔ, kel om kivi keele pääl (oskab suud pidada) Se Kos 2. käsikivi või veski jahvatav kiviketas `veelkal oĺl ka koɫo nigu kivi man Se 3. (vesi)veski uja veereh oĺl kivi, tu̬u̬ jahvat́ kõ̭kkõ Se; üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve Se

kiä kink kedä (partitiiv langeb kokku sõnaga kes) 1. kes kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se; kelless (kellel siis) om poisal linanõ ṕuks vai hamõh, kõ̭igil ostõt Se; keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; elläi oĺl sääne olnuʔ, kohe kellelegil‿lei, kelle (kellele) käe `sisse vai jala `sisse Se; `põlkõ kiä `põlgvaʔ Se| Vrd kes 2. mis vi̬i̬ pööräʔ kiä `tõmbasõs‿`sisse, inemise vi̬i̬ ala Se V 3. keegi angõ nok‿kiä muɫɫõ surma ru̬u̬ht Se; ei olõk‿kinga (kellegagi) sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se; kas Annõ ka lät́s puśsi pääle vai lät́s kinga `autoga üteh? Se| Vrd `kiäkiʔ

`kiäkiʔ `kińkiʔ kedägi (partitiiv langeb kokku sõnaga `keskiʔ) ~ `kiäkinäʔ 1. keegi täl kakõlust `kinkagi olõ õs Se; lää eik‿`kiäkit‿tagasi noorõst Se; künneĺ jäi paɫama, näet ku saa as `kelgi arp‿puhastuss Se; `ku̬u̬ĺja`mõśkjat jätä äs `kiäki ilma, iks käe`vaɫgõt `ańti Se; no sünnüdä eik‿kotoh `kiäkiʔ Se Kos; sul olõ õih‿häpe `kinkõstkiʔ Se; tulõ arm‿mullõ naaśõst, `lat́si kedägi olõ õiʔ ja uma hüä tarõ om Se Kos| Vrd keskiʔ, kiä 2. miski

klepatama klepataʔ klepatass klepat́ parandama, paikama `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ ark‿klepataʔ Se; `rauda `säetäss, tu̬u̬d kõ̭gõ üldäss, et vaia klepataʔ Se

klõḱs klõḱsi `klõḱsi lõks (püünis) teil om klõḱs, a meil kutsutasõk‿keeleʔ Se

kohe 1. kuhu pääkaŕuss oĺl iks vanõb, kiä noid `lat́si rät́it́, kost käändäʔ ja kohe aiaʔ [karja] Se Kos 2. kuhugi lät́si aoʔ `tõistõ, lät́sij‿jo latsõk‿kohe kavvõmbahe Se; `sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; tohot‿ taa hani om tast uja vi̬i̬rt pite kohe `mõtsa lännüʔ Se Kos

kohetuss kohetusõ kohetuist kerkima pandud taigen, eeltaigen vesi oĺl otsani nii luḿbi vi̬i̬ arvuline, ku [ma] leevä kohetusõ pańni Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak‿`ḱauma Se; ku [ma] tõõsõ leevä kohetuist pańni, siss `liodi tu̬u̬ `kuklikukõsõ arʔ, siss lät́s leib `hapnõmma Se Kos; `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om Se; ütest leeväst [ma] jät́i `sääntse `kuklikukõsõ kohetuist Se; läbi sõgla [ma] kuŕnssi `kiisla kohetusõ arʔ Se; `kuurniga kohetuss olõ õs ni sakõ ku leevä tahass Se; õdagult [ma] pańni kohetusõ `hapnõma, ü̬ü̬ hapaśs Se Kos; ku perä pät́s jo `leibä, sõ̭ss pangõ leevä kohetuss Se

kohheɫ ~ kohel kohela kohelat kohev, kerkinud üt́sindä es saanuki nik‿kohheɫ leib, a katõgese [me] kaśti iks `kõrdapiteh arʔ Se Kos; `hapnõ piimä `sisse `kastõh saik‿ka hüäp‿pliiniʔ, ku soodagaʔ, siss om tiä kohheɫ Se

kooń ~ kooniʔ kuni õga `vaenõ õ̭ks oĺl uḿmi lastõ man ja `eĺli koonik‿`ku̬u̬li Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt ‿tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta Se Kos; nikavva koonik‿`keŕkoh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se; halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt ‿tulõ Se

korron korona koronat paastu ajal keelatud söök `sü̬ü̬dävä sü̬ü̬ḱ om korron, ku paastõti, süvvä äs siss koronat Se; piim ja liha `oĺlgi korron Se Kos

koruʔ kõrgune tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos

kos 1. kus `lambaʔ, noid tiiäʔ es `kiäkik‿kos jäiʔ Se 3. väljendab kõneleja suhtumist kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśe ni latsõ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; sinnäl‿lää es `pańgigiʔ, lää es, lää es, kos (kus sa nüüd), `väikukõnõ Se Sa

koss kossa `kossa linadest palmik setu naistel mul om parhillak‿ka linonõ koss Se; kossat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿paĺmidsi kossaʔ kokko vahru `mu̬u̬du Se Ts; `kossõga oĺl rassõ, säidse künnärd oĺl `rõiva tüḱk, mähḱ`ümbre pää Se; liniḱ`pańti pähäʔ, tet́ti `sääntsek‿kossaʔ Se Ts

kottalõ 1. kohale, (millestki) kõrgemale; lähedale surnu om, siss pandass lakkõ surnu kottalõ lina Se 2. (kellegi, millegi) kohta, suhtes| Vrd `kot́silõ

kraḿm kraḿmi `kraḿmi gramm täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, et ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos

kruv́v kruv́vi `kruv́vi kruvi a mul om `kukru `kruvvõgaʔ, nut́t nummõrdegaʔ (rhvl) Se Kos

`krõ̭ńgli `krõ̭ńgli `krõ̭ńglit kringel `kut́ja om kańnikõsõh, mesi, riisi`suurmaʔ, või, `krõ̭ńgliraasakõsõs‿seeh Se

ku ~ kuʔ 1. (ajaliselt) kui ku tu̬u̬d sõta `küllä tuĺl, jälle oĺl kaiaʔ Se; paṕp kasvat́ `põrssat, siss `küüsse: ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 2. (tingiv) kui [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se 3. (võrdlev) kui, nagu, otsekui ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless, sai ku kulat́sk Se; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov 4. väljendab määra või ulatust timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se| Vrd kui 5. osutab tegevuse või heli intensiivsust sattõ ma kummalõ `maahha ku kolahti Se; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kah, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 6. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se| Vrd kui 7. sidesõna: kui ka kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõ ni latsõ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se| Vrd kui

kui 1. kuidas näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (saab pikselöögi) Se; kiä kui kütt sanna Se; kel kui (kuidas) `lõikuss lätt, kui (kuivõrd) `höste Se 2. kuidagi siss [nad] käsikit‿tu̬u̬`vaesõlatsõ neläpävä õdagult `sanna, et vaest vanapatt timä kui arp‿`põrgohe veesiʔ Se Kos; unõga om `pistü hädä, lasta õik‿kui `maadaʔ Se; [ma] ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss tõmmati iks tu̬u̬ pind kui `vällä Se; tiiä äin‿naid kunigit tehnädäk‿kui taa hüä elo üle Se Kos 3. väljendab määra või ulatust lehm kaḿmitsah, `aigupite ḱau ja sü̬ü̬ kuipaĺlo Se; keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; säidse tüḱkü (usse) oĺl mättä pääl kõrrah kõ̭iḱ, [ma] lahi `päähhä nii kui otsah (surnud) Se; kel kui (kuidas) `lõikuss lätt, kui (kuivõrd) `höste Se| Vrd ku 4. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt 5. kindlakskujunenud umbmäärastes väljendites 6. sidesõna: kui ka | Vrd ku

kuionukõnõ kuionukõsõ kuionukõist kuivetu, kõhetu muni `ku̬u̬ĺja om `väega ärk‿kuionukõnõ Se

kuiss kuidas `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om, määness om Se; poisik‿kõrro `kaŕksiʔ, vastatside üt́s tõõsõlõ, `tahtsõk‿kaiaʔ, kes kuiss `kargass Se

kuiv kuiva `kuiva 1. väga vähese veega või niiskusega, kuiv kuiv vili tu̬u̬ jo sõkku `höste Se; hobõnõ `väega lõõtsut́ ja köhe `kuiva (vähese rögaga) köhhä Se; ku oĺlik‿kuiva iɫmaʔ, siss niisama `tu̬u̬ralt kap‿`peśti rüḱi Se Kos 2. kuiv aeg, põud ku kuiv om, [te] `rühkek‿`külbäʔ Se

`kukro`kukro `kukrot kukal a mul om `kukru `kruvvõgaʔ, nut́t nummõrdegaʔ (rhvl) Se Kos

kuld kulla `kulda 1. kuld; kuldraha tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss, saanum‿ mullõ kuld ni rattaʔ Se Kos; olõ õit‿tälle `kohkis‿`surma, no om tä kõ̭iḱ kulla seeh Se 2. midagi väärtuslikku, head

kulõʔ kõnetlusvormel: kuule kulõ itse-naaśõkõnõ, śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se

`kuḿpma `kuḿpiʔ kuḿp `kumpõ kuḿbi kompima; kompamise teel kindlaks tegema ku mat‿`tundsõ timä arʔ, kumbõ arʔ, siss köüdeti täl siĺmäk‿kińniʔ [pimesikumängus] Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, toolõ `kuḿpihki aja langa `perrä Se Kos; hiirek‿`kuḿpva iks kulat́ski `saĺvi ja heĺotasõt‿terä `saĺvi [rhvl] Se Kos

kunds kundsa `kundsa 1. jala kand; (suka, jalatsi) kannaosa imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ Se Kos; tallugat‿ tet́tiʔ, `kundsa es olõ noil kah Se T; [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭ kolt‿t́salgakõist, a nõ̭nalõ lõigati viiś`t́salka Se 2. konts

kunigass kuniga kunigat kuningas timä oĺl säidse `aaśtakka kuniga poolgah Se; mul jalaʔ oĺlin‿nigu kuniga kasuga seeh noidõ villakidõgaʔ Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; kuniga poolgah hobõsõ `hiĺksivaʔ Se L; sõ̭saŕ lät́s kunigapujalõ arn‿naaśest Se Kos; tu̬u̬ sõ̭saŕ `eĺli tu̬u̬ kunigapujagaʔ ni tu̬u̬ kunigatütäŕ sai toolõ velele naaśõst Se Kos; tõõsõs‿sõ̭sarõk‿kõ̭iḱ raaso kakuti `kat́skiʔ, nimäp‿pinitivä kunigapuja naist Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasik‿kunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha ait‿taha aiʔ Se Kos; tiiä äin‿naid kunigit tehnädäk‿kui taa hüä elo üle Se Kos

kunnakõnõ dem < kunn kunnalägä om luḿbih vi̬i̬ seeh, tu̬u̬ lää seeh ommas‿`sääntsem‿mustakõsõʔ, säält saavak‿kunnakõsõʔ Se

kunna/läǵä konnakudu kunnaläǵä om luḿbih vi̬i̬ seeh Se

kuri kuŕa `kuŕja 1. kuri, tige, halb, paha hüä lat́s tunnuss `hällü, kuri pini tunnuss kut́sikust Se Kos; inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos 2. pahandus; halbus; kurjus kuŕalõ õ̭ks keṕpi [ma] kopuda, vihalõ `nuia nukuda, tulgu uiʔ üteh (rhvl) Se; jänese tegeväk‿`kuŕja kaʔ, `uibiid `ku̬u̬ŕvaʔ Se 3. vandesõna: kurat

kuśk kusõ `kuskõ kiisk kuśk om üle kaɫɫo kaɫa Se; `kõ̭iki luiõga [ma] sei nu̬u̬k‿kusõs‿`sisse Se Kos

kusõ/kala kiisk kusõkaɫa om kõ̭gõ magusap Se

`kut́ja `kut́ja `kut́jat matuse- või surnu mälestamise toit mul oĺl `kut́ja annomgi käeh, `tahtsõ matusõ pääle minnäs‿`sü̬ü̬mä Se Kos; vesi `pańti ja `tsukrut `pańti ja `heŕnit, kolm kõrd `luidsaga võõdõti `kut́jat Se; `kiisla ja `kut́ja oĺlip‿`puhtõ söögiʔ Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se; t́siĺlo länigukõsõʔ, noidõga `vi̬i̬di `kut́jat Se Kos; `kut́ja om kańnikõsõh, kerikuh pandass tu̬u̬ kańnikõsõ manu künneĺ paɫama, kõ̭iḱ aig palass `kut́ja man tu̬u̬ künneĺ Se Kos; paṕp kaditass kadinitsaga noid `kut́jit Se

`kuuldmine `kuuldmise `kuuldmist kuulmisvõime hääh? mul om jok‿`kuuldmist paĺlo `puuduss Se

kõ̭gõ1 1. pidevalt, alati, ikka a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 2. täiesti, täielikult| Vrd kõ̭õ̭13. (väljendab ülivõrret) kõige koŕv (seljakorv) `pańti `höste ja kõ̭gõ paŕõmbit `hainu `täüś Se; kusõkaɫa om kõ̭gõ magusap Se 4. väga, päris, täiesti| Vrd kõ̭kõ, kõ̭õ̭1

kõ̭gõ/sagamanõ ~ kõ̭kõ/sagamanõ -sagamatsõ ~ sagamadsõ -sagamast igasugune, kõiksugu(ne) kõ̭gõsagamatsõs‿söögiʔ võedass üteh Se; naid `päivi om kõ̭gõsagama`t́si Se; timäl ommal‿laulusõ̭naʔ kõ̭kõsagamatsõʔ Se; ilmah `kõ̭iki om, kõ̭kõsagamat́̀si hädälit́̀si Se Kos; nüüd ommak‿kõ̭gõsagamatsõs‿söögiʔ, mõista ai midä süvväʔ Se Sa| Vrd kõ̭gõsugumanõ

kõhn kõhna `kõhna ~ kõhna kõhna kõhnat 1. kõhn, lahja, kuivetu 2. nõrk, mitte vastupidav 3. vilets, kehv; vaene meil om ka muntkõrra `väegak‿kõhn leib Se; kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; muni ańd sada `ruublit pridanat, muni kat́s kolsata vi̬i̬l, küsüti ku kõhnõb tütäŕ, pidi `andma Se

kõ̭igildõ igati, igat moodi nüüd om kõ̭igildõ `keŕgep elläʔ Se; jaɫaʔ om tuimaʔ ja külmäʔ, ma kõ̭igildõ peesüdä Se L

kõ̭iḱ kõ̭gõ ~ kõ̭igõ ~ kõ̭õ̭ kõ̭kkõ ~ `kõ̭ikõ 1. igaüks, viimane kui üks kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos 2. terve, kogu; kogu hulk olõ õit‿tälle `kohkis‿`surma, no om tä kõ̭iḱ kulla seeh Se; kõ̭iḱ nätäĺ om `tõisi `päivi, mis hädä sõ̭ss `ri̬i̬di `rõiviid `mõskaʔ Se Kos 3. igasugune ilmah `kõ̭iki om, kõ̭kõsagamat́̀ si hädälit́̀si Se Kos; kõ̭kkõ kaɫɫa om, ahnikka ni `säŕgi ni `lutsa ni, kõ̭kkõ kaɫɫa saat Se Kos

kõ̭kõ 1. (väljendab ülivõrret) kõige tulõkah́o om kõ̭kõ jälehhep asi Se; [tapetud sea harjastevõtmisel] tulõgak‿kõrbatõh saa kõ̭kõ paŕõb liha Se Kos| Vrd kõ̭gõ1, kõ̭õ̭1 2. väga, päris, täiesti kõ̭kõ vanast oĺl ambaŕ, ambarist `tu̬u̬di sü̬ü̬t eläjile Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sas‿saat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos| Vrd kõ̭gõ1, kõ̭õ̭1

`kõlbuma `kõlbudaʔ `kõlbuss `kõlbu kõlbama sańt ni sańt, kas taa inäp kohegik‿`kõlbuss Se Kos; [ma] `sü̬ü̬ki ka ańni, miä õ̭ks `kõɫbu Se; tõrõlaʔ kuk‿`kõlbuss õ̭nnõ, ku om minkperäst tõrõldaʔ Se; rasuraik `kõlbu us kohegiʔ Se

kõ̭nõlam(m)a kõ̭nõldaʔ kõ̭nõlass kõ̭nõĺ ~ kõ̭nõli ~ kõ̭nõlõm(m)a kõ̭nõldaʔ kõ̭nõlõss kõ̭nõĺ rääkima, kõnelema tu̬u̬d `hirmu es olõʔ, et ei mõistan‿naadak‿kõ̭nõlamma Se; ei olõk‿kinga sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se; vanarahvass kõ̭nõli, et kuuś nädälit ḱau `ku̬u̬ĺja kodo Se; olõ õin‿nännüʔ, määness tu̬u̬ kistavaŕs, a imä kõ̭nõli Se; üt́silde kõ̭nõlasõʔ, tõõsildõ `muutva arʔ Se; seoh kańdih õ̭ks kuulõ õs `mõisit kõ̭nõldavat Se; nii om vanarahvass jo kõ̭nõlnuʔ ja tu̬u̬ om `õigõ kah Se

kõrd1 kõrra `kõrda 1. ajaline korduvus; esinemissagedus ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless Se; kolm kõrd `luidsaga võõdõti `kut́jat Se 2. kordamööda täidetav kohustus, järjekord 3. ring, tiir; rida, rivi suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik‿kaaladsõʔ Se; rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se; `rõivap‿`pańti `püüki, `pańti kõrd `rõivit, siss `pańti jäl tuhk Se; säidse tüḱkü [usse] oĺl mättä pääl kõrrah (hunnikus, reas) kõ̭iḱ, [ma] lahi `päähhä nii kui otsah Se 4. komme `taĺs ipühi hummogu oĺl sääne kõrd: hummogult `tuĺti jok‿kell kat́s ülest Se 5. korrus 6. (nõuetekohane) seisund, elukorraldus olõ õi inäp `kõrda õit‿`tolku Se

kõrragaʔ 1. ühe korraga; samaaegselt kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśeʔ ni latsõʔ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se 2. kohe ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (istekoha bussis) Se Kos

kõrraline kõrralitse kõrralist ~ kõrralinõ kõrralitsõ kõrralist 1. korralik, nõuetekohane näiol um kõrik kõrraline, suviviɫɫost `seĺgist, voonaviɫɫost ilosist (rhvl) Se Kos; ku om iks kodo kõrraline, om hüä mi̬i̬ĺ kõ̭igil kodot‿tullaʔ Se 2. kordne, realine `mul ommak‿kolmõkõrralitsõ t́saposkaʔ Se; apaŕ oĺl kolmõ kõrraline Se

kõtt kõtu kõttu kõht inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos; `põrsa oĺliv‿vi̬i̬l kõtu seeh ja susi kakaśs iḿmisel kõtu puruss Se Kov; muɫɫõgi [ta] näüdäśs, kui om lõigat kõtt ni võõdõti latsõloomakõnõ `vällä Se; küüdse`väŕmmisest saa õik‿kõtutäüt Se Kos

kõva kõva kõvva 1. koostiselt tihe, tahke vanast oĺl sõir kõva, paĺass kohopiim oĺl, soolaterä ka sehen Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt Se; meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ Se Kos 2. jäik, paindumatu 3. vastupidav; tugev, korras kual pää oĺl kõvõp, tu̬u̬ kańd `savvu Se; kadajaviisoʔ ommak‿kõvaʔ, kõvõmbak‿ku paiudsõʔ Se P; kańõbi kablaʔ oĺlik‿kõvaʔ Se; kaśs om kõva (visa) tappaʔ Se 4. kange, tugevatoimeline hüä kõva viina teḱk ku piiretüse Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvak‿külmäʔ, siss `küĺmit‿ toroʔ arʔ Se Kos 5. terve, mitte katkine 6. füüsiliselt tugev, tubli 7. vali

kõvastõ 1. vastupidavalt, kindlalt paŕgiga saa ain‿nik‿kõvastõ põkadaʔ, katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V; mul `väega neok‿käeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ Se Kos 3. valjusti; suure häälega `piḱne `väegak‿kõvastõ käve Se Kos; no nik‿kõvastõ olõ õip‿`piḱne kolahhutnuk‿ku nüüd Se 4. kiiresti hopõń lät́s kõvastõ i̬i̬h minemä, `poiskõnõ jovva as kińnip‿pitäʔ Se 5. jõukalt 6. väga (palju)

`käändlemä kääneldäʔ `käändless kääneĺ käänlema, keerlema sivvuhädä om, ku lat́s `siĺmiga kõ̭õ̭ `käändless, ülest kaess nigu huśs Se; [sa] är `rõiva lahudõ `säĺgä kääneldeh Se

`käümä `kävvüʔ käü ~ käüse käve ~ `ḱauma `ḱavvuʔ ḱau 1. astuma, kõndima; (kuskil mingil eesmärgil) käima ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos; kes sinnäl‿`luḿpi jalp‿paĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnäm‿minnäʔ Se Kos; tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa, ḱaugu ui ni poganahe Se; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V 2. imperatiivis: minema kasima 3. oma asendit või kohta muutma, liikuma vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 4. sõitma Mõla puśsi`u̬u̬tustõ ḱau puśs, a kavvõmbahe ḱau uiʔ Se 5. kerkima (tainas); käärima (õlu) seppä `pańti, siss `laśti `ḱauma kohetuss inne Se; pliini kohetuss `laśti sepägak‿ `ḱauma Se 6. kulgema, suunduma 7. müristama piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se 8. muud lasõk‿`ḱavvuʔ (tee kiiresti), tu̬u̬t‿tälle kõ̭iḱ kraaḿ, mis vaia Se Kos; paṕp õ̭ks olõ õin‿naidõ t́sikuga `ümbrek‿ḱaunuʔ (tegelenud) Se Kos

käüss `käüse ~ `käüsse käüst ~ ḱauss `ḱause ḱaust varrukas, käis ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üin‿nõ̭nna `käüssehe Se; tu̬u̬d kutsuti ḱauss, mia ribah oĺl Se; `hammõ alonõ oĺl `paklanõ, `käüse oĺliʔ `ahtakõsõ Se; `hammõ `käüsse all ommal‿laastokakõsõʔ, päält om köŕdit Se; `hammõ imä ni `hammõ `käüseʔ oĺlil‿ linadsõʔ Se Kos; hamõh oĺl kolmõ jakuline: `hammõ imä, `käüseʔ ja alonõ Se; [ma] pańni alavi̬i̬rt pite kaarusõ `ümbre `käüste Se; mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek‿`käüste Se; ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanuʔ, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnuk‿kruudis‿suurõmbaʔ Se; tu̬u̬l vanaimä `käüsel oĺl pudsukõnõ otsah Se Kos; t́suraʔ ka oĺlit‿tseesnambaʔ, ḱau es nigu noʔ pindsak ḱaust pite säläh Se Kos

`köŕtmä `köŕtiʔ köŕt `körte köŕdi krookima `hammõ `käüsse all ommal‿laastokakõsõʔ, päält om köŕdit Se

`külbmä `külbäʔ külb küĺb külbä külvama ku kuiv om, [te] `rühkek‿`külbäʔ Se; ku `tat́rik hõrõhhõp külbeti, siss sai terräv, sai terrä inäbä Se Kos; ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek‿`külbäp‿põld arʔ Se| Vrd `külvmä

küleh küljes, otsas, kuhugi kinnitatud tõbi om ka küleh (kallal) Se; timäst `kaśvi hõpõnõ puu, kulladsõ lehek‿küleh Se; oĺliva mul nu̬u̬ hõpõ keediʔ ja rahak‿küleh Se; `piprõh‿`häitsesep‿puustalt, olõ õik‿`kõtru küleh Se; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma Se; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhańnigu `tõrdo, jalaʔ all, `kõrvu olõ õs küleh Se

küĺg küle `küĺge 1. kehaosa: külg ku ḱulm küle all, sis läm´mi nõ̭na all Se Kos; [surnu] `kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ Se; ma lesädä¸ siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T 2. eseme vm külg või üks pool

kümme `kümne kümmend kümme hobõsõ ravval om kümme `mulku Se; pridanat `ańti, saa `ruublidõ `ańti ja üt́si `kümnide `ruublidõ kiä ańd Se

künneĺ `kündle künneld küünal kerikoh pandass `ku̬u̬ĺjalõ künneĺ, a kotoh pandass `kündle raha Se; `kut́ja mano pandass künneĺ paɫama söögi `aigu ja `kiisla `sisse tsusatass künneĺ paɫama Se; ma võta es künneld kätte paɫama, et mul umaʔ `rõivaʔ man Se; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos; t́sassonah iks oĺl `kündlekaŕbikõnõ ja oĺl `kündliid ka Se Kos; kadinitsast tulõ tu̬u̬ `kündle sau Se; `kut́ja om kańnikõsõh, kerikuh pandass tu̬u̬ kańnikõsõ manu künneĺ paɫama Se Kos; kirstu mano pandass ka paĺlokõsõ `kündlit Se; künneĺ jäi paɫama, näet ku saa as `kelgi arp‿puhastuss Se| Vrd küünäĺ

`küündle/päiv ~ `kündle/päiv küünlapäev: 2. veebruar `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se; `kündlepäiv om eloiä viiel`tõi·śkul vebru˛aril (vana kalendri järgi) Se

küüsümä `küüssüʔ küüsüss `küüsse küsima; pärima poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon Se Kos; kiä inne küläh `haigõst jäi, sõ̭ss jälm‿`Maaŕa poolõ `ru̬u̬hhi küüsümä Se Kos; hiiŕ `hambiid küüsü üiv‿`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se; repäń küüsüss: määness sõ̭ss sul tu̬u̬ kari ka om? Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (istekoha bussis), a mõ̭ni anna aik‿ku `küüssükiʔ (paludagi) Se Kos| Vrd küsümä

`lahku eraldi latsõl‿lääväj‿jo suurõst, meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s, a no om mooduh Se Kos

`lahkõma lahedaʔ `lahkõss laheśs lõhenema; lõhkema säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se; ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ, lat́igõ rasõ̭v tege `pehmest Se Pod

`laskma `laskaʔ ~ `laskõʔ lask laśk lasõ 1. (teha) lubama, võimaldama nikani elät vi̬i̬l, ku jummaĺ lask Se; vaja neol‿latsõʔ `ilma `saataʔ, muido lasta õim‿meil üteh elläʔ Se Kos; tohi is inne `lehmigi `välläl‿`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V 2. allapoole langeda või vajuda võimaldama, asetama inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä Se; `kuuvna põrmandu pääle `laśti olõm‿`maahha Se; `hauda `laśti `lińkidegaʔ [puusärk] Se; velele laśk ḱago `siibo alt `saapa Se 3. laskuma, (pikali) heitma hobõsõl oĺlih‿hiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; nimeste peräst [ma] saa aik‿kumaruisi `laskaʔ Se 4. voolama panema; peene joana kallama kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se; kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste Se Ja; hämmätüse `sisse `laśti munna vai ku kardoka pudõ̭ŕ keedeti, sinnäl‿`laśti munna `sisse Se 5. pidevalt heli tekitama, häälitsema 6. midagi tegema; tööriistaga töötlema mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi, sõ̭ss ütest mäest [ma] lasi reḱi vai pedäjä `ossõ pääl `aɫɫa, siss jälj‿ju̬u̬śk `tõistõ mäḱke üless Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak‿`ḱauma Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿ kõ̭iḱ vallalõ Se Kos; siss [ma] laśsi vi̬i̬l mitu `vu̬u̬ri `ku̬u̬tõgaʔ, [odra] `handu lätt külest ärʔ Se; kaes‿suuŕ akań`laśti läbi saŕa arʔ, sõ̭ss `naati [teri] `viskama Se Kos; t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se; no lastasõl‿läbi maśsina ärʔ, jaahtlihat‿tetäseʔ Se; lasõk‿ḱavvuʔ (tee kiiresti) Se 7. lööma; viskama 8. eraldama; eritama piät `tiidmä, ku sa liisna kavva piät [lambanahka parkimisvedelikus], siss lask karva `maalõ Se 9. muutma a no maduʔ oĺliv‿vanast inemisil `lastu `sääntsess noh `nõidusõ [loomadeks] Se Pod; sajal‿`laśti `soendohe, vanast oĺl iks `väegap‿paĺlo `nõidu Se Kos 10. kiiresti liikuma lasõl‿laiv, `toukap‿`purju, siiĺo viiĺo Se Pod 11. teha paluma või käskima ma lasi püdälä `suuhhõ `pandaʔ, nii nutsut́ verd täüś nigu üt́s pulk Se Kos; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ ark‿klepataʔ Se 12. tulistama; lasuga tapma hobõnõ tappu `määntse suurõtüḱügaʔ, või, nimä (sakslased) jo lasiv‿`väega `suuri tüḱkä Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest Se

lat́ik lat́iga ~ lat́igõ lat́ikat ~ lat́igõt ~ lat́k `lat́kõ `lat́kõt latikas [ma] salidsi lat́igal‿langa `perrä, iks kat́s lat́ikat kokko Se; rasõ̭v om hüä lat́ikõl Se Pod; lat́igõ lahasti poolõst ja havvõʔ, `kuivi ärʔ kalaʔ Se; ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä võidaʔ, lat́igõ rasõ̭v tege `pehmest Se Pod; lat́igaʔ ka kuivatasõʔ Se

latsõkõnõ dem < lat́s tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ʔ tetäʔ om Se Kos; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L

latsõ/loomakõnõ dem < latsõlu̬u̬m muɫɫõgi näüdäśs, kui om lõigat kõtt ni võõdõti latsõloomakõnõ `vällä Se

laud lavva `lauda 1. saelaud kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos 2. saelauast (tarbe)ese, hrl söögilaud ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pińke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; tõõsõ reṕi lavva pääl oĺlij‿jo katõ sarvõga vanas‿sitaʔ Se; veli pańd [viina] pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se; kut‿tuldass kerigu mant `matmast kodo, siss kutsutass ja `säetäss `puhtõliseʔ lavva mano [sööma] Se; pido `aigo leeväpaɫap‿`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sas‿saat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; ku ta nakaśs śaalt `põrgost `vällä tulõma, sõ̭ss reṕi `laudu pääl olõ õs üttegi vanasitta saŕvilist Se; ku riśteti arʔ, siss tet́ti tu̬u̬ riśtjät́̀si laud Se; noid (matuselisi) ka ravitass, õdagutsõlõ lavvalõ kõ̭iḱ kutsutasõʔ Se 3. söögikord `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se

leevä- 1. leiva- leevä vaśna oĺl, juurõtuist iks `jäeti Se 2. vilja- täl om hüä leeväait suurõ reṕigaʔ Se; ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi, leevä suvi Se Kos

leeväkene dem < leib prośsonat maidsõtass siss, ku söömäldä olõdõ, tu̬u̬ om `väikene leeväkene Se

lehmäkene dem < lehm olõki ei mul lehmäkeist, hõhvakõnõ om Se Sa; no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; lehmäkene sai raanat mõtsah Se Kos

leib leevä `leibä 1. leib ahoh kõrvati tu̬u̬ [linnase] leib vi̬i̬l ärʔ Se Kos; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov; pido `aigo leeväpaɫap‿`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp‿`põimsõ seeniss ku sai Se; leib su̬u̬l `pańti lavva pääle, lavvarät́t aɫa Se; siss lõigata ail‿`leibä väidsegaʔ, kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh, muido lätt leib `lahkiʔ Se; `ru̬u̬dli `pańti taari`tõrdulõ ala, `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, siss `pańti [linnase] leib ja vesi pääle, leib `pańti tüḱä Se; leevä [ma] vaĺadi ärʔ, ilesti ärʔ, siss sai leeväl illośs ku̬u̬ŕ Se; `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos 2. vili ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; pangõ käŕbigus‿`salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist (õhku) Se; tuɫõ õil‿leib leśatõh, tuɫõ õim‿mat́t `maatõh Se Kos; annamis‿sullõ munõ puudakõsõ `leibä kah, `leibä meil om Se Kos; `leibä oĺl mitu aidatäüt Se; külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahaga ja leevägaʔ Se

leinäline leinälise leinälist leinaline no om lihavõõdõ iks leinäline, munapühi om `murrõlinõ (rhvl) Se Kos

lell lellä `lellä isa vend, onu tu̬u̬ om kat́sildõ umanõ, riśtesätütäŕ ni lellätütäŕ Se; minkperäst lellänaańe sa võit kavva elläʔ Se; `Maaŕa pää põkku ei annaʔ, muidugu ai tulõma, minet‿ti̬i̬ lellänaise tü̬ü̬ ärʔ Se Kos; ku määnegi rehkendüss oĺl, siss lelläpoig jäl opaśs timmä Se

lepäne lepädse lepäst lepapuust tehtud, lepne siih või eik‿kõ̭kkõ kõ̭nõldaʔ, lepädsek‿keeleʔ (edasirääkijad) om siih Se

lesätämä lesätäʔ lesätäss lesät́ ~ leśatama leśataʔ leśatass leśat́ lesima tuɫõ õil‿leib leśatõh, tuɫõ õim‿mat́t `maatõh Se Kos; `mulgi mi̬i̬śs leśat́ koobah Se Kos; ma lesädä, siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T

liha liha lihha ~ liha lihaskude, liha piim ja liha `oĺlgi korron Se Kos; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; iḿmist või‿i tappa, ku ta `pahru `otsõ, siss hukkat liha arʔ, siss olõ õi liha puhaśs, siss om liha kõ̭iḱ verine Se; liharaasaga nühiti pańn üle Se Kos; haĺlitõdu oĺliʔ liharaasaʔ, mia timä tõi tü̬ü̬ mano Se

liha/`tõrdo lihatõrs, -tünn ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdok‿ka tävveʔ Se

liha/võõdõh ~ liha/võõdõʔ -`võ̭õ̭tõ -võõdõht ülestõusmispühad, lihavõtted lihavõõdõʔ oĺl kõ̭gõ suurõp pühi Se; liha`võ̭õ̭tõ `aigu tet́ti ka `sõira Se Ts; liha`võ̭õ̭tõst väŕmiti munnõ verevä väŕmigaʔ, a suvidsõpühist väŕmiti sibula`ku̬u̬rigaʔ ja kõo`leht́igaʔ Se; inne lihavõõdõt nätäĺ `aigu tu̬u̬ om urbõpäiv Se Kos; inne lihavõõdõt säidse nädälit määnestki `laulu laulõta õs Se; ilosa ubinak‿ku liha`võ̭õ̭tõ munaʔ Se; lihavõttõ `aigu oĺl seo mäe pääl häll, tõõsõ mäe pääl häll Se Kos; no om lihavõõdõ iks leinäline, munapühi om `murrõlinõ (rhvl) Se Kos

liiń liini `liini rinne eśs liini all (lahingutegevuse piirkonnas) `eĺli, selle mat‿tiiä mis sõda om Se Kos

liisnalt liigselt, liiga timä oĺl liisnalt sikõʔ, olõ õs veid́okõsõ sikõʔ Se; nok‿ka õ̭ks om mõ̭nõl jälʔ liisnalt `lühkese `rõivaʔ Se; tä es olõʔ, et tä liisnalt jõi kunagiʔ Se

lina lina linna 1. lina; linakiud kańõbi hinneh om kõvõp ku lina hinneh Se; linnu kakuti käsitsillaʔ, sõ̭ss olõ õs maśsinit Se Sa; linost oĺl kõ̭kõ suurõb raha`saamine Se; linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad Se Sa; kos sat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿ paĺmidsi kokko kossaʔ vahru `mu̬u̬du Se Ts; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; [ma] kaḱi linna ja pisi ka ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; munaloomka linaluist `höste tet́ti, `pańti lavvakõnõ ja linak‿`korgõmpa Se; ku linap‿`pehme olõ õs, siss lää es luuk‿külest Se; nigu linna rabati `lamba `nahka. nahk `pańti präälka pääle, lina rabajaga rabati siss Se; kolgõti tu̬u̬ lina põ̭õ̭tka arʔ, siss [ma] kai, kas ommap‿`parrap‿`pehmeʔ Se; `aeti linno `laotama otsani `väikost Se Kos 2. linasest materjalist ese surnu om, siss pandass lakkõ surnu kottalõ lina Se

linanõ linadsõ linast linane vanast oĺl rõivass kõ̭iḱ valu linanõ, a paĺloss noʔ om linast? Se; mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõl‿linadsõ ṕuksikõsõ jalah, linanõ `hammõkõnõ säläh Se; päternit `koeti linatsõst Se; linatsõst `koeti `hammõ `käüseʔ ja `hammõ imä Se Kos; mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl, ai `vaɫgõ linadsõk‿kaadsaj‿`jaɫga Se Kos; linanõ rõivass saĺliss `tuhka Se Kos; joosuvü̬ü̬ oĺl `koeduʔ `säitsmä langasõgaʔ ja viie langasõgaʔ ja linatsõst langast ja villadsõl‿lõimõʔ Se; rüüd́ oĺl must, linanõ Se Ts| Vrd linonõ

lina/seemen linaseeme `huhmrõh iks suŕb nu̬u̬l‿lina`si̬i̬mneʔ, siss teḱk lina`si̬i̬mne `maaslat Se; kõ̭iḱ tarõ hõ̭ngaśs tu̬u̬d lina`si̬i̬mne `maasla `hõ̭ngu Se Kos; ku lina`si̬i̬mnit saŕati, tu̬u̬ sari oĺl sääne pad́akõnõ Se Kos; lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntseʔ `sääntseʔ peräpoolidsõʔ `ańti `t́siolõ Se; lina seemen om `väegap‿peeńokõnõ Se Kos

`lindva `lindva `lindvat rabandus, lendva puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse, siss `üĺti et ar om `lindva löönüʔ Se L

liniḱ linige liniket ~ lińk `lińke `lińket 1. abielunaise pikk linane peakate, linik ku vanast naistõrahvass `ku̬u̬li, sõ̭ss `pańti liniḱ, katõti pääle, uma lińk Se; maama üteĺ: not‿täl olõ õiʔ inäp piḱkä `lińket, taa om jo vana Se; seto lińk oĺl viiś`aŕssinat piḱk Se; liniḱ`pańti pähäʔ, tet́ti `sääntsek‿kossaʔ Se Ts; hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ`päähhä Se; meheimäl oĺl õga päiv liniḱ pääh kõ̭õ̭, langaliniḱ Se; panda õs mullõ `lińket `päähhä, mul oĺl vinne `mu̬u̬du leier Se; a mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se 2. kitsas linane riie; linik `hauda `laśti `lińkidegaʔ Se; ma ośti `meetrikese rõivast, tei `vaɫgõst linige `rõivast `käüsekeseʔ Se Kos

linonõ linodsõ linost linane mul om parhillak‿ka linonõ koss Se| Vrd linanõ

`liuglõma livvõldaʔ `liuglõss livvõĺ liugu laskma `poiskõsõʔ ni `tütrukõsõʔ `liugliʔ, oĺlis‿suurtõ pedäjä `ossõ pääl Se Kos; muni lat́s tüḱiss `liuglõma ja om `väega sääne võrgass Se Kos

lopõ-lapõ laheda, ladna olemisega kui om imä lopõ-lapõ, nii lat́s kah Se

luhv́t luhv́ti `luhv́ti õhk aŕ stiʔ ummaʔ, siss iks `võŕkvaʔ [puhituses lehmi], sääne ora om, `tu̬u̬ga `tsuskasõʔ, tulõ tu̬u̬ luhv́t (gaas) `vällä Se; ussõ pilokõnõ oĺl jätet, tu̬u̬d `luhv́ti lät́s säält `vällä Se| Vrd luht́

lumi lumõ lummõ lumi `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se; ku om kapst`maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos

luḿp luḿbi `luḿpi lomp kes sinnäl‿`luḿpi jalp‿paĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnäm‿minnäʔ Se Kos; kunnaläǵä om luḿbih vi̬i̬ seeh Se; vesi oĺl otsani nii luḿbi vi̬i̬ arvuline, ku [ma] leevä kohetusõ pańni Se Kos; kunnak‿krogisiʔ keväjält tah luḿbih Se

lut́ik lut́iga lut́ikat ~ lut́k ~ `lut́kass `lut́ka `lut́kat lutikas lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ, lut́ik olõ õi kittä elläi Se; mõ̭ni lut́ik om nit‿t́siĺlokõnõ, et näet ku lina pääl hõĺoss Se Kos

luts lutsu `lutsu luts kõ̭kkõ kaɫɫa om, ahnikka ni `säŕgi ni `lutsa ni, kõ̭kkõ kaɫɫa saat Se Kos

luu/sikõʔ erakordselt ihne tä om jo luusikõʔ, olõ õih‿harilik sikõʔ Se Kos

lõhn lõhna `lõhna 1. lõhn ku pänilä haina lõhn om, siss karrõ kaṕpi lää äiʔ Se; [ma] tulõ kodo, siih `mut́ku tuha lõhn, hüdsele kõ̭iḱ paɫanuʔ Se Kos 2. õhk külm lõhn nõst sau ülest Se

`lõikama lõigadaʔ `lõikass lõigaśs 1. (terariistaga) viile, tükke jne eraldama; pooleks või osadeks tegema muɫɫõgi näüdäśs, kui om lõigat kõtt [keisrilõikega] Se; kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh ommavaʔ, siss lõigata ail‿`leibä väidsegaʔ Se; täl oĺl tu̬u̬ edimäne `lõikamine läḿmind `leibä Se Kos; `poiskõsõl oĺliv‿ viśsravva all, lät́s iä `lõikamise `mulku ja uppu arʔ Se V; ku suuŕ si̬i̬ń oĺl, siss [ma] muidogi arp‿poodi iks, väidsega `lõiksi vähämbäst Se Kos; lööväk‿karis‿`sisse, `lõikasõʔ villaʔ arʔ Se Kos 2. kastreerima, kohitsema t́sika, ku om `lõikamadaʔ, kutsutass pahr, ku om lõigat, tu̬u̬ om oŕo Se 3. jooksma, lippama

`lõunõ/tuuĺ lõunatuul ku suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos

läbi 1. (ruumiliselt) läbi, ühest otsast sisse ja teisest välja kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste, tambõ arʔ, pańni veidikese vett, sai määts Se Ja 2. otsas, korrast ära kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi Se Kos 3. tõttu, pärast; mingil teel, vahendusel mi̬i̬t‿tuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vait‿tult mi̬i̬p‿poolõ Se; tu̬u̬ aśa läbi joht mi̬i̬p‿poolõ tulgu uik‿`kiäki Se 4. algusest lõpuni, kogu ulatuses; üleni, täiesti, põhjalikult sinnät‿taha as minnäkiʔ, vanami̬i̬śs `väega `irvelli läbi Se 5. väljendab seisundit 6. väljendab omavahelist sobimist

läǵä lää läḱä löga kunnaläǵä om luḿbih vi̬i̬ seeh, tu̬u̬ lää seeh ommas‿`sääntsem‿mustakõsõʔ, säält saavak‿kunnakõsõʔ Se

läḿmi `lämmä läḿmind 1. soe täl oĺl tu̬u̬ edimäne `lõikamine läḿmind `leibä Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; villanõ sukk alaʔ, `pańti rät́t pääle, sõ̭ss oĺl jalalõ läḿmi Se Ts 2. soojus; soe ilm a mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se; ku ḱulm küle all, siss läḿmi nõ̭na all Se Kos

läńg läńgä `läńgä halb läńg om iks läsä elo Se Kos

läśk1 läsä `läśkä lesk hüä läśk om inäp ku haɫv t́sura Se; sa jäät `varra läsäss Se Pop; läńg om iks läsä elo Se Kos

`lühkene `lühkese `lühkest lühike nok‿ka õ̭ks om mõ̭nõl jälʔ liisnalt `lühkeseʔ `rõivaʔ Se; tallukõsõʔ nu̬u̬k‿`koeti `lühkeseʔ Se; kaŕalatsõm‿mõõdi umma `vaŕjo, ku viiś jalatäüt sai, siss oĺl vari `lühkene, oĺl vaia kari kodo aiaʔ Se| Vrd `ĺuhkukõnõ

ma ~ maʔ muʔ minno ~ maḱki(naʔ) mina, ma üt́s maʔ õ̭nnõ olõ jäänüʔ, kõ̭iḱ omma ärk‿kooluʔ Se; timä nii suuŕ ei olõk‿ku maʔ, om madalap minno Se; nakaśs mi̬i̬śs mukkal‿larmitsama: ti̬i̬t‿tu̬u̬ tõtõst Se La

`maalõ 1. maha, maapinnale lätt süä nõrgast, siss [sa] heidäp‿piḱkä `maalõ Se; taa hät́ti jää äiʔ, ku `maalõ sata aiʔ Se; `vahtrõl ja haaval lät́s leht́ üteliisi `maalõ Se| Vrd `maahha 2. (maa)mulda ku `ku̬u̬ĺj a hummogu om vaia `maalõ viiäʔ, sõ̭ss õdagu pidä paṕp `ku̬u̬ĺjalõ seenesnä Se| Vrd `maahha 3. (osutab millestki loobumist) järele, maha ruttu `jäeti kańõbikasvatamine `maalõ Se; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh, aoviideʔ jäi `maalõ Se Kos; arh‿harisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik‿`kuigiʔ Se Kos; mul tütäŕ `ku̬u̬li, kat́s `poiga ja kat́s tütärd jäi `maalõ Se; periss rinnalit́̀si om jäänüm‿`maalõ, ku imä ark‿koolõss Se| Vrd `maahha 4. ära tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; veli pańd pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ (rääkis jutu ära) Se; hiidäh‿häü `maalõ (ära häbene) Se; aŕst võtt nahakõsõ `maalõ ja `umblõss kelse kińniʔ Se; no aiass [tapetud] t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos| Vrd `maahha 5. lahti ma päśti tätäl jalakõsõ `maalõ, pańni käńgidsekesek‿kuioma Se

`Maaŕa `Maaŕa `Maaŕat neitsi Maarja ikoon `maaŕapäiv om suuŕ pühä, tuvvass `Maaŕa siiä `mäele, sõ̭ss viiäss jäl tõõsõl pääväl `alla Se

`maaŕa/paast maarjapaast no tulõ jal kuu ao peräst tulõ `maaŕa paast, tu̬u̬ om kõ̭gõ kat́s nädälit Se Kos; sügüse oĺl `maaŕapaast Se Kos

`maaŕa/päiv maarjapäev: 25. märts `maaŕapäiv om suuŕ pühä Se

maaśsõlits maaśsõlitsa maaśsõlit̀sa ~ maasõlits maasõlitsa maasõlit̀sa vastlanädal õigeusklikel maaśsõlits om ilma `algnõst saaniʔ Se; `pi̬i̬trepävä timä räüt́ (jäi voodisse) ärʔ, inne maasõlit̀sa `ku̬u̬li arʔ Se; naaśõʔ maaśsõlit̀sa peiʔ kolm `päivä Se Kos| Vrd maaśõnits, maśtelitsa

maik maigu `maiku maitse kadaja maik om `väega hüä [lihasuitsutamisel] Se Kov

`maitsma `maitsaʔ maits mait́s maidsa maitsema `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om, määness om Se; ku latsõs‿saik‿kańõbi kohho `maitsaʔ, tu̬u̬d jovva as mant `kaitsaʔ Se; prośsonat maidsõtass kõ̭kõ inne, ku olt (oled) söömäldäʔ Se Kos; mat‿tei uudsõt, kae no võtam‿maidsaʔ `uutsõ `leibä Se

maja maja maia 1. ehitis, maja siss `oĺlgi jo pühä majah, ku klaasiga laḿbit‿tuĺliʔ Se; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; tulgõʔ iks `maia madaluisi, tulgõt‿`tassa mi̬i̬t‿talolõ (rhvl) Se; uma kodo iks kullakõnõ, uma maja maŕakõnõ Se Kos 2. majapidamine sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod

makuss magusa magusat 1. magus uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos 2. maitsev leevä veeren‿ńoo `koldõʔ oĺliv‿`väega magusaʔ Se; kusõkaɫa om kõ̭gõ magusap Se; vähe liha om kõ̭gõ magusap Se; `herne jahvast sai `väega hüä pliiń ja `väega saip‿pliinim‿magusaʔ, ilosa vahadsõʔ Se 3. mõnus; rahulolev tuĺl makuss unõkõnõ, [ma] lät́si vi̬i̬l aounõlõ Se

makõ makõ magõhhõt 1. mitte soolane, mage mesi om `paĺlalt makõ Se 2. maitsev, magus kadajamaŕost sai ka `väiga hüä taaŕ, tu̬u̬ oĺl makõ ja hüä Se Kos; röest sai iks magõhhõp taaŕ ku keśvist Se 3. mahe, meeldiv susi kõ̭õ̭ ileśt ki̬i̬lt ohembast nigu täl saass magõhhõp helü Se; makõ helü, illośs helü Se Pod 4. lahke; ülimalt meeldiv

mass1 massa `massa siseelund: maks massa [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; massaʔ omma havvõl `väega hüäʔ Se Pod; mass iks om paŕõp kut‿täü Se

maśtelitsa maśtelitsa maśtelit̀sa vastlanädal õigeusklikel imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält, seo om mäe ääĺ, seo om maśtelitsa ääĺ Se Kos| Vrd maaśsõlits, maaśõnits

mataĺ madala madalat madal, mittekõrge, püstsuunas lühike, vähe ülespoole ulatuv timä nii suuŕ ei olõk‿ku maʔ, om madalap minno (minust lühem) Se; pähitse ala `pańti tsaḱim, muido oĺl pähine mataĺ Se Kos

matõma·tika matõma·tika matõma·tikat matemaatika kulõ itse naaśõkõnõ (ristiisa naine), śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se

meri mere merd meri meid merd piteh `vi̬i̬di laivagaʔ, jäi vi̬i̬l `merde kińnit‿tu̬u̬ laiv Se; mul pää hobõsõ `suuruʔ, selle om mi̬i̬lt mere võrra Se; [ma] käänä suu Soomõ poolõ, hiidä meele meŕri poolõ (rhvl) Se Kos

mia ~ miä mink midä ~ mitä (partitiiv langeb kokku sõnaga mis) 1. mis tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle (mistõttu) noid `päivi ni `väigap‿paastõti Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se; mia oṕit, oṕit hinele Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se; latsõl‿lasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suuga mia (nii palju kui) larmaśs Se; vanõmba panõ õs `ku̬u̬li ja mingass (millega siis) tu̬u̬ oĺl `pandaʔ Se L; mingas‿sa `eihtät [hooneid], mingas‿sat‿`ti̬i̬de? Se; a mul olõ õik‿ krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos; rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; mul om `papriid kah, mingat‿tuld läüdädäʔ Se; vanast oĺlis‿`sääntsep‿`puitsõp‿`peeĺkaʔ, `minkat‿teŕri visati Se; vanast mõ̭ni `vaenõ `lät́ski räbiguga mehele, olõ õs `säŕki `minkast kutaʔ ni tetäʔ Se; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütä: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos| Vrd mis 2. kes 3. miski ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ Se Pod; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se| Vrd `miäkiʔ 4. suvalisust väljendavas ühendis miataht

`mihkli/pühiʔ mihklipäev `mihklipühi om sügüselt joʔ Se

mi̬i̬ĺ meele mi̬i̬lt 1. mõistus, aru mul pää hobõsõ `suuruʔ, selle om mi̬i̬lt mere võrra Se; paaba`rõipõʔ, kas teil om ka mi̬i̬lt, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos; mi̬i̬śs meeleldäʔ, hopõń jaɫaɫdaʔ- lat́s ja häll Se Kos; kas haigul mi̬i̬ĺ om, haik kisk inne suud ammulõ Se; t́suraʔ ka õ̭ks jõiʔ, nigu mi̬i̬ĺ oĺl pääh, ḱau us sikõ-sakõ siĺmäk‿kińniʔ Se 2. meeleolu; tahtmine tü̬ü̬mihet‿tuĺlik‿kaʔ hüäl meelel, maninu õ̭nnõ Se Kos; ku om iks kodo kõrraline, om hüä mi̬i̬ĺ kõ̭igil kodot‿tullaʔ Se 3. mälu tulõ õi inäp mund sõ̭nna `mi̬i̬lde Se 4. oim, oimukoht

mi̬i̬śs mehe mi̬i̬st 1. mees, meesterahvas mi̬i̬śs oĺl kõrraline ja talo oĺl tubli Se Pod; no `väega varitass, naiste`rahvat‿taha õim‿meestega üteh `sanna minnäʔ Se; ku `ku̬u̬ĺjaga läät ja meesterahvass tulõ `vasta, sõ̭ss saa meeste `ku̬u̬ĺjass takah Se Kos; mehil oĺl vi̬i̬l `rohkõp tallakõisi ku naistõ`rahvil Se Kos 2. abielumees, abikaasa ku ma oĺli `mõŕsa vai noorik, lät́si sinnäm‿mehekodo, pidi olõma sõrmusõʔ, lat́silõ `andaʔ Se S; mehe esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; a [mu] mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; mul sõ̭sarõmi̬i̬śs `väegat‿`tahtsõ läḿmind `leibä Se Kos; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekisti̬i̬·ŕväʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se; [ma] sai siiäm‿mehekodo, sõ̭ss `hiiŕssi tu̬u̬d voḱki nigu üsigi `jousõ Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa: uu, mehele taha, uu, mehele taha, uu, mehele taha (laste mängust) Se; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sas‿saat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä Se Kos; noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se

mineḱ minegi minekit minek kaḱimi säält minekit mant arʔ Se; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekistii·ŕ- väʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se; `eht́ke iks `eht́ke innebüsi astõkita, minekitä (rhvl) Se; riśtämmäss mineḱ oĺl suuŕ au Se; paṕp haaŕd üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eip‿ pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos| Vrd mineng

minemä minnäʔ lätt lät́s lää 1. (eemaldudes) edasi liikuma, kuhugi (midagi tegema) suunduma a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; `läämi siss heĺoma vai? Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgil‿lät́simi Se La; ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; no jääss mul paĺlo `samma minemäldäʔ Se Kos; ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se 2. lahkuma, eri suundades eemalduma, kuhugi mujale siirduma, sattuma; (öeldisverbi tugevdavalt) ära esä pańd `tütre üsäga rat́tilõ ja saat́ minemä Se; jummaĺ hoiat‿`tu̬u̬hhu tõppõ ka minemäst Se; mehidse `eht́väʔ minemä minnäʔ Se Sa; min‿sü̬ü̬m‿`maŕju ku saĺlidõʔ Se; lät́sij‿jo latsõk‿kohe kavvõmbahe Se; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se; meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos 3. kaduma; loojuma kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se 4. oma seisundit, olekut, alluvust jne muutma; senisest erinevaks muutuma minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; latsõl‿lääväj‿jo suurõst Se Kos; lät́si aoʔ `tõistõ Se; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se 5. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama Nigula `puuśli ette oĺl jäänül‿ laḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; lät́si siss mi̬i̬m‿`mõtsa minemä Se Kos 6. edenema, arenema kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se 7. tekkima, sugenema 8. mahtuma laṕigup‿pütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs‿`sisse Se; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, sinnäl‿lää es `pańgigiʔ Se Sa 9. mööduma, kuluma ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä (põrsas) nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 10. teatud suunas kulgema 11. (ebaselgust, teadmatust väljendavas ühendis) mine tea mint‿tiiäk‿kes tälle T´siberih opaśs tu̬u̬ `nõidusõ arʔ Se

mink/peräst mispärast minkperäst lellänaańe sa võit kavva elläʔ Se; tõrõlaʔ kuk‿`kõlbuss õ̭nnõ, ku om minkperäst tõrõldaʔ Se; a minkperäst nä laḱka lät́siʔ (lahutasid) Se

mis mille midä (partitiiv langeb kokku sõnaga mia) 1. mis a mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se; a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ, tiiäm‿mille `vasta Se Kos| Vrd mia 2. missugune, milline nüüd `võimi üldäʔ, mis sõda om Se Kos 3. miks haibaʔ, minge ark‿kodo, mis‿ti röögide `ü̬ü̬se Se; ma koi noid vöid, mis mõista aiʔ? Se S

`muanõ `muadsõ muast mudane, porine `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis‿`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos

mulk mulgu`mulku auk; avaus kariʔ omman‿nu̬u̬ʔ, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿ `sisse Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ, pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se; `tõrdul oĺl sääne mulk vai haań`pańti, siss śaalt `laśti alt tu̬u̬d `taari Se; hobõsõ ravval om kümme `mulku Se; proimõmuɫguʔ oĺli esiʔ Se; sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; `poiskõsõl oĺliv‿ viśsravva all, lät́s iä `lõikamise `mulku ja uppu arʔ Se V

muĺl muĺli `muĺli mull vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V

muna/paast lihavõttepaast muna paast tulõ, om säidse nädälit Se Kos

muna/pühiʔ pl lihavõtted no om lihavõõdõ iks leinäline, munapühi om `murrõlinõ (rhvl) Se Kos

munt/kõrra mõnikord kuŕgik‿ka `häitsese muntkõrra puustalt Se; meil om ka muntkõrra `väega kõhn leib Se

`murrõlinõ `murrõlise `murrõlist murelik no om lihavõõdõ iks leinäline, munapühi om `murrõlinõ (rhvl) Se Kos

must1 musta `musta 1. (värvilt, värvuselt) must; tume, tõmmu muni pada pain kah, suṕp saa must Se V; rüüd́ oĺl must, linanõ Se Ts; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; üt́s soŕt [puravikke] om ohembat ja tõõnõ, mis mustas‿`sääntseʔ, nu̬u̬ umma õ̭ks jo `väega ilosaʔ Se; leib kõrvati vi̬i̬l ärs‿`sääntsess, sõ̭ss sai tu̬u̬ taaŕ `väega must, sääne illośs Se Kos; toro oĺlis‿`sääntsem‿mustaʔ, `sainu pite videliʔ Se Kos 2. määrdunud, kasimata [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar‿`rõiva ajanus‿`säĺgä Se Kos; siss [ma] lät́si tu̬u̬ mäe päält kaibi tu̬u̬d `su̬u̬la, must küll oĺl, a siss sai tarõ (soola eest sai ehitusmaterjali) Se Kos 3. mustus

mustakõnõ dem < must 1. must täpike kunnaläǵä om luḿbih vi̬i̬ seeh, tu̬u̬ lää seeh ommas‿`sääntsem‿mustakõsõʔ, säält saavak‿kunnakõsõʔ Se 2. väike must sipelgas kaśah koh mustakõisi pesä om Vas

must/rästäss musta`rästä `mustarästäst musträstas musta`rästä jaost om pant `puuhhu pesä Se

mu̬u̬d moodo `mu̬u̬du 1. mood, maitselaad 2. komme, tava, harjumus vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s, a no om mooduh Se 3. kuju, olek; viis, laad ta es saa `kuagi moodo pääl ollaʔ, võt́t hõ̭ngu kińniʔ Se; olõ õiv‿vanna`mu̬u̬du kirmassit kah Se; mak‿kak‿`kaŕksi tu̬u̬d`mu̬u̬du, ku `tüt́rik oĺli Se; meil oĺl vinne `mu̬u̬du höörik hu̬u̬v́ Se

mõlõmbaʔ pl mõlõmbidõ mõlõmbit ~ mõlõbaʔ pl mõlõbidõ mõlõbit mõlemad käsi käe mõsk, mõlõmbaʔ `tahtvav‿`vaɫgõst Se Kos; kat́s `tüt́rikku, mõlõba paĺastõ `jaɫgugaʔ Se Kos; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon, mi̬i̬m‿mõlõba `üt́li et ritk Se Kos

mõro mõro mõrro 1. mõru, lat́igõ saṕp om ni mõro, et tu̬u̬ om uĺli mõro Se Pod; mi̬i̬śs lökkeli, ni `väegam‿mõro sai ŕoon Se; üte `vi̬i̬ga [ma] lähädi ärs‿seeneʔ, siss vali sõgla pääle, siss ju̬u̬śk tu̬u̬ mõro vesi `vällä ärʔ Se Kos 2. pahane, kuri

`mõ̭õ̭tma `mõ̭õ̭taʔ mõ̭õ̭t mõ̭õ̭t́ mõõda mõõtma vanaimä oĺl nii rikaśs, ku ütest salvõst `tõistõ mõõdõti hõpõ `ruublitüḱke `mõ̭õ̭tmõgaʔ Se; ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos; kaŕalatsõm‿mõõdi umma `vaŕjo, et mito jalatäüt saa Se; ma osta ail‿`laula `aŕssinagaʔ, mõõda ail‿`laula `meetrigaʔ (rhvl) Se

mägi mäe mäḱe 1. mägi `mõtlõk‿ka ku kavvõndast üle tu̬u̬ mäe, üle oro hiit́ miiniga siiäʔ mi̬i̬`aida tu̬u̬ Iĺjä pühäse Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält, seo om mäe ääl Se Kos; mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi, sõ̭ss ütest mäest lasi reḱi vai pedäjä `ossõ pääl `aɫɫa, siss jälj‿ju̬u̬śk `tõistõ mäḱke üless Se Kos 2. (väliskohakäänetes) kõrgemal asuv talu(tare) [ma] pańni mõsu perä`ri̬i̬kese pääle ja kisi süvä lumõga jäl `mäele Se

mälehtäm(m)ä mälehtäʔ mälehtäss mäleht́ 1. mäletama mälehtät, vanast oĺlik‿`korgõ `sukru pääʔ, säält `raoti mant `kirvõgaʔ, sa mälehtä äiʔ? Se; [ma] mälehtä, ku jos‿sai noorikõss, siss sai `saia viländ kütsäʔ Se; kas sam‿mälehtä eik‿ku imä kot́iga sinno kaŕah üteh kańd Se| Vrd mäletämä 2. mälestama õdagu mälehtä ma sugulaisi ja `armapi Se; `puhtillõ tahetass ka `sääńtsiid inemiisi, keɫ `aigu om `ku̬u̬ĺjat mälehtäʔ Se; massa õ̭nnõ, küls‿siss paṕp ka mälehtäss `ku̬u̬ĺjit Se

mäŕk märgu `märku ~ ḿark ḿargo `ḿarko ~ mäŕk mäŕgi `mäŕki 1. arusaamine, tarkus, taip ega aśa man pidi olõma uma ḿark Se; `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se; [latikaid] `kuivama piät kaʔ `ḿarko pite Se; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt Se Kos; `leibä olõ õi mäŕk tetäʔ, a mäŕ k om `leibä `hoitaʔ Se Kos; `oṕkõ, `oṕkõ latsõkõsõʔ, egas‿sis `märku sälägak‿ kanna aiʔ Se Kos 2. märguanne

määne ~ määness `määndse ~ `määntse määnest 1. milline, missugune `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om, määness om Se; määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; mis no olõsi viga käsitü̬ü̬d tetäʔ, `määntsess (millised siis) no tuɫõʔ ommaʔ, a `määntsess vanast oĺlit‿tuɫõʔ Se Kos 2. mingi, mingisugune meil oĺl külä `lähkesel ja sääl vanainemine määnegis‿sõ̭not́ Se Kov; poisal oĺl ärmäk kattaʔ vai määne kasugatüḱk kattaʔ Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntse `sääntse peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ Se; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti iks kõ̭gõ paŕõmb säńg, panda as määnest loṕpi Se 3. umbes, ligi määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; tu̬u̬ `väikene ruumikõnõ, määne viiś voḱki [sees] Se S

mürgüne mürgütse mürgüst terasest tehtud, terasene t́siŕp om jo `väega mürgüne, tä `tõmbass `piḱse mano Se

naaśekõnõ dem < naańe| (abielu)naine kulõ itse-naaśekõnõ, śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se

nahanõ nahadsõ nahast nahast tehtud, nahkne mul om pant nahanõ varatnik [palitule] Se; haŕonahadsõp‿`paĺto kraeʔ Se

naĺakass naĺaka naĺakat naljakas timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; pulmaʔ õ̭ks oĺlin‿naĺakaʔ Se S

nali naĺa ~ naĺla `naĺja nali `naĺja ti̬i̬n‿nigu naardas‿saa, `naĺja teku uin‿nigut‿tõrõldas‿saa Se Kos; timä mõist `naĺja pitäʔ Se; ilo iks ette tulõvaʔ, naĺaʔ ummak‿`küĺge nakahhanuʔ (rhvl) Se; nali iks om paŕõmb ku tülü ja tõra ja tapõluss Se

ńardsokõnõ dem < ńarts `rõivańardsokõnõ säläh iks ihokatõʔ om Se; `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se

ńauga ńauga ńaugat iriseja timä om sääne halv inemine, sääne ńauga Se

`ńaugma `ńauguʔ ńaug ńauǵ näuguma; irisema timä om sääne halv inemine, sääne ńauga, kes ńaug ütte `viisi Se

nelä/päiv neljapäev kas `ri̬i̬di vai pu̬u̬ĺpühä vai neläpävä kuna tu̬u̬d `leibä küdseti Se; suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; suurõneläpävä ja `ri̬i̬de, ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos; siss [nad] käsikit‿tu̬u̬ `vaesõlatsõ neläpävä õdagult `sanna Se Kos; liha`võ̭õ̭tõ `ri̬i̬di ja neläpäiv, ku midä vaja tulõ, tõõsõ poolõ `küüsümä mingu uiʔ Se Kos; neläpävä (sündinud lehm) oĺl Nińno Se Kos

ni(i)/paĺlo niipalju, niivõrd nipaĺlo jäi alalõ ku pliidi laut, `pliitega laut, kõ̭iḱ oĺl arp‿palotõt Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se Kos

ni(i)/pia niipea, kohe kaśs om kõva tappaʔ, kaśsil eil‿lää niipia hińg `vällä Se

ni/kavva niikaua, seni nikavva koonik‿`keŕ koh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se

nikuĺ nigula nigulat 1. nigulapäev: 6. detsember nikuĺ om `ütsätõi·śs`kümnel `tetse·mbril (vana kalendri järgi) Se 2. pühak Nikolaus (Nikolai) Nigula `puuśli ette oĺl jäänül‿laḿbikõnõ paɫama Se

`niɫbõ `niɫbõ `niɫbõt (limaselt) libe tuha vesi om `niɫbõ Se

nummõŕ `numbrõ nummõrd number a mul om `kukru kruvvõgaʔ, nut́t nummõrdegaʔ (rhvl) Se Kos

nut́t nut́i nut́ti 1. õienupp, -tutt 2. pea a mul om `kukru kruvvõgaʔ, nut́t nummõrdegaʔ (rhvl) Se Kos

nu̬u̬ŕ noorõ nu̬u̬rt 1. (ea poolest) noor; nooreealine meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema Se; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naisterahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadas‿sukkaʔ elämä? Se Kos; a sul noorõmb poig, taa om nigu ahv́, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; `vanna varikohe kõ̭iḱ lääväʔ, a `nu̬u̬rdõ varikohe tagasi lää äik‿`kiäkiʔ Se Kos 2. noor inimene tuĺl nooril tülü Se; noorõʔ ajavak‿kud́rakõsõp‿pähä, `väŕmväk‿küüdsekeseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos; [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos; `hindälgi no vaia häbendelläʔ `nu̬u̬ri Se Kos; sikkust oĺl paĺl o, noorilõ oĺl `pilkust kah Se Kos; noorõʔ nu̬u̬ jo tiiäki‿i `paastuʔ Se Kos 3. uus, värske, vasttekkinud; sag kuu kasvavast faasist keväjä püäʔ noorõ `kuugaʔ [lambaid] Se Kos

nõdõrm nõdõrma ~ nõdõrmõ nõdõrmat ~ nõdõrmõt 1. hällivibu raudlu̬u̬m om ülest pant, vanast last hällütedi, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se 2. abivahend terade uhmris surumisel teŕri surbuti, sõ̭ss tet́ti nõdõrmõgat‿tu̬u̬ `peḱli, `peḱligas‿surbuti Se

nõgõ̭ĺ nõgla `nõkla 1. (metall)nõel päternit pidi kudama nigu sukka nõgludõ nõglagaʔ Se; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti nõ̭gõĺ `rinda ja nõglat́s ka `perrä Se; kõvõrakõnõ sedä`mu̬u̬du ravvanõ nõgõ̭ĺ oĺl Se; [tööjalatsite tegemisel] `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õis‿seeh olnuʔ? - kapstass Se; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko Se Kov; ku [ma] päternit koi, siss tei lina keerusõʔ, sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se; `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov 2. okas; oga; a sul noorõmb poig, taa om nigu ahv́, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se Kos; sõ̭saŕ visaśs pedäjä `nõklu `maahha, sai suuŕ mõts Se 3. nõeljas moodustis huśs ai kat́s `nõkla (kaheharulise keele) suust `vällä, mi̬i̬śs üteĺ, et kaes‿śoo om katõ nõglaga huśs vi̬i̬l Se

nõ̭na nõ̭na nõ̭nna 1. (inimese, looma) nina imä murõht́, et kas seo nõ̭na no `jäässki rippa Se Kos; t́sia nõ̭nna `ańti lat́silõ, et sõ̭ss nakasõʔ `höste kirotamma Se; imä pańd puuviɫɫak‿kusõga nõ̭na pääle ja ki̬i̬t́ tu̬u̬d ru̬u̬ht Se Kos; ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üin‿nõ̭nna `käüssehe (rhvl) Se; `käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka, nõ̭naluu `lahkiʔ Se Kos; rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ, liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se 2. millegi esiletungiv ots viiso kuta kopõ̭l oĺl, nõ̭na kõ̭iḱ tsõõrik Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko, tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov; [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭kolt‿t́salgakõist, a nõ̭nalõ lõigati viiś`t́salka Se 3. muud sääl (pommitamise ajal) tohi is nõ̭nnagi `vällä tsusadaʔ Se Kos

nädselmä/hain vesihein seo om nädselmähain, taad t́siaʔ `väegas‿sööväh‿`höste Se

näid́sik näid́sigo näid́sikot ~ näit́sk `näit́sko `näit́skot teenijatüdruk a paṕil oĺl sõ̭ss tu̬u̬ naańõ salahuisi võõdõt ja paṕp üteĺ, et seo om meil näid́sik Se Kos; seo olõ õin‿naańe, seo om näid́sik ja näid́sigo latsõʔ Se Kos; paṕp üteĺ näid́sikollõ, et vaja neol‿latsõʔ `ilma `saataʔ Se Kos; sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last, üt́s tütäŕ, tõõnõ poig Se Kos

`ohkõnõ `ohkõsõ `ohkõist 1. õhuke kussõḿ jalaga hõõruti tuha pääl, sai `ohkõnõ Se; susi kõ̭õ̭ ileśt ki̬i̬lt ohembast nigu täl saass magõhhõp helü Se; poravik õ̭ks um padi, üt́s soŕt om ohembat Se| Vrd `ohkokõnõ 2. madal (vesi)| Vrd õhukõnõ

olõma ollaʔ om oĺl olõ 1. (olemas) olema; asuma; elama ot sa suuanik, jätätkit‿`tütre vai puja põllu pääle, esi olõt oodussil ja `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ, ku õ̭nnõ uma lat́s olõsiʔ, a setä olõsi eiʔ Se Kos; tu̬u̬ üteĺ et ma jovva eśs ka olt (õlut) `ostaʔ, ma `üt́li: `olku ui nii torrõ õiʔ Se Pod; eläjä lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬i̬ ei nii suurt vallu, nu̬u̬ ommav‿vagadsõʔ Se Pop; kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh ommavaʔ, siss lõigata ail‿`leibä väidsegaʔ Se; nail olõ õil‿`lat́si olõmahkiʔ Se 2. abiverb liitaegade koosseisus mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek‿`käüste Se

oppama opadaʔ oppass opaśs õpetama mullõ opaśs uma imä ja ma eśs ka opõ, küläst saa eiʔ oppajat Se; sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve Se Kos; lat́silõ [me] opassiʔ: ar‿tit‿tulgu ui õdagu, õdagu vanah‿haɫvas‿`sõitvaʔ Se Kos; kuiss ti̬i̬ ni turagu olt, ma oppa teile Se A

ora ora orra ork tiiä äiʔ kuiss naid [puhituses] `lehmi võŕgitass, sääne ora om, `tu̬u̬ga [arstid] `tsuskasõʔ Se

oŕo oŕo oŕot orikas t́sika, ku om `lõikamadaʔ, kutsutass pahr, ku om lõigat, tu̬u̬ om oŕo Se| Vrd orik

orrav orava oravat orav oraval om suuŕ hand Se Kov

ossa/äǵli karuäke meil om ka üt́s ossaäǵli kardohkit `äestäʔ Se P

otav odava odavat odav mehesõ̭saŕ üteĺ nii, et naańe om ni otav ku sann: naańe koolõss, sann palass Se

ots otsa `otsa 1. millegi algus- või lõpposa ma pańni kokko tu̬u̬ rüv́vi ja rai `kirvõga otsa `maahha Se; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se; määness tu̬u̬ säńg oĺl vanast, kutsuti kaśsipińk, nii üteh otsah pińk, tõõsõh otsah pińk Se; mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; tu̬u̬d `kaeti, ku `põrna `vällä `naati `võtma, kas edepoolõ ots om pad́õb vai tagapoolõ ots (sea põrnast ilmaennustamisel) Se Kos; paĺlo rahvast käve `väegaʔ, kaes‿siin oĺl üt́s ots, sääl kingoh oĺl tõõnõ ots Se 2. otsasaamine, lõpp; surm mak‿kai kasetidõ pääl, sääl olõ õs `rahval `otsa (laulupeost) Se 3. laup, otsmik üt́s tark oĺl Petserih, `kaaŕtidõga kai, käe pääle kai ja otsa pääle kai Se Pop; ku jaanipävä hummogult `mõtsa `aeti `kaŕja, mõ̭ni tõmmaśs lehmäle tõrvaga vai `täütäga otsa pääle riśti Se Kos 4. väike olend, nolk

paasa/päiv apostliku õigeusu kirikupüha paasapääväl oĺl Obinitsah kerik, eesti `preestri oĺl ja vinne `preestri, tu̬u̬ om ega `aaśtaga `augusti kuuh Se

`paastma `paastuʔ ~ `paastaʔ paast paaśt paastu paastuma vanast `surpti teŕri ja tet́ti `sääńtsit `sü̬ü̬ke ku paastõti Se; noorõʔ nu̬u̬ jo tiiäki‿i `paastuʔ Se; [ma] oĺli otsani jumala söömäldäʔ, nii paastõti Se; ma paaśti, jovva õi `paasta inäp Se; nop‿paast harvakult mõ̭ni Se Kos; `sü̬ü̬dävä sü̬ü̬ḱ om korron, ku paastõti, süvvä äs siss koronat Se; tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle noid `päivi ni `väigap‿paastõti Se

paastu- paastumisega seotud paastu piirak oĺl `maaslagaʔ ja sibuldõgaʔ, `siäti kardoka suṕi `sisse Se; kańõpi määts oĺl paastu sü̬ü̬ḱ Se; vanast surbuti teŕri ja tet́ti `sääńtsit paastu `sü̬ü̬ke Se; oĺl suvistõpühi `ri̬i̬di ja `ri̬i̬dine päiv paastu päiv Se; ku `sü̬ü̬dävä päiv oĺl, sõ̭ss `sü̬ü̬di lihagaʔ, ega pastupävä es süvväʔ Se Kos; `täämbä süvvä eik‿koronat, `täämbä om pastu päiv Se Kos

pabojakõnõ dem < paboi maama üteĺ: not‿täl olõ õiʔ inäp piḱkä `lińket, taa om jo vana, täl om pabojakõnõ Se

padi2 pad́a `pat́ja paks, tihe `väega suurõst om lännüki taa mõts, `väegap‿pad́ast Se; ku `põrna `vällä `naati `võtma, tu̬u̬d `kaeti, kas tagapoolõ ots om pad́õb vai edepoolõ ots (seapõrnast ilmaennustamisel) Se Kos; naka aik‿ḱulm, mul pad́ar‿`rõivas‿säläh Se; ku `tat́rik padi sai, siss saa as terräv Se Kos; poravik õ̭ks um padi Se; põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se

pahr pahru `pahru kult t́sika, kua om `lõikamadaʔ, kutsutass pahr Se; paṕil uma t́siga `otsõ jop‿`pahru Se Kos

paik1 paiga `paika 1. koht, paik häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod; sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se; suurõv‿vü̬ü̬ʔ oĺliv‿viietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, `pańti kohegi peenembähe `paika minnäʔ Se 2. singulari sisekohakäändeis: (ettenähtud, oma) kohal, kohale, kohalt ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu, a ku `paika jäät, magama `hiität, siss tegevä eläjä vallu ja `surma Se Pop

palama pallaʔ palass `paĺli 1. põlema seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; mehesõ̭saŕ üteĺ nii, et naańe om ni otav ku sann: naańe koolõss, sann palass Se; [ma] tulõ kodo, siih `mut́ku tuha lõhn, hüdsele kõ̭iḱ paɫanuʔ Se Kos; ma võta es künneld kätte paɫama, et mul umaʔ `rõiva man Se; kuk‿külä `paĺli, siss oĺl kat́s `versta mõtsah `kuuma Se Kos 2. valgust andma kraśsina anomakõnõ keśk tarrõ `paĺli, kolm neĺli voḱki `ümbre lavva Se Kos 3. kõrbema kardoka panõt `vahtsõlt `ki̬i̬mä, muna `sisse, esi iks seḱät kõ̭iḱ aig, muido paɫass perä ala (läheb kõrbema) Se

`paĺlalt naturaalselt, lisanditeta mesi om `paĺlalt makõ Se

paĺlo2 1. rohkesti, palju nip‿paĺlo [ma] `heitö, et jäi palavahe tõppõ Se Pod; mul om paĺlo `hõimo Se Pod; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se Kos 2. hoopis, märksa 3. erakordselt, väga, liiga kad́a kiä vi̬i̬l segähhäse ku̬u̬rt `sisse sinnäʔ [kohupiimale], sõ̭ss om iks paĺlo hää Se Kos

`paɫɫuss `paɫɫusõ `paɫɫust palvus eelä õdagu oĺlik‿külänaaśep‿`paɫɫuisi lugõnup‿paŕgigaʔ Se; t́sassona man `peeti siss tu̬u̬d `paɫɫust Se Kos; seenesnä om `ku̬u̬ĺja paɫɫuss õdagide Se

`pallõma pallõldaʔ `pallõss pallõĺ 1. soovi või palvega kellegi poole pöörduma [ma] `õkva hüä sõ̭nagap‿`paɫssi Se 2. jumalat paluma, palvetama massas‿sada `ruublit arʔ, sõ̭ss iä sullõ mastõrah `tervüist paɫɫõldass Se; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos

`pandma `pandaʔ pand pańd panõ 1. paigutama, asetama; seadma `sukmańni oĺlim‿mustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; mak‿kai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos; ku kotoh koolõss, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu, nüüd ommas‿siidikesep‿`pantu Se; muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕiduk‿kardoka `ki̬i̬mä Se; pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvaba `väŕski Se Kos; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; määnest `kiŕjä [kududes] sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uik‿koheki kätt, sinnäk‿kohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J; [masinatega] olõr‿`rätsüse `pehmess ärʔ, kos sa nu̬u̬p‿panõdõʔ Se 2. heina, vilja kokku panema tü̬ü̬mehep‿pańnip‿paŕõbat `haina, `riibmaʔ jäiʔ `maahha mädänemä Se 3. kiiresti kuhugi liikuma või midagi tegema 4. mingit tegevust või seisundit esile kutsuma ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos 5. mingit tegevust alustama, hakkama 6. salvama; nõelama; pistma mul m i̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal ja sõ̭ss huśs pańd arʔ jala Se Kov 7. üles raiuma, üles laduma; ehitama seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; pańnimi siiäʔ maja Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolp‿puhadeĺnät Se Kos 8. sundima, käskima olõss ma olnon‿nadsa·ĺnik, ma vi̬i̬l `pandnut‿teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] taha ait‿taha aiʔ Se Kos 9. pidama, arvama 10. teesklema 11. lisama 12. selga, jalga panema ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos

papõŕ `paprõ papõrd paber ma mul om `papriid kah, mingat‿tuld läüdädäʔ Se Kos; `kaŕja ka [ma] lät́si, söögikene oĺl mul iks `paprõga `karmanigah Se Kos

parandama parandaʔ parandass parańd 1. parandama, remontima mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos 2. paremaks muutma

`paŕkma `paŕkiʔ paŕk `paŕkõ paŕgi 1. parkima ma iks inäbä suvõl paŕgõ, suvõl om hüä väläh kammandaʔ Se 2. isukalt sööma mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se

paŕõmb paŕõmba paŕõmbat ~ paŕõp ~ parõb paŕõba paŕõbat soodsam, kasulikum, ma lesädä¸ siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T; `sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti iks kõ̭gõ paŕõmb säńg Se; inemine taht ello paŕõbat ja kala ot́s vett süvebät Se Pod; mass iks om paŕõp kut‿täü Se; T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo, kõ̭iḱ lät́si paŕõmbat ello `ot́sma Se La; koŕv (seljakorv) `pańti `höste ja kõ̭gõ paŕõmbit `hainu `täüś Se

patt patu pattu 1. patt `ri̬i̬di om patt tuhaga `rõiviid `mõskaʔ Se Kos 2. vanakurat a merest tuĺl katõtõ·iśs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; [ta] võt́t kańõbi teräk‿`karmanigast ja visaśs patulõ Se Kos

peeńokõnõ peeńokõsõ peeńokõist ~ `peeńkõnõ `peeńkõsõ `peeńkõist mitte jäme, peenike oĺl rohekõnõ, koh `tsaeti peeńokõsõss `väegaʔ verevä `nakriʔ Se Kos; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos; lina seemen om `väegap‿peeńokõnõ Se Kos; oĺlip‿ pirrukõsõl‿lahudup‿peeńokõsõst `väegaʔ Se; ku `peeńkõsõ langaʔ, saa `peeńkõnõ rõivass Se

peesütämä peesütäʔ peesütäss peesüt́ ~ `peestämä `peestädäʔ `peestäss peeśt soojendama latsõv‿vaheʔ `aknõst ja lauliʔ: kõŕdsilińgi liigutajaʔ, kõŕdsipińgi peesütäjäʔ `tahtsõ `säĺgä `peestädäʔ Se; mi̬i̬śs peeśt sanna ja vei imä `sanna Se; jaɫaʔ om tuimaʔ ja külmäʔ, ma kõ̭igildõ peesüdä Se

pehmeh ~ pehmeʔ `pehme pehmeht 1. pehme, mitte kõva käsi koĺgidsaga kolgõti tu̬u̬ põ̭õ̭tka arʔ, siss [ma] kai, kas ommap‿`parrap‿`pehmeʔ Se; ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ, lat́igõ rasõv tege `pehmest Se Pod; maśsinaga `soḱva olõʔ arʔ, vätsütäsep‿`pehmest Se Kos 2. heasüdamlik, leebe

`peḱlikene dem < `peḱli mul ka määne `peḱlikene om, `minkas‿soḱkiʔ Se

periss täiesti, üsna, päris periss rinnalit́̀si om jäänüm‿`maalõ, ku imä ark‿koolõss Se

perre/mi̬i̬śs peremees no om egaüt́s perremi̬i̬śs umalõ rahalõ Se Ts| Vrd peremi̬i̬śs

perril perilä perilät ree seljatugi mul saań om ja periläʔ Se Kos

`perrä 1. (ruumiliselt) taga(pool), järele, taha havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se V; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, toolõ `kuḿpihki aja langa `perrä Se Kos; kõvõra jalaga t́sura laśk iks pu̬u̬ĺtõist pu̬u̬ĺtõist takast `perrä (lonkajast) Se 2. (ajaliselt) hiljem, pärast(poole) imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se 3. kõrvale 4. järgi, alusel, vastavalt; eeskujul põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se 5. alles, säilinud 6. osutab hangitavale objektile mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos; koh oĺl nulganaanõ jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos 7. väljendab heakskiitu haivasski kitt `perrä (aevastus keset vestlust näitab jutu tõepärasust) Se Kos 8. osutab kontrollimisele või väljaselgitamisele omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L

perä- viimane; tagumine, tagu- `täämbä om perä õdak `ku̬u̬ĺjal kotoh ollaʔ Se; ku perä pät́s jo `leibä, sõ̭ss pangõ leevä kohetuss Se

pesä pesä pessä 1. (linnu, looma) pesa musta`rästä jaost om pant `puuhhu pesä (pesakast) Se 2. vankri kere koɫmõr‿ratta pesät‿teḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos

`petmä pettäʔ pett pet́t petä tüssama, petma, valetama pettäk‿ka võit, petän‿nigu takah tüllü tulõ õiʔ Se Kos; kohopiim `pańti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬piim, a lat́silõ kõ̭õ̭ peteti et seo om häräpiim Se; paaba`rõipõʔ, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos; illośs pereh oĺl, tu̬u̬d ma eip‿petä eik‿kitäʔ Se; [ta] käve petteh, tu̬u̬ `mõistsõ `väega pettäʔ Se

`pi̬i̬sümmä `pi̬i̬südäʔ `pi̬i̬süss `pi̬i̬sü soojenema jaɫaʔ om tuimaʔ ja külmäʔ, niäp‿peesü üiʔ ark‿kah Se Lu

piḱäline piḱälise piḱälist pikk, kauge tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos

pini pini pińni (isane) koer, peni määne pini, sääne nimi Se; siss inäp pińni ravidsa aik‿ku susi kaŕa man Se; inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ Se Pop; [ma] vei pini`poiga (kutsikat) pisile Se Kos

pinnaline pinnalidse pinnalist pinnuline ruih om art‿tsaet, tu̬u̬ om pinnaline Se Kos

`pistü 1. püsti [käsikivil] üt́s kivi oĺl all, sinnä oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬l oĺl pääl, sõ̭ss oĺl üt́s vits sinnäk‿kivile pääle pant sõ̭ss oĺl nui `pistü sääl [käsikivi] siseh, sõ̭ss `tu̬u̬ga `aeti `ümbre ja jauhõti Se La 2. täiesti, päris, lausa unõga om `pistü hädä, lasta õik‿kui `maadaʔ Se Kos

pite 1. pidi, mööda; piki toro oĺlis‿`sääntsem‿mustaʔ, `sainu pite videliʔ Se Kos; tah palo pääl kanarikku pite `ḱauti kaŕagaʔ Se Kos; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos 2. kinni hoides peremi̬i̬śs võt́t rebäse taga `jaɫgu pite `säĺgä Se 3. järgi, millelegi vastavalt timä om iks umma `vanhust pite `väega kõva Se; `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos; ḱau uit‿`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t‿`tunnõ pite, tulõ õik‿kodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos

pitsähhütmä pitsähhütäʔ pitsähhüt pitsähhüt́ korraks pitsitama [ta] pitsähhüt hõ̭ngu kińniʔ, om rassõ hińgädäʔ Se; ta [emis] pitsähhüt́ ärʔ `põrsa Se

pliidene pliidedse pliidest paene meil om `väega pliidene, om kõva `kaibah‿ `hauda Se

pliidine pliididse pliidist halvasti kerkinud, plink kus‿soodagaʔ [pliin], siss om tiä kohheɫ, olõ õip‿pliidine, ilma om pliidine Se

pliit́2 pliidi `pliiti paas, paekivi pliit́ om kivi Se; mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ Se Kos; nipaĺlo jäi alalõ ku pliidi laut, `pliitega laut, kõ̭iḱ oĺl arp‿palotõt Se

`poiskõnõ dem < poiśs| poisike, nooruk `poiskõnõ vihasi ärʔ ni lät́s aida aɫa Se Kos; `poiskõnõ üteĺ: meid om ka esä rihmagap‿`pesnüʔ, meil joht olõ õi nik‿kavva sinidse joonõʔ Se Kos; ku̬u̬l olõ õip‿`poiskõsõss, et ku̬u̬l võtt kiä saa kätte õ̭nnõ Se Kos

poiśs poisi `poiśsi 1. nooruk, poiss poisal oĺl ärmäk kattaʔ Se Kos; sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod; a no `poissa tuĺl `ü̬ü̬sess õ̭nnõ sinnäk‿koh `iśtjäʔ oĺliʔ Se S; huulõ`väŕmmisest saa aik‿kelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagah‿hulladaʔ Se Kos 2. vallaline mees peräst poiśs üteĺ: paaba`rõipõʔ, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos; kat́s oĺl naistõ puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos; noorõ ommat‿t́suraʔ, vana ommap‿poisiʔ, kel olõ õin‿`naisi Se S; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala (naise) `hindälle saa Se

pokań pogana poganat vastik, roojane, ropp; sündsusetu `eestläse piä äi hainalosit poganass, a meil `peetäss, ta pokań om kaʔ Se; niip‿poganahe [noored] lät́siʔ jo et pokań kaiaʔ Se; poiśs om puŕoh, tu̬u̬ olõ õiʔ ni pokań Se; no om pokań kaiak‿ku noorõk‿`kargasõʔ Se

poḿm poḿmi `poḿmi pomm kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi Se Kos

poravik poraviki poravikki puravik poravik õ̭ks um padi, üt́s soŕt om ohembat ja tõõnõ, mis mustas‿`sääntseʔ, nu̬u̬ umma õ̭ks jo `väega ilosaʔ Se; talvõl ku hää ommak‿kuivadu poravikiʔ ruvvast vai piirakust Se; seenekeisi iks saa õik‿kuivadaʔ, poravikki inne [ma] `kuiv́ssi Se| Vrd porovik

praaśnik praaśnigu ~ praaśniga `praaśnikku ~ `praaśnikka õigeusuliste külapüha, pidu sügüse oĺl üt́s praaśniga päiv, kutsutass viiśeńa Se; kapst`maaŕapäiv om keväjäne praaśnik Se; koh praaśnika oĺlivaʔ, tuĺlivap‿paṕik‿`küllä Se L

prihoo·da prihoo·da prihoo·dat kogudus nu̬u̬p‿prihoo·daj‿ja suurõba paṕiʔ, kõ̭iḱ `üt́li paṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos

prośsatama prośsataʔ prośsatass prośsat́ jumalaga jätma prośsatamine om jumalaga `jätmine, paṕp `ütless, et prośsatagõ ärä Se

prośson prośsona prośsonat armulaualeib prośsonat maidsõtass siss, ku söömäldä olõdõ, tu̬u̬ om `väikene leeväkene Se

`puhtõʔ pl `puhtidõ ~ puhetõ `puhtiid ~ `puhtit matused, peied kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S; kõ̭iḱ hõim kutsutass kokko, ku `puhtõʔ ommaʔ Se; `puhtillõ tahetass ka `sääńtsiid inemiisi, keɫ `aigu om `ku̬u̬ĺjat mälehtäʔ Se; kup‿`puhtõ ommaʔ, sõ̭ss ikõtass sõ̭nnu (lauldakse itkulaule) Se; mõ̭nõʔ puhetõ `aigu jututasõʔ Se

puu1 puu puud 1. kasvav puu musta`rästä jaost om pant `puuhhu pesä Se; nööräga käkiśt `hindä `puuhhõ Se V; ma olõ puu `ku̬u̬ri `viisaga kaŕah käünüʔ Se Kov 2. puitmaterjal; küttepuu ma olõ nigu puupala üt́sindä Se 3. ese või eseme osa kuńok oĺl sääne poolõ `aŕssina piuʔ puu Se; kuńoga puu pääl oĺl tiranik kaʔ Se Kos; oĺl sääne üt́s puu ja tõõnõ puu oĺl otsah, oĺl kablaga jo pant, `üĺti ku̬u̬t́ Se; präälka oĺl üt́s puu oĺl, all oĺl sääne `puukõnõ, laud pääl Se

`puuduss2 puudu hääh? mul om jok‿`kuuldmist paĺlo `puuduss Se; ma olõ elänü `sü̬ü̬nühe, ma olõ õi nännü et `puuduss om midägi Se

puus puusa `puusa 1. puus ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; ma lesädä, siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T; paiupiĺl oĺl piha pääl, puumõ̭õ̭k oĺl puusa pääl Se Kos; mehe˛esä lei kõ̭õ̭ kätt `vasta `puusa Se Kos 2. voldikimp pikk-kuuel (puusade kohal) kiä iks ummõĺ rüv́vi üte siilogaʔ, sõ̭ss puusan‿nu̬u̬ ribahhasõʔ, a ma `umbli katõ siilogaʔ, tu̬u̬ ribahha as Se

puuslaat́ puuslaadi puuslaat̀i hobuste hingeldustõbi, puuslak hobõnõ `väega lõõtsut́ ja köhe `kuiva köhhä, siss `üĺt i, et tal om puuslaat́ Se

põld põllu `põldu põllumaa, põld `mitmõh paigah oĺl noid `põlda meil Se; põld olgo nii tett, ku `taadõ om illośs kaiaʔ Se Kos; keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; uma põɫɫu pääl `tahtu es `istuʔ Se Kos

põĺv põlvõ `põlvõ 1. (jala)põlv mehe˛esä võt́t kiŕbidsä ahost, pańd kiŕbidsä ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos; timä saa aiʔ ütte `jaɫga painahhutap‿põlvõst Se; meestel oĺl iks päält `põĺvi `hammõʔ Se 2. taimevarre sõlmekoht 3. inimpõlv ku no seo põlvõ rahvass taad sõta `näesi eiʔ Se Kos 4. elujärg

`põrgo `põrgo `põrgot põrgu paṕp kõ̭õ̭ t́sia säläh tänitäss: ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; tuĺl jo timä śaalt `põrgost Se Kos

põrn põrna `põrna 1. siseelund: põrn ku [sea] `põrna `vällä `naati `võtma, tu̬u̬d `kaeti, kas tagapoolõ ots om pad́õb vai edepoolõ ots (ilma ennustamisest) Se Kos; põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se 2. kaatsade rombikujuline vahetükk

põrotama põrotaʔ põrotass põrot́ põrutama; tugevasti lööma kuk‿`ku̬u̬ĺjat `naatass `vi̬i̬mä, sõ̭ss `keĺli põrotõdass nii, et kõ̭iḱ järisess Se; `kaeti, et käsi `kat́ski ei olõʔ, põrotõt om Se

päiv päävä `päivä 1. (kalendri)päev; tööpäev timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos; mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa järrä pääle Se; kup‿paĺlo om jummaĺ `andnup‿`päivi, nipaĺlo elät Se Kos; egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se; pääkaŕuss oĺl egapäivi kaŕalinõ Se; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si (kahe päeva kaupa) kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos 2. päike kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se; inne `päivä (päikesetõusu) käve pää- kaŕuss jok‿küllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa Se Kos

päńnil pänilä pänilät ~ pännüĺ pänülä pänülät koirohi milless pandass pänilä `hainu `kaapa Se Kos; ku pänilä haina lõhn om, siss karrõ kaṕpi lää äiʔ Se| Vrd pällüḿ

pää/koĺo pea; kolju täl om pääkoĺo `väegah‿hüä Se

pääl ~ ṕaal 1. (asendatav adessiivilõpuga) peal, pealispinnal; pealpool hobõsil kuldkelläk‿kah kõ̭iḱ pääl Se; uja ṕaal oĺl siɫd Se Kos; lubata õs kivi pääl saistaʔ Se; suurõbakõsõ latsõ oĺli maa põrmadu pääl Se; kalav‿`viśtäse śaal orrõ ṕaal Se Kos; ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; pöörä pääl `veeti kangast, piḱkä kangast saa aiv‿vitäki saina pääl Se; poraviki `kuiv́ssiʔ raadi pääl Se; ku nimäl‿lääväʔ ärʔ, siss saʔ heĺoda reṕi pääl pudsajat Se; kõ̭iḱ aig [ta] käve käsi `rõ̭ndu pääl Se; ku `kunna `näede hämme ṕaal, üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se 2. viitab kohale, kus ollakse või midagi toimub tah palo pääl kanarikku pite `ḱauti kaŕagaʔ Se; ni Sergol ka matusõ pääl `kraami külät, sai süvvän‿ni juvvaʔ Se Kos 3. väljendab ajalist seost `hospodikõnõ, [ma olen] katõsakümmend säidse, `katsass pääl! Se 4. viitab tööle, tegevusele poig om lauda man ü̬ü̬vaht́, taa käü vahi pääl Se 5. viitab sellele, kellel miski on kohustuseks vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos

pääle 1. (asendatav allatiivilõpuga) peale, pealispinnale; pealepoole; katteks kullal‿latsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se; lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; päävihk `pańti haḱilõ pääle Se; pańti midägi rasõhhust `vankrilõ pääle, kivi vai Se; võid võiõti leeväle pääle Se Kos; nip‿ paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; pühädse rät́t `pańti pühädse pääle Se Ts; mia tä t́sura pää pääle pańd, tu̬u̬st (sõrmusest) tuĺl kullanõ kaab Se Kos 2. viitab kohale, kuhu minnakse või pannakse `ku̬u̬ĺjat koolõtada õip‿pudsajadsõ pad́a pääle Se; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; mi saada su raudti̬i̬ pääle `tü̬ü̬hhü Se V 3. viitab ajale, millele miski jääb kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 4. jaoks, tarvis tubinitsat‿tet́ti tu̬u̬ pääle, et külmäga väläh `ḱavvuʔ Se Kos; määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ tu̬u̬ saja `päät́mise pääle Se S; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se 5. juurde, lisaks, peale päält `kümne piimälehmä ja `peeńkene kari (väiksemad loomad) oĺl vi̬i̬l pääle Se; `umbli ma tõõsõk‿kaadsaʔ, lät́s esä `hainu `tu̬u̬ma, ańni siss tõõsõk‿kaadsak‿kap‿pääle aiaʔ Se; `möĺli tet́ti, `pańti kama jahu vi̬i̬`sisse, köŕbiti leevä pääle, oĺl hüä Se 6. üle, rohkem kui sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se 7. asemel, kellenagi 8. (ajaliselt) pärast; millegi järel 9. pärast, tõttu 10. kinnitab mingi protsessi või seisundi tekkimist 11. viitab tegevus- või mõjualusele objektile kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nime peale) Se Kos 12. pealegi; muudkui, alalõpmata mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa, uni tulõ õiʔ ja järrä pääle, `sõimass pääle Se

pää/liin pealinn mup‿pääliin om Vana-Irbosk, sinnä ma eśsü üi `iälgi ärʔ Se Kos

päält ~ ṕaalt 1. (asendatav ablatiivilõpuga) pealt, pealispinnalt; pealtpoolt vü̬ü̬d ka [ma] koi, niisamatõ pańni varva pääle, üt́s lang alt ja tõõnõ päält Se; meestel oĺl iks päält `põĺvi `hammõʔ Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh (peas, meeles), kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos 2. viitab kohta või suunda mehe oĺli ka Ukrai·na jao päält Se V 3. (ajaliselt) pärast umalõ imäle ni meheimäle [ma] ańni iks päält latsõ [sündi] `hammõ Se; vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; päält kellä katõtõi·śs`kümne `üĺti et om pühi ü̬ü̬ Se 4. arvelt, eest, kohta egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se 5. üle, rohkem kui ku saa kual iḿmissel pujaʔ, sõ̭ss mia päält `kümne, tu̬u̬ saa paṕilõ Se Kos 6. järgi, eeskujul olõ õim‿mak‿ka lu̬u̬d tark, mak‿ka olõ tõõsõ päält `oṕnuʔ Se Kos; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt Se Kos 7. koos meeltetaju märkiva verbiga

pää/luu pealuu mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh (peas, meeles), kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos

pää/vü̬ü̬ villastest lõngadest põimitud lai pael setu naistel (liniku sidumiseks ümber pea), peavöö päävü̬ü̬d ka mõista [ma] vitäʔ nik‿kutak‿kah, haŕgi pääl viɫɫatsõst langast `koeti Se Kos; päävü̬ü̬ om kõ̭iḱ `seĺgevillanõ Se Kos

pühi pühi pühi 1. kombekohaselt pühitsetav tähtpäev, püha määnegi pühi oĺl Se; `taĺsipühi ka om iks pühi Se; lihavõõdõʔ oĺl kõ̭gõ suurõp pühi Se; kut‿`taĺsipühi `keśkmätse pühi makadõ, sõ̭ss makat `aaśtaga õ̭nnõ kõ̭õ̭ arʔ Se Kos; pühi hummok Se; `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se| Vrd pühä 2. au sees olev, pühaks peetav timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos; päält kellä katõtõi·śs`kümne `üĺti et om pühi ü̬ü̬ Se| Vrd pühä

pühä pühä pühä ~ pühhä 1. kombekohaselt pühitsetav tähtpäev, püha siss `oĺlgi jo pühä majah, ku klaasiga laḿbit‿tuĺliʔ Se| Vrd pühi 2. jumalakartlik 3. pühitsetud, jumalast õnnistatud; pühaks peetav paṕp haaŕd üldäʔ et ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿om `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; jummaĺ es saĺliʔ, et [ma] pühä kivi `lauta vei, `piḱne lei lauda paɫama Se Kos| Vrd pühi 4. ehmatus-, imestushüüatus

püksiʔ pl `pükse ~ ṕuksiʔ pl `ṕuksõ `ṕuksõ ~ ṕuks ṕuksi püksid kelless om poisal linanõ ṕuks vai hamõh, kehi`kelgi ei olõʔ, kõ̭igil ostõt Se; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuksiʔ, tuvvasõt‿turust Se Kos; vanast `koeti `väega ilosaʔ `juńtlikatsõʔ ṕuksiʔ, `valgõ ja verrev ja sinine Se; ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕa latsõl puusa pääl Se Kos; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari ja näüdäśs, et `ṕuksõ olõ õiʔ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah Se

raan raana `raana arm haav `kaśvi kińniʔ, a nok‿ka om raan tundaʔ Se; ku [sa] midä `lahksadõ arʔ, jääss raan Se; paɫmõʔ ja raan, mõlõmbat‿tähendäse ütte Se

raanakõnõ dem < raan a ärs‿süttü tu̬u̬ nõ̭na, raanakõnõ om inne nätäʔ Se; ku tiiä äiʔ, sõ̭ss tunnõki õiʔ, raanakõnõ om inne nätäʔ Se Kos

raasakõnõ dem < raas| raasuke `pańti iks kuna määne liharaasakõnõ, leeväpala kuna `pańti [karja minnes kaasa] Se Kos; `kut́ja om kańnikõsõh, mesi, riisi`suurmaʔ, või, `krõ̭ngliraasakõsõs‿seeh Se

raha raha rahha ~ raha raha vanast olõ õs nii rahho kaʔ, mingaʔ `ostaʔ Se; vanast olõ õs liisnit rahhu `rahval Se; oĺliva mul nu̬u̬ hõpõ keediʔ ja rahak‿küleh Se; no om egaüt́s perremi̬i̬śs umalõ rahalõ Se Ts; mup‿peremi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos; linost oĺl kõ̭kõ suurõb raha`saamine Se; paṕilõ aas‿sap‿paĺl o rahha, paṕp lätt `marru Se Kos; külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahaga ja leeväga Se; `hospodikõnõ, `taivakõnõ, kas nu̬u̬r‿rahaldaʔ ommaʔ Se; ku sat‿tõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos

rahakõnõ dem < raha rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S

raputamma raputaʔ raputass raput́ ~ `raptama `raptaʔ `raptass rapt raputama kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse, sõ̭ss oĺl lastõl hüä `raptaʔ Se Kos; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass Se Kov

rassõ1 rassõ ~ rasõva rasõhhõt ~ rasõvat 1. kaalult raske seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; pańgi oĺlip‿`puitsõʔ, rassõ oĺlin‿nii, et es jovvav‿vett tuvvaʔ Se; Vaśso või eim‿midägi `nõstar‿ rasõvat Se 2. füüsiliselt raske, vaevanõudev Mõlah om `väegar‿rassõk‿`kaibaʔ [hauda] Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos

rassõ/jalaline -jalalidse -jalalist rase naańe jäi kodo rassõjalaline Se; ku inemine om rassõjalaline, sõ̭ss [sa] heidüde, sõ̭ss jääss latsõlõ `haiguss Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uik‿koheki kätt Se J

rassõ/`jaɫga rase tu̬u̬ naańe oĺl rassõ`jaɫga ja `rehke tu̬u̬ huśsi arʔ ja latsõkõsõl om suuŕ viga man Se Sa; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa

rasõ̭v rasva `rasva rasv nok‿keedetäss rasõ̭v arʔ, sulatadass rasõ̭v arʔ, siss pandass tu̬u̬ rasõ̭v `vahtsõst `ki̬i̬mä Se; lat́igõ `rasva pandass `paika ka vi̬i̬l Se Pod; ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ, lat́igõ rasõ̭v tege `pehmest Se Pod; paastu piirak oĺl `maaslagaʔ ja sibuldõgaʔ, ku `sü̬ü̬dävä piirak oĺl, sõ̭ss `pańti rasõ̭v Se

raud ravva `rauda 1. materjal: raud inemine raud oɫõ õiʔ Se; `rauda `säetäss, tu̬u̬d kõ̭gõ üldäss, et vaia klepataʔ Se 2. rauast ese tseetska om tsakaʔ sääne raud Se; hobõsil kulladsõ ravvak‿kõ̭iḱ jalah Se; Irboskah `pańti meid `raudõ (käed raudu) Se

raud/-lu̬u̬m raudkang; raudvarb raudlu̬u̬m om ülest pant, vanast last hällütedi, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se

rauh rauha `rauhha neer `rauhhu mant `võeti ka rasõ̭v arʔ Se; egäl eläjäl om kat́s `rauhha, rauhak‿keedetäse arʔ Se; kat́s `rauhha, üt́s rauh Se Kos; `lambal ommav‿`väikokõsõ rauhaʔ Se Kos

`rekisti̬i̬·ŕmä `rekisti̬i̬·riʔ rekisti̬i̬·ŕ `rekisti̬i̬·re rekistee·ri registreerima hot́s koɫmõst päävästki rekistee·riʔ ärʔ, sõ̭ss olt (oled) õ̭ks riśtiinemine Se Kos; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekisti̬i̬·ŕväʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se

rihits rihidsä rihitsät väike luhamõrd üt́s külämi̬i̬śs jo rihidsä man ja kaess, kas mi̬i̬ʔ rihitsäh om määnest `haugõ Se; hauǵ sinksahhut́ sääl rihidsä siseh Se

rihm rihma `rihma püksirihm meid om ka esä rihmagap‿`pesnüʔ Se Kos

`ri̬i̬de `ri̬i̬de `ri̬i̬det reede suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; suurõneläpävä ja `ri̬i̬de, ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos| Vrd `ri̬i̬di

`ri̬i̬di `ri̬i̬di `ri̬i̬dit reede `ri̬i̬di om patt tuhaga `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; kas `ri̬i̬di vai pu̬u̬ĺpühä vai neläpävä kuna tu̬u̬d `leibä küdseti Se; oĺl suvistõpühi `ri̬i̬di Se; kõ̭iḱ nätäĺ om `tõisi `päivi, mis hädä sõ̭ss `ri̬i̬di `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; liha`võ̭õ̭tõ `ri̬i̬di ja neläpäiv, ku midä vaja tulõ, tõõsõ poolõ `küüsümä mingu uiʔ Se Kos| Vrd `ri̬i̬de

riisi/`suurmaʔ pl riisitangud `kut́ja om kańnikõsõh, mesi, riisi`suurmaʔ, või, `krõ̭ngliraasakõsõs‿seeh Se; riisi `suurmit `pańti mano `põŕkna piirakilõ Se

rinnalinõ rinnalidsõ rinnalist rinda imev; rinnalaps, imik periss rinnalit́̀si om jäänüm‿`maalõ, ku imä ark‿koolõss Se; minnäʔ vaia hainalõ, rinnalinõ lat́s, koess sal‿latsõ jätät Se

riśt/esä ristiisa tu̬u̬ om kat́sildõ umanõ, riśtesätütäŕ ni lellätütäŕ Se

riśti/sõ̭saŕ ristiema tütar `riśtämä tütäŕ om riśtisõ̭saŕ Se

riśti/veli ristiema poeg `riśtämä poig om riśtiveli Se

riśt/ämm -ämmä ~ `riśtämä -`ämmä ristiema `mõŕsal oĺl `loohkap kumardaʔ [pulmas], ku riśtämm ka kõrval Se; riśtämmäss mineḱ oĺl suuŕ au Se; riśtämm iks oĺl kõ̭õ̭ kõrval, tu̬u̬ `andõ `ańdja Se; maḱki (minagi) oĺli sääl Truba küläh `riśtämäpu̬u̬l oĺli `istmah Se; `riśtämä tütäŕ om riśtisõ̭saŕ, `riśtämä poig om riśtiveli Se

ritk rida `ritka mustrõigas `ritku om katõ sugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; t́orgatimi rida arj‿ja hõõrimi arʔ, riivemi ärj‿ja pańnimi poslamaslat pääle Se T; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon, mi̬i̬m‿mõlõba `üt́li et ritk Se Kos; `ritka ka [ma] olõ kaksõnu Se; `ritka istutõdass, a ŕoonaʔ naak‿kasusõ esiʔ Se; `sääntset‿t́oorgaʔ, t́oorkatõdi är ridaʔ Se S; tet́ti sääne ńardsust ritk, tu̬u̬ köüdeti sinnäv‿vallalidsõ pińgi `küĺge, pińk tuĺl kõ̭õ̭ ridagak‿küle pääle (lastemängust) Se Kos

ŕoon ŕoona `ŕoona mäda-, mäerõigas ŕoona omma jo `väega kõvam‿mõroʔ Se; `ritka istutõdass, a ŕoonaʔ naak‿kasusõ esiʔ Se; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon Se Kos

ruih rohe ruiht 1. puutüvest õõnestatud piklik küna, mold ruih om art‿tsaet, tu̬u̬ om pinnaline Se Kos; sõ̭ss õ̭ks mi̬i̬s‿sei puulivvast ja köŕbe `ru̬u̬ga rohe peräst Se Kos; vana`aoline t́sia ruih, tu̬u̬ [ma] pańni kummalõ ja naha pańni rohe pääle (nahaparkimisest) Se 2. puutüvest õõnestatud künataoline paat, ruhi

ruḿm ruḿmi `ruḿmi ratta rumm [ratta] ruḿmi seeh om stolka, ravvanõ Se

rutumbahe ~ rutubahe kiiremini nu̬u̬h‿`hammõʔ, midä rutubahe vaia om, nu̬u̬ʔ ummas‿siin Se; läḱeʔ puśsigaʔ, saa rutubahe Se; `si̬i̬pi `pańti `rõivalõ pääle, sõ̭ss lät́s `vantamine rutumbahe Se

`ruubli/tüḱk hõberubla; setu naiste hõberubladest kaelaehe sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se; mul olõ õir‿`ruublitüḱü `kõrda `kaala `pandaʔ Se; suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik‿`kaaladsõʔ Se

rõibõh ~ rõibõʔ `rõipõ rõibõht 1. korjus, raibe 2. kirumissõna: raisk olõ õs sõ̭ss siidikaputit, kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿ siidikapuda `jalga Se Kos; neol‿latsõ`rõipõk‿kas‿sukugik‿kuulõ õiʔ Se Kos; paaba`rõipõʔ, kas teil om ka mi̬i̬lt, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos

rõivass ~ rõivaśs `rõiva rõivast ~ rõõvass`rõiva rõõvast 1. kangas, riie; riidetükk `rõivańardsokõnõ säläh iks ihokatõʔ om Se; vanast oĺl rõivass kõ̭iḱ valu linanõ Se; äǵli sälä pääl `vantõdi rõivass Se; vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; sõ̭ss pańni `määntse `rõivatüḱü `aknõ ette ja `vaɫmiss Se Kos; salasit‿tet́ti, śaal oĺlis‿suurõr‿`rõivak‿koh `maadaʔ Se 2. riideese, kehakate seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; `rii̬di om ̬ patt tuhaga `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; säidse künnärd oĺl `rõivatüḱk (linik), [ta] mähḱ`ümbre pää Se; tuhaga sai rõõvass ni puhass et rägisi Se; sulõng oĺl hüä süvä, sulõng `rõividõ jaost `oĺlgi Se; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ, rüüd́ vai `sukmańn Se; `ku̬u̬ĺja `rõivap‿palotadasõ arʔ Se; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar‿`rõiva ajanus‿`säĺgä Se Kos; maʔ sõida õiʔ, hiĺlokõidsi lasõ minnäʔ, paṕi `rõivaʔ art‿t́siugudõʔ Se Kos; inne `mõśti [surnu] õ̭ks arʔ, sõ̭ss `pańti `rõivilõ (riidesse) Se S; pudsu `koeti pulgakõistõ pääl, timä lõigati laḱka, siss oĺl kõ̭iḱ kahhaŕ alt, a üt́s ots jäi `rõiva veere `küĺge Se; linanõ rõivass saĺliss `tuhka Se Kos 3. kangas, riideese kariʔ omman‿nu̬u̬k‿kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿ mulgus‿`sisse Se

rõ̭nd rõ̭nna `rõ̭nda rind; rindkere; rinnaesine vanast `ańti õ̭ks `rõ̭nda latsõlõ katõni `aaśtaganiʔ Se; mõ̭nõl oĺl tett rõ̭nna ette ka vi̬i̬l pilo Se; kõ̭iḱ aig [ta] käve käsi `rõ̭ndu pääl, `süämeh iks pusk, `süämeh pusk Se; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos| Vrd rind

`rühḱmä `rühkiʔ rühḱ`rühke rühi visalt tõttama, kiirustama, rühkima ku kuiv om, [te] `rühkek‿`külbäʔ Se; rühiti asõld tetäʔ, rühiti tü̬ü̬d tetäʔ Se

sa ~ saʔ suʔ sinno ~ sina sino sinno sina, sa tohoʔ, sust nos‿saa kaŕuss, sa olt `vargavaht́, saa õis‿sust Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadas‿sukka (sinuga) elämä? Se Kos; ku `siuhkõ sa noorõst oĺliʔ, a no olt `hanku jäänüʔ Se; `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass, et taa olõ õih‿hüä inemine Se; mińni `ütless mehe˛ esäle: ma ei nakas‿sukkas‿`sü̬ü̬mä, sa `haisat Se Kos; `lammõs‿sina siiäʔ, ma lää `ussõ Se; kas suɫɫõ üt́sindä olõ õiv‿viländ setä tarõkõist Se Kos; sa saisa siih eläjil i̬i̬h, eläjä `lätvä `viĺjä Se

`saama saiaʔ saa sai ~ `saiõ 1. endale või enda kasutusse saama, kätte saama saanum‿ mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; võik‿ku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se 2. tunda või kogeda tulema; teatavaks saama 3. mingisuguseks muutuma, kujunema; uut seisundit omandama mass, ku [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilo sai `muagaʔ Se; paaba `aŕstsõ nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos 4. sündima, ilmale saama sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ nu̬u̬p‿põrsaʔ Se Kov 5. tekkima, sugenema; hakkama mul sai `väiga imeh Se; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegis‿sõ̭not́ ja sai paŕõmb Se Kov; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk Se; sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri Se 6. pääsema; sattuma, juhtuma, (kuhugi) jõudma tuĺl jo timä säält `põrgost, sai ti̬i̬ pääle Se Kos; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ Se Kos; sas‿saik‿kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa Se Kos 7. võimeline olema, võima, suutma; võimalik olema, võimalust omama timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside`kraamõgaʔ Se Kos; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; sai nii suuŕ meri, ku timä (vanapagan) es saa takah tullaʔ Se Kos 8. väljendab koos tud-partitsiibiga (translatiivis) tegevuse lõpetatust lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss Se Kos 9. väljendab tulevikku ku suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos

saaniʔ saadik, alates milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; taa om jo `väikost saaniʔ heĺlik Se

sangaʔ pl setu naise hõberahadega kaelaehe sangaʔ ommak‿`kaĺli t́saposkaʔ Se; sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se; sangaʔ oĺlik‿`kaala saliduʔ Se Kos

saṕp saṕi saṕpi sapp saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se; lat́igõ saṕp om nii mõro, et tu̬u̬ om uĺli mõro Se Pod

seebi/kivi seebikivi no keedät iks `si̬i̬pi, no om seebikiv́vi, keedät Se

seeh (asendatav inessiivilõpuga) sees, seespool no om tä kõ̭iḱ kulla seeh Se; lat́sil oĺl rajaʔ pääh, sääl loomak‿ka seeh Se; ku üt́s niit́ kakõśs ärʔ, saa õi nii jakadak‿kui vaja, ni sõ̭sarik seeh `omgi Se; võimaśsinal oĺliʔ aaris‿ seeh, aarik‿käve seeh `riśti Se| Vrd siseh

seenesnä seenesnä seenesnät õhtune jumalateenistus ku seenesnä ka lätt, siss andass egalõ ütele `küündle kätte palama Se; seenesnähe iks vaja minnäʔ ja raha viiäk‿`kündle pääle Se; seenesnä om `ku̬u̬ĺja `paɫɫuss õdagide Se; ku `ku̬u̬ĺja hummogu om vaia `maalõ viiäʔ, sõ̭ss õdagu pidä paṕp `ku̬u̬ĺjalõ seenesnä Se

seletämä seletäʔ seletäss selet́ 1. seletama, selgitama imä selet́ kua kilõhhõhe, kua torõhhõhe, siss śaalt [ma] opõgi nu̬u̬l‿lauluviiekeseʔ Se Kos 2. selge(ma)ks muutma kurusslauk seletäss `siĺmi, om siĺmile hüä Se

selle sellepärast timä harvakult küt́t, selle oĺl ḱulm Se Kos; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; eśs liini all (sõjategevuse piirkonnas) `eĺli, selle mat‿tiiä mis sõda om Se Kos

seo seo `seod ~ sedä ~ setä see (siin) a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; ku no seo põlvõ rahvass taad sõta `näesi eiʔ Se Kos; mi̬i̬j‿jo sõ̭a`aigu eśs säi siih setä põrmandut Se; kõ̭iḱ saja `soendõdi ärʔ, mu imä setä kõ̭nõli Se; setä `paastu om säidse nädälit Se; suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; ku ruńg rapsahhut́, [ma] `mõt́li, et kas `seoga no `maada sai Se Kos; ma oĺli siss rassõ`jalgnõ setä `poiga Se; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ, ku õ̭nnõ uma lat́s olõsiʔ, a setä olõsi eiʔ Se Kos; seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; paṕp üteĺ et seo om meil näid́sik Se Kos; kõvõrakõnõ sedä`mu̬u̬du ravvanõ nõgõĺ oĺl Se; täl oĺlij‿jaɫav‿vigalitsõʔ, sedä`mu̬u̬du `jaɫguga `lapsõ Se; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos| Vrd śoo

seto seto setot 1. Petserimaa eestlane, setu üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se; tuhk om seto si̬i̬ṕ Se Kos; seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; seto lińk om viiś`aŕssinat piḱk Se; seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se 2. setu(de)le omane a tu̬u̬ nii kutsuti et `iśtjäʔ, kutsuti nii, seto kommõ oĺl sääne Se S

si̬i̬ṕ seebi `si̬i̬pi seep sõ̭ss es tetäs‿`si̬i̬pi, no keedät iks `si̬i̬pi Se; tuhk om seto si̬i̬ṕ Se Kos; mi̬i̬m‿`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi Se Kos; tarõ sainaʔ ni laeʔ ni kõ̭iḱ `mõśti lipõga ni seebigaʔ Se; aho man oĺl sääne suuŕ pet́solgass tett, sääl oĺlin‿nu̬u̬s‿seebipalaʔ Se; `si̬i̬pi `pańti `rõivalõ pääle, sõ̭ss lät́s `vantamine rutumbahe Se; kual latsõl oĺliʔ sälä pääl tuŕo pääl haŕasõʔ, sõ̭ss `vi̬idi `sanna, `pańti haŕastõ pääle laṕikõnõ, tet́ti seebiga kokko Se P

siiä ~ siiäʔ siia `maaŕapäiv om suuŕ pühä, tuvvass `Maaŕa (ikoon) siiä `mäele, sõ̭ss viiäss jäl tõõsõl pääväl `alla Se; ne `boisja (´ära karda´ vn), kui sa siiät‿tuĺli, nii sa siist ĺaat Se

silm silmä `silmä ~ siĺm siĺmä `siĺmä 1. nägemiselund: silm siĺmäs‿suurõk‿ku otspajap‿pääh Se; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se; t́suraʔ ka õ̭ks jõiʔ, nigu mi̬i̬ĺ oĺl pääh, ḱau us sikõ-sakõ siĺmäk‿kińniʔ Se; sivvuhädä om ku lat́s `siĺmiga kõ̭õ̭ `käändless Se; `umma `siĺmä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; kana`ńaoga `mõŕsa, tu̬u̬ näe eis‿siĺmist Se; kurusslauk seletäss `siĺmi, om siĺmile hüä Se; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; eläjäʔ ommav‿`vaɫgõk‿ku linaluuʔ, nu̬u̬l‿löövä siĺmä `sisse Se; `väega suuŕ siĺmä viga om Se 2. silma meenutav eseme osa, avaus sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ ark‿klepataʔ Se 3. kuri silm, kaetaja meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; `üt́liväʔ, et tu̬u̬ ka siĺmäst om löönüʔ, tu̬u̬ elläi (nahahaigus) Se

sisaśk sisaśki sisaśkit ööbik sisaśk om kõ̭õ̭ uja veereh Se

sivvu/hädä lapse närvihaigus (põhjustatud raseda ema kohkumisest ussi nähes) sivvuhädä om ku lat́s `siĺmiga kõ̭õ̭ `käändless, ülest kaess ja ki̬i̬lt aja `vällä, jah, nigu huśs Se

`soḱma soḱkiʔ soḱk sokkõ soḱi puruks sõtkuma vanast `ańti nu̬u̬s‿soḱidu oɫõʔ lehmile Se; `soḱmine vai `surbmine, tu̬u̬ üt́s kõ̭iḱ Se; tsaiu seeh lät́sik‿kruusap‿`pehmest, vi̬i̬ [ma] jõi päält ärʔ, siss ku taheʔ oĺliʔ, siss sokõ `luidsakõsõga arʔ Se; mul ka määne`peḱlikene om, `minkas‿soḱkiʔ Se; maśsinaga `soḱva olõʔ arʔ, vätsütäsep‿`pehmest Se Kos

śoo śoo śood see (siin) huśs ai kat́s `nõkla (kaheharulise keele) suust `vällä, mi̬i̬śs üteĺ, et kaes‿śoo om katõ nõglaga huśs vi̬i̬l Se; tsõdsõ teḱk roho, üteĺ: anna hobõsõlõ śoo `suuhhõ ja saa sullõ hopõń terveh Se Kos| Vrd seo

sooda sooda soodat söögisooda vanast olõ õs soodat Se; `hapnõ piimä `sisse `kastõh saik‿ka hüäp‿pliiniʔ, kus‿soodagaʔ, siss om tiä kohheɫ Se; ku sooda oĺl, sõ̭ss tet́ti `hapnõst piimäst nisu jahugaʔ `kuurnikka Se Kos

soolanõ sooladsõ ~ soolatsõ soolast soolane mis noʔ pääle pudru soolatsõst om? Se; tińdimehek‿kaʔ käveʔ, munõvoori tõis‿sooɫat́̀sit `tinte Se Kos

soŕt soŕdi `soŕti 1. liik, sort poravik õ̭ks um padi, üt́s soŕt om ohembat Se 2. suguvõsa, suguselts| Vrd sugu1

stolka stolka stolkat rattapuss ruḿmi seeh om stolka, ravvanõ Se

suditama suditaʔ suditass sudit́ 1. hukka mõistma; hurjutama `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass, et taa olõ õih‿hüä inemine Se; minno ars‿suditagu, sudita Vasśot Se 2. määrama, otsustama mia jummaĺ om suditanuʔ, tu̬u̬d piät kannahhama Se; ku paĺlo om suditõt, ni paĺlo elät Se Kos

sugumanõ sugumadsõ ~ sugumatsõ sugumast taoline, sugune `ritku om katõsugumat̀´si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se

surma/riist tapariist seto `hammõ alonõ om kirbu surmariist, [ma] hõõrahhudi alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos

surnu surnu surnut surnud inimene surnu om, siss pandass lakkõ surnu kottalõ lina Se

suuŕ suurõ suurt 1. (mõõtmetelt, mahult) kogukas, ulatuslik, ruumikas ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanuʔ, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnuk‿kruudis‿suurõmbaʔ Se; no `maatass ja suurõt‿tulõp‿palasõʔ Se; suurõv‿vü̬ü̬ʔ oĺliv‿viietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, `pańti kohegi peenembähe `paika minnäʔ Se; `poiskõsõʔ ni `tütrukõsõ `liugliʔ, oĺlis‿suurtõ pedäjä `ossõ pääl Se Kos; ku suuŕ `kärbläne (porikärbes) situss, kõrrapäält kalol vaglap‿pääl Se Pod; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhań nigu `tõrdo Se; oraval om suuŕ hand Se Kov; meil om no halhoo·ś`väega suurõlõ lännük‿kah Se; `väega suurõst om lännüki taa mõts, `väegap‿pad́ast Se; üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu Se Kos 2. (arvuliselt, hulgalt) ulatuslik, rohke, arvukas vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos 3. ajaliselt pikk, kauakestev; kesk- või kõrgpunkti jõudnud ma olõ maaśõnitsanädäli `sündünüʔ, inne maasõnit̀sa, inne suurt `paastu Se 4. täiskasvanud, täisealine esä kasvat́ nu̬u̬p‿pujas‿suurõst Se Kos 5. intensiivne, tugev (ja püsiv); kõva, kange; äge `väega suuŕ siĺmä viga om Se; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga ḱavvuʔ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se; kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod 6. väljapaistev, tähtis, oluline; mõjukas esä oĺl suuŕ talopitäi Se Kos; a siss nu̬u̬p‿prihoo·daj‿ja suurõba paṕiʔ, kõ̭iḱ `üt́lip‿paṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos; suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõs‿sugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos; innek‿`ḱauti kośah, sõ̭ss `peeti nu̬u̬s‿suurõv‿viinaʔ (kihlused) Se 7. (koos eitusega) eriti, kuigivõrd

`suuruʔ suurune kulagu `suuruʔ `paakõnõ Se V; mul pää hobõsõ `suuruʔ, selle om mi̬i̬lt mere võrra Se Kos

sõit sõidu `sõitu sõitmine, sõit; hoog kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos

sõ̭na sõ̭na sõ̭nna 1. sõna (kõnes või tekstis) halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt‿tulõ Se; [ma] `õkva hüä sõ̭nagap‿`paɫssi Se; sõ̭navahet iks tuĺl, a [ma] lasi tu̬u̬ sõ̭na läbi `kõrvu Se; timäl ommal‿laulusõ̭naʔ kõ̭kõsagamatsõʔ Se; paṕp haaŕ d üldäʔ et ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos 2. pl loits; itk kup‿`puhtõ ommaʔ, sõ̭ss ikõtass sõ̭nnu (lauldakse itkulaule) Se; paabal oĺlis‿sõ̭naʔ, tu̬u̬ sõ̭nõ, sai käsi `tervest Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass ja siss ommas‿sõ̭naʔ ja [nendega] aja mant arʔ Se Kov; kumardõdi sõ̭nnogaʔ, [pulmas] kumardõdi uma hõim, sugulasõ kõ̭iḱ ärʔ, siss sai tu̬u̬ pruut́ valgõst Se 3. teade, sõnum; käsk, korraldus kui vanõmbaʔ `üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; [ma] oodi, et kunass [ta] tu̬u̬ meile sõ̭na, et `kośtma minnäʔ Se; ku mullõ sõ̭na tuĺl sinnä, ma nõrgahtu `maalõ Se; kiä lähembäl, kutsutass sõ̭nagaʔ [suusõnal matusele], iks kõ̭iḱ hõim kokko Se

sõŕm sõrmõ `sõrmõ sõrm sõrmõk‿ku puutõlvaʔ, painu uiʔ Se; esä võt́t umast sõrmõst sõrmusõ Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss`tsuśksi sõrmõ keevä vi̬i̬ ja kardokidõ `sisse Se; är [ma] `eĺli mehega iä nii et tä muɫɫõ vaśt sõrmõga tikahhut́, tu̬u̬d olõ õs Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh, kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos; saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ Se; sõ̭ss sõrmusõkõsõ `sõrmõ lat́silõ, tu̬u̬ nii lat́silõ nigu auasi Se S; mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕmilõ (rhvl) Se Kos; paṕp kõ̭õ̭ käve tarrõ piteh, murrõĺ `sõŕmi Se Kos

säŕg säre `särge särg kõ̭kkõ kaɫɫa om, ahnikka ni `säŕgi ni `lutsa Se Kos; säre oĺlis‿soolah ü̬ü̬ päävä, kat́s ü̬ü̬d `päivä Se

söögi- söögi või söömisega seotud; toidu- sul om unõ`vaiva ni söögi`näĺgä ka om Se; söögilaud oĺl iks liivaga mõst Se; latsõl olõ õis‿söögivahet, lat́s taht kõ̭õ̭ ürräʔ Se

sügüselt sügiseti `mihklipühi om sügüselt joʔ Se; mi̬i̬l‿lei kumanit̀sa sügüselt Se

süä `süäme süänd 1. siseelund: süda täü om `süämega üteh Se Kos; kut‿tapõti ärt‿t́siga, siss süä hiideti katusõ pääle, `üĺti et vana varõss, sü̬ü̬s‿seo süä ärʔ Se Kos 2. seoses inimese hingeelu ja mitmesuguste sisetunnetega ku sü̬ü̬ḱ om tahehhembakõnõ, om süä `kimmämp Se Kos; mul `väega süä `haltass, ma jovva aik‿kannahtaʔ Se T; kõrvalt andass süänd, tsüt́sütädäss takast Se Kos; lätt süä nõrgast, siss [sa] heidäp‿piḱkä `maalõ Se 3. südamik `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se

`sü̬ü̬däv `sü̬ü̬dävä `sü̬ü̬dävät 1. söömiseks kõlblik 2. mitte paastu(aegne) ku `sü̬ü̬dävä päiv oĺl, sõ̭ss `sü̬ü̬di lihagaʔ, ega pastupävä es süvväʔ Se Kos; `sü̬ü̬dävä sü̬ü̬ḱ om korron, ku paastõti, süvvä äs siss koronat Se; paastu piirak oĺl `maaslagaʔ ja sibuldõgaʔ, ku `sü̬ü̬dävä piirak oĺl, sõ̭ss `pańti rasõ̭v Se

sü̬ü̬ḱ söögi `sü̬ü̬ki 1. söök, toit; söögi-, toidukord nüüd ommak‿kõ̭gõsagamatsõs‿söögiʔ, mõista ai midä süvväʔ Se Sa; `väega liivanõ ti̬i̬ oĺl, inämbä [ma] lät́si iks jaɫagaʔ, söögiʔ rat́tih ja `rõivaʔ Se Kos; taa söögitegemine om kõtuasõl Se; `pernanõ teḱk söögi rebäsele kaʔ Se Kos; a noʔ `peetä ei `paastu, tetä ei `sü̬ü̬kegi `sääńtsit Se Kos; `kiisla ja `kut́ja, nu̬u̬ oĺlim‿mälehtüse söögi, nu̬u̬ oĺlip‿`puhtõ söögiʔ Se 2. söömine `kut́ja mano pandass künneĺ paɫama söögi `aigu Se

`sü̬ü̬nühe söönult, mitte nälgides ma olõ elänü `sü̬ü̬nühe, ma olõ õi nännü et `puuduss om midägi Se

ta ~ taa taa taad see (kuuldekaugusest eemal) lammaśs kut́s taad rebäst tarrõ tegemä Se Kr; mul om t́sial aig täüś, taal saavap‿`põrsaʔ Se Kos; haŕokõnõ ta sü̬ü̬ üiʔ, ta nutsutass vere ar ja [kana] vaĺmist Se Kov; võik‿ku ta ku̬u̬l (surm) kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se

`taadõ taha põld olgo nii tett ku `taadõ om illośs kaiaʔ Se Kos; kõtu halukõnõ tuĺl ni imä lät́s puhma `taadõ Se Kos; Mihha˛il `Petrovits saistaśs ussõ `taadõ Se

taga/pu̬u̬ĺ tagumine pool, tagaosa `kaeti, ku [sea] `põrna `vällä `naati `võtma, kas edepoolõ ots om pad́õb vai tagapoolõ ots (sea põrnast ilmaennustamisel) Se Kos

tahehhembakõnõ komp dem < tahe ku sü̬ü̬ḱ om tahehhembakõnõ, om süä `kimmämp Se Kos

`tahtuma `tahtudaʔ `tahtuss `tahtu tahtma, soovima, raatsima `tahtu us `kualgik‿kodo jäiäʔ Se; kuiss `tahtuss inemisel tõõsõlõ `halva tetäʔ Se; uma põɫɫu pääl `tahtu es `istuʔ Se Kos; muni inemine om kadõ, täl eit‿`tahtu `andaʔ tõõsõlõ `ḿarku Se Kos

`taiva/täht́ taevatäht sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos

tall talla `talda tald `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis‿`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos

talo talo tallo talu üt́s hulguss `eĺli śaal naidõ talla pu̬u̬l Se A; ütel talolgi olõ õs hainamaad lähebäl Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve Se Kos; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst, tu̬u̬ om talo, ku kõ̭iḱ tetäss umah kotoh Se Kos; kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ et kõ̭gõ habõldi Se L; tulgõʔ iks `maia madaluisi, tulgõt‿`tassa mi̬i̬t‿talolõ (rhvl) Se

`taĺsi/pühi pl jõulu(püha)d `pangõ ti̬i̬t‿tähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi Se Kos; `taĺsipühi ka `peetäss kolp‿`päivä, kaĺliss pühi Se S; `taĺsipühi `paastu oĺl kuuś nädälit Se Kos; vanast `taĺsipühi `aigu käve paṕp `moĺtvagaʔ Se Kos; `taĺsipühi hummogu oĺl sääne kõrd: hummogult `tuĺti jok‿kell kat́s ülest Se; kut‿`taĺsipühi `keśkmätse pühi [sa] makadõ, sõ̭ss makat `aaśtaga õ̭nnõ kõ̭õ̭ arʔ Se Kos; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos

`tapma tappaʔ tapp taṕp tapa 1. tapma, surmama no om kat́s inemist, siss ka tapõtass suuŕ t́siga `maahha Se Kos; hopõń oĺl üte puu kõrval, saiś, oĺl jäänüt‿`tapmaldaʔ Se Kos; t́sias‿sügüselt kõ̭õ̭ tapõtasõʔ Se Kos; siss [nad] võt́iva rehe parrõ, siss `naksiva timmä `mütmä, taṕiva arʔ siss Se; `tütre mul mi̬i̬śs taṕp ärʔ Se Tr; kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V; `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L; tu̬u̬ avaĺd arʔ, et ilmaśalda [ma] taṕi sõ̭saramehe arʔ Se; kaśs om kõva (visa) tappaʔ, kaśsil eil‿lää niipia hińg `vällä Se 2. füüsiliselt või vaimselt kurnama [ma] taṕi är hinnäst tu̬u̬ `tü̬ü̬gaʔ Se Pod

tapõluss tapõlusõ tapõlust kaklus, lööming nali iks om paŕõmb ku tülü ja tõra ja tapõluss Se Kos

tark targa `tarka 1. arukas, tark `eestläse om iks targõmba inemiseʔ Se; tõõsõ päävä oĺl jot‿targõb, pańd piḱäp‿ṕuksij‿`jaɫga Se Kos; hummok om targõp õdakut Se Kos; olõ õim‿mak‿ka lu̬u̬d tark Se Kos 2. kaine mal‿ĺaa targa `pääga `kaema Se 3. heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja üt́s tark kai mu käe pääle ja otsa pääle kai ja üteĺ: sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop

taro taro tarro mesitaru katõsa tarro om Se

tarõ tarõ tarrõ 1. tuba küdsedül‿leevä oĺlit‿tarõh poolkah Se Kos; [kas on] vaja vi̬i̬l lat́silõ minnäʔ ette (tülinaks) taŕri `purtamma Se Kos 2. maja tulõ arm‿mullõ naaśest, `lat́si kedägi olõ õiʔ ja uma hüä tarõ om Se Kos; ku üt́s kotuss tarrõ löönüp‿paɫama, siss vaśt `joudanu ark‿kistutaʔ Se Kos; oĺl `koŕssnagat‿taŕri, `saugak‿ka oĺl Se

tasanõ tasadsõ tasast 1. lame, sile; ühtlane 2. tagasihoidlik, vagune `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis‿`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos

tasoma tassoʔ taso tasõ 1. maksma, hüvitama, korvama; kätte maksma kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos 2. tasandama 3. masseerima paaba `aŕstõ mu nii ar k‿ku, sannah tasõ ja savi paa pańd mullõ kõtu pääle õdagult Se

`tetse·mbri `tetse·mbri `tetse·mbrit ~ `tetse·mbri/kuu detsember nikuĺ om `ütsätõi·śs`kümnel `tetse·mbril (vana kalendri järgi) Se

ti̬i̬1 ti̬i̬ ti̬i̬d 1. tee, rada `Vahtsõliinah oĺl, ku `ku̬u̬ĺjaga [peielised] lät́siʔ, kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl, toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos; `väega liivanõ ti̬i̬ oĺl, inämbä [ma] lät́si iks jaɫagaʔ Se Kos; seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; ku tulõ ti̬i̬l kat́s harro, sõ̭ss sääl `vaeldagõt‿tis‿sõrmusõʔ arʔ Se Kos; tere iks tereh, `traastui, ti̬i̬pääl iks tereh üldäss Se Kos 2. teekond, reis mul olõ õi õ̭nnõline ti̬i̬ Se Kos; olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, art‿tuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos

timä ~ tiä ~ tä timä ~ tiä tedä ~ timmä tema, ta; see võih, timmä saa naardak‿ḱulʔ Se Kos; mak‿kai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo, midäss timä timägat‿tege Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt ‿tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; ma veit‿timmä sinnäp‿`Pihkvahe `haigõ`maia Se T; las timä aja katõk‿kaadsaʔ `jaɫga, siss olõ õit‿tälle nii ḱuɫm Se Kos; timä om `väega `helde hińgegaʔ Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop

`tiukama tiugadaʔ `tiukass tiugaśs narrima, pilkama no jo tiugatass õ̭nnõ et olõ õip‿`paastu Se Kos; `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass Se

tohoʔ imestust või pahameelt väljendav hüüatus: tohoh tohoʔ, sust nos‿saa kaŕuss, sa olt `vargavaht́ Se Kos; tohot‿ taa hani om tast uja vi̬i̬rt pite kohe `mõtsa lännüʔ Se Kos

tooross ~ toorośs toorossa toorossat kirikuteener nok‿ka om toorośs kerikoh Se; koh praaśnika oĺlivaʔ, tuĺlivap‿paṕik‿`küllä, siss pidi tooross ka üteh oɫõma, muud anda as, ku vadsakõnõ, `pańti kot́ti, tooross pidi vadsa kot́ti `kandma Se L; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L; tooross and paṕilõ kadinitsa kätte Se

toovotuss toovotusõ toovotust kindel lubadus, tõotus a noʔ om ka `väega rassõt‿toovotusõʔ Se

toṕsikõnõ dem < toṕs täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, et ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos; esä tõi toṕsikõsõ `viina, muido [ma] jäänüj‿jaɫoldaʔ Se; `väiga t́siĺlo toṕsikõnõ oĺl Se; ku vi̬i̬l kuna toṕsikõsõ `viina [ma] ju̬u̬, `kośtmah olõ, sõ̭ss kolʔ ü̬ü̬d `päivä laula Se Kos

treṕp treṕi treṕpi ~ reṕp reṕi reṕpi trepp täl om hüä leeväait suurõ reṕigaʔ, suuŕ reṕp om kaʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; tõõsõ reṕi lavva pääl oĺlij‿jo katõ sarvõga vanas‿sitaʔ Se; `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; ku ta nakaśs śa alt `põrgost `vällä tulõma, sõ̭ss reṕi `laudu pääl olõ õs üttegi vanasitta saŕvilist Se

tsagama tsakaʔ tsaga tsagi tsaa ~ t́sagama 1. raierauaga (peeneks) raiu ma Mat́ro tsagi tsagõhhit Se Kos; ruih om art‿tsaet, tu̬u̬ om pinnaline Se Kos; [sa] verevän‿`nakrik‿keedä arʔ, tsae arʔ, panl‿`läńkohe, nu̬u̬ ommakik‿kroosovaʔ Se; tseetskakõnõ oĺl, rohekõnõ, koh `tsaeti peeńokõsõss `väegaʔ verevä `nakriʔ Se Kos; verevä `nakrit `tsaetuisi [ma] pańni sinnä taari `sisse ja `kuŕki lõigi kaʔ ja sibulat ka kiä saĺl (jutt paastutoidust) Se Kos 2. nokaga raiuma

tseetska tseetska tseetskat raieraud tseetska om tsakaʔ sääne raud Se

t́siga t́sia t́sika siga lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntseʔ `sääntseʔ peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ Se; mul om t́sial aig täüś, taal saavap‿`põrsaʔ Se Kos; paṕil uma t́siga `otsõ jop‿`pahru jat‿t́siga `laotanus‿sulu arʔ Se Kos; t́sia nõ̭nna `ańti lat́silõ, et sõ̭ss nakasõ `höste kirotamma Se; vanast niɫuta as t́siku Se Sa; üt́si t́sio iks tapõti, t́sias‿sügüselt kõ̭õ̭ tapõtasõʔ Se Kos; [tapmisel] `t́sialõ ede jaɫa aɫa tsusatass Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jaɫgu Se Kos; no om kat́s inemist, siss ka tapõtass suuŕ t́siga `maahha Se Kos; t́sika, ku om `lõikamadaʔ, kutsutass pahr Se

t́siĺlokõnõ dem < t́siĺlo mõ̭ni lut́ik om nit‿t́siĺl okõnõ, et näet ku lina pääl hõĺoss Se Kos

t́siŕp t́siŕbi `t́siŕpi sirp t́siŕbiga põimõti vili, `pańti unikihe Se; t́siŕbiga [ta] lõigaśs `leibä, nii `vaenõ oĺl Se Kos; ku `piḱne ḱau, `viskat‿t́siŕp käest `maalõ, tä `tõmbass `piḱse mano Se Kos; t́siŕp om jo `väega mürgüne, tä `tõmbass `piḱse mano Se

`tsukru `tsukru `tsukrut ~ `t́sukru `t́sukru `t́sukrut suhkur `tsukruga `piimä [ta] jõi ja võid ka `sisse Se; vanast `tsukru raas leeväga purõtõdi arʔ ja `ańti lat́silõ Se; vesi `pańti ja `tsukrut `pańti ja `heŕnit, kolm kõrd `luidsaga võõdõti `kut́jat Se; siss olõ õs nii vooĺu ku nüüd om `tsukrut Se| Vrd `sukri ~ `sukru

t́sura t́sura t́surra 1. poiss; noor vallaline mees noorõ ommat‿t́suraʔ, vana ommap‿poisiʔ, kel olõ õin‿`naisi Se S; t́surilõ [ma] ańni munnõ hällü tegemise i̬i̬st Se S; hüä läśk om inäp ku haɫv t́sura Se 2. (karjuse) abiline

`tsuskam(m)a tsusadaʔ `tsuskass tsusaśs 1. pistma, torkama `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos; mat‿`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos; `t́sialõ ede jaɫa aɫa tsusatass [tapmisel], koh tu̬u̬ süä om Se Kos; tiiä äiʔ, kuiss naid [puhituses] `lehmi võŕgitass, aŕstiʔ ummaʔ, sääne ora om, `tu̬u̬ga `tsuskasõʔ Se; t́surat‿tuĺli `istõlõ, `tsuśksit‿tikugak‿ `ku̬u̬t́slihe Se Sa; `kut́ja mano pandass künneĺ paɫama söögi `aigu ja `kiisla `sisse tsusatass künneĺ paɫama Se; sügüsepoolõ sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi, tsuvvapalaʔ vai mia sai `jaɫga Se Kos 2. salvama, nõelama hainalonõ ka śaal tat́i aɫɫ, nigu ma kätt küünüdi, nii tsusaśs Se Kos; [ma] kai, jalg jo `paistõdass, piḱk elläi (rästik) tsusaśs Se

`tsuśkma `tsuśkiʔ tsuśk `tsuśkõ tsusi 1. torkima, suskima tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; väidsega tsusiti [pastlale] `tsäĺkmes‿`sisse Se| Vrd `tsüśkmä 2. narri(ta)ma

tsu̬u̬g tsuvva `tsu̬u̬ga pastel tsuvvaʔ oĺlis‿suvõl Se Kos; ma ti̬i̬ iks tsõõrikidõ nõ̭nnuga tsuvvaʔ nu̬u̬ sünnüse noorikilõ ka `jalga Se Kos; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko, tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov; tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; maḱki (minagi) käve kuuś`aaśtakka kaŕah, olõ õs `tsu̬u̬ga õs Se Kos; sügüsepoolõ sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi, tsuvvapalaʔ vai mia sai `jaɫga Se Kos; [ma] pańni lakad́sij‿`jaɫga, vesi kõ̭iḱ ju̬u̬śk `vällä, a tsuvva seest joosõ õiʔ Se

tsõ̭gand tsõ̭ganda tsõ̭gandat mustlane tsõ̭gandat ka petä äiʔ mingaki arʔ, tsõ̭gand pett iks sinno Se; olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, art‿tuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos

tsäi/luits teelusikas tsäi `luidsa täüś`viina om viiś`kraḿmi Se Kos

tsäŕge `tsäŕkme tsäŕgend tärge tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov

tuhk tuha `tuhka tuhk tuha vesi om `niɫbõ Se; lepä puust saa tuhk `vaɫgõ Se Kos; tuhk om seto si̬i̬p Se Kos; `rõivap‿`pańti `püüki, `pańti kõrd `rõivit, siss `pańti jäl tuhk Se; `ri̬i̬di om patt tuhaga `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; koogugat‿`tõmpsi [ma] iks ärʔ suurõ jao `tuhka Se Kos; vanas‿sitak‿kävej‿jaanitulõl tuha asõmal Se; lepäst ja kõost sai hüä `vaɫgõ tuhk Se Kos; linanõ rõivass saĺliss `tuhka Se Kos

tuim tuima `tuima tuim, tundetu jaɫaʔ om tuimaʔ ja külmäʔ, niäp‿peesü üiʔ ark‿kah Se L

tuli tulõ tuld 1. leegiga põlev tuli; lõke; tuleleek, -säde tuli `paĺli `öüd́si man Se A; imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; kuivap‿pirrukõsõ tuɫd läüdädä ummah‿hüäʔ Se; imäkene, ma olõ kuk‿katõ tulõ `vaihhõl (kahepoolses ahistuses) Se; `öüd́si man teḱet‿tuld ja `laulkõ, `ümbre tulõ karakõk‿ka Se Kos; hobõsõkõisi lehekese oĺlit‿tuld saanuʔ, niäʔ iks oĺliʔ kost läbi tuĺli `tulnuʔ Se Kos; aho suuh tulõ man küdseti nu̬u̬p‿pliiniʔ Se Kos; no aiass [tapetud] t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ, a tulõgak‿kõrbatõh saa kõ̭kõ paŕõb liha Se Kos; Nigula `puuśli ette oĺl jäänül‿laḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi, a tulõ i̬i̬st kõ̭iḱ hoiuss Se Kos; `puhksõmma iks piät tuld Se 2. valgusallika tuli, valgus(tus) mis no olõsi viga käsitü̬ü̬d tetäʔ, `määntse‿ss no tuɫõʔ ommaʔ, a `määntse‿ss vanast oĺlit‿tuɫõʔ Se Kos; no `maatass ja suurõt‿tulõp‿palasõʔ Se; vanajuudaśs tege reḱe, mu sõ̭saŕ pidä tuld Se Pop 3. tulistamine, laskmine kat́s nädälit oĺl tuli külä pääl Se Kos

tulõ/kah́o tulekahju tulõkah́o om kõ̭kõ jälehhep asi Se

tulõ/kah́otäht́ veresoonkasvaja: hemangioom, tulemärk ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uik‿koheki kätt, sinnäk‿kohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J

`tundma tundaʔ tund tuńd ~ `tundsõ tunnõ 1. aistima, tajuma; tunnetama olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, art‿tuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos; noh, kuiss tunnõdõk‿ka paŕõbat Se Kos 2. millestki teadlik olema, teadma; kosilanõ tunnõki is sugugit‿tu̬u̬d `tüt́rikku Se Kos; ku mat‿`tundsõ timä arʔ, kumbõ arʔ, siss köüdeti täl siĺmäk‿kińniʔ [pimesikumängus] Se Kos; tarõ täüś umatsit, `üttegi tunnõ õiʔ? - uma jäleʔ Se Kos

tuńn tuńni `tuńni 1. kellaaeg: tund pu̬u̬ĺtõist `tuńni `peeti `leibü ahoh Se S; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; ḱau uit‿`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t‿`tunnõ pite, tulõ õik‿kodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos; kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 2. õppetund

`tutva `tutva `tutvat tuttav umakülä rahvass om kõ̭iḱ `tutva Se Kos

tõist/kõrra teinekord, mõnikord tõistkõrra tulõ üle lastõ ka mõ̭ni sõ̭navaheʔ Se; tõistkõrra om nii, et ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se; a tõistkõrra hobõsõʔ üt́s tõõsõlõ purõvaʔ, siss saa ais‿sikadaʔ Se Kos

`tõistõ teisiti jumaɫakõnõ, kõ̭iḱ om `tõistõ no elo Se Kos| Vrd tõisildõ

tõra1 tõra tõrra tõrelemine nali iks om paŕõmb ku tülü ja tõra ja tapõluss Se

tõrõlamma tõrõldaʔ tõrõlass tõrõĺ ~ tõrõlõma tõrõldaʔ tõrõlõss tõrõĺ ~ tõrõli tõrelema, pahandama tõrõlaʔ, kuk‿`kõlbuss õ̭nnõ, ku om minkperäst tõrõldaʔ Se; munõvoori [ma] lät́si üle siɫɫa `uia nigu latsahti õ̭nnõ, sai tõrõlda ni sõimadaʔ Se Kos; `naĺja ti̬i̬n‿nigu naardas‿saa, `naĺja teku uin‿nigut‿tõrõldas‿saa Se Kos

tõõnõ tõõsõ tõist 1. järgarv: teine vanast `peeti kol `päivä `pulmõ: üt́s päiv oĺl sajapäiv, tõõnõ oĺl vakapäiv, kolmass oĺl hõimupäiv Se 2. järgmine tõõsõ päävä [ta] oĺl jot‿targõb, pańd piḱäp‿ṕuksij‿`jaɫga Se Kos; [tuhk] `aeti `ki̬i̬mä, sõ̭ss timä `saistu vi̬i̬l arʔ tõõsõni pääväniʔ, sõ̭ss tä oĺl nii `seĺge ja puhaśs tu̬u̬ lipõ Se; tõõsõl pääväl veevä [vennad] sõ̭sarõ [mere] `vi̬i̬rde Se Pod 3. muu, mitte see; mitte oma(ne), võõras mat‿taha not‿tu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; `umma `siĺm ä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se Kos; kõ̭iḱ nätäĺ om `tõisi `päivi, mis hädä sõ̭ss `ri̬i̬di `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit‿`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos 4. üks kahe või mitme hulgast edimätse reṕi lavva pääl oĺl üt́s vanasitt üteh otsah, tõõnõ vanasitt tõõsõh otsah Se Kos; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se 5. teistsugune sääl (Siberis) om tõõnõ elo Se Kos

tõõnõ/sagamanõ teistsugune no om tõõnõsagamanõ elo Se Pod

`pandma tähele panema, märkama pangõ ti̬i̬t‿tähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi Se Kos

`täämbä täna `täämbä süvvä eik‿koronat, `täämbä om pastu päiv Se Kos

täü täü `tävvü kops täü om `süämega üteh, täü `pańti iks piirakuss Se Kos

täüś1 hrl indekl 1. millegagi täidetud; midagi rohkesti sisaldav mul oĺl `poissa hamõh vöid täüś Se Kos; taivaśs oĺl pilve tüḱkä täüś Se; [vennal] lät́s süä täüś (vihastas) Se Pod; pandass `tõrdu [kohupiima] täüś Se Kos 2. teatud piirini jõudnud; ajaliselt läbi mul om t́sial aig täüś, taal saavap‿`põrsaʔ Se Kos 3. purjus

täüś2 ~ t́auś tävve täüt 1. kogu, terve; täielik 2. millegagi täidetud sõta oĺl kõ̭iḱ külä täüś, morot‿tävveʔ Se Kos; ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdok‿ka tävveʔ Se 3. midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus `leibä oĺl mitu aidatäüt Se; keedeti suuŕ paatäüś suṕpi Se; täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, et ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos; küüdse`väŕmmisest saa õik‿kõtutäüt Se Kos; tarõ täüś umatsit, üttegi tunnõ õiʔ? - umaʔ jäleʔ Se Kos

`täütmä `täütäʔ täüt täüt́ täüdä rahuldama, täitma kolm `aśja om mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos

tüḱk tüḱü tüḱkü 1. osa tervikust naglalitsõt‿tükü `võidu Se 2. kamakas, mügar, klomp taivaśs oĺl pilve tüḱkä täüś Se 3. võrdlemisi suur kogus, hulk 4. üksikese või isend kat́s kolm tüḱkü oĺl noid `istõliisi, olõ õs `paĺsidõ Se J 5. halvakspanevalt millestki väärtusetust ärmägu tüḱk oĺl kattaʔ Se 6. temp, vigur `tütrukõsõʔ õ̭ks ti̬i̬‿is‿`sääńtsiid tüḱkä Se; kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõʔ ni latsõʔ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V

tütäŕ `tütre tütärd tütar a iks mullõ `üĺti nii, et sa olt t́suhna tütäŕ Se P; tütärd `Krasnaja·ŕs kihe iks jätetänü es Se; sannah sõ̭ss `sündü mul tütäŕ Se P; ma olõ kõ̭kkõ nännük‿kuĺla tütäŕ Se Kos; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaija kirst ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos

uĺl uĺli `uĺli rumal, loll eläde ni oṕidõʔ, uĺlih ark‿ka koolõdõʔ Se Kos; ilma harimaldaʔ, uĺl rahvass, kes tu̬u̬ midä `tiidse Se; Od́e nii uĺl oĺl, et `hindälle söögile ka kid́si oĺl Se; olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, art‿tund `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos

uĺli väga, tohutu verd ju̬u̬śk uĺlikõvastõ Se; lat́igõ saṕp om ni mõro, et tu̬u̬ om uĺli mõro Se Pod

uma uma umma 1. oma; (kellelegi, millelegi) kuuluv, isiklik no om egaüt́s perremi̬i̬śs umalõ rahalõ Se Ts; tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se 2. tuttav, lähedane kõ̭iḱ `tahtsõ `umma `rahvahe Se; vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põŕssid umast Se Kos 3. sama kollektiivi liige; mitte võõras ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei ark‿ka voorikõsõ `viina, `ainullõ umalõ tei Se Kos; innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P; ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommap‿podruśki `mõŕsal man, neläkeśke ja siss kumardasõ ja `laulva `võ̭õ̭rit ja umma Se A 4. umbes, ligi(kaudu) sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se

umanõ umadsõ umast lähisugulane tu̬u̬ om kat́sildõ umanõ, riśtesätütäŕ ni lellätütäŕ Se; kosilasõ umadsõʔ sannutõdi kõ̭iḱ arʔ Se Ts; `ku̬u̬li tu̬u̬ vana t́suratüḱk ärʔ, umatsit ka kedägi olõ õs Se Kos; üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõs‿sugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos

unõ/ńago unenägu seo ilma elo om nigu unõńago Se Kov

unõ/vaiv unevaev sul om unõ`vaiva ni söögi`näĺgä ka om Se

ussõkõnõ dem < uśs no om ahol ussõkõnõ, vanast oĺl aholaud Se

`u̬u̬tma `u̬u̬taʔ u̬u̬t u̬u̬t́ ooda ootama halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt ‿tulõ Se; tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, ussõh `u̬u̬tva ut́õkõsõʔ, laudah `u̬u̬tva `lambakõsõʔ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ʔ tetäʔ om Se Kos; meil olõ õi `aigu siih `u̬u̬ta õiʔ, ooda sa eśs Se Pod

vaht́ vahi `vahti 1. valvur, vaht sa olt (oled) `vargavaht́, vahi no aida`kiśkjit saʔ Se Kos 2. valve, valvekord poig om lauda man ü̬ü̬vaht́, taa käü vahi pääl Se

`vaiknõ `vaiksõ `vaiksõt vaikne, rahulik `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis‿`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos

`valgõ `valgõ `valgõt 1. (värvilt, värvuselt) valge; valkjas [te] `pühkeʔ iks hiist hiiŕor‿ruunaʔ, vatust `vaɫgõʔ hobõsõʔ (rhvl) Se Kos; `valgit `heŕnit oĺl ni oĺl härmä`persit, `sääntsek‿kiriväʔ Se; niidi kapudaʔ oĺliv‿`valgõʔ Se; ärmägu oĺliv‿`valgõʔ vai hahaʔ Se Kos; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ Se; lepäst ja kõost sai hüä `vaɫgõ tuhk Se Kos 2. puhas kumardõdi sõ̭nnogaʔ, kumardõdi uma hõim, sugulasõ kõ̭iḱ ärʔ, siss sai tu̬u̬ pruut́ valgõst Se; käsi käe mõsk, mõlõmba`tahtvav‿`vaɫgõst Se Kos 3. valgustatud 4. (päeva) valgus reheʔ peśsi `valgõst (päevavalgeks) arʔ ja at́i üless arʔ Se; inne jüri`päivä `ḱauti jo kõrro kaŕah inne `vaɫgõt Se 5. valgevoolus

`vaɫgõkõnõ dem < `valgõ lasits om meil `valgõkõnõ, `väikokõnõ SeKov; lasits um sääne illośs `vaɫgõkõnõ Se Kov

vana/imä vanaema vanaimäle om ka jago, viiess jago om vanaimäle Se; inne kutsuta as hainakõlgust, ku muʔ vanaima `eĺli, kutsuti tu̬u̬d ambaŕ Se Kos

vana/mi̬i̬śs vanamees kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S

vana/pakań-pagana -paganat kurat, vanapagan vana t́suratüḱk om jo vanapakań Se Kos

vana/rahvass endisaja inimesed vanarahvass kõ̭nõli, et kuuś nädälit ḱau `ku̬u̬ĺja kodo Se; nii om vanarahvass jo kõ̭nõlnuʔ ja tu̬u̬ om `õigõ kah Se

`vanhuss `vanhusõ `vanhust vanus timä om iks umma `vanhust pite `väega kõva Se

varahhappa varem varahhappa hiideti õdagult magama, hummogult `varra `tuĺti üless Se Kos; ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se Kos

varatnik varatniga varatnikka krae mul om pant nahanõ varatnik [palitule] Se

vastanõ vastadsõ vastast vastne, uus ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi, leevä suvi Se Kos| Vrd `vahtsõnõ

vebru˛ar vebru˛ari vebru˛ari veebruar `kündlepäiv om eloiä viiel`tõiśkul vebru˛aril (vana kalendri järgi) Se

veerits veeridse veerist serv, äär näiol om kõrik kõrraline, veerits viieperäline (rhvl) Se

viga via vika viga, häda tu̬u̬ naańe oĺl rassõ`jaɫga ja rehke tu̬u̬ huśsi arʔ ja latsõkõsõl om suuŕ viga man Se Sa; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku Se V; oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos

viiess viiendä ~ viiedä viiendät ~ viiedät viies vanaimäle om ka jago, viiess jago om vanaimäle Se

vi̬i̬/pago veekeeris vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V

viiso/nõgõĺ luu- või puunõelik viisu punumiseks, viisuluda mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda, toolõ `kuḿpihki aja langa `perrä Se Kos

viiś/`tõiśku (mõlemad osised käänduvad) viisteist `kündlepäiv om eloiä viiel`tõiśkul vebru˛aril (vana kalendri järgi) Se

villak villagu villakut villane jalarätt `seĺgevilladsõ villaguʔ, nu̬u̬k‿ka vanutõdiʔ Se; mul jalaʔ oĺlin‿nigu kuniga kasuga seeh noidõ villakidõgaʔ Se Kos; ma vi̬i̬l `pannu teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma, küls‿siss `naanut‿`tiidmä, mis om viɫɫak ja mis om tü̬ü̬! Se Kos; villaguk‿`koeti, `pańti üt́si sukka, siss nii näʔ oĺliʔ `ohkukõsõʔ Se Kos

vilä- teraviljaga seotud, teravilja sisaldav, vilja- aidah viläsalvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi, leevä suvi Se Kos; vilä`taari parhillaʔ ka tetäss Se Kos

viḿp viḿbi `viḿpi 1. ritv 2. lõnga katkemiskoht peeńokõnõ kotuss langal tu̬u̬ om viḿp, nakat kudama, tu̬u̬ `arki kakkõss Se

virk virga `virka usin, virk; kiire tuli om virk Se; sas‿saik‿kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa, sa `väiga virk Se Kos; virgal hobõsõl jalah‿hanguh, laisal iho säläh Se Kos; ma oĺli virk `tü̬ü̬hhü Se Tr

vooĺu piisavalt, volilt no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; siss olõ õs nii vooĺu ku nüüd om `tsukrut Se

vot vaat(a) ja vot setä üldäss, et ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aiʔ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se; `oĺti nätäĺ `aigu sääl `rossõ vi̬i̬ seeh, jalaʔ hämmeʔ, vot mille `varba `vaihhe oĺlin‿nii niɫõnuʔ nigu veridse oĺliʔ Se Kos; üt́s `poissarahvass vot lää es mant arʔ, ḱau kõ̭iḱ aig takah Se; vot om imeh Se Kos

vu̬u̬n voona `vu̬u̬na lambatall näiol om kõrik kõrraline, suviviɫɫost `seĺgist, voonaviɫɫost ilosist (rhvl) Se Kos

`võhluss `võhlusõ `võhlust õelus, kadedus kup‿`pilkuist olõ õiʔ, siss `kitsusõh är elät, a `võhlusõh om rassõ elläʔ Se

`võidma `võidaʔ võid võid́ ~ `võidsõ võia võidma, määrima saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se; lat́igõ rasvaga om hüä `võidaʔ ku käeʔ lahenuʔ vai mia Se Pod; mul ommar‿ratta arv‿võiõduʔ Se Kos; timä kõ̭gõ `võidsõ ni `mähke jalaʔ härmägak‿kińniʔ Se; võid võiõti leeväle pääle Se Kos; [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos

võim võimu `võimu võim `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se| Vrd `võimuss

või/piim ~ võiu/piim võipiim, petipiim ja või`piimä om kardokidõga hüä süvväʔ ku lehm `väŕskit `piimä ei annaʔ, sõ̭ss om tu̬u̬ võipiim hüä Se Kos

võlg võla `võlga võlg kolm `aśja om mitä om rassõ `täütä: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos

võrgass `võrksa võrgast ~ `võrksa `võrksa `võrksat ergas, agar, kärmas vahetepääl heĺotat, siss jals‿saat `võrksap Se; muni lat́s tüḱiss `liuglõma ja om `väega sääne võrgass Se Kos

võrra võrd maama sü̬ü̬ soe võrra, rõivast kakk kahru võrra Se; mul pää hobõsõ `suuruʔ, selle om mi̬i̬lt mere võrra Se

võõrass ~ võõraśs `võ̭õ̭ra võõrast 1. tundmatu, võõras; teisele kuuluv vanast oĺlin‿nu̬u̬p‿piiri kupõdsaʔ, sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k‿`kaŕksiʔ ja lauliʔ Se Kos 2. tundmatu inimene; mitte oma pere liige; külaline tõõsõʔ sõ̭sarõt‿teeneväʔ võõrast Se L; lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ Se; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ, `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ Se

vähḱ vähä ~ vähe `vähkä ~ `vähke 1. veeloom: vähk vähe liha om kõ̭gõ magusap Se; `vähkä tuĺl `väega paksost sinnäp‿paadi ala Se V; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V; väheʔ joosõ õin‿nii vett pite Se Kos 2. haigus: vähk mõ̭nõl om vähega `väega suuŕ halu Se Kov

`väikokõnõ dem < `väiko väidsega [ma] `lõiksi vähämbäst, kua oĺl suuŕ si̬i̬ń, a mõ̭ni oĺl `väikokõnõ, nii `oĺlgi (jäigi) Se Kos; `lambal ommav‿`väikokõsõ rauhaʔ Se Kos; lasits om meil `valgõkõnõ, `väikokõnõ Se Kov; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, `väikukõnõ Se Sa

õdagide ~ õdagidõ õhtul, õhtuti seenesnä om `ku̬u̬ĺja `paɫɫuss õdagide Se| Vrd õdagudi

õdak ~ õdag õdagu õdagut 1. õhtu mat‿`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh Se Pop; lat́silõ [me] opassiʔ: ar‿tit‿tulgu ui õdagu, õdagu vanah‿halvas‿`sõitvaʔ Se Kos; `täämbä om perä õdak `ku̬u̬ĺjal kotoh ollaʔ Se 2. õhtusöök õdagust kah tu̬u̬ sama sü̬ü̬ḱ oĺl [mis lõunaks] Se Sa; saadoriga vaŕo alt śa alt võta kesvä`oĺgi õdagust lehmäle ette Se

`õigõ `õigõ `õigõt 1. aus, õiglane (inimene) kõ̭iḱ oĺli iks `õigõr‿`rahvaʔ, midägi putut õs olõʔ Se 2. tõeline, ehtne, päris nii om vanarahvass jo kõ̭nõlnuʔ ja tu̬u̬ om `õigõ kah Se 3. täpne

`õkva1 1. otse mingu uit‿t́sirgu `mu̬u̬du kost `õkva Se Kos 2. sirgu 3. kohe 4. lausa, päris mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah Se Kos; `õkva iɫodu, kõ̭iḱ [lapsed] kääväk‿külä `aidu pite maasikit kakkuh Se Kos

`äestämä `äestäʔ `äestäss äeśt äestama meil om ka üt́s ossaäǵli kardohkit `äestäʔ Se P

ääĺ ääle äält viis, heli imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält, seo om mäe ääĺ, seo om maśtelitsa ääĺ, seo om hällü ääĺ Se Kos

üiʔ 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna) mup‿ pääliin om Vana-Irbosk, sinnä ma eśsü üi `iälgi ärʔ Se Kos| Vrd aiʔ2, eiʔ, uiʔ1, õiʔ, äiʔ 2. (keeldkõne) ära, ärge ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se| Vrd eiʔ, uiʔ1, õiʔ

üle 1. (pealispinda, ruumi) mööda, piki, üle; ülaltpoolt, kõrgemalt kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos 2. mingi vahemaa taha või tagant, teise äärde3. (ajaliselt) jooksul, kestel, mingi aeg läbi; (ajavahemiku) järel, tagant 4. lakanud või lakkamas, mööda(s) 5. peale, lisaks ma olõ üle ti̬i̬ (teest rohkem) `köŕpnük‿külv‿vett Se 6. tõttu tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle noid `päivi ni `väigap‿paastõti Se; tõistkõrra tulõ üle lastõ ka mõ̭ni sõ̭navaheʔ Se; kivimängu üle sai mi̬i̬p‿`pessäk‿ka imä käest Se Kos; tädi lät́s `Permihe maa üle Se Kos; mat‿tohi‿iʔ üldäʔ, mink üle et lõigata as [leiba, kui teised leivad ahjus olid] Se Kos; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se 7. (kellestki või millestki) parem, hinnatum kuśk om üle kaɫɫo kaɫa (kõigist kaladest parim) Se 8. määrapiirist, vajadusest üle 9. osutab sellele, mida või keda keegi valitseb 10. osutab kontrollivat või teistkordset tegevust

üless ~ ülest 1. üles(poole); kõrge(ma)le ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest (õhku) Se Kos; raudlu̬u̬m om ülest pant, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari ja näüdäśs, et `ṕuksõ olõ õiʔ Se; vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 2. ärkvele; jalule [hummogult `varra `tuĺti üless Se Kos; imä tuĺl säńgü `vi̬i̬rde hummogult kell kolʔ ai ülest Se Kos 3. suureks, täiskasvanuks kat́s last `kaśvi ülest Se Kos

`ümbre/`tsõ̭õ̭ri ümberringi tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko Se Kov; suuŕ kari om, mak‿ka neid `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri jovva õik‿`kõ̭iki ärk‿kaiaʔ Se Kos

`ütlemä üldäʔ ~ üteldäʔ `ütless üteĺ 1. ütlema, lausuma, rääkima vanast `üĺti: `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; kui vanõmba`üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; [te] tarõp‿pühit arʔ, `asku veegu ui inne `vällä, ku mullõ ülgeʔ Se; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon, mi̬i̬m‿mõlõba `üt́li et ritk Se Kos; kut‿tapõti ärt‿t́siga, siss süä hiideti katusõ pääle, `üĺti et vana varõss, sü̬ü̬s‿seo süä ärʔ Se Kos 2. eeslauljana rahvalaulu esitama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ [laulusõnu], toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se Kos 3. kutsuma, nimetama

üt́s üte `ütte 1. arvsõna: üks peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo, olõ õiʔ ütte hańni Se Kos 2. üks kahe või mitme hulgast ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle, `katla `pańti orrõ pääle Se; mat‿`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos 3. mingi, mingisugune, teatud merese omma üten‿noodaʔ Se V; a oĺl õ̭ks `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se 4. sama `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se; keɫt pandass kad́a kardokidõga ütte patta `ki̬i̬mä Se; üte katusõ all Se; paɫmõʔ ja raan, mõlõmbat‿tähendäse ütte Se 5. keegi a `lääki es `kolmõ ü̬ü̬d`päivä, nii tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass Se Kos 6. üksainus

üt́si ühekaupa üt́si t́seo (üks siga korraga) iks tapõti Se Kos; no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si (üks lehm ja kaks) Se Kos; [ma] üt́si viha `pesse Se; pridanat `ańti, saa `ruublidõ `ańti ja üt́si `kümnide `ruublidõ kiä ańd Se

`ütsä/tõi·śs/kümme üheksateist nikuĺ om `ütsätõi·śs`kümnel `tetse·mbril (vana kalendri järgi) Se

ütte/`viisi pidevalt, ühtelugu timä om sääne halv inemine, sääne ńauga, kes ńaug ütte `viisi Se

ü̬ü̬/vaht́ öövaht poig om lauda man ü̬ü̬vaht́ Se Kov

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur