Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

ao/viideh ~ ao/viideʔ -`viite -viideht ajaviitmine `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh, aoviideh jäi `maalõ, üt́s vu̬u̬ŕ süvväʔ Se Kos; oɫõ õs puhastamist es aoviidet, `kõ̭iki luiõga [ma] sei nu̬u̬k‿kusõs‿`sisse Se Kos

`august `augusti `augustit ~ `augusti/kuu august `augusti kuuh kurõl‿lät́siʔ Se Kos; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh Se Kos; paasapäiv, tu̬u̬ om ega `aaśtaga `augusti kuuh Se

halhoo·ś halhoo·si `halhoo·si kolhoos no ommah‿halhoo·siʔ, a siss oĺl egä üt́s uma põllu pääl Se Kos; `naksi ma halhoo·si `tü̬ü̬hhü `ḱauma Se Kos; tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ Se; meil om no halhoo·ś`väega suurõlõ lännük‿kah Se| Vrd kolhoo·ś, koloo·ś

häüss häüsä `häüssä ila; tatt `naksi nu̬u̬ häüsä ja sülej‿`ju̬u̬skma suust Se

höörütäm(m)ä höörütäʔ höörütäss höörüt́ veeretama; ümmarguseks rullima; hõõrutama lavva pääle võtõti tu̬u̬ [vatsa] kohetuss, ni pio pat́ukõsõss latsutõdi arʔ, höörütedi arʔ ja aho i̬i̬h küdseti arʔ Se; [ma] `naksi `võidu höörütämmä Se; lavva pääl [ma] vaĺadi leevä ärʔ, noh höörüdi Se

`ju̬u̬skma joostaʔ ju̬u̬sk ju̬u̬śk joosõ 1. kiiresti edasi liikuma, jooksma ti̬i̬ pääl maśsinaʔ `ju̬u̬skvaʔ (sõidavad) Se Kos; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; munõ `viśksiväp‿piḱkä `maalõ, et ei jovva joostaʔ Se V; t́suraj‿joosivap‿`Piusa, `t́sukliva sääl Se K; valu vaśk ju̬u̬sk `raatõ pidi Se Kos 2. voolama, valguma; midagi eritama `ru̬u̬dli `pańti taari `tõrdulõ ala, `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, leib `pańti tüḱä, muidu alt joosõ õih‿haamist taaŕ `vällä Se; [ma] pańni lakad́sij‿`jaɫga, vesi kõ̭iḱ ju̬u̬śk `vällä, a tsuvva seest joosõ õiʔ Se; meil ju̬u̬śk uja niguh‿habisi õ̭nnõ Se; `naksi nu̬u̬ häüsäʔ ja sülej‿`ju̬u̬skma suust Se; `puhta teräʔ joosi eräle, nu̬u̬p‿`pańti kot́ti Se; mu imä laśk soonõverd, [ma] `peĺksi et arj‿ ju̬u̬sk no veri kõ̭iḱ Se Kos 3. edenema, laabuma

länigukõnõ dem < länik [ma] `naksi `võidu höörütämmä ni länigukõnõ käeh, jäi `suikma Se; t́siĺlo länigukõsõʔ, noidõga `vi̬i̬di `kut́jat Se Kos

`maalõ 1. maha, maapinnale lätt süä nõrgast, siss [sa] heidäp‿piḱkä `maalõ Se; taa hät́ti jää äiʔ, ku `maalõ sata aiʔ Se; `vahtrõl ja haaval lät́s leht́ üteliisi `maalõ Se| Vrd `maahha 2. (maa)mulda ku `ku̬u̬ĺj a hummogu om vaia `maalõ viiäʔ, sõ̭ss õdagu pidä paṕp `ku̬u̬ĺjalõ seenesnä Se| Vrd `maahha 3. (osutab millestki loobumist) järele, maha ruttu `jäeti kańõbikasvatamine `maalõ Se; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh, aoviideʔ jäi `maalõ Se Kos; arh‿harisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik‿`kuigiʔ Se Kos; mul tütäŕ `ku̬u̬li, kat́s `poiga ja kat́s tütärd jäi `maalõ Se; periss rinnalit́̀si om jäänüm‿`maalõ, ku imä ark‿koolõss Se| Vrd `maahha 4. ära tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; veli pańd pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ (rääkis jutu ära) Se; hiidäh‿häü `maalõ (ära häbene) Se; aŕst võtt nahakõsõ `maalõ ja `umblõss kelse kińniʔ Se; no aiass [tapetud] t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos| Vrd `maahha 5. lahti ma päśti tätäl jalakõsõ `maalõ, pańni käńgidsekesek‿kuioma Se

nakkama ~ nakama `naadaʔ ~ nakadaʔ nakass ~ nakkass nakaśs ~ naaśs hakkama `naakõ varahhappa hummogu `kaŕ ja `mõtsa ajama Se; linaga utat maad ja `hernega `väega utat maad, naka ai midä kasuma Se Sa; `naksi ma halhoo·si `tü̬ü̬hhü `ḱauma Se Kos; vanass läät, ei naka imp nägemä, naka imp `kuuldma, kõ̭iḱ tulõva hädäk‿kokko Se; mis siss saa, ku jälʔ `naatass takah ajama Se Kos; eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L

nõrk nõrga `nõrka mitte tugev, nõrk, jõuetu; vedel lätt süä nõrgast (pahaks), siss [sa] heidäp‿ piḱkä `maalõ Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk Se; [ma] `naksi eśs kudama, es tulõv‿veeren‿nõrgaʔ (lodevad) es `miäkiʔ, kõ̭iḱ oĺl üteline Se; `pańti kohetuss pańni pääle, tu̬u̬ olõ õs sakõ, tu̬u̬ oĺl nõrgõmb Se

pakko peitu; varjule, pakku hopõń lei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; ku‿mi `mõtsa lät́sis‿sõta pakku, siss esä üteĺ et `määńtsiid riista`puukõisi iks tulõ vaja Se Kos; nii `naksik‿kõ̭iḱ pinih‿`haukma ja kikkak‿`kiŕgmä, lät́s vanasitt pujagap‿pakku Se Kos

`pilma `pilluʔ pill piĺl pillu 1. pilduma, loopima, viskama suidsumihep‿piĺlit‿tuvakut `ümbres‿salasidõ Se Kos; [ma] võt́i `vardaʔ ja `naksi `poĺmma õ̭nnõ nii piĺli `langa Se; pilluti lina [peod] maha kõrrast, `võeti `köütest vallalõ Se 2. raiskama, pillama

`poĺmma `poĺmiʔ poĺm `poĺmsõ poĺmi punuma, halvasti nõeluma [ma] võt́i `vardaʔ ja `naksi `poĺmma õ̭nnõ, nii piĺli `langa Se

päiv päävä `päivä 1. (kalendri)päev; tööpäev timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos; mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa järrä pääle Se; kup‿paĺlo om jummaĺ `andnup‿`päivi, nipaĺlo elät Se Kos; egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se; pääkaŕuss oĺl egapäivi kaŕalinõ Se; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si (kahe päeva kaupa) kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos 2. päike kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se; inne `päivä (päikesetõusu) käve pää- kaŕuss jok‿küllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa Se Kos

`suikma `suikuʔ suik ~ suiguss suiḱ ~ `suikõ suikuma ma `naksi `võidu höörütämmä ni länigukõnõ käeh, jäi `suikma ni `ärki lät́s `maahha Se; munõvoori suigi iks voḱi takah kaʔ, nii tuĺl uni Se

suu 1. kehaosa: suu peräst lat́s nakaśs `ikma, imä pańd `väelüsi nisa `suuhhõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se; latsõl‿lasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suugaʔ mia larmaśs Se; `pi̬i̬trepääväl kasuss ḱaol suu kińniʔ, ḱago inäp kuugu õiʔ Se; `naksi nu̬u̬ häüsä ja sülej‿`ju̬u̬skma suust Se; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se 2. nägu munõl `paĺli käsi, munõl `paĺli suu Se; vanast `mõśti suu, `tuĺti ülest arʔ Se; vanast talitõdi, käe ommam‿mustaʔ, saa õi sinnäs‿ suu `pühki tiraniga `küĺge Se 3. eseme laiem osa, avaus, ava edeh oĺli `väikop‿ parrõʔ, kutsuti eüss, tu̬u̬ oĺl rehe aho suu kottal Se; aho suuh tulõ man küdseti nu̬u̬p‿pliiniʔ Se Kos

süĺg süle `süĺge sülg `naksi nu̬u̬ häüsäʔ ja sülej‿`ju̬u̬skma suust Se

tsõõritama tsõõritaʔ tsõõritass tsõõrit́ ringis keerutama; ringmängu mängima latsõv‿võt́in‿nii käek‿kokku ja `naksi `ümbret‿tsõõritama tarrõ pite Se Kos; latsõt‿tsõõridiʔ Se Kos

varrass `varda varrast kudumisvarras [ma] võt́i `vardaʔ ja `naksi `poĺmma õ̭nnõ nii piĺli `langa Se; traadidsõ `vardaʔ Se

vu̬u̬ŕ voori `vu̬u̬ri 1. (mõisa)voor 2. kord, puhk ku üt́s vu̬u̬ŕ pu̬u̬ĺ `tuńni [sa] illahhut, olõ õim‿midägiʔ Se; kuiss tä ni üte voorigap‿`paĺli (ühekorraga põles)? Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasik‿kunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha ait‿taha aiʔ Se Kos; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh, aoviideh jäi `maalõ, üt́s vu̬u̬ŕ süvväʔ Se Kos; ja ma mõ̭nõ voori madalahe `höste kumardi kah, mõ̭ni võt́t [auto] pääle Se Kos; mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se Kos

või2 ~ võid võiu `võidu toiduaine: või [ma] `naksi `võidu höörütämmä Se; ku `istma `mińti, siss `võeti vadsakot́t ja piimäliud kah nii et kohopiim all ja sinnä või pääle Se; `puitsõp‿`preeśkeseʔ oĺliʔ, sinnäp‿pit́sitedi `sisse võid Se Kos; võid võiõti leeväle pääle Se Kos

üteline ütelise ütelist 1. ühtlane mi̬i̬m‿`Maaŕal sai kõ̭iḱ üteline tu̬u̬ si̬i̬ṕ Se Kos; [ma] `naksi eśs kudama, es tulõv‿veeren‿nõrgaʔ es `miäkiʔ, kõ̭iḱ oĺl üteline Se 2. samasugune õdagust kah tu̬u̬ sama sü̬ü̬ḱ oĺl [mis lõunaks], olõ õs paŕõmbat es halvõmbat, kõ̭iḱ üteline Se Sa

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur